Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.08.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-849
Haldusasi
AS Saaremaa Laevakompanii kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.04.2016 otsuse nr 75-16/172943 osaliseks tühistamiseks ning Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustamiseks viima riigihanke „Vedaja leidmine Sõru-Triigi parvlaevaliinile alates 01.10.2016 kuni parvlaeva „Soela“ liinile saabumiseni“ (viitenumber 172943) hankedokumendid vastavusse õigusaktidega
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – AS Saaremaa Laevakompanii, volitatud esindaja v.adv Kristo Kallas Vastustaja (hankija) – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Taivo Linnamägi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.06.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-849 muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.08.2016 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib
3-16-849 Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) tellib lihtsustatud korras teenust vedaja leidmiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinile alates 01.10.2016 kuni parvlaeva „Soela“ liinile saabumiseni (viitenumber 172943).
2.AS Saaremaa Laevakompanii esitas 08.04.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles hankedokumentide (HD) ja hankelepingu (HL) õigusaktidega vastavusse viimist. Vaidlustuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1) HD p-d 1 (viimane lõik), 2.8, 5.4.2, HD lisa 4 p 7 (ülemine osa), HL p-d 1.1 ja 10.1 on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-ga 2, sest neist ei selgu hankelepingu periood. Reisiparvlaeva “Soela” orienteeruv liinilesaabumise aeg on 01.05.2017, kuid olenevalt tegelikust valmimise ajast võib see toimuda ka varem või hiljem. Selline ebaselgus raskendab pakkumuse esitamist. HD-s tuleks kehtestada minimaalne ja maksimaalne hankelepingu kehtivuse periood. Hankelepingus ei ole sätestatud, kas ja kui pika aja jooksul peab hankija vedajale lepingu lõpetamisest ette teatama, kui “Soela” valmib pärast 01.05.2017. Vedajal ei ole võimalik selliselt oma tegevust mõistlikult ette planeerida ega tagada kasutatava parvlaeva ning meeskonna tegevuse jätkamist pärast hankelepingu lõppemist. 2) HD p-d 5.2.1.3, 5.2.1.3.1 ja 5.2.1.3.2 ei ole kooskõlas RHS § 3 p-dega 2 ja 3 ning § 38 lg 1 p-ga 4, sest võimaldavad pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada igasuguse maksuvõla korral. 3) HD p-d 2.12 ja 7.4 on vastuolus RHS § 3 p-ga 2, sest ei täpsusta, kuidas esitatakse muudetud pakkumused ja kuidas need avatakse. 4) HL p-des 9.2–9.4 ettenähtud leppetrahvi määrad ei ole hanke mahtu arvestades proportsionaalsed. Lisaks tuleks HL-s sätestada, et laeva tehniline rike loetakse vääramatuks jõuks. 5) HL p-s 9.5 toodud garantiisumma on ebaproportsionaalne ja vastuolus RHS § 3 p-ga 2. Ette tuleks näha garantiisumma vähenemine proportsionaalselt lepingu lõpuni jääva ajaga. 6) HL p-d 9.2 (viimane lause) ja 11 ei reguleeri vedaja õigust öelda leping üles. Hankelepingus viidatud seadusest ei tulene vedajale selgeid aluseid lepingu lõpetamiseks ja vedaja õigused jääksid kaitseta. Vedaja õigused lepingu lõpetamise osas ei ole tasakaalus hankija sellekohaste õigustega. 7) HD p-s 7.2 toodud valem pakkumuste kogumaksumuse hindamiseks on ebaselge. Valem eelistab kehvema kvaliteediga teenust, mh väiksema mahutavusega laeva. Väiksema laevaga pakkuja saab eelise lisareisidest saadava tulu tõttu.
3.VAKO jättis 22.04.2016 otsusega nr 75-16/172943 vaidlustuse rahuldamata. 1) MKM täiendas 15.04.2016 HL p-i 10.1 selliselt, et lepingu kehtivuse pikenemise korral teavitatakse vedajat lepingu lõppemisest ette vähemalt 1 kuu. Olukorras, kus laeva tellija Veeteede Amet on kinnitanud laevaehituse vastavust ajakavale, on vähetõenäoline, et hankelepingu perioodi oluliselt vähendatakse. Olenemata lepinguperioodi pikkusest maksab vastustaja vedajale teenuse osutamise eest. Kõik pakkujad peavad hankelepingu perioodiga seotud äririske maandama pakkumuse maksumuses.
2(10)
3-16-849 2) Halduskoostöö seadusele (HKTS) vastav usaldusväärsuse kontroll erineb RHS § 38 lg 1 p-s 4 sätestatud maksuvõlgade kontrollist, sest HKTS kohaselt ei peeta usaldusväärseks isikut, kellel on mis tahes summas maksuvõlg, sh ajatatud maksuvõlg, või lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus. Kuna hankija volitab hankelepingu sõlmimisel vedajat täitma haldusülesannet, võib hankija HD-s kehtestada nõudeid vedaja usaldusväärsuse kontrollile kooskõlas HKTS § 12 lg 2 p-ga 6 ning hankija selline tegevus tagab RHS § 3 p-s 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ega riku RHS § 3 p-s 3 kehtestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. 3) Kuna hange viiakse läbi e-riigihangete keskkonnas, tuleb ka kohandatud pakkumused esitada selle kaudu. Pakkumuste kohandamiseks määratud tähtpäev on sama kõikidele pakkujatele ning registri tehnilise lahendusega on tagatud, et hankijal ei ole võimalik kohandatud pakkumusi avada enne määratud tähtpäeva. 4) HL p-s 9.2 ettenähtud leppetrahvid on ette nähtud hankelepingu täitmisele sundimiseks ja kohustuse täitmise asendamiseks. Lähtudes hanke eeldatavast maksumusest (850 000 eurot), on leppetrahv summas 350 000 eurot põhjendatud olukorras, kus hankija peab veoteenuse osutamise lõpetamisel ja hankelepingu erakorralisel ülesütlemisel koheselt tagama olulise avaliku teenuse osutamise jätkumise ja uue vedaja leidmise. HL p 9.3 alap-s 2 sätestatud leppetrahv 35 000 eurot on ette nähtud sundimaks vedajat kasutama hanke alusdokumentides kehtestatud nõuetele vastavat parvlaeva. Veo teostamine nõuetele vastava parvlaevaga on hankelepingu oluline tingimus. Väiksem leppetrahv ei pruugi tagada lepingurikkumise lõpetamist. Ka HL p-s 9.4 sätestatud leppetrahv 5000 eurot ei ole ebaproportsionaalne. Nii aruannete esitamine kui ka vedaja kohustused veoteenuse osutamisel on elementaarsed avaliku liiniveo osad. Leppetrahv on piisav mõjutamaks vedajat olema aruannete esitamisel hoolas ning mitte jätma ära graafikujärgseid reise. Hankija on lisanud HL p 9.4 alap-i 2 täienduse, et laeva tehnilise rikke korral ei ole sõidugraafikujärgse reisi ärajätmine hõlmatud leppetrahviga esimese 48 tunni jooksul. Kaebajal puudub õigus nõuda, et hankija loeks laeva tehnilise rikke vääramatuks jõuks. 5) HL p-s 9.5 nõutud garantiisumma peab tagama leppetrahvide tasumise. Kuna hankijal on õigus nõuda leppetrahvi kuni 350 000 eurot, siis on põhjendatud garantiisumma 350 000 eurot. Asjaolu, et garantii andmisega kaasneb vedajale finantskulu, ei tähenda, et nõue garantiisumma hoidmiseks kogu hankelepingu perioodi jooksul oleks vastuolus RHS § 3 p-ga 2. Tegemist on läbipaistva ja kontrollitava nõudega, mille täitmisega seotud kulud saab pakkuja arvestada ja peab arvestama pakkumuse maksumusse. Ka hankelepingu kehtivuse lõpukuudel võib vedaja panna toime niivõrd olulise rikkumise, mis toob kaasa täies ulatuses leppetrahvi nõude. 6) HL p 9.2 reguleerib leppetrahvi nõudmise õigust, mitte hankelepingu ennetähtaegset lõpetamist, seetõttu ei peagi nimetatud punkt reguleerima vedaja õigust öelda hankeleping erakorraliselt üles. Hankelepingu ennetähtaegset lõpetamist reguleerib HL p 11. Vedajale tulenevad hankelepingu lõpetamise võimalused võlaõigusseadusest (VÕS). Kui tellija ei maksa vedajale hankelepingus ettenähtud ühistransporditoetust, on vedajal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, kui tellija ei täida kohustust ka kohustuse täitmiseks antud mõistliku täiendava tähtaja jooksul (VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 5, § 196 lg-d 1 ja 2). Seega ei ole õige väide, et vedajal puuduvad õigused hankelepingu ennetähtaegselt ülesütlemiseks või et need alused ei ole piisavalt selged. 7) Hankija on selgitanud, et HD p-s 7.2 toodud valem ei eelista väiksema mahutavusega laeva, vaid võtab arvesse asjaolu, et väiksema laeva puhul tuleb üleveovõimekuse tagamiseks teha lisareise (mis on kulu hankijale), millest tulenevalt kohaldatakse erineva suurusega laevade
3(10)
3-16-849 pakkujate võrdseks kohtlemiseks koefitsienti. HD p 7.2 ei ole läbipaistmatu ega kontrollimatu RHS § 3 lg 2 mõttes.
4.AS Saaremaa Laevakompanii esitas 02.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 22.04.2016 otsuse nr 75-16/172943 osaliseks tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks viima HD ja HL vastavusse õigusaktidega. Kaebaja ei vaidlustanud VAKO otsust kohandatud pakkumuste esitamist puudutavas osas (HD p-d 2.12 ja 7.4) ja osas, milles laeva tehnilist riket ei loeta vääramatuks jõuks (HL p 9.4 alap 2). 1) Hankelepingu perioodi ebaselgus raskendab pakkujal planeerida hankel osalemiseks vajalikku tegevust ja esitada pakkumust. Olukorras, kus laeva kasutamiseks sõlmitakse tšarterleping, on oluline teada, mis perioodiks ja millistel tingimustel tuleb see sõlmida. Sellest olenevad lepingu olulised tingimused, sh hind. Kaebajal ei ole pakkumuse koostamisel võimalik näha ette hanketingimuste muutumist ega arvestada sellega seotud oluliste asjaoludega. Kuna hanketingimused võivad hankelepingu perioodil muutuda vedajast sõltumatult, ei saa panna sellega kaasnevat vastutust vedaja kanda. Ebaselgust ei kõrvalda ka hankelepingus toodud lepingu lõpetamisest etteteatamise tähtajad. Kehtestada tuleks hankelepingu minimaalne ja maksimaalne kehtivusaeg. Praeguses olukorras ei ole võimalik mõistlikku kasumiosa piisavalt prognoosida. 2) Erinevalt HD-st ei too RHS § 38 lg 1 p 4 järgi igasugune maksuvõlg kaasa hankemenetlusest kõrvaldamist. Seega on HD vastavad punktid vastuolus RHS § 3 p-dega 2 ja
3.Olukorras, kus RHS lubab menetluses jätkata isikul, kellel on maksuvõlg alla 100 euro või maksuvõlg on ajatatud kuni kuueks kuuks, on põhjendamatu piirata selliste võlgnevustega isikutel hankemenetluses osalemist. Sellised võlgnevused ei viita pakkuja makseraskustele, mis võiksid seada ohtu hankelepingu täitmise. Hankija on kehtestanud praeguses lihtsustatud korras läbiviidavas menetluses pakkujatele nõude, mida ta ei saaks kehtestada tavapärases avatud hankemenetluses. RHS alusel usaldusväärseks peetav pakkuja ei saa samadel alustel osutuda HKTS alusel ebausaldusväärseks. 3) Leppetrahvi määrad ei ole hanke mahtu arvestades proportsionaalsed. HL p-s 9.2 toodud leppetrahv 350 000 eurot on 41% hanke maksumusest. Leppetrahvi määr katab teenuse maksumuse enam kui kahe kuu eest. Ei ole usutav, et hankijal võiks tekkida vedaja vahetumisel lisakulu, mida oleks sellises määras leppetrahviga vaja tagada. HL p 9.3 võimaldab hankijal nõuda leppetrahvi 35 000 eurot ka juhul, kui vedaja kasutatav laev erineb ühe autokoha või ühe mahutatava inimese võrra. HL p-s 9.4 toodud leppetrahv 5000 eurot kehtib ühesuguselt nii aruannete esitamise kui ka veoteenuse osutamise kohustuse suhtes, kuigi tegemist on loomult erineva kaaluga kohustustega. Sõna “kuni” jätab hankijale võimaluse rakendada leppetrahvi maksimaalses ulatuses, arvestamata seda, kas leppetrahv on proportsionaalne rikkumise raskusega. Kaebaja hinnangul on mõistlikuks leppetrahvi määraks HL p 9.2 osas mitte üle 120 000–150 000 euro, p 9.3 osas mitte üle 3000 euro ja p 9.4 osas mitte üle 1000 euro. Hankijal on võimalik leppetrahvi määrasid diferentseerida vastavalt rikkumise tähtsusele. 4) Garantiisumma on ebaproportsionaalne ja vastuolus RHS § 3 p-ga 3. Mõistlik garantii ei tohiks ületada 120 000–150 000 eurot. Tagatise suuruse määramisel on hankija ilmselt võtnud aluseks HL p-des 9.2 ja 9.3 sätestatud leppetrahvimäärad, mis on samuti ebamõistlikult kõrged ja kuuluvad vähendamisele. Kuna garantii andmisega kaasneb vedajale finantskulu, ei ole põhjendatud hoida garantiisummat kogu hankelepingu perioodi jooksul hankija soovitud määras. Seega tuleks ette näha garantiisumma vähenemine proportsionaalselt hankelepingu lõpuni jäävad ajaga. Jääb arusaamatuks, milliseid olulisi rikkumisi saaks vedaja toime panna, et täismahus garantii peaks kehtima lepinguperioodi lõpuni ning seda ei võiks vähendada proportsionaalselt hankelepingu perioodi lõpuni jäänud ajaga.
4(10)
3-16-849 5) Hankeleping ei reguleeri arusaadavalt vedaja õigust lepingut erakorraliselt üles öelda. Ka VÕS-ist, haldusmenetluse seadusest (HMS) ega HKTS-st ei tulene vedajale selgeid aluseid lepingu lõpetamiseks ja vedaja õigused jääksid piisava kaitseta. Vedaja õigused lepingu lõpetamise osas ei ole tasakaalus hankija vastavate õigustega. 6) Valem pakkumuste kogumaksumuse hindamiseks on ebaselge ja see muudab pakkumuste maksumuse hindamise kontrollimise keeruliseks, kui mitte võimatuks. Seega on valem vastuolus RHS § 3 p-ga 2. Valem eelistab kehvema kvaliteediga teenust ehk väiksema mahutavusega laeva. HD-s tuleks rakendada pakkujaid võrdselt kohtlevat valemit. Väiksema laevaga pakkujal on ka eelis tulenevalt lisareisidest saadava tulu teenimise võimalusele. VAKO otsusest ei nähtu, kas VAKO on ise valemist aru saanud. VAKO tugineb üksnes hankija selgitustele, mis aga ei anna alust veenduda valemi asjakohasuses. Valemis toodud suurustel puudub loogika, mh on arusaamatu valemis märgitud rida laevale mahutatavate sõiduautode arvu ja 2,5 korrutise kohta. Ka ükski hankija selgitus ei anna sellele vastust. HL p-s 2.5 toodud reisitasu korrigeerimise puhul arvestatakse muutmise valemis kütuse osakaaluks reisitasust 90%. Kuna enamik reisitasust moodustab kütusekulu, saab väiksema laevaga vedaja pakkuda madalamat reisitasu ning boonusena saab juurde lisareisid, mille eest hankija talle täiendavalt tasub. Kuivõrd reisitasu ei sisalda vaid kütusekulu osa, saab väiksema laevaga vedaja täiendavate reisidega lisatulu teenida. Sellist võimalust suurema laevaga vedajal ei ole.
5.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) HD ei ole hankelepingu tähtaja osas õigusvastane. Avalike vahendite säästmise (kui „Soela“ asub liinile planeeritust varem) ning laevaühenduse katkemise vältimise (kui „Soela“ asub liinile planeeritust hiljem) huvides ei ole hankelepingus sätestatud konkreetset lõppkuupäeva. HD p-s 6.4 on selgelt kirjas, et pakkumuse kogumaksumus ei tohi perioodi 01.10.2016–30.04.2017 kohta ületada 850 000 eurot. Pakkujad saavad lähtuda nimetatud perioodist ja esitada pakkumuse ühe kuu kohta. Samast orienteeruvast ajaperioodist saab lähtuda ka prahilepingu sõlmimisel. Pakkujal on võimalik näha prahilepingus ette täiendavad tingimused juhuks, kui leping lõpeb enne 30.04.2017 või pärast seda. Hankelepingu kiireloomuline lõppemine on võimalik üksnes poolte kokkuleppel või vedajal vajaliku parvlaeva puudumise või tehnilise kõlbmatuse tõttu (HL p-d 11.1 ja 11.4). Muudel juhtudel on vastustajal kohustus vedajale hankelepingu ülesütlemisest vähemalt üks kuu ette teatada. Seega ei saa hankeleping lõppeda vedajale täiesti ootamatult. Kui vedajal tekib seoses „ujuva“ lepinguperioodiga üleliigne ja Altmarki kriteeriumitele mittevastav kasum, tuleb see vastustajale tagastada (HL p 2.6). Parvlaeva “Soela” tootmisplaanilt nähtub, et parvlaeva tellijale üle andmise planeeritud aeg on 26.04.2017. Seega ei ole parvlaeva “Soela” oluliselt varem valmimine võimalik ja seda peaks asjatundjana teadma ka kaebaja. Varasemat praktikat arvestades ei ole tõenäoline, et laeva valmimine venib rohkem kui ühe kuu. Samas võivad laeva liinile saabumise takistuseks olla vastustajast sõltumatud asjaolud, nt ilmastikutingimused. Seejuures saab tegemist olla vaid lühiajaliste takistustega. Vastustaja jälgib laeva ehitamise graafikut ja kavatseb eduka pakkumuse esitanud pakkujat operatiivselt laeva valmimise käigust teavitada. Praeguse seisuga on laeva ehitusprotsess graafikus. 2) Hankelepingu puhul on tegemist avaliku teenindamise lepinguga, mille sõlmimisele eelnevalt tuleb kontrollida isiku usaldusväärsust HKTS § 12 alusel. Kui RHS kõikide protseduurireeglite järgimine lihtsustatud korras tellitava teenuse korral ei ole kohustuslik, siis HKTS sätete kohaldamine on vastustajale kohustuslik. 3) Hanke mahtu arvestades on leppetrahvi määrad põhjendatud ja proportsionaalsed rikkumiste võimaliku ulatusega. Leppetrahv peab tagama lepingu täitmist ning katma vastustaja
5(10)
3-16-849 eeldatavad kulud, mis tekivad seoses teise laeva prahtimisega, kui vedaja ei alusta veoteenuse osutamist või katkestab selle. 4) Garantiisumma on proportsionaalne ja põhjendatud. Lepinguliste kohustuste täitmist tagava garantii suurus peab vastama lepingu alusel nõutava leppetrahvi maksimaalmäärale, kuna vastasel juhul ei tagaks garantii sellest tuleneva kohustuse täitmist. Garantiisumma perioodilise vähenemise korral võib juhtuda, et avaliku veoteenuse ootamatu lõppemise korral ei ole vastustajale ja veoteenust kasutavatele isikutele tekkiva kahju täies mahus hüvitamine tagatud. 5) VAKO on oma otsuses arusaadavalt ja piisavalt selgitanud kaebajale tema seadusest tulenevaid võimalusi hankelepingu ülesütlemiseks. Põhjendamatu on kaebaja väide, et seadusega ettenähtud tagatise rakendamine praktikas on komplitseeritud. HL p 3.4 kohaselt kohustub vastustaja maksma vedajale ühistransporditoetust. Kuna tegemist on sisuliselt ainsa vastustajale lepingust tuleneva kohustusega, on selle täitmata jätmise korral tegemist olulise lepingurikkumisega, mis võimaldab vedajal leping VÕS kohaselt üles öelda. Vastustajale on arusaamatu, milliste täiendavate juhtumite puhuks soovib kaebaja vedajale hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise õigust ette näha. 6) Asjaolu, et kaebaja ei saa või ei taha aru saada HD p-s 7.2 ette nähtud valemist, ei muuda seda läbipaistmatuks ja kontrollimatuks. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi (arvutusi), miks ta leiab, et valem eelistab väiksema mahutavusega laevu. Vastustaja on vaidlustusmenetluses ja ka e-riigihangete keskkonnas esitanud selgitusi valemi sisu ja kujunemise kohta ning näidanud erinevate arvutuste kaudu, et kaebaja etteheited valemile on alusetud. Selleks, et väiksema laevaga tagada senine üleveovõimekus, on valemis võetud kasutusele koefitsient 2,5. Väär on kaebaja arusaam, et valem võimaldab väiksema laevaga vedajal teenida rohkem reisitasu. Valem võtab väiksema laeva puhul vajalikke lisareise arvesse ehk seab pakkumuse hindamisel suurema ja väiksema laeva pakkujad võrdsetele alustele. Selleks, et väiksema laevaga pakkuja hanke võidaks, peab tema pakkumuses esitatud reisitasu olema suurema laevaga pakkujast oluliselt väiksem.
6.Tallinna Halduskohus jättis 16.06.2016 menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ning
1) HD p-d 1 (viimane lõik), 2.8, 5.4.2, HD lisa 4 p 7 (ülemine osa), HL p-d 1.1 ja 10.1 ei ole õigusvastased. Hankelepingu tähtaja sidumine parvlaeva „Soela“ liinile asumisega on kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 134 lg-ga 2 ning on põhjendatud. Arvestades, et vastustaja hoiab vedajat laevaehituse ajakavaga kursis ning lepingu kehtivuse pikenemise korral on vastustajal kohustus vedajat lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest vähemalt üks kuu ette teatada, ei lõppe leping vedajale ootamatult. Lepingu kehtivuse minimaalse või maksimaalse tähtaja määramine ei oleks pakkujatele soodsam ega kooskõlas avalike huvidega. Pakkumuses tuleb esitada periooditasu kuu kohta ja reisitasu reisi kohta. Seega ei saa pakkumuse maksumus oluliselt erineda sõltuvalt sellest, kas lepingu täitmine lõpeb 1–2 kuud enne või pärast 01.05.2017. Lepingutähtaja oluline lühenemine või pikenemine ei ole vastustaja väitel tõenäoline. 2) HD p-d 5.2.1.3, 5.2.1.3.1 ja 5.2.1.3.2 on õiguspärased. Kuna vastustajal ei ole lihtsustatud korras tellitava teenuse menetluses kohustust järgida RHS-s kehtestatud reegleid, ei pea tema esitatud nõuded olema kooskõlas RHS §-ga 38. Kõnealused tingimused on kooskõlas HKTS § 12 lg 2 p-ga 6. Maksuvõla puudumist ei saa pidada ebaproportsionaalseks, asjakohatuks ega põhjendamatuks tingimuseks. 3) HL p-des 9.2–9.4 sätestatud leppetrahvi määrad ei ole ebaproportsionaalselt kõrged. Kuna HL p 9.4 järgne leppetrahv on ette nähtud nii lepingu täitmisele sundimiseks kui ka selle 6(10)
3-16-849 asendamiseks, peab leppetrahvi summa katma vastustaja kulud, mis kaasnevad ootamatu vajadusega leida uus vedaja. HL p 9.3 alap 1 kohane leppetrahv on ette nähtud korduva olulise lepingurikkumise puhuks ning seega peab trahvi määr olema selline, mis motiveerib vedajat rikkumistest hoiduma. Lepingu täitmine on oluline nii reisijate õiguste kaitseks kui ka kaubaveo tagamiseks. HL 9.3 alap-s 2 ette nähtud leppetrahv peab motiveerima vedajat järgima HD ja hankelepingu nõudeid kasutatavale parvlaevale. Kui vedaja saab võtta kasutusele HD-le mittevastava laeva, rikub see teiste pakkujate õigust võrdsele kohtlemisele ja hanke läbipaistvusele. Ka HL p 9.4 alap-de 1 ja 2 järgsed leppetrahvid on ette nähtud selleks, et motiveerida vedajat oma kohustusi hoolikalt täitma. 4) Kuna leppetrahvi maksimummäär on 350 000 eurot, on põhjendatud ka selles suuruses garantiisumma, mille eesmärgiks on tagada leppetrahvide tasumine. Garantiisumma vähendamine olenevalt lepingu kehtivuse lõpuni jäävast ajast ei ole põhjendatud, sest ka lepingu lõpuperioodil võib vedaja otsustada teenuse osutamise katkestada, mis seab vastustajale kohustuse leida kiiresti uus vedaja ja kanda sellega seotud kulud, samuti hüvitada teenuse kasutajatele või sellest sõltuvatele isikutele tekkinud kahju. Pakkujal tuleb arvestada garantiisumma pakkumuse maksumusse ja see jääb lõppastmes tellija kanda. 5) HL p 9.2 reguleerib leppetrahvi nõudmise õigust, mitte lepingu lõpetamist, mistõttu ei peagi nimetatud säte selgitama vedajale hankelepingu ülesütlemise võimalusi. Kuigi HL p 11 reguleerib vaid tellija õigust lepingut üles öelda, ei järeldu sellest, et vedajal vastav õigus üldse puuduks. Hankeleping ei piira vedaja seadusest tulenevaid õigusi leping üles öelda. Tellija poolse rikkumise korral saab vedaja lepingu üles öelda VÕS § 116 alusel ning mõjuva põhjuse esinemise korral VÕS § 196 alusel. HMS § 102 lg 4 annab õiguse nõuda lepingu lõpetamist juhul, kui lepingu täitmine osutub pärast lepingu sõlmimist raskemaks. 6) Vastustaja on HD p-s 7.2 toodud pakkumuste hindamise valemi põhjalikult lahti seletanud nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses. Kaebaja seisukoht, et valemi järgi on eelisseisundis väiksema laevaga pakkujad, on põhjendamatu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.AS Saaremaa Laevakompanii palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Hankelepingu periood on ebaselge. Pakkujal ei ole seetõttu võimalik ette näha pakkumuse koostamisel hanketingimuste muutumist ega arvestada sellega kaasnevate kuludega. Hankijal tuleb kehtestada minimaalne ja maksimaalne hankelepingu kehtivuse periood. Praegusel juhul ei ole veendumust selles, et hankelepingu perioodi venimine enam kui 1–2 kuu võrra pärast 30.04.2017 on välistatud. 2) Olukorras, kus RHS lubab hankemenetluses jätkata isikul, kellel on maksuvõlg alla 100 euro või on maksuvõlg ajatatud kuni kuueks kuuks, on põhjendamatu välistada selliste isikute osalemine praeguses hankemenetluses. RHS alusel usaldusväärseks peetav pakkuja ei saa samadel alustel osutuda ebausaldusväärseks HKTS alusel. Lihtsama menetlusliigi valikul RHSga võrreldes pakkujate jaoks oluliselt kitsendavamate tingimuste määramine ei ole põhjendatud. 3) Leppetrahvi määrad ei ole hanke mahtu arvestades proportsionaalsed. Sõna „kuni“ HL pdes 9.2–9.4 jätab hankijale võimaluse rakendada leppetrahvimäära maksimaalses ulatuses, arvestamata selle proportsionaalsust võrreldes rikkumise raskusega. 4) HL p-s 9.5 kehtestatud garantiisumma on ebaproportsionaalne. Hanke tingimusi tuleb muuta selliselt, et garantiisummat oleks võimalik vähendada proportsionaalselt lepingu perioodi lõppemiseni jäänud ajaga. 7(10)
3-16-849 5) HL p 9.2 viimasest lausest võib järeldada, et vedaja võib lepingu lõpetada, kui hankija ei maksa vedajale ühistransporditoetust, kuid sellist vedaja õigust ei ole lepingus reguleeritud. VÕS-ist, HMS-st ega HKTS-st ei tulene vedajale selgeid aluseid lepingu lõpetamiseks ning vedaja õigused jäävad kaitseta. Vedaja õigused lepingu lõpetamise osas ei ole tasakaalus hankija vastavate õigustega. 6) Pakkumuste kogumaksumuse hindamise valem on ebaselge. Näiteks on arusaamatu valemi osa, milles laevale mahtuvate sõiduautode arv korrutatakse 2,5-ga. Valem eelistab väiksema mahutavusega laeva kasutavat pakkujat, kuna sellisel juhul saab pakkuja teenida lisareisidelt täiendavat tulu. Halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud valemi asjakohasust, põhjendatust ning selle loogikat. Halduskohtu järeldus, et eelistatud on hoopis suurema laeva kasutajad, ei ole kontrollitav.
8.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega ning jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuses kordab kaebaja suures osas juba varasemalt esitatud väiteid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Lepingu täitmise tähtaja lõpu sidumine parvlaeva „Soela“ liinile saabumise ajaga ei ole vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Selline tingimus on ühelt poolt avalike vahendite säästliku kasutamise ning teisalt laevaühenduse katkematu tagamise huvides põhjendatud ja vajalik. Neid kaalukaid huve arvestades ei ole põhjendatud lepingu minimaalse ja maksimaalse perioodi kehtestamine. HD-s on toodud parvlaeva „Soela“ liinile saabumise eeldatav tähtaeg ning vastustaja on kinnitanud, et oluline kõrvalekaldumine sellest tähtajast on ebatõenäoline. Seega saab pakkuja arvestada, et ilmselt saab ta teenust osutada kuni 30.04.2017. Kui uus laev siiski valmib eeldatavast tähtajast varem, peab vastustaja lepingu ülesütlemisest vedajale vähemalt ühe kuu ette teatama (HL p 11.2). Sama etteteatamise tähtaeg kehtib ka juhul, kui lepingu kehtivus pikeneb (HL p 10.1 viimane lause). Ringkonnakohtu hinnangul on pakkujal neid asjaolusid arvestades võimalik piisavalt planeerida oma tegevust ning prognoosida teenuse osutamisest saadavat kasumiosa. Kaebaja väited võimaliku kahju tekkimise kohta, kui uus laev peaks oluliselt varem valmima, on üksnes oletuslikud. Sarnaselt halduskohtule ei pea ringkonnakohus usutavaks, et pakkumuse maksumus (sh vedaja kulud) erineks märkimisväärselt sõltuvalt sellest, kas lepingu täitmine lõpeb mõnevõrra varem või hiljem. Nagu VAKO on oma otsuses märkinud, peavad pakkujad hankelepingu perioodiga seotud äririske maandama pakkumuse maksumuses.
11.Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna vastustajal ei ole lihtsustatud korras tellitava teenuse menetluses kohustust RHS-s kehtestatud reegleid järgida, ei pea tema poolt pakkujale esitatavad nõuded olema kooskõlas RHS §-ga 38. Hankelepingu sõlmimisel volitatakse vedajat täitma haldusülesannet HKTS mõttes ning HKTS § 12 lg 2 p 6 kohaselt kinnitab isiku usaldusväärsust maksuvõla puudumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole HD p-dest 5.2.1.3, 5.2.1.3.1 ega 5.2.1.3.2 tulenevad nõuded ebaproportsionaalsed. Maksuvõla olemasolu viitab üldjuhul sellele, et pakkuja ei ole avalikku kohustust täitnud kohusetundlikult, mis omakorda 8(10)
3-16-849 seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse hankelepingu nõuetekohasel täitmisel. Hankelepingu hoolikas täitmine on hankija jaoks praegusel juhul aga väga oluline, kuna lepingu täitmise vastu on kaalukas avalik huvi. Maksuvõla tekkimise vältimine ei ole isikule ülemäära keeruline. Maksuvõla puudumise nõue kehtib vaidlusaluses hankes võrdselt kõigile pakkujatele ning neil tuleb sellega arvestada enne pakkumuse esitamist.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et HL p-des 9.2–9.4 kehtestatud leppetrahvi määrad ei ole asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt kõrged. Leppetrahv HL p-s 9.2 peab tagama lepingu täitmist ning vedaja poolt veoteenuse osutamata jätmise korral katma vastustajale tekkida võiva kahju, sh kiirkorras uue vedaja leidmisega kaasnevad kulud. Vastustaja on usutavalt selgitanud, et need kulud ja muu kahju (sh teenust tarbivatele isikutele tekkiv kahju) võivad küündida summani, mis on võrdne kahe kuu eeldatava lepingutasuga. HL p-des 9.2–9.4 on kehtestatud leppetrahvi maksimaalsed määrad ning seega võib vastustaja sõltuvalt asjaoludest nõuda leppetrahvi ka madalamas määras. Asjaolust, et vastustajal on õigus nõuda leppetrahvi maksimaalses määras rikkumise raskusest sõltumata, ei ole põhjust eeldada, et vastustaja seda kindlasti ka teeb. Kui vedaja siiski peab temalt konkreetsel juhul nõutavat leppetrahvi ebamõistlikult suureks, on tal võimalik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 alusel.
13.Kuna garantiisumma peab tagama leppetrahvi(de) tasumist ning leppetrahvi maksimaalne määr 350 000 eurot on praegusel juhul põhjendatud, on õiguspärane ka HL p-s 9.5 kehtestatud nõue esitada vastustajale garantii summas 350 000 eurot. Kaebaja seisukoht, et hankelepingus peaks ette nägema garantiisumma vähenemise proportsionaalselt hankelepingu perioodi lõpuni jäänud ajaga, ei ole põhjendatud. Sõltumata sellest, kui palju aega on jäänud hankelepingu lõpptähtaja saabumiseni, võib vastustajal tekkida põhjendatud õigus nõuda leppetrahvi tasumist 350 000 euro ulatuses.
14.Asjaolu, et hankelepingus ei ole eraldi sätestatud juhtumeid, kus vedajal on õigus leping üles öelda, ei tähenda, et see õigus üldse puuduks või oleks ebaselge. Nagu halduskohus rõhutas, siis hankelepinguga ei piirata vedaja õigust lepingut ennetähtaegselt lõpetada, kui selline alus tuleneb seadusest. See tuleneb selgelt ka HL p-st 11.1. Tellija poolt lepingu erakorralise ülesütlemise õiguse täpsem reguleerimine on ühest küljest vajalik avalike huvide kaitseks, teisalt aga ka vedaja õiguste kaitseks, kuna sellisel juhul on vedajale täpselt teada, millistel juhtumitel võib tellija lepingu erakorraliselt üles öelda ning millised on etteteatamistähtajad. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks peaksid praegusel juhul olema vedaja õigused lepingus konkreetselt sätestatud ehk miks ei piisa nendest alustest, mis tulenevad seadusest (VÕS § 116 ja § 196, HMS § 102 lg 4). Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjust, miks peaks seadusest tulenevate õiguste realiseerimine olema komplitseeritum võrreldes lepingust tulenevate õiguste realiseerimisega.
15.Vastustaja selgitas vastuseks pakkuja küsimusele HD p-s 7.2 toodud valemi rakendamist (tl 82p). Ringkonnakohtu hinnangul on selgitus piisav, et mõistlik pakkuja saaks valemi loogikast aru, kui HD-s toodud valem jäi talle ebaselgeks. Muu hulgas selgitas vastustaja, mis põhjusel tuleb valemi järgi korrutada laevale mahtuvate sõiduautode arv 2,5-ga. Samas saab juba ka HD p-s 7.2 toodud kommentaari järgi aru, et nurksulgudes toodud tehe puudutab vähem kui 30 sõidukit mahutavaid laevu: kui laeva mahutavus on 30 sõidukit, tuleb nurksulgudes oleva tehte väärtuseks „1“, mis kokkuvõttes ei mõjuta pakkumuse kogumaksumust; kui mahutavus aga on väiksem, on tehte tulemus suurem kui „1“ ning see tõstab pakkumuse kogumaksumust. Ringkonnakohtu hinnangul on valem pakkumuste kogumaksumuse hindamiseks adekvaatne. Vastustaja esitas vaidlustusmenetluses ka näidisarvutused, mis kinnitavad, et väiksema mahutavusega laevade puhul on pakkumuse kogumaksumus eeldatavasti suurem kui suurema mahutavusega laeva puhul. Selleks, et väiksema laevaga pakkuja võidaks, peaks tema reisitasu olema suuremat laeva opereerivast pakkujast oluliselt madalam. Kaebaja lähtub sellest, et lisareisidega teenib väiksemat laeva opereeriv pakkuja suuremat tulu, kuid pakkumuste
9(10)
3-16-849 hindamisel ei ole see otseselt eeliseks. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et valem eelistab väiksema laevaga pakkujaid.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.