Muud

tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku umbes 54 790 eurot. Võlgnik selgitas, et tema võlgnevused tekkisid, sest ta heauskselt usaldas enda onu, kes rajas võlgniku nimele ettevõtte, milles võlgnik oli sisuliselt tankist. Onu kasutas ära võlgniku ema surma, võlgniku depressiooni ja võlgniku teadmatust. Nüüd on ettevõtte võlad võlgniku kanda. Võlgnik on terve elu olnud osaliselt töövõimetu ning kehvast tervisest tulenevalt ei saa ta teha tööd normaase ja tööjõulise inimesena. Haridus on võlgnikul kesine, vaid põhikooliharidus. Võlgnik otsib hetkel tööd ning tal on läbirääkimised ühe ehitusettevõttega, kuhu ta saaks tööle osalise tööajaga. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus algatas 12.04.2023 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku. Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Varanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuks: sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 230,84 eurot. Võlgnikule kuulub 4 pangakontot (3 arvelduskontot, 1 hoiukonto), millede jääk on 0 eurot ja pensionifondi osakud väärtuses 49,48 eurot (pole pankrotimenetluses võõrandatavad). Võlgnik on müünud sõiduki Mercedes-Benz Axxxxxxxx Axxxxxxxxxxxx. Usaldusisikule pole tehingu väärtus teada. Muu vara võlgnikul puudub. Võla nimekirjas on kajastatud võlgniku kohustused summas 53 096,71 eurot (8 võlausaldajat), millest 51 616,59 eurot on laenukohustused ja 1480,12 eurot täitemenetluste kulud. Kõik kohustused on tagamata. Usaldusisik selgitas, et suur osa võlanõudeid on solidaarkohustused Proffroof.ee OÜ-ga. Kõikide teadaolevate nõuete aluseks on jõustunud kohtulahendid, mis on esitatud täitmiseks kohtutäituritele. Sõiduk võõrandati 06.04.2022 ning võlgnik selgitas usaldusisikule, et see polnud tema sõiduk, vaid tuttava palvel (registreeritud kasutajana Mxxxxx Axxxxxx) oli tema nimele vormistatud. Võlgnik kinnitas, et pole ise sõidukit kasutanud ega selle müügist mingit tulu saanud. Avalduse kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõimetus (23.01.2022 – 22.01.2027). Võlgniku kinnitusel otsib tööd, soovib ehitusvaldkonnas tegutseda. MTA andmetel on Sxxxxr Jxxx deklareerinud tulu 2021.a. Tuludeklaratsiooni kohaselt oli tööandjaks AxxxExxxxxxx Osaühing ning aastane tulu oli 778,04 eurot. 2020 ja 2022.aastatel võlgnik tulu on deklaratsiooni kohaselt olnud 0,00 eurot. Võlgnik on töötajana kirjas Proffroof.ee OÜ-s, kuid sealt talle mingit tasu ei maksta. Proffroof.ee OÜ registriandmete kohaselt oli Sxxxxx Jxxx nimetatud ühingu juhatuse liikmeks perioodil 07.04.2021 – 18.10.2021. Väidetavalt on ühingus pidevalt tegutsenud võlgniku onu, kes mässis ta oma valede võrku ning tekitas talle seeläbi kohustused, millest võlgnik ise mingit tulu saanud ei ole. Juhatuse liikmeks on praegu Jxxxxx Vxxxxja osanikuks Exxx-Mxxxx Sxxxxx. Võlgnik omab arvelduskontot Swedbank’is (EE022200221029834984), mille jääk on 3,94 eurot. Võlgnik kasutab kontot igapäevaste tehingute tegemisel. Kontole on olnud suuremad laekumised (2000 €, 3000 €) Bestecon Service OÜ-lt. Võlgnik selgitas nende kohta, et Bestecon Service OÜ on tema onu firma, kelle arvelt kanti raha tema kontole ning ta võttis selle sularahas välja ning andis edasi onule. Mingit kasut ta sellest pole saanud. Siiski on ilmselt Bestecon Service OÜ maksnud võlgnikule mingit tasu mõnel korral (1000 €, 300 € ja väiksemad summad), selgitus on ülekanne ning töötasuna pole seda deklareeritud. Osaühingu juhatuse liikmeks on Lxxxxx Bxxxxxxxxx. Võlgnik selgitas, et registris olev isik ei teadnud nendest tehingutest midagi ning tegemist on tema onu järjekordse pettusega, mille kohta on ta käinud selgitusi andmas ka politseis. Usaldusisik võrdles kahte võlgniku kontot (Swedbank, Coop) ning tuvastas, et nendel kontodel on liigutatud Bestecon Service OÜ rahalisi vahendeid:

kanded samades summades võlgniku ühele kontole, seejärel kanne teisele võlgniku kontole ning lõpuks sularahas väljavõtmine. Võlgnik selgitas, et ta tegi seda kõike onu palvel, kuid samas on kasutanud osa saadud rahast ka arvete tasumiseks. Võlgnik omab kontot ka välismaises pangas Revolut, mille konto juurde oli avatud ka kaart. Kontole on teostatud sularaha sissemakseid ning seejärel kasutatud kontolt rahalisi vahendeid deebetkaardiga erinevate ostude eest tasumiseks. Võlgnik selgitas, et ta tegi konto läbi onu telefoni ning ta ise pole kontot kasutanud ega tea sellel tehtud tehingutest midagi. Usaldusisiku hinnangul ei jätku võlgniku varast tema kohustuste täitmiseks. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. 16.05.2023 toimunud kohtuistungil selgitas võlgnik, et ta ei ole politseisse avaldust teinud, sest ei taha onule käru keerata. Onu on vägivaldne inimene ka. Ta ei osanud öelda ka kuupäevasid, millal onu rahad läbi tema kontode liikusid. Võlgniku kaart oli mingi aeg onu käes, võlgnik töötas onu firmas. Onu ostis võlgniku pangakaardiga asju, mida tal vaja oli. Võlgnik ei tea, miks onu tema kontole raha kandis ja oli vaja objektidele osta asju ja miks võlgnik oma kaardi onule andis. Võlgnik ei osanud midagi halba kahtlustada, onu ikkagi. Võlgnik oli rumal. Onu tegi Revoluti konto võlgniku nimele, võlgnik ei saa sellele ligi. Võlgnik on leidnud internetist juhutöid. Ta on praegu Proffroofis käsunduslepinguga tööl. Võlgniku sõnul tegi onu Bestecon OÜ ühe vanema mehe nimele ja pesi seal raha. Võlgnik ei ole mingit kasu saanud. Onu tegeles ehitusega ja tal on võlad üle terve Eesti. Kõik selle firma nimele laekunud summad võttis võlgnik välja ja andis onule. 300 eurot vist oli töötasu endale sealt. Onu ainult lubas maksta raha liigutamise eest. Siis tuli vahele ema surm ja see viis võlgniku endast välja. Sellest, et võlgnik onu käest raha ei saa, sai ta aru siis, kui onu oli „Sotid selgeks“ saates. 2022.a alguses olid viimased laenud, mis võlgnik võttis. Ta elatus põhiliselt enda töövõimetoetusest, kuid tunnistas, et väiksed summad võis endale ikka ära kulutada ja makse maksta. Päris kõik ei pruukinud onule minna. Võlgnik selgitas, et rahakoguja on võlgniku tehtud ja sinna läheb automaatselt raha. Mingi vahemik elas võlgnik onu juures ja too kasutas võlgniku kaarti ja andis siis tagasi. OK Incure on võlgniku enda võlg, samuti Esto ja PPA oma. Jxxxxx Vxxxxon võlgniku onu nimi. SxxxxVxxx on ka võlgniku onu, aga tema ei puutu asjasse. Maja on SxxxxVxxx nimel, aga seal on vanaema maja ja vanaema elab ja võlgnik võib seal elada kuni surmani. Võlgnik maksab ikka ise ma mõningaid makse, nt toit ja hügieenikulud. Kohtu põhjendused Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FiMS § 18 lg 2 p 2). FiMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. FiMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgniku suhtes ei ole võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, sest võlgnik on maksejõuetu, mitte makseraskustes. Võlgniku ainsaks varaks on töövõimetoetus umbes 230 eurot kuus. Võlgniku kohustused on kokku üle 51 000 euro. Võlgnikul puudub muu vara ning tagasivõidetavaid tehinguid pole. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada tema pankrot. Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FiMS § 45 lg 1 alusel võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlus. FiMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest keeldumiseks ei esine. Võlgnik on kinnitanud, et võtab kohustustest vabastamise menetlust tõsiselt ning täidab talle pandavaid kohustusi. Kohus leiab, et võlgnikule tuleb selleks anda võimalus. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 29.06.2023 algusega kell 11.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Tiia Kalaus, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1);

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale (FiMS § 48). - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FimS § 47 lg 2). Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FimS § 46). Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande (FimS § 46 lg 3). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud

FiMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 870 eurot (sh km). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 11 tundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 725 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel.

Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Usaldusisiku tasumäär on vastavuses määrusega. Tasu kogusumma ei ületa ühekordset kuupalga alammäära. Usaldusisiku tasu on riigi vahenditest võimalik välja mõista summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada kokku 870 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.