Riigihanked › Riigihanked

3-16-2129

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(13)

3-16-2129

VAKO 14.10.2016 otsusega nr 210-16/177377 jäeti SLK vaidlustus rahuldamata.

1) Juhul, kui VAKO tuvastab, et hankijal oli õigus korraldada hange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, ei olnud hankija RHS § 29 lg-st 2 tulenevalt kohustatud esitama registrile hanketeadet ning hankeleping ei saa olla tühine. VAKO poolt vaidluse lahendamisel omab tähtsust üksnes asjaolu, kas sõlmitud leping on tühine RHS § 69 lg 11 alusel. Kohtupraktikast tulenevalt on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art-te 49 ja 56 ning nendel põhineva RHS § 3 olulise rikkumise korral halduskohtul võimalik hankelepingu tühisus tuvastada ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel. 2) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi valik on RHS § 28 lg 2 p 3 alusel põhjendatud siis, kui esinevad järgmised tingimused: hankeleping on vaja sõlmida kiiresti, hankelepingu kiire sõlmimise vajadus on tekkinud hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel ja tekkinud on äärmine vajadus, mis ei võimalda kinni pidada RHS §-s 35 sätestatud tähtaegadest. Ettenägematu sündmuse ja äärmise vajaduse vahel esineb põhjuslik seos. Teenuse tellimiseks lihtsustatud korras RHS § 35 tähtaegu ei sätesta. Puudub vaidlus, et alates oktoobrist 2015 on hankija korraldanud vedaja leidmiseks Sõru-Triigi liinile RHS § 19 alusel 3 riigihanget, mis kõik ebaõnnestusid erinevatel põhjustel. Hankija on alustanud hankemenetlusega mõistliku ajavaruga, seda eriti arvestades olukorda, et vaidlusalune hankeleping on sõlmitud perioodiks 01.10.2016-01.05.2017 (orienteeruvalt, sõltuvalt uue reisiparvlaeva „Soela“ liinile tulekust). Seega ei nõustu VAKO vaidlustaja väidetega, et kolme varasema riigihanke läbikukkumine oli tingitud hankija tegevusest või tegematajätmisest (hankija ei saanud ette näha, et riigihankes 168116 on pakkujal maksuvõlg, riigihankes 170353 keeldub pakkuja hankelepingut sõlmimist või et riigihankes 172943 pakkumusi üldse ei esitata). See, et hankija jõudis enne väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust läbi viia kolm menetlust tõendab, et hankija varus lepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistustööde läbiviimiseks mõistliku aja. 3) Õige on vaidlustaja väide, et kuivõrd kolmas riigihange lihtsustatud korras teenuse tellimiseks (viitenumbriga 172943) lõppes pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste mitteesitamisega 22.07.2016, jäi hankelepingu täitmise alguseni (30.09.2016) 70 päevane ajavahemik, kuid arvestades varasemate riigihangete pikkusi ei saanud hankijal olla kindlust, et lepingu täitmisega alustamiseni jäänud aja jooksul võiks riigihange lihtsustatud korras teenuse tellimiseks lõppeda hankelepingu sõlmimisega. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 21 lg 2 kohaselt peab pädev asutus tegema ettevalmistused avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks nii, et avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga hiljemalt kolm kuud enne kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist. Seega hankelepingu sõlmimiseks läbiviidud kolme menetluse ebaõnnestumise tagajärjel tekkis hankijal RHS § 28 lg 2 p 3 mõttes äärmine vajadus. 4) Eeltoodust tulenevalt esinesid RHS § 28 lg 2 p-s 3 nimetatud erakorralised asjaolud, mis põhjendasid sisuliselt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist hankija poolt. Järelikult ei pidanud hankija hanketeadet registrile esitama, mistõttu ei ole MKM ja KVT vahel 02.09.2016 sõlmitud hankeleping RHS § 69 lg 11 p 1 alusel tühine. 5) Kuivõrd RHS § 68 lg 1 ei ole hankelepingu tühisuse alus, ei saa RHS § 68 lg 1 võimalik rikkumine hankija poolt mõjutada hankelepingu kehtivust. 6) Vaidlustajaks on käesoleval juhul üksnes SLK, mitte VML. Seega ei ole asjasse puutuvad väited ja seisukohad, mis puudutavad VML-i.

3(13)

3-16-2129 7) Kuivõrd käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et hankija on korraldanud vaidlustatud hankelepingu sõlmimiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke, puudub vajadus analüüsida ÜTS § 21 lg-s 4 ettenähtud võimalust erandina otselepingu sõlmimiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

C-194/88R).

2) Täitmata on RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud kriteerium „hankijast sõltumatu ettenägematu sündmus“. Hankelepingu kiire sõlmimise vajadus on tulenenud just hankijast endast ja tegemist ei ole olnud ettenägematu sündmusega. Hankija poolt välja toodud erandliku hankemenetluse liigi valimise põhjus (varasemate hankemenetluste nurjumine) ei ole see erakorralise loomuga olukord, mis ülekaalukalt väljuks majandusliku ja sotsiaalse elu piiridest (näiteks looduskatastroof jms). MKM on Sõru-Triigi parvlaevaliini hanketingimused sätestanud kõikides korraldatud hangetes eesmärgiga välistada SLK osalemise hankel või on seadnud erakordselt ebaproportsionaalsed hanketingimusi eesmärgiga tuua kaasa olukord, kus ükski pakkuja sel põhjusel pakkumust ei esita. MKM teguviis on kandnud kaugemat (ja seadusega üheses vastuolus olevat) sihti korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange, kus MKM saab pakkujaid ise valida. Kaebaja ei nõustu hankija väitega, et hanketingimused ei muutunud. 3) Hankelepingu kiireks sõlmimiseks ei esinenud RHS § 28 lg 2 p-s 3 nimetatud „äärmist vajadust, mis ei oleks võimaldanud kinni pidada RHS §-s 35 sätestatud tähtaegadest“. Eeltooduga on VAKO osaliselt nõustunud: MKM on olnud alates 16.10.2015 Sõru-Triigi reisijateveo teenuse osutaja leidmisel passiivne vähemalt 108 päeva (3 kuud) ning see on hankijast sõltuv põhjus. Seetõttu on VAKO seisukoht, et esines „äärmine vajadus, mis ei võimaldanud kinni pidada“ vastuoluline ja järgimatu. VAKO poolt äärmise vajaduse sisustamine hankijal esinevate võimalike hirmude/kahtlustega on ebaõige ja vastuolus seaduse ning kohtupraktikaga. RHS § 28 lg 2 p-s 3 sätestatud äärmise vajaduse kriteerium tähendab fakti tuvastust ehk seda, kas oli piisavalt aega RHS §-s 35 teiste hankemenetluste liikide jaoks ettenähtud tähtaegadest kinni pidamiseks ja seeläbi teiste hankemenetluse liikide valikuks. Seda oli võimalik teha nii nagu VAKO möönis - kolmanda hanke ja 30.09.2016 vahele jäi 70 päeva; teenuste tellimisel lihtsustatud korras ei ole RHS §-s 35 tähtaegu üldse vaja järgida. Sealjuures on VAKO poolt äärmise vajaduse sisustamine hankijal hankelepingu sõlmimise kindluse puudumisega, sisutühi. Hankijal ei saanud olla ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral kindlust hankelepingu sõlmimise osas. Äärmise vajaduse elimineerib samuti ÜTS § 21 lg 3 p-s 1 sätestatu, s.o olemasoleva lepingu pikendamise võimalus.

4(13)

3-16-2129 4) Poolte vahel on puudunud vaidlus selles, et hankija pidas 2016. a augustis vajalikuks korraldada Sõru-Triigi sõitjateveo teenindamiseks just riigihanke. Hankijal puudus alus ja õigus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Seega tuli hankijal valida muude riigihankemenetluse liikide vahel ning muude RHS-s sätestatud riigihankemenetluse liikide puhul oli vajalik hanke alustamiseks avaldada registris hanketeade ning selle esitamata jätmine ei ole vastavalt RHS-le lubatud (RHS § 29 lg-d 1 ja 2, § 69 lg 11 p 1). Hanketeate registris avaldamata jätmine rikub hanke läbipaistvuse nõuet. 5) Kaebaja taotleb hankelepingu tühisuse kindlakstegemist ühtlasi TsÜS § 87 alusel. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine selleks faktilist ja õiguslikku alust omamata (väär hankemenetluse liigi valik), selle korraldamisel seaduses ettenähtud reeglistiku eiramine ning riigihangete korraldamist reguleerivate direktiivide, RHS ja riigihangete üldpõhimõtete rikkumine kvalifitseerub ELTL art-te 49 ja 56 oluliseks rikkumiseks. Seda määral, mis toob kaasa hankelepingu tühisuse. 6) RHS § 16 kohaselt tuleb riigihanke korraldamisel ja hankelepingu sõlmimisel lähtuda RHS §-st 3, selles sätestatud põhimõtetest ja ka ülejäänud RHS sätetest. Hankelepingut ei tohi sõlmida, kui hankija ei ole RHS põhimõtteid järginud. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise reeglite ja RHS §-s 3 rikkumise keelu mõtteks on kaasa tuua keelu rikkumisega sõlmitud vaidlustatud lepingu tühisus. Hankija ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et 12.08.2016 esines põhjus jätta SLKle hankedokumendid edastamata. Kui hankija soovib väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutada, siis on hankijal kohustus uurida, kas on olemas ettevõtjaid, kes oleksid võimelised vastama hanketeatele. Kaebaja näitajad, kogemus ja pädevus on olnud piisavad hankelepingu täitmiseks ning ettevõte oleks kindlasti vastaval riigihankel osalenud, kui ettevõtet oleks hanke korraldamisest teavitatud. Hankija kahtlused, kas SLK esitab pakkumuse või sõlmib hankelepingu, ei ole aluseks RHS § 68 lg 1 järgse kohustuste täitmata jätmiseks. Hankija ei ole keelanud hangetel tehnilise ja kutsealase pädevuse osas teise juriidilise isiku andmetele tuginemist. Hankija sõnul algatati hange e-riigihangete keskkonnas 12.08.2016. Kaebaja on esitanud tõendi, et tal puudus 12.08.2016 maksuvõlg. 7) MKM on oma vastuses kaebusele avaldanud, et uue reisiparvlaeva tellimiseks sõlmiti leping juba 26.02.2015 ja uue parvlaeva valmimise tähtpäev on 26.04.2017. Samaaegselt oli MKM-le teada, et Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise leping kehtib kuni 30.09.2016. MKM-l oli 1 aasta ja 7 kuud aega vajalike hangete korraldamiseks. Seega isegi juhul kui lähtuda hankija väitest, et leping pidi vastavalt ÜTS § 21 lg-ke 2 olema sõlmitud 3 kuud enne 30.09.2016, jäi MKM-le aega korraldada ja läbi viia hankeid 1 aasta ja 4 kuu vältel, mis on igati piisav aeg. Hankija korraldas esimese hanke 16.10.2015, seega esimesed ca 8 kuud (232 päeva) oli hankija passiivne ja põhjustas seeläbi ise hangete korraldamisel tekkinud aja puudujäägi. Esimese ja teise hanke korraldamise vahele jäi 19 päeva, teise ja kolmanda hanke korraldamise vahele 68 päeva ning kolmanda ja neljanda hanke vahele 21 päeva. Seega on MKM olnud alates 26.02.2015 passiivne vähemalt 340 päeva ehk 11,5 kuud ning see on selgelt ja otseselt hankijast sõltuv ning tingitud põhjus. 8) Avalike huvide kaitse tagab hangete läbiviimisel RHS järgimine, mida vaidlusaluse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke läbiviimisel ei tehtud – eirati hankemenetluse liigi valikuks vajalike kriteeriumite täidetavust (RHS § 28 lg 2 p 3), samuti rikuti hankemenetluse läbiviimisel seaduses ettenähtud korda (RHS § 68 lg 1).

5(13)

3-16-2129 9) Hankija väide, milles on rõhutatud ühe eraettevõtja huvidest lähtumise keeldu, on asjakohatu ja emotsionaalne. 10) Tõele mittevastavad on hankija väited, et kaebaja eesmärk on olnud takistada vastustajat uue vedaja leidmisel. MKM vastav väide ei ole adekvaatne, arvestades MKM laiaulatuslikke võimalusi RHS ja ÜTS järgi vedaja leidmiseks. MKM-l ei ole võimalik heita kaebajale ette oma seadusjärgse kaebeõiguse kasutamist. 11) Väärad on KVT väited, et kaebajal puudub lepingu tühisuse tuvastamise õigus. MKM ei kohaldanud ÜTS § 21 lg-s 4 nimetatud erandit, ei alustanud otselepingu sõlmimise protsessi ning samuti ei nähtu materjalidest, et ÜTS § 21 lg 4 kohaldamiseks oleks esinenud alus või et otseleping oleks sõlmitud. Hankija otsustas korraldada avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks riigihanke, viis selle läbi ja sõlmis hanke tulemina hankelepingu ning kohustus järgima RHS sätteid. Ka VAKO on leidnud, et puudub vajadus analüüsida ÜTS § 21 lg-s 4 ettenähtud võimalust erandina otselepingu sõlmimiseks. SLK ei näe materiaalõiguslikke ega menetlusõiguslikke takistusi, miks kohus ei saa anda hinnangut väitele, et hankija ei järginud hanke läbiviimisel RHS § 68 lg-t 1. Väär on KVT väide, et kaebajal puudub õigus tõendada maksuvõla puudumise väidet riikliku maksuhalduri tõendiga.

6(13)

3-16-2129 vajalike ettevalmistustööde läbiviimiseks mõistliku aja. Vastustajal on tekkinud kahtlus, et kaebaja ei olegi tegelikult soovinud hanget võita ja hankelepingut sõlmida, vaid kaebaja eesmärk on olnud takistada vastustajat uue vedaja leidmisel, lootuses, et vastustaja jätkab lepingut varasema vedajaga, kelleks oli kaebaja tütarettevõte VML. 4) Kolmanda isikuga sõlmitud hankelepingus on leppetrahvid (mida kaebaja proportsionaalseks ei pidanud) võrreldes eelneva hanke hanketingimustega jäänud muutmata, mistõttu on kaheldav kaebaja tegelik soov vaidlustatud hankemenetluses osaleda ning tegelikkuses ka hankelepingu pooleks saada. Ka kohtud ei ole kummaski sama hanke esemega hankeasja kohtuvaidlustes pidanud leppetrahvi määrasid ebaproportsionaalselt kõrgeks. Vastustaja on riigiasutus, kes kasutab avalikke vahendeid, millest tulenevalt on vastustajal kohustus kehtestada hanketingimused avalikest huvidest lähtuvalt, mitte üksnes ühe eraettevõtja huvidest lähtuvalt. 5) Kaebaja viide 70-päevasele ajavahemikule on eksitav. Kohtuvaidlus kolmanda hanke hanketingimuste üle kestis kuni 09.08.2016 (nr 3-16-849), millisest ajahetkest oli senise avaliku teenindamise lepingu lõppemiseni jäänud üksnes 53 päeva. Arvestada tuleb aga asjaoluga, et hankelepingu sõlmimise ja selle alusel sõitjateveo teenuse osutamise vahele peab jääma mõistlik aeg teenuse osutamise ettevalmistamiseks, millest tulenevalt oli tegemist juba ajakriitilise olukorraga. Arusaamatu on kaebaja märkus, mille kohaselt on vastustaja reisijateveo teenuse osutaja leidmisel olnud passiivne vähemalt 108 päeva. Seaduses ei ole ette nähtud ja reaalses elus ei ole ka võimalik, et hankija saaks olla kogu aeg hankemenetluses. Vastustaja kuulutas vedaja leidmiseks esimese hanke välja ligi aasta enne veoteenuse osutamise alustamise tähtaega, millele eelnes hanke ettevalmistuse periood. Vastustaja tegutses Sõru-Triigi parvlaevaliinile vedaja leidmisega (hangete korraldamisega) aktiivselt kokku rohkem kui aasta. Väiksemahulise hanke väljakuulutamine üks aasta enne lepingujärgse veoteenuse osutamise algust on piisav ning hõlmab endas ka võimalust, et hankemenetlus võib luhtuda või see vaidlustatakse. Vastustajale jääb ühtlasi selgusetuks kaebaja arvutuste eesmärk, viidates vastustaja väidetavale passiivsusele. Ka juhul kui hange oleks välja kuulutatud mõned kuud varem, ei oleks see tegelikkuses midagi muutnud ega kaebaja subjektiivseid õigusi mõjutanud, kuivõrd kaebaja ise ei soovinud vastava võimaluse esinemisel hankedokumentides ettenähtud tingimustel hankelepingut sõlmida, ega oleks seda suurima tõenäosusega sõlminud ka siis, kui hankemenetlused oleks kestnud näiteks neli kuud rohkem. 6) Kaebajaks on SLK, mitte VML. Seega ei ole asjasse puutuv ükski väide ega seisukoht, mis puudutab VML-i. Seni kehtinud leping VML-ga lõppes 30.09.2016 ning selle pikendamine tänasel päeval ei ole enam võimalik ega ka põhjendatud. 7) ÜTS § 21 lg 3 annab pädevale asutusele teenuse osutamise katkemise ohu korral kaks alternatiivset võimalust. Olenemata sellest, kas vastustajale olnuks soodsam senise vedajaga lepingu pikendamine või mõne ettevõtjaga otselepingu sõlmimine, ei oleks olnud tegemist kaebaja subjektiivsete huvide rikkumisega, kuivõrd esimene variant ei oleks kaebaja õigusi mingilgi moel mõjutanud ning teise variandi puhul ei saa kaebaja samuti väita, et otseleping oleks sõlmitud just temaga ning seda eriti olukorras, kus leppetrahvid oleks hanketingimustes jäänud samaks. Pealegi puudus vastustajal mõistlik põhjus ja võimalus eeldada, et kaebaja majanduslik- ja finantsseisund on eeldatavalt piisavad hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Kaebaja ei olnud esitanud äriregistrile 2015. a majandusaasta aruannet. Lisaks puudus vastustajal mõistlik põhjus ja võimalus eeldada kaebajal ka hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks piisava tehnilise ja kutsealase pädevuse olemasolu.

7(13)

3-16-2129 Tõele ei vasta kaebaja väide, nagu oleks vastustaja kahel ebaõnnestunud hankel kolmest lugenud kaebaja tehnilise ja kutsealase pädevuse täidetuks. Esimesel hankel kõrvaldati kaebaja maksuvõla tõttu menetluselt. Teisel riigihankel tugines kaebaja VML tehnilisele ja kutsealasele pädevusele – seega ei loetud kaebaja tehnilise- ja kutsealase pädevuse nõuet täidetuks mitte tema enda, vaid teise ettevõtja pädevuse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja kaebajat ebaõigesti hankemenetlusest kõrvale jätnud, kuivõrd vastustajal ei olnud alust eeldada kaebajal nõuetekohaste näitajate pädevuse olemasolu. Seda, et kolmas isik võimaldab kaebajal oma kogemusele tugineda, ei saanud ega pidanud vastustaja eeldama. 8) Kuivõrd vastustajal oli õigus korraldada hange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, ei olnud kohustust registrile hanketeadet esitada ja hankeleping ei saa olla RHS § 69 lg 11 p 1 alusel tühine. 9) Kaebaja viited RHS § 3 ja ELTL rikkumisele on kohut eksitavad. Olukorras, kus vastustaja on täielikult järginud RHS § 28 rakendamise aluseid ning vastava menetluse läbiviimise nõudeid, ei saa tegemist olla RHS § 3 ja ELTL art-te 49 ja 56 rikkumisega. Tõsikindlalt ei saa väita, et ka juhul, kui vastustaja oleks kaebajale hankedokumendid edastanud, oleks kaebaja kindlasti hankes osalenud, esitanud pakkumuse, osutunud edukaks pakkujaks ja sõlminud hankelepingu. Kaebaja ei soovinud kolmes varasemas hankes hankelepingut sõlmida. 10) Lisaks ÜTS § 21 lg 3 p-s 1 sätestatud teoreetilisele võimalusele lepingut pikendada tuli vastustajal arvestada ka muudest seadustest tulenevate nõuetega ning ka faktiliste asjaoludega. VML on rikkunud avaliku teenindamise lepingut, millest on vastustaja teda ka 27.07.2016 kirjaga teavitanud. Seega ei olnud vastustajal HKTS §-st 12 tulenevalt võimalik seni kehtinud lepingut pikendada, millest tulenevalt esines RHS § 28 lg 2 p-s 3 nimetatud äärmine vajadus. Lisaks eeltoodule kinnitab HKTS § 12 lg 2 p 3 kohaselt isiku usaldusväärsust muu hulgas asjaolu, et ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Nii kaebaja kui tema tütarettevõtja VML 2015. a majandusaasta aruanded olid esitamata kogu hankemenetluse jooksul, mistõttu puudus vastustajal informatsioon nende majandus- ja finantsseisukorra kohta. Kaebaja ja tema tütarettevõtja esitasid 2015. a majandusaasta aruanded äriregistrisse alles 05.10.2016 (tähtaeg 30.06.2016). 11) Kaebaja seisukoha järgi ei ole ta kunagi väitnud, ega möönnud, et vastustajal esines oht teenuse osutamise katkemiseks ja seega äärmine vajadus vaidlusaluse hankemenetluse liigi valikuks. Juhul, kui kaebaja seisukoha järgi ohtu teenuse osutamise katkemiseks ei esinenud, ei saanud esineda ka ÜTS § 21 lg 3 p 1 rakendamise võimalust.

8(13)

3-16-2129 Antud juhul esineb RHS § 28 lg-st 2 tulenev alus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Kõnealuse liini teenindamiseks oli korraldatud juba kolm konkurssi, mis olid erinevatel põhjustel nurjunud. Pidades silmas ka neljanda konkursi nurjumise võimalust, pidi hankija jätma piisava varu, et teha sellise stsenaariumi realiseerumisel veel üks katse hankelepingu sõlmimiseks, sel korral nt otselepingu vormis. Seega on asjakohatud kõikvõimalikud etteheited selles osas, et olukorrast puudus kiireloomulisuse element ja äärmine vajadus antud menetlusliigi kasutamiseks. Samuti on asjakohatud viited sellele, nagu oleks hankelepingu kiire sõlmimise vajadus tekkinud hankijast sõltuvatest asjaoludest tulenevalt. Asjaolu, et MKM viis läbi kolm konkurssi, viitab üheselt sellele, et MKM alustas lepingu sõlmimiseks vajalike tegevustega piisava aja varem. Mis puutub SLK etteheidetesse kõnealuste konkursside tingimuste osas, siis need tuleb jätta tähelepanuta, kuna selles osas oli vaidlustuse esitamise tähtaeg möödunud. Täidetud on ka RHS § 28 lg 2 p 3 teine eeldus, kuivõrd antud juhul on tegemist hankijast sõltumatu ettenägematu sündmusega. Ühtlasi on olemas põhjuslik seos ettenägematu sündmuse ja äärmise vajaduse vahel, kuivõrd ilma kolme ebaõnnestunud konkursita, ei oleks hankijal olnud ka äärmist vajadust kiireloomuliseks hankemenetluseks. 3) Kõik RHS § 68 lg-t 1 puudutavad seisukohad tuleb jätta tähelepanuta, kuna nende osas oli juba möödunud RHS §-s 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg. Isegi, kui SLK-l oleks käesoleval juhul olnud õigus vaidlustada täiendavalt MKM valikuid vaidlusaluse lepingu sõlmimisele eelnenud hankemenetluses osalema kutsutud pakkujateringi osas, ei saaks need rikkumised tuua kaasa hankelepingu tühisust. Hankelepingu tühisuse alused on sätestatud RHS § 69 lg-s 11. RHS § 68 lg 1 võimalik rikkumine nende aluste hulka ei kuulu. Kohtute viide võimalusele tugineda hankelepingu tühisuse tuvastamisel otse TsÜS §-le 87 kehtib olukordades, kui vastav tühisuse alus pole hõlmatud RHS-s sisalduvate hankelepingu tühisust puudutavate sätetega. SLK poolt kaebuse juurde lisatud tõendid maksuvõla puudumise kohta tuleb jätta tähelepanuta. Tõendid on väljastatud pärast seda kuupäeva, kui MKM kontrollis maksuvõla olemasolu, mistõttu on võimalik, et SLK on muutnud varasemaid maksudeklaratsioone ning saavutanud seeläbi olukorra, kus hankemenetluse alustamise päeva seisuga enam maksuvõlga ei esine. Isegi, kui SLK-l õnnestus maksuvõlg läbi maksudeklaratsioonide muutmise tagantjärgi kustutada, ei muuda see MKM otsust õigusvastaseks, kuna maksuvõla tagantjärgi kustutamine ei anna alust isiku hankemenetlusse ennistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-16-2129 hanke korraldajale mõistlikult ettenähtavad. Seega ei saa hankijale ette heita seda, et esimest hanget ei kuulutatud välja varem. Seejuures nõustub kohus vastustajaga selles, et ka hankedokumentide ettevalmistamisele kulub paratamatult teatud aeg. Seega ei saa asuda ka seisukohale, et hankija oli 8 kuud enne esimese hanke väljakuulutamist passiivne. Isegi kui hankija oleks olnud suuteline kuulutama hanke välja mõned kuud varem, ei nähtu asjaoludest sellekohast vajadust, nagu kohus eelnevalt märkis. Hanke väljakuulutamist nii varakult kui võimalik (hankelepinguni jõudmine võimalikult pikka aega enne lepingu täitmise algust) ei saa kohtu hinnangul pidada hankemenetluse eesmärgiks omaette.

3-16-2129 Kindlasti ei saa lugeda hankijast sõltuvaks ja ettenähtavaks sündmuseks seda, et hankel osalejal esineb maksuvõlg, mis annab aluse tema kõrvaldamiseks hankelt (esimene hange), samuti asjaolu, et pakkuja ei vaidlusta hanketingimusi, kuid keeldub hilisemalt hanketingimustel lepingu sõlmimisest (teine hange). Samuti ei saa hankijast sõltuvaks ja talle ettenähtavaks lugeda seda, et kolmandal hankel ei osale ühtegi pakkujat, kui kahel varasemal hankel sama teenuse pakkuja leidmiseks on pakkumused esitatud. Kohtu hinnangul ei nähtu hangete vahele jäävatest ajaperioodidest hankija ebamõistlikku viivitust.

3-16-2129

12(13)

3-16-2129

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.