5.Määrata usaldusisiku G.Y tasu suuruseks X.B kohustustest vabastamise menetluses 275,76 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, so 66,18 eurot, kokku 341,94 eurot.
6.Usaldusisiku tasu 114,32 eurot hüvitada võlgnik X.B loovutatud raha arvel G.Y usaldusisiku ametikontol.
poolt usaldusisikule
7.Anda X.B-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 227,62 eurot.
8.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik G.Y usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 227,62 eurot, sh käibemaks 44,06 eurot, Regnum Consult OÜ (registrikood 12190052) arvelduskontole nr EE491010220201058223.
9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade X.B kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 26.05.2023 määrusega välja X.B pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks C.F-i . Tartu Maakohtu 03.11.2023 määrusega lõpetati X.B pankrotimenetlus raugemise tõttu ja jätkati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. X.B kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks G.Y. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas (26. mail) kohtule aruande ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 21. mail. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 44 315,08 eurot (kõik II järgu nõuded).
2.Usaldusisik on menetluses esitanud aruanded 22.05.2024. 25.05.2025 ja 27.05.2026. Võlgnik töötas alates 2023.a algusest xxxxxxxxxx ja alates 13.04.2026 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnikule on määratud osaline töövõime perioodiks 23.01.2022-22.01.2027. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, töövõimetoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tulumaksutagastus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on usaldusisikule loovutanud kokku 1678 eurot, millest 1510,21 eurot on makstud võlausaldajate nõuete katteks ning 167,79 eurot on jäetud usaldusisikutasu ja ülekandetasude katteks. Usaldusisik palub kohtul otsustada võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Usaldusisiku 27.05.2026 esitatud tasu taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 4 tundi järgnevalt: 30.05-31.12.2025 pangakonto kontroll, võlgnikule arestivabade summade arvestus, tagasikandmine, 7 kuud – 1 tund; 01.01.-24.05.2026 pangakonto kontroll, võlgnikule arestivabade summade arvestus, tagasikandmine, 5 kuud – 50 minutit; kirjad ja seisukohad seoses täitur I.R-i arestimise tegevusega, kohtuniku 2/6
seisukoht –
minutit; 13.-14.04.2026 suhtlus võlgniku ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuhu peaks laekuma töötasu, kohtutäiturid on esitanud arestimise aktid – 10 minutit; 24.05.2026 võlgnikuga suhtlus aruande koostamise eelselt lisadokumentide saamiseks – 10 minutit; 26.05.2026 aruande kohtule koostamine, võlausaldajatel summade arvutamine, panka sisestamine, üks võlausaldaja oli pangakontot muutnud, päring – 1 tund; 27.05.2026 ülekanded võlausaldajatele, aruande kohtule esitamine, usaldusisiku tasutaotluse koostamine – 30 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest nelja tunni ulatuses määrata tasuks 275,76 eurot (1 tund 20 minutit x 88,60 eurot, 2 tundi 40 minutit 94,60 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 66,18 eurot, kokku 341,94 eurot. Usaldusisik palub hüvitada tasu võlgniku loovutuse arvelt ning puudujäävas osas riigi vahenditest, määrates võlgnikule menetlusabi.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
2.Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt avaldatust.
4.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
5.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. X.B ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
6.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.1.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel töötanud, esmalt ettevõttes xxxxxxxxxx ja alates 13.04.2026 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnikule on määratud osaline töövõime perioodiks 23.01.2022-22.01.2027. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 3/6
6.2 FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust. 6.3 FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, töövõimetoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tulumaksutagastus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on usaldusisikule loovutanud 1678 eurot, millest 1510,21 eurot on makstud võlausaldajate nõuete katteks ning 167,79 eurot on jäetud usaldusisikutasu ja ülekandetasude katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. 6.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
7.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
8.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused.
9.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt. Võlgnik on vastanud kõikidele usaldusisiku järelepärimistele ning olnud kättesaadav. Kohus ja usaldusisik ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
10.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et X.B tuleb juhindudes FIMS § 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
11.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 4/6
2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.
12.Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded X.B vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
13.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud X.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka X.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
14.Kuna kohus lõpetab X.B kohustustest vabastamise menetluse, tuleb G.Y vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest X.B kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
15.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot, alates 01.04.2026.a 94,60 eurot).
16.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 4 tundi (sh 1 tund 20 minutit tunnitasuga 88,60 eurot ja 2 tundi 40 minutit tunnitasuga 94,60 eurot); kokku 275,76 eurot.
17.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on 5/6
käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasuks määrata 275,76 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 66,18 eurot, kokku 341,94 eurot.
18.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku G.Y tasuks määrata 275,76 eurot, millele lisandub käibemaks 24% s.o 66,18 eurot, kokku 341,94 eurot.
19.Usaldusisiku tasu 114,32 eurot hüvitada võlgnik X.B raha arvel G.Y usaldusisiku ametikontol.
poolt usaldusisikule loovutatud
20.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et X.B-le tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 227,62 eurot, sh käibemaks 44,06 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.