Korrakaitse › Vanglad

Tartu Ringkonnakohus jättis 10.03.2016. a määrusega S. Matvejevi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.02.2016. a määruse muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi oma määruse põhjendustega.

Riigikohus jättis 28.04.2016. a määrusega S. Matvejevi määruskaebuse menetlusse võtmata.

Tartu Halduskohus tagastas 16.05.2016. a määrusega S. Matvejevi kaebuse, kuna kaebajal tuli riigilõiv tasuda hiljemalt 13.05.2016, kuid kaebaja ei olnud riigilõivu tasunud.

S. Matvejev esitas 31.05.2016 Tartu Halduskohtu 16.05.2016. a määruse peale määruskaebuse.

Tartu Halduskohus jättis 07.06.2016. a määrusega S. Matvejevi määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja 15 päeva alates määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks, s. o riigilõivu, summas 15 eurot, tasumiseks.

S. Matvejev esitas 19.06.2016 taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.

Tartu Halduskohus jättis 21.07.2016. a määrusega S. Matvejevi taotluse riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel rahuldamata ning jättis kaebuse veelkord käiguta, andes kaebajale 15 päeva aega riigilõivu tasumiseks alates määruse jõustumisest. Halduskohus märkis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on kaebajale laekunud perioodil 31.01.2016–31.05.2016 kokku 247,01 eurot, millest on kinnipidamisi nõuete ja vabanemisfondi tehtud summas 172,82 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades on S. Matvejevi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 37,10 eurot, s. o (247,01-172,82)/4x2. Kuna käesoleva asja menetluskulud piirduvad kaebaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga summas 15 eurot, mis ei ületa kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, siis esineb seadusest tulenev alus menetlusabi andmisest keeldumiseks.

peale, milles märgib, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, kuna ta on suitsetaja ning tal kulub kuus sigarettide peale 14 eurot, mis on praktiliselt kogu tema kuu sissetulek vanglas. Riigilõivu tasumiseks tuleb tal suitsetamisest loobuda, kuid kuna ta on suitsetanud 30 aastat, siis ta ei suuda seda nii kiiresti teha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

punkti 2 peale, millega halduskohus jättis tema taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Seega tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt arvestada taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekuid ja väljaminekuid, s. o käesoleval juhul perioodi 19.02.2016–18.06.2016, sest kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks e. menetlusabi taotluse 19.06.2016. Halduskohus on seetõttu ebaõigesti võtnud kaebaja sissetulekute ja väljaminekute hindamisel aluseks perioodi 31.01.2016–31.05.2016. Viru Vangla poolt esitatud S. Matvejevi isikukonto väljavõtte kohaselt olid perioodil 19.02.2016–18.06.2016 kaebaja sissetulekud 318,85 eurot, millest tehti kinnipidamisi nõuete- ja vabanemisfondi summas 223,20 eurot.

üldkogu tunnistas 12.04.2016. a otsusega asjas nr 3-3-1-35-15 HKMS § 112 lg 1 p 1 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi. Viidatud otsuse punkti 51 kohaselt võib kinnipeetavate puhul, kelle kulutused toidule, riietele jne ei ole vältimatud, sest isiku vastavate vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud muul viisil, eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Kuna 2016. a on Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 eurot, siis tulenevalt Riigikohtu otsusest asjas nr 33-1-35-15 tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaldamisel käesoleval juhul eeldada kaebaja igakuiste vältimatute kulutustena täiendavalt kulutusi summas 21,50 eurot. Kuigi kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest ei nähtu, kas kaupluses tehtud ostud seonduvad vältimatute kulutustega ning vaatamata sellele, et kaebaja on määruskaebuses märkinud, et tema ostud on eelkõige seotud suitsetamisega, ei pea Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-35-15 punkti 51 kohaselt 5% ulatuses töötasu alammäärast tehtud igakuiste kulutuste osas neid kulutusi menetlusabi andmisel täpsemalt hindama. Seega arvestab ringkonnakohus, et käesolevas asjas oli kaupluses tehtud ostudest igakuiselt summas 21,50 eurot tehtud ostude puhul tegemist määruskaebuse esitaja vältimatute kulutustega.

nelja kuu keskmine sissetulek 4,825 eurot (318,85-223,20-4x21,50)/4x2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eeldatavasti piirduvad käesoleva asja menetluskulud kaebaja jaoks riigilõivuga 15 eurot, sest kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 16.05.2016. a määruse peale, millega halduskohus tema kaebuse tagastas. Riigilõivu seaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

väiksem kui eeldatavad menetluskulud, siis iseenesest ei ole kaebajale menetlusabi andmine keelatud, kuid HKMS § 111 lg 1 kohaselt tuleb menetlusabi andmisel hinnata ka kaebuse perspektiive. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega, ka vaatamata kaebaja majanduslikule seisundile ei anta menetlusabi juhul, kui kohus hindab kaebuse edulootusi väheseks.

taotles menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 16.05.2016. a määruse peale, millega halduskohus tagastas tema

kaebuse, kuna jõustunud on Tartu Halduskohtu 02.02.2016. a määrus, millega jäeti rahuldamata S. Matvejevi taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel. Halduskohtu 02.02.2016. a määruse kohaselt tuli kaebajal tasuda kaebuse esitamisel riigilõiv summas 15 eurot 15 päeva jooksul arvates 02.02.2016. a määruse jõustumisest. Halduskohtu 02.02.2016. a määrus jõustus Riigikohtu 28.04.2016. a määrusega, millega jäeti S. Matvejevi määruskaebus menetlusse võtmata. Seega tuli vastavalt halduskohtu 02.02.2016. a määrusele S. Matvejevil tasuda kaebuse esitamisel riigilõiv hiljemalt 15 päeva jooksul 02.02.2016. a määruse jõustumisest arvates, s. o hiljemalt 13.05.2016. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks riigilõivu tasunud või taotlenud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist. Halduskohus on 02.02.2016. a määruses selgitanud kaebajale, et riigilõivu tasumata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu arvates alust pidada Tartu Halduskohtu 16.05.2016. a määruse peale esitatud määruskaebust piisavalt edukaks selleks, et vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.

Ringkonnakohus asendab aga vastavas osas halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Einar Vene

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.