Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
5. august 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-3026
Haldusasi
TT kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks maksta hüvitist teenistusest vabastamisest ette teatamata jätmise eest summas 2188,89 eurot ning viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – TT, volitatud esindaja v.adv Ljudmila Tamar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Irina Punko
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
TT määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta TT määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2016. a määrus haldusasjas nr 3-15-3026 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- Piirivalveamet (PPA) viis 23.05.2014 käskkirjaga nr 1.9-2/707p politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 57 lg-te 1, 2, 4 ja 5 alusel vanemkonstaabel TT ilma tema nõusolekuta üle Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse Pärnu arestikambri politseiniku ametikohale, vabastades ta Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna piirkonnapolitseiniku ametikohalt alates 19.06.2014.
2.TT esitas käskkirja peale 09.06.2014 vaide, mille PPA jättis 19.06.2014 vastusega rahuldamata.
3.TT esitas 19.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA peadirektori 23.05.2014 käskkirja nr 1.9-2/707p tühistamiseks ning PPVS § 57 lg-te 1 ja 2 põhiseadusega vastuolus
3-15-3026 olevaks tunnistamiseks (haldusasi nr 3-14-51523). Tallinna Halduskohus võttis 15.08.2014 määrusega kaebuse menetlusse.
4.Menetlusosalised esitasid 13.10.2015 Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-14-51523 taotluse alljärgneva kompromisslepingu kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks (numeratsioon kujul, nagu kohtule esitati): „1. Politsei- ja Piirivalveamet vabastab TT teenistusest Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse Pärnu arestikambri politseiniku ametikohalt koondamise tõttu PPVS § 1 lg 6, § 94 lg 1 ja ATS § 90 lg 1 p 3 alusel käesoleva kompromisslepingu kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgneval tööpäeval.
3.TT kinnitab, et temal ei ole teenistusse jäämise eelisõigust PPVS § 94 lg 2 alusel.
4.Politsei- ja Piirivalveamet maksab TT-le hüvitist PPVS § 97 lg 1 p 4 alusel kümne kuu ametipalga ulatuses summas 9800 (üheksa tuhat kaheksasada) EUR käesoleva kompromisslepingu kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgneval tööpäeval.
5.Politsei- ja Piirivalveamet maksab TT-le ATS § 104 lg 1 alusel lõpparve, so palk töötatud aja eest ja hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest käesoleva kompromisslepingu kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgneval tööpäeval.
6.Kompromisskokkuleppe punktides 4-5 nimetatud summadelt peab Politsei- ja Piirivalveamet kinni seadusega ettenähtud maksud.
5.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.
6.Menetlusosalised kinnitavad, et kompromisslepingu kõigi tingimuste kohasel täitmisel kohustatud menetlusosaliste poolt puuduvad neil üksteise vastu mis tahes täiendavad nõudmised, mis tulenevad või võivad tuleneda haldusasjas nr 3-14-51523 esitatud asjaoludest.
7.Pooled on kokku leppinud, et sõlmitud kompromisslepingu Tallinna Halduskohtule edastab menetlusosaliste nimel viivitamata vastustaja.
8.Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud HKMS §-s 152 sätestatud kompromissi kinnitamise ja haldusasja menetluse lõpetamise tagajärgedest, sh asjaolust, et menetluse lõpetamise korral ei saa samal alusel ja sama nõudega kaebust esitada.
9.Lähtudes ülalpool kokkulepitust paluvad menetlusosalised Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajal kinnitada käesolev kompromissileping kohtumäärusega kohtuistungit pidamata ja lõpetada asja menetlus.“
5.Tallinna Halduskohus kinnitas 14.10.2015 määrusega eeltoodud kompromissi ja lõpetas haldusasja nr 3-14-51523 menetluse.
6.PPA peadirektori 03.11.2015 käskkirjaga nr 1.9-2/1545p vabastati TT teenistusest koondamise tõttu alates 04.11.2015.
7.TT esitas 20.11.2015 PPA-le avalduse teenistusest vabastamisest ette teatamata jätmise eest hüvitise 2940 euro maksmiseks ja viivise maksmiseks.
8.PPA vastas 30.11.2015 kirjaga nr 1.9-9/1772-2, et on täitnud kõik Tallinna Halduskohtu poolt 14.10.2015 haldusasjas nr 3-14-51523 kinnitatud kompromisslepingu tingimused ning kuna kompromisslepingus kinnitasid mõlemad pooled, et kompromisslepingu kõigi
2(5)
3-15-3026 tingimuste täitmisel puuduvad pooltel üksteise vastu mistahes täiendavad nõudmised, siis jääb TT avaldus rahuldamata.
9.TT esitas 04.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA kohustamiseks maksta hüvitist teenistusest vabastamisest ette teatamata jätmise eest summas 2188,89 eurot ning viivise väljamõistmiseks. TT politseiteenistuse staaž teenistusest vabastamisel oli 23 aastat 8 kuud ja 29 päeva. Avaliku teenistuse seadus (ATS) § 101 lg 1 p 4 sätestab, et koondamise tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette, kui tema teenistusstaaž on kestnud kümme ja enam aastat, vähemalt 90 kalendripäeva. Kaebaja oli teenistusest vabastamise ajast teadlik 23 kalendripäeva enne teenistusest vabastamist. ATS § 101 lg 6 sätestab, et kui etteteatamistähtaegu ei järgita, makstakse ametnikule palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Pooled ei leppinud haldusasjas nr 3-1451523 sõlmitud kompromissis kokku, et ATS § 101 lg 6 ei kohaldu ega saanud kokku leppida, sest seadus seda ei võimalda. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 154 lg 1 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on õigusvastane. Kompromissi põhisisuks oli otsustus, mis järgneb sellele, kui üleviimine osutub õigusvastaseks: kas kaebajale pakutakse tema nõusolekul teine ametikoht või vabastatakse teenistusest. Ülejäänud punktid tulenesid seadusest. Lõpparve maksmine kompromissi punktis 5 on deklareeriv säte. Vastustaja soovil märgiti lõpparve koosseisu palk töötatud aja eest ja hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest. Kompromissi punktis 4 toodi eraldi koondamistasu summa ja maksmise tähtaeg. Kõik need tingimused on sätestatud ka seaduses ning nende kompromisslepingus nimetamata jätmisel ei tähendaks see, et neid summasid maksma ei peaks. Samuti ei tähenda teenistusest vabastamisest ette teatamata jätmise eest ettenähtud hüvitise maksmise kohustuse kompromissis märkimata jätmine seda, et hüvitist ei peaks maksma seadusest tulenevalt. Vastustaja ei ole TTle teenistusest vabastamisest ette teatanud, kuid kompromisslepingust tulenevalt oli TT sellest teadlik 23 päeva varem. Ülejäänud 67 kalendripäeva eest ei ole vastustaja kaebajale hüvitist maksnud.
10.PPA esitas 12.01.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. TT nõue tuleneb haldusasja nr 3-14-51523 nõudest. Kohtuvälise kokkuleppe sõlmimisel peetud läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku, et TT koondamisel ei kohaldata etteteatamistähtaega ATS § 101 lg 1 alusel ega maksta hüvitist ette teatamata päevade eest ATS § 101 lg 6 kohaselt. Kompromissiga lepiti kokku, et pooltel puuduvad üksteise vastu mistahes täiendavad nõudmised, mis tulenevad või võivad tuleneda haldusasja nr 3-14-51523 asjaoludest. Kohus peab järgima, et kokkuleppe sisu on seaduslik ja täidetav. Kohus on andnud kohtumääruses kompromissile sisulise hinnangu. Kui kaebaja leidis peale kompromissi sõlmimist, et see ei vasta tema tahtele, tulnuks kohtumäärus vaidlustada. Seda ei ole kaebaja teinud. Seega on tegemist sama nõudega samadel alustel.
11.TT oli seisukohal, et menetluse lõpetamiseks puudub alus. Haldusasjas 3-14-51523 esitas TT kaebuse PPA peadirektori 23.05.2014 käskkirja nr 1.9-2/707p „Politseiametniku nõusolekuta üleviimine“ tühistamiseks. Praeguses asjas aga taotleb rahalise nõude täitmiseks kohustamist, mis tuleneb ATS § 94 lg-st 1 (teenistusest vabastamine koondamise tõttu) ja § 101 lg-st 6 (hüvitise maksmine teenistusest vabastamisest etteteatamata aja eest), mis üleviimise käskkirjaga ei seostu. Kaebaja ei soovi haldusakti andmist, vaid hüvitise väljamõistmist. Seega on ebaõige vastustaja väide, et hüvitise nõue tuleneb haldusasja nr 314-51523 nõudest. Halduskohtu 14.10.2015 määrusega kinnitati TT ja PPA kompromiss ning lõpetati asja menetlus. Ebaõige on vastustaja väide, et läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku, et TT koondamisel ei kohaldata etteteatamistähtaega ATS § 101 lg 1 alusel ega maksta hüvitist ette teatamata päevade eest ATS § 101 lg 6 kohaselt. Kaebaja ei ole kordagi läbirääkimiste käigus seaduses ettenähtud hüvitise saamisest loobumise tahet vastustajale ega kohtule avaldanud. 3(5)
3-15-3026
12.Tallinna Halduskohus lõpetas 14.06.2016 määrusega HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel haldusasja nr 3-15-3026 menetluse. Kompromissi sõlmimisega haldusasjas nr 3-14-51523 muutsid pooled vaidluse eset ja kompromissi kinnitamisega on kohus seda aktsepteerinud. Kompromissi kinnitanud kohtumäärus jõustus 03.11.2015. Vaidlustades kohtumäärusega kinnitatud kompromissi tingimused, on kaebaja sisuliselt taasalgatanud juba lahendatud vaidluse, mis ei ole lubatud. Kui kaebaja leiab, et vastustaja ei ole täitnud Tallinna Halduskohtu 14.10.2015 määrust haldusasjas nr 3-14-51523, on sobivaks õiguskaitsevahendiks taotlus vastustajale rahatrahvi määramiseks kompromissi täitmata jätmise eest (HKMS § 248 lg 1).
13.TT esitas halduskohtu määruse peale 28.06.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 05.07.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinn Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.TT palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 14.06.2016 määrus tühistada. Halduskohtu määrusest ei selgu, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et kompromissi sõlmimisega haldusasjas muutsid pooled vaidluse eset ja kompromissi kinnitamiseks on kohus seda aktsepteerinud. Samuti ei nähtu, miks kohus leiab, et kaebaja on vaidlustanud varasemas asjas sõlmitud kompromissi tingimusi. Kohus ei ole tuginenud asjas kogutud tõenditele. Haldusasjas nr 3-14-51523 oli kaebuse esemeks PPA peadirektori 23.05.2014 käskkirja nr 1.9-2/707p tühistamise nõue. Kompromissläbirääkimiste käigus lepiti kokku, et kaebaja teenistus lõpeb läbi tema koondamise, kuna muud ametikohta talle pakkuda ei olnud. Kompromissiga lahendati vaidlus kaebaja üleviimise õiguspärasuse üle. Kaebaja ei ole kaebuse eset muutnud. Teenistusest vabastamine koondamise tõttu toimus eraldi haldusakti alusel, milles ei ole viidet kompromissile. Hüvitise nõue tuleneb koondamist reguleerivatest õigusnormidest ning õigusnormidest kõrvalekaldumine on küsitav ka siis, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud. Poolte vahel puudus kokkulepe selles, et etteteatamistähtaega ATS § 101 lg 1 alusel ei kohaldata ega maksta etteteatamata jäänud päevade eest hüvitist ATS § 101 lg 6 kohaselt. Kaebaja ei ole vaidlustanud kompromissi tingimusi. Kompromissis sisalduvad tingimused on täidetud (v.a p 5, kuna hiljem selgus, et kasutamata puhkusepäevi ei olnud). Hüvitise nõue ei tulene kompromissist, vaid seadusest. Kompromissiga lõppes kaebaja tühistamisnõude menetlemine, praeguses asjas on aga tegemist kohustamiskaebusega rahasumma väljamaksmiseks. HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamise eeldused ei ole täidetud.
15.PPA palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja soovib kompromissi tingimuste uut ülevaatamist ja täiendamist hüvitise tasumisega koondamisest ette teatamata päevade eest. Kompromissi tulemusena koondamiseni jõudmine ei olnud asutuse tavapärane tegevus, vaid sündis haldusasja nr 3-14-51523 menetlemise käigus. Kaebaja tõlgendab HKMS § 152 lg 1 p-i 1 liiga kitsalt. Vaidlustatud käskkiri on otseselt seotud haldusasjaga nr 3-14-51523. „Sama nõudega samal alusel“ ei tähenda vaid esialgset kaebuses väljendatud nõuet. Menetluse lõpetamise üle otsustamisel ei saa piirduda mitte üksnes nõudega, vaid tuleb lähtuda vaidluse olemusest ja menetluse käigust tervikuna. Asjaolu, et kaebuse lahendamine lõppes kokkuleppega, ei tee olematuks seda, et sama nõue on samadel asjaoludel juba lahendatud. See küll ei lõppenud kaebuse nõude rahuldamisega ehk käskkirja tühistamisega, kuid lõppes kokkuleppega, mille kohaselt kaebaja koondati. Määrusest on näha, et kohus on tutvunud haldusasja dokumentide ja tõenditega. 4(5)
3-15-3026
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks ei ole alust.
17.Haldusasjas nr 3-14-51523 oli vaidluse esemeks PPA 23.05.2014 käskkiri nr 1.9-2/707p, millega viidi TT ilma tema nõusolekuta üle PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse Pärnu arestikambri politseiniku ametikohale, vabastades ta Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna piirkonnapolitseiniku ametikohalt. Kaebaja taotles käskkirja tühistamist. Samas menetluses leppisid pooled kompromissläbirääkimiste käigus kokku, et kaebaja vabastatakse teenistusest koondamise tõttu. Vastustaja võttis endale sõlmitud kompromissiga kohustuse anda haldusakt, millega kaebaja koondatakse teenistusest kompromissiga kokku lepitud tingimustel. Haldusasja nr 3-14-51523 menetlus ei lõppenud mitte kaebuse rahuldamisega ja PPA 23.05.2014 käskkirja tühistamisega või kaebuse rahuldamata jätmisega, vaid halduskohus kinnitas kompromissi ja lõpetas haldusaja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel kompromisskokkuleppe tingimustel. Seega on halduskohus vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et kompromissi sõlmimisega haldusasjas nr 3-14-51523 laiendasid pooled vaidluse eset (HKMS § 41 lg 1), st kompromissleping käsitles haldusasja esemena nüüd ka kaebaja ametist koondamist ja selle tingimusi, ja kompromissi kinnitamisega kohus aktsepteeris seda. Koondamise tingimused lepiti kokku kompromisslepinguga, seejuures lepiti kompromisslepingu punktis 6 kokku, et kompromisslepingu kõigi tingimuste kohasel täitmisel menetlusosaliste poolt puuduvad neil üksteise vastu mistahes täiendavad nõudmised, mis tulenevad või võivad tuleneda haldusasjas nr 3-14-51523 esitatud asjaoludest. Kompromisslepingut sõlmides pidi kaebaja olema teadlik sellest, et koondamistähtajast kinni pidamine ATS sätete kohaselt ei ole enam võimalik ning lepingu p-ga 6 nõustudes nõustus ta ka sellega, et ühe kompromissi osana jääb täitmata koondamisest etteteatamise tähtaeg ning selle eest eraldi tasu ei maksta. Kaebuse alus ehk põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2), jäi samaks.
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja soovib esitatud kaebusega sisuliselt juba sõlmitud kompromissi tingimuste täiendamist hüvitise tasumise kohustusega koondamisest ette teatamata päevade eest ja on taasalgatanud juba lahendatud vaidluse, kuigi asjas on jõustunud kohtumäärus, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Praeguses haldusasjas esitatud kohustamisnõue on otseselt seotud haldusasjaga nr 3-14-51523, mistõttu on halduskohus õigesti haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.