M. M. hagi A. T. ja OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx vastu tuvastada OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx võlgnevus M. M. ees summas 20712.- €, ostueesõiguse teostamiseks ja alternatiivselt OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx täiendavaks likvideerimiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. M., isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, telefon: xxxxxxx, e-post: xxx. Hageja lepinguline esindaja Martin Hirvoja, e-post: [email protected]. Kostja: A. T., isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx-xxxx xx-x, xxxxx xxxxx, Telefon xxxxxxxx, E-post: xxx, xxx Kostja: OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx xxxxxxxx, registrist kustutatud 20.10.2015.a., asukohaga xxxxxxx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, xxxxx.
RESOLUTSIOON
Keelduda menetlusse võtmast M. M. hagi A. T. ja OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx vastu järgmistes nõuetes.
1.Tuvastada, et OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx võlgnes Hagejale rahaliselt hinnatava soorituse 20 712 euro väärtuses, mis seisnes aida ja koppelaia ehitamises Hagejale kuuluvale kinnistule nr xxxxxxx vastavalt notariaalsele lepingule 15.12.2009, millise kohustuse osaühing jättis täitmata ning seega võlgnes Hagejale kui võlausaldajale 20 712 eurot.
2.Tuvastada, et Hageja on oma 05.02.2014 tehtud notariaalse ostueesõiguse teostamise avaldusega
Tsiviilasi nr 2-16-14035 sõlminud VÕS § 244 tähenduses müügilepingu Xxxx xxxxxxxx nr xxxxxxx kaasomandi ostmiseks samadel tingimustel kui 05.12.2013 notariaalses müügilepingus, millega Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ võõrandas Xxxx xxxxxxxx Kostjale`le 6 000 euro eest, milline summa tasaarvestati Kostja nõudega Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ vastu. Tuvastada, et Hageja on sõlminud (võlaõigusliku) müügilepingu samal tingimusel mis Kostja, s.t. et Hageja on ostuhinna tasaarvestanud Müüjaga ning kustutanud 6 000 euro ulatuses oma eelmisest punktis kirjeldatud nõude võlausaldaja suhtes.
3.Kohustada Kostjat (A. T. kui füüsiline isik) kui puudutatud isikut KRS § 34.1 lg 1 andma nõusolek Xxxx xxxxxxxx nr xxxxxxx osas kandeavalduse esitamiseks, mille kohaselt kinnistu omanikuna kantakse sisse ostueesõiguse alusel M. M. ning A. T. kui kinnistu kaasomanik kustutatakse registrist ja kaasomand lõppeb. Kohtuotsuses anda nimetatud nõusolek kohtu poolt Kostja nimel ja asemel.
4.Seoses 05.12.2013 tehtud asjaõiguslepinguga Xxxx xxxxxxxx üleandmiseks kohustada Kostjat (A. T. ja/või Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ sõltuvalt valitud lahendusest) tegema asjaõigusliku käsutustehingu, andes selleks kohtuotsuses järgmise nõusoleku kostja nimel ja asemel: „Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ ja M. M. vahel 05.12.2013 ostueesõiguse alusel sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel anda üle Xxxx xxxxxxxx nr xxxxxxx omand M. M.`le ning kanda M. M. kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna ning lõpetada kaasomand, kustutades mõttelise osa kaasomanikuna A. T.“
5.a) Tuvastada 05.12.2013 asjaõiguslepingu (käsutustehingu) ning selle alusel tehtud kinnistusraamatu kande tühisus, tuvastada et Xxxx xxxxxxxx kuulub ebaõige registrikande kohaselt lõpetatud äriühingu vara jagamiseks õigustatud isikule kelleks on Kostja (A. T.) ning teha Kostja asemel samas lahendis siduv tahteavaldus, millega Kostja annab kinnistu üle Hagejale vastavalt ostueesõiguse alusel 05.02.2014 sõlmitud kinnistu müügilepingule (Alternatiiv 1). b) Tuvastada 05.12.2013 tehtud asjaõiguslepingu ning selle alusel 11.12.2013 Kohtunikuabi Helle Roosvalt kinnistu nr xxxxxxx osas tehtud kinnisturaamatu kande tühisus ning teha OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx nimel 07.03.2014 seisuga tagasiulatuvalt siduv tahteavaldus, millega äriühing annab Hagejale kinnistu üle vastavalt ostueesõiguse alusel 05.02.2014 sõlmitud kinnistu müügilepingule (Alternatiiv 2).
2 (11)
Tsiviilasi nr 2-16-14035 c) Punktides 5 a või b tehtud tahteavalduse alusel parandada kohtu enda poolt kanne TsMS § 600 alusel, kandes Xxxx xxxxxxxx omanikuna sisse Hageja (M. M.) ning lõpetades kaasomandi. Jätta läbi vaatamata M. M. taotlus hagi tagamiseks. Määrus saata hagejale. Menetluskulude jaotus.
Jätta menetluskulud hageja, M. M., enda kanda.
Edasikaebamise kord
Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik ja hageja nõue. 18.09.2016.a esitas M. M. Pärnu Maakohtusse hagi A. T. ja OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx (kustutatud) vastu. Hageja on hagiavalduses esitatud järgmised nõuded.
1.Tuvastada, et OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx võlgnes Hagejale rahaliselt hinnatava soorituse 20 712 euro väärtuses, mis seisnes aida ja koppelaia ehitamises Hagejale kuuluvale kinnistule nr xxxxxxx vastavalt notariaalsele lepingule 15.12.2009, millise kohustuse osaühing jättis täitmata ning seega võlgnes Hagejale kui võlausaldajale 20 712 eurot.
2.Tuvastada, et Hageja on oma 05.02.2014 tehtud notariaalse ostueesõiguse teostamise avaldusega sõlminud VÕS § 244 tähenduses müügilepingu Xxxx xxxxxxxx nr xxxxxxx kaasomandi ostmiseks samadel tingimustel kui 05.12.2013 notariaalses müügilepingus, millega Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ võõrandas Xxxx xxxxxxxx Kostjale`le 6 000 euro eest, milline summa tasaarvestati Kostja nõudega Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ vastu. Tuvastada, et Hageja on sõlminud (võlaõigusliku) müügilepingu samal tingimusel mis Kostja, s.t. et Hageja on ostuhinna tasaarvestanud Müüjaga ning kustutanud 6 000 euro ulatuses oma eelmisest punktis kirjeldatud nõude võlausaldaja suhtes.
3.Kohustada Kostjat (A. T. kui füüsiline isik) kui puudutatud isikut KRS § 34.1 lg 1 andma nõusolek Xxxx xxxxxxxx nr xxxxxxx osas kandeavalduse esitamiseks, mille kohaselt kinnistu omanikuna kantakse sisse ostueesõiguse alusel M. M. ning A. T. kui kinnistu 3 (11)
Tsiviilasi nr 2-16-14035 kaasomanik kustutatakse registrist ja kaasomand lõppeb. Kohtuotsuses anda nimetatud nõusolek kohtu poolt Kostja nimel ja asemel.
4.Seoses 05.12.2013 tehtud asjaõiguslepinguga Xxxx xxxxxxxx üleandmiseks kohustada Kostjat (A. T. ja/või Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ sõltuvalt valitud lahendusest) tegema asjaõigusliku käsutustehingu, andes selleks kohtuotsuses järgmise nõusoleku kostja nimel ja asemel: „Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ ja M. M. vahel 05.12.2013 ostueesõiguse alusel sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel anda üle Xxxx xxxxxxxx nr xxxxxxx omand M. M.`le ning kanda M. M. kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna ning lõpetada kaasomand, kustutades mõttelise osa kaasomanikuna A. T.“
5.Punktis 4 nimetatud tahteavalduse tegemiseks jura novit curia põhimõttel Hageja taotleb kohtu äranägemisel üht või mitut alljärgnevat lahendit: a. Tuvastada 05.12.2013 asjaõiguslepingu (käsutustehingu) ning selle alusel tehtud kinnistusraamatu kande tühisus, tuvastada et Xxxx xxxxxxxx kuulub ebaõige registrikande kohaselt lõpetatud äriühingu vara jagamiseks õigustatud isikule kelleks on Kostja (A. T.) ning teha Kostja asemel samas lahendis siduv tahteavaldus, millega Kostja annab kinnistu üle Hagejale vastavalt ostueesõiguse alusel 05.02.2014 sõlmitud kinnistu müügilepingule (Alternatiiv 1). b. Tuvastada 05.12.2013 tehtud asjaõiguslepingu ning selle alusel 11.12.2013 Kohtunikuabi Helle Roosvalt kinnistu nr xxxxxxx osas tehtud kinnisturaamatu kande tühisus ning teha OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx nimel 07.03.2014 seisuga tagasiulatuvalt siduv tahteavaldus, millega äriühing annab Hagejale kinnistu üle vastavalt ostueesõiguse alusel 05.02.2014 sõlmitud kinnistu müügilepingule (Alternatiiv 2). c. Punktides 5 a või b tehtud tahteavalduse alusel parandada kohtu enda poolt kanne TsMS § 600 alusel, kandes Xxxx xxxxxxxx omanikuna sisse Hageja (M. M.) ning lõpetades kaasomandi.
6.Juhul kui ükski punkt 5 a või b lahendusvariant ei ole kohtu hinnangul seaduslik või esinevad nendes puudused, taotleb Hageja et kohus jura novit curia põhimõtte alusel kohtulahendi resolutiivosas hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude alusel nende sõnastust vastavalt parandaks, täpsustaks või täiendaks viisil, mis võimaldaks Hagejal talle seadusest tulenev ostueesõigus vormistada selleks vajaliku kinnistusraamatu kandena kas otse kohtu poolt või selle võimatuse korral kohtulahendi alusel notari poolt esitatava kandeavaldusega, ilma et oleks vaja täiendavat tahteavaldust Kostja poolt ega viia läbi äriühingu täiendavat likvideerimist. Juhul kui nimetatud tahteavaldused ja nende alusel tekkinud asjaõigusleping ei saa vältimatult asendada eraldi selleks pärast kohtuotsuse tegemist täiendavalt notari juures sõlmitavat asjaõiguslepingut, peaksid need olema tehtud vormis mis võimaldaksid notaril kohtulahendi alusel asjaõiguslepingut teha ilma et Kostja(d) peaks(id) selleks täiendavalt notari juures oma tahet avaldama.
7.Juhul kui kohus ei nõustu Hageja poolt taotletavate lahendustega hagi lahendamiseks ilma osaühingu täiendava likvideerimise algatamiseta, taotleb Hageja kohtult samas menetluses täiendava likvideerimise alustamist ÄS § 218 lg 2 alusel huvitatud isiku ehk Hageja poolt esitatud nõude ulatuses, mida on seaduse kohaselt lubatud teha üksnes juhul kui nõuet ei ole võimalik muul viisil rahuldada. Täiendava likvideerimise puhul taotleb Hageja järgmist: a. Viia läbi OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx täiendav likvideerimine ÄS § 218 alusel. b. Ennistada OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx likvideerija õigused. c. Kohustada OÜ-d Xxxxx Xxxxxxxxx täitma ostueesõiguse teostamise tagajärjel OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx ja M. M. vahel sõlmitud Xxxx xxxxxxxx nr xxxxxxx müügilepingut ning andma tahteavaldused mis on vajalikud kinnistu mõttelise osa ülekandmiseks Hagejale, ennekõike: 1) sõlmima M. M.`ga asjaõiguslepingu, millega OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx annab kinnistu nr xxxxxx mõttelise osa üle M. M.le, andes Hagi punktis 4 nimetatud tahteavalduse kohtuotsuses Kostja nimel ja asemel 2) Anda kinnistu nr xxxxxxx ülekandmiseks vajalik 4 (11)
Tsiviilasi nr 2-16-14035 nõusolek, andes Hagi punktis 3 kirjeldatud tahteavalduse kohtuotsuses Kostja nimel ja asemel. d. Teha kinnistusraamatu kande parandus otse kohtuotsuse alusel vastavalt punktis 5c viidatule, selle motiveeritud õigusliku võimatuse korral anda tahteavaldused viisil mis ei nõuaks Kostja poolt täiendava tahteavalduse tegemist notari juures.
8.Hageja taotleb TsMS § 377 lg 1 ja 378 lg 1 p 2 ning § 389 alusel viivitamatult varaga edasiste tehingute piiramiseks esialgse õiguskaitse korras kinnistusraamatus kande kohaselt A. T.le kuuluva Xxxx xxxxxxxx nr. xxxxxxx mõttelise osa arestimist ning käsutuskeelu seadmist keelumärke kandmisega kinnistusraamatusse ning TsMS § 389 lg 4 aluselt, et kohus ise edastaks hagi tagamise määruse keelumärke sissekandmiseks.
9.Hageja taotleb enda riigilõivu tasumisest vabastamist vastavalt hagiavalduses ja selle lisas esitatud menetlusabi taotlusele.
2.Kohtu seisukoht. Kohus 07.10.2016.a. kuulas telefoni teel ära TsMS § 372 lg 3 alusel hageja esindaja. Kohus selgitas hageja esindajale menetluslikku olukorda ja võimalikke protsessuaalõiguslikke lahendusi. Hageja esindaja jäi hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde. Hageja soovib saada omandi üleandmist ja kinnistusraamatu kande parandamist ilma OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx täiendavat likvideerimismenetlust läbi viimata ning selleks palub hagiavalduse menetlemist põhjusel, et seadus hageja poolt ette pandud variandi kasutamist võimaldab.
2.1.TsÜS § 26 kohaselt (1) Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Äriseadustiku § 2 lg 3 kohaselt äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. TsMS § 201 lg 1 kohaselt tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi; lg
kohaselt tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. TsMS § 202 lg 1 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. TsMS § 204 lg 1 kohaselt kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx, registrikood xxxxxxxx, on äriregistrist kustutatud 20.12.2015.a. Seega OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx ei saa olla kostjaks s.t. OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx ei ole võimalik hageda, kuivõrd ta on kaotanud oma õigus –ja teovõime äriregistrist kustutamisega ja seetõttu tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest järgmistes nõuetes. Tegemist on keeldumisega TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagiavalduse vorminõude rikkumisest ja tulenevalt TsMS § 338 lg 1 p 1. 1.Tuvastada, et OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx võlgnes Hagejale rahaliselt hinnatava soorituse 20 712 euro väärtuses, mis seisnes aida ja koppelaia ehitamises Hagejale kuuluvale kinnistule nr xxxxxxx vastavalt notariaalsele lepingule 15.12.2009, millise kohustuse osaühing jättis täitmata ning seega võlgnes Hagejale kui võlausaldajale 20 712 eurot.
2.Tuvastada, et Hageja on oma 05.02.2014 tehtud notariaalse ostueesõiguse teostamise avaldusega sõlminud VÕS § 244 tähenduses müügilepingu Xxxx xxxxxxxx nr xxxxxxx 5 (11)
Tsiviilasi nr 2-16-14035 kaasomandi ostmiseks samadel tingimustel kui 05.12.2013 notariaalses müügilepingus, millega Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ võõrandas Xxxx xxxxxxxx Kostjale`le 6 000 euro eest, milline summa tasaarvestati Kostja nõudega Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ vastu. Tuvastada, et Hageja on sõlminud (võlaõigusliku) müügilepingu samal tingimusel mis Kostja, s.t. et Hageja on ostuhinna tasaarvestanud Müüjaga ning kustutanud 6 000 euro ulatuses oma eelmisest punktis kirjeldatud nõude võlausaldaja suhtes.
4.Seoses 05.12.2013 tehtud asjaõiguslepinguga Xxxx xxxxxxxx üleandmiseks kohustada Kostjat Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ tegema asjaõigusliku käsutustehingu, andes selleks kohtuotsuses järgmise nõusoleku kostja nimel ja asemel: „Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ ja M. M. vahel 05.12.2013 ostueesõiguse alusel sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel anda üle Xxxx xxxxxxxx nr xxxxxxx omand M. M.`le ning kanda M. M. kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna ning lõpetada kaasomand, kustutades mõttelise osa kaasomanikuna A. T.“. (5b) tuvastada 05.12.2013 tehtud asjaõiguslepingu ning selle alusel 11.12.2013 Kohtunikuabi Helle Roosvalt kinnistu nr xxxxxxx osas tehtud kinnisturaamatu kande tühisus ning teha OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx nimel 07.03.2014 seisuga tagasiulatuvalt siduv tahteavaldus, millega äriühing annab Hagejale kinnistu üle vastavalt ostueesõiguse alusel 05.02.2014 sõlmitud kinnistu müügilepingule.
2.2.Hagiavalduse kohaselt hageja võõrandas Kostjale, Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ, xxxx xxxx kinnistu 15.12.2009 2/42 mõttelise osa (ca 0,47%) ning sama notariaalse lepinguga võttis Kostja endale kohustuse ehitada samale kinnistule ait ja koppelaed kokku maksumusega 20 712 €. Kinnistu kaasomanikuna kanti lepingu alusel sisse Kostja, kuid Kostja ei ole tänaseni täitnud enda kohustust aida ja koppelaia ehitamiseks, millise kohustuse täitmiseks on mõistlik aeg möödunud. 05.12.2013 võõrandas A. T. kui Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ juhatuse liige nimetatud kinnistu A. T.le, tasaarvestades müügisumma 6 000 € Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ võlgnevusega A. T. ees. A. T. on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud. Hageja esitas tähtaegselt notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse, millise Kostja sai kätte hiljemalt 10.02.2014. Nimetatud avalduse tegemisega sõlmiti Hageja ja Kostja vahel võlaõiguslik kinnistu müügileping samadel tingimustel, mis esialgse ostjaga, s.h. ostuhinna tasumine tasaarvestuse teel, kustutades 6 000 euro ulatuses Kostja võlgnevust Hageja ees. 07.03.2014 Kostja keeldus ilmuma notarisse ning andma sõlmitud müügilepingu alusel asjaõiguslepingu tegemiseks vajalikku nõusolekut, et saaks uue omaniku kanda registrisse. 30.06.2015 esitas A. T. OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx pankrotiavalduse. 22.09.2015 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega lõpetas OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning tegi OÜ Xxxxx Xxxxxxxxxe likvideerimise ja kustutamise Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrist ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Raivo Piirlale. 20.10.2015 kustutati äriregistrist OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx.
2.3.VÕS § 244 kohaselt (1) Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (2) Ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga. (2.1) Tehingu alusel tekkinud ostueesõigus kehtib müügilepingu suhtes, mille sõlmib müüjana isik, kellega ostueesõiguse seadmine kokku lepiti. Seaduse alusel tekkinud ostueesõigust võib teostada eseme igakordse müümise korral. (3) Asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. 6 (11)
Tsiviilasi nr 2-16-14035 Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. (4) Ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaldus peab olema samas vormis nagu müügileping. Kirjaliku müügilepingu puhul piisab ka notariaalselt tõestatud või kinnitatud avalduse tegemisest. (6) Eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, on tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata seaduse alusel tekkinud kinnisasja või selle osa ostueesõigusele. Hagejal on õigus müüjalt nõuda ostueesõigusega koormatud vara omandi üleandmist ja selleks vajalikku müüja tahteavaldust ja selle kohtuotsusega asendamist. Hagejal on ostjalt õigus nõuda kinnistusraamatu kande parandamiseks vajaliku ostja tahteavalduse kohtuotsusega asendamist. Riigikohus lahendis 3-2-1-13-06 on asunud järgmisele seisukohale (p 22-28). Ostueesõigus on VÕS § 244 lg 1 järgi õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis, kuid sellest ei muutu kehtetuks ostjaga sõlmitud müügileping. Seega on ostueesõiguse teostamise tagajärjeks kaks sama sisuga müügilepingut ostueesõigusega koormatud eseme ostmiseks. Sellega eristub kehtiv ostueesõiguse regulatsioon AÕS § 256 varasema redaktsiooni järgsest käsitlusest ostueesõiguslase astumisest ostja asemele müügilepingusse. Müügileping on võlaõiguslik leping, mille järgi on asja müümisel müüja põhikohustuseks asja valduse üleandmine ja ostjale omandi ülemineku võimaldamine, ostja põhikohustusteks aga ostuhinna tasumine ja asja vastuvõtmine (VÕS § 208 lg 1). Ostueesõiguse teostamisega kaasnevad seega müügilepingust tulenevad võlaõiguslikud nõuded müüja vastu. Võlaõigusliku müügilepinguga ostueesõiguslase ja müüja vahel ei kaasne iseenesest asjaõiguslikke tagajärgi. Ostjana on ostueesõiguslasel õigus nõuda müüjalt tema kohustuste täitmist ning kohustuste rikkumise korral rakendada tema suhtes õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 järgi. Müüjal on võimalik kohustus ostueesõiguslase ees täita, kui tal on võimalik ostetud asja valdus üle anda ja tagada ostueesõiguslasele omandi üleminek. Müüja ei saa aga omandit üle anda, kui selle on kehtivalt omandanud juba esialgne ostja. Sel juhul jäävad ostueesõiguslasele müüja suhtes muud õiguskaitsevahendid. Ostueesõiguslase ja esialgse ostja vahel ostueesõiguse teostamisest võlasuhet ei teki, st ostueesõiguslasel puuduvad nõuded esialgse ostja vastu ja vastupidi. Parandamaks ostueesõiguslase võimalusi ostuese omandada, on 27. detsembril 2003. a jõustunud VÕS § 244 lg-s 6 ette nähtud, et muude esemete kui kinnisasjade suhtes seadusest tuleneva ostueesõiguse teostamise tagajärjeks on mh see, et tühiseks loetakse eseme käsutamine, kui käsutustehing tehti pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist (st pärast müügilepingu sõlmimist) ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Sellele sättele tuginedes on ostueesõiguslasel võimalik nõuda müüjalt ostueseme omandi üleandmist ka siis, kui müüja on selle juba üle andnud esialgsele ostjale, sest omandi üleandmise käsutustehing on tühine ja müüja on seega jätkuvalt asja omanik, kui ta oli seda ka enne eseme käsutamist. Seega on müüdud kinnisasja omandi üleandmine esialgsele ostjale AÕS § 257 lg-le 3 ja § 63 lg-le 3 tuginedes tühine, kui see kahjustab ostueesõiguse teostamist. Selle tagajärjeks on, et kinnisasja omanikuks on ikkagi müüja ning ostueesõiguslane võib nõuda temalt omandi üleandmist müügilepingu alusel. Eelneva põhjal tuleb üldiselt võlaõigusliku toimega ostueesõiguse kõrval eristada VÕS § 244 lg-st 6 ja AÕS § 257 lg-st 3 tulenevat asjaõigusliku (käsutusõigusliku) toimega nn asjaõiguslikku ostueesõigust. Erinevuseks on nende vahel üksnes ostueesõiguse teostamise toime võimalikule esialgse müügilepingu alusel toimunud omandi üleandmisele ja muudele 7 (11)
Tsiviilasi nr 2-16-14035 ostueesõigust kahjustavatele käsutustehingutele. Esialgsel ostjal on ka omandist "ilmajäämise" korral nõuded ikkagi oma lepingupoole, st müüja vastu, kes omandi üleminekul ostueesõiguslasele osutub ostja suhtes lepingut rikkunuks. Samuti ei saa ostueesõiguslane nõuda esialgselt ostjalt omandi üleandmist, kuna võlaõigusliku toimega ostueesõiguse puhul ei ole tal selleks õigussuhte puudumise tõttu lihtsalt alust, asjaõigusliku tähendusega ostueesõiguse puhul aga ei ole esialgne ostja omanikuks saanud käsutustehingu tühisuse tõttu ega saa seetõttu ka omandit ostueesõiguslasele üle anda. Erilise suhte tekitavad kinnisasja puhul ostja ja ostueesõiguslase vahel aga AÕS §-d 261.1 ja 261.2. Nendest sätetest tulenevalt võib esialgne ostja keelduda ostueesõiguslase omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest ja kinnisasja valduse üleandmisest, kuni talle hüvitatakse ostuhind. Lisaks võib ostueesõiguslane maksta ostuhinna ka esialgsele ostjale, vabanedes seeläbi müüjale ostuhinna tasumise kohustusest. Muude kulutuste (nt lepingu sõlmimise kulud) hüvitamise eesmärgil ostjal ostueesõiguslase suhtes kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest keeldumiseks alust ei ole. Kui esialgne ostja on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse, on AÕS § 257 lg 3 järgse ostueesõiguse teostajal seega ostuhinna tasumise vastu siiski võimalik saada kinnisasja omanikuks. Selleks on tal vaja aga nõusolekut nii ostjalt, kes on ebaõigesti (kuna omandi üleandmine temale ei kehti) kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse, kui ka kinnisasja tegelikuks omanikuks olevalt müüjalt, kelle suhtes tal on lepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 2 järgi omandi üleandmiseks. Nõue esialgse ostja vastu on AÕS § 63 lg 5 ja § 65 järgne nõue kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks ja selle sisuks on ostjalt kui puudutatud isikult (vt ka kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34.1 lg 2 p 2) nõusoleku saamine paranduskande tegemiseks (vt ka nt Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05 (RT III 2005, 29, 300), p 28; ja 8. veebruari 2006. a otsust tsiviilasjas 3-2-1-121-05 (RT III 2006, 7, 62), p 20). Lähtudes AÕS § 261.1 lg-st 1, võib ostja keelduda enda kinnistusraamatust omanikuna kustutamiseks nõusolekut andmast (kuigi sätte tekst räägib ebatäpselt ostueesõiguslase omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest), kuni ostuhind on talle hüvitatud, st kui ostuhind on hüvitatud, on ostja kohustatud andma ostueesõiguslasele kande parandamiseks nõusoleku. Lähtudes TsÜS § 68 lg-st 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg-st 1, võib sellise tahteavalduse asendada kohtuotsusega. Kolleegiumi arvates saab TMS § 19 järgi lugeda kohtuotsusega ostja nõusoleku andnuks tingimuslikult, st juhul, kui talle tasutakse ostuhind (vt ka nt Riigikohtu 20. detsembri 2005. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05 (RT III 2006, 2, 19), p 33). Kohus saab rakendada ostuhinna tasumise tingimust kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmise eeldusena vaid juhul, kui esialgne ostja seda menetluses soovib, st mitte omaalgatuslikult. Lähtudes TsMS § 445 lg-st 1, võib kohus esialgse ostja taotlusel määrata kindlaks ka otsuse täitmise tähtaja, st aja, mille kestel ostueesõiguslane võib nõuda sellise otsuse sundtäitmist TMS § 19 järgi. Seadus ei näe ette, et ostuhind peaks olema tasutud või hoiustatud kohtu deposiitkontol enne kohtumenetluse algust. Ostuhinna notari juures hoiustamine tuleb rahalise kohustuse täitmisena ja esialgse ostja vastuväidet välistavana kõne alla üksnes VÕS §-des 119 - 123 sätestatud eeldustel, st esmajoones juhul, kui esialgne ostja keeldub ostuhinda vastu võtmast. Kuni ostuhinna tasumiseni võib esialgne ostja samuti keelduda kinnisasja valduse väljaandmisest (AÕS § 261.1). Enda kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks ei piisa ostueesõiguslasele üksnes ostja nõusolekust kinnistusraamatu parandamiseks. See on üksnes eeldus, et nõuda müüjalt müügilepingu täitmist, st mh kinnisasja omandi üleandmist. Ostueesõiguslase kinnisasja omanikuks saamiseks on AÕS § 64.1 järgi vajalik võõrandaja ja omandaja kokkulepe (asjaõigusleping) ja kande tegemine kinnistusraamatusse. Kuna ostueesõiguslasel on ostjana VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg 2 järgi nõue müüja vastu omandi üleandmiseks, võib ta nõuda müüjalt selleks vajalike tahteavalduste tegemist ning lähtudes TsÜS § 68 lg-st 5 ja TMS §
8 (11)
Tsiviilasi nr 2-16-14035 184 lg-st 1 ka nende asendamist kohtuotsusega (vt ka nt Riigikohtu 25. novembri 2004. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-04 (RT III 2004, 34, 360), p 13; ja 23. septembri 2005. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05 (RT III 2005, 29, 300), p 28). Selle eelduseks on aga mh see, et müüja ei esita VÕS § 111 alusel vastuväitena seda, et ostueesõiguslane jättis lepingu täitmata. Ostuhinna tasumata jätmise vastuväidet ei saa ta AÕS § 261.2 järgi esitada, kui esialgne ostja oli ostuhinna talle tasunud. Seega on ostueesõiguslasel enda ostetud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks vajalik saada esialgse ostja nõusolek tema omanikuna kinnistusraamatust kustutamiseks ning müüjalt enda kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks (omandi üleandmiseks). Kohus asja lahendamisel lähtub ka eelpool esile toodud Riigikohtu juhendist. Nõuded ja see, kelle vastu missugust nõuet saab esitada tuleneb seadusest ning muud konstruktsioonid ei ole võimalikud. Samuti kohus rõhutab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning TsMS § 4 lg 1, 2 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Käesoleva asja lahendamisel kohus lähtub viimati märgitust arvestusega, et tegemist ei ole asjaga, mida seadus kohustaks kohtul menetlema omal algatusel.
2.4.1.Kohus toob esile veel lisaks sellele, et OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx ei ole võimalik hageda, järgmist. Kohus on seisukohal, et kuivõrd VÕS § 244 lg 1 alusel ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis, siis p 2 nõutu ei ole iseseisvaks vaidluse ega ka hagi esemeks. Kohus peab hageja poolt esitatu alusel seda hindama, ilma et hageja peaks seda esitama iseseisva haginõudena. Seega puudub antud nõude puhul iseseisev tuvastushuvi. Sel põhjusel on mittemenetletav (TsMS § 371 lg 1 p 5) hageja nõue p 2 tuvastada, et hageja on oma 05.02.2014 tehtud notariaalse ostueesõiguse teostamise avaldusega sõlminud VÕS § 244 tähenduses müügilepingu Xxxx xxxxxxxx nr xxxxxxx kaasomandi ostmiseks samadel tingimustel kui 05.12.2013 notariaalses müügilepingus, millega Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ võõrandas Xxxx xxxxxxxx Kostjale`le 6 000 euro eest, milline summa tasaarvestati Kostja nõudega Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ vastu. Tuvastada, et hageja on sõlminud (võlaõigusliku) müügilepingu samal tingimusel mis kostja. Kui hageja on esitanud müüja vastu nõude ostueesõigusega koormatud vara omandi üleandmiseks ja selleks vajaliku müüja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega, siis nimetatud asjaolud kuuluvad hagi alusesse. Ka Riigikohus ei ole märkinud sellise nõude esitamise vajadust.
2.4.2.TsMS § 372 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on palunud seoses 05.12.2013 tehtud asjaõiguslepinguga Xxxx xxxxxxxx üleandmiseks kohustada kostjat A. T. tegema asjaõigusliku käsutustehingu, andes selleks kohtuotsuses järgmise nõusoleku kostja nimel ja asemel: „Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ ja M. M. vahel 05.12.2013 ostueesõiguse alusel sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel anda üle Xxxx xxxxxxxx nr xxxxxxx omand M. M.`le ning kanda M. M. kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna (p 4). Kohus on seisukohal, et kuivõrd VÕS § 244 tulenevalt ei ole ostueesõiguslasel võimalik esitada ostja vastu nõuet enda kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks (omandi üleandmiseks), siis seetõttu eelpool (p 4) märgitud hagiaga ei ole 9 (11)
Tsiviilasi nr 2-16-14035 võimalik nõudes taotletavat eesmärki saavutada, sellise nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
2.4.3.TsMS § 372 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on palunud kohustada kostjat, A. T., (KRS § 34.1 lg 1) andma nõusolek Xxxx xxxxxxxx nr xxxxxxx osas kandeavalduse esitamiseks, mille kohaselt kinnistu omanikuna kantakse sisse ostueesõiguse alusel M. M. ning A. T. kui kinnistu kaasomanik kustutatakse registrist ja kaasomand lõppeb. Kohtuotsuses anda nimetatud nõusolek kohtu poolt Kostja nimel ja asemel (p 3). Käsutustehingu tühisuse tulemusena kaotab ostja ostueesõiguse teostamise korral omandiõiguse. Ostueesõiguslasel on enda ostetud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks vajalik saada esialgse ostja nõusolek tema omanikuna kinnistusraamatust kustutamiseks ning müüjalt nõusolek enda kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks (omandi üleandmiseks). Sellise tahteavalduse võib asendada kohtuotsusega. VÕS § 244 tulenevalt juhul kui müüja annab ostueesõiguslasele nõusoleku viimase kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks (omandi üleandmiseks) või selline tahteavaldus asendatakse kohtuotsusega, saab ostueesõiguslane õiguse nõuda ostjalt kinnistusraamatu kande parandamiseks vajaliku nõusoleku andmist. Käesoleval juhul kohus on keeldunud müüja Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ vastu hagi menetlemast, sest viimane on äriregistrist kustutatud. Seega nõuet ostja A. T. vastu ei ole võimalik rahuldada, kuna Xxxxx Xxxxxxxxx OÜ registrist kustutamise tõttu tema vastu sellekohast hagi ei ole võimalik menetleda ning puudub müüja nõusolek omandi üleandmiseks/omaniku tahteavalduse asendamine asjaõiguslepingu sõlmimiseks kohtuotsusega, mille järgselt ostja omandiõiguse kohta tehtud kanne kinnistusraamatus rikuks ostueesõigusega isiku õigust olla ise omanikuna kinnistusraamatusse kantud.
2.4.4.TsMS § 372 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on taotlenud omandi üleandmiseks tahteavalduse tegemiseks (5a) tuvastada 05.12.2013 asjaõiguslepingu (käsutustehingu) ning selle alusel tehtud kinnistusraamatu kande tühisus, tuvastada et Xxxx xxxxxxxx kuulub ebaõige registrikande kohaselt lõpetatud äriühingu vara jagamiseks õigustatud isikule, kelleks on Kostja (A. T.) ning teha Kostja asemel samas lahendis siduv tahteavaldus, millega Kostja annab kinnistu üle Hagejale vastavalt ostueesõiguse alusel 05.02.2014 sõlmitud kinnistu müügilepingule. Hageja viitab TsÜS § 45 lg 1, mille kohaselt pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, raha hoiustamist, tagatise andmist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kõigepealt kohus on seisukohal, et VÕS § 244 lg-s 6 alusel loetakse tühiseks eseme käsutamine, kui käsutustehing tehti pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist (st pärast müügilepingu sõlmimist), mistõttu sellekohast tuvastusnõuet ei ole vaja esitada ja see ei ole menetletav. Nõue tuvastada, et Xxxx xxxxxxxx kuulub ebaõige registrikande kohaselt lõpetatud äriühingu vara jagamiseks õigustatud isikule, kelleks on Kostja (A. T.) ning teha Kostja asemel samas lahendis siduv tahteavaldus, millega Kostja annab kinnistu üle Hagejale vastavalt ostueesõiguse alusel 05.02.2014 sõlmitud kinnistu müügilepingule, on perspektiivitu ja viide TsÜS § 45 lg 1 ei ole sobiv hageja poolt esitatud konstruktsioonis, 10 (11)
Tsiviilasi nr 2-16-14035 samuti igasuguses vastuolus eelpool märgitud võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatuga. VÕS § 244 tulenevalt ei ole ostueesõiguslasel võimalik esitada ostja vastu nõuet enda kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks (omandi üleandmiseks).
2.4.5.Kohus toob esile veel lisaks sellele, et OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx ei ole võimalik hageda, järgmist. Hageja on taotlenud omandi üleandmiseks tahteavalduse tegemiseks (5b) tuvastada 05.12.2013 tehtud asjaõiguslepingu ning selle alusel 11.12.2013 Kohtunikuabi Helle Roosvalt kinnistu nr xxxxxxx osas tehtud kinnisturaamatu kande tühisus ning teha OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx nimel 07.03.2014 seisuga tagasiulatuvalt siduv tahteavaldus, millega äriühing annab Hagejale kinnistu üle vastavalt ostueesõiguse alusel 05.02.2014 sõlmitud kinnistu müügilepingule. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ostueesõiguse teostamine on reguleeritud võlaõigusseaduses eespool märgitud paragrahvides, millistest tulenevalt on ostueesõiguslasel on õigus müüjalt nõuda ostueesõigusega koormatud vara omandi üleandmist ja selleks vajalikku müüja tahteavaldust ja selle kohtuotsusega asendamist ning ostjalt on õigus nõuda kinnistusraamatu kande parandamiseks vajaliku ostja tahteavalduse kohtuotsusega asendamist, siis seetõttu hageja poolt selliselt esitatud nõudega ei ole soovitavat eesmärki saavutada ja nõude menetlemisest tuleb keelduda.
2.4.6.TsMS § 372 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on taotlenud (5.c) punktides 5 a või b tehtud tahteavalduse alusel parandada kohtu enda poolt kanne TsMS § 600 alusel, kandes Xxxx xxxxxxxx omanikuna sisse Hageja (M. M.) ning lõpetades kaasomandi. TsMS § 600 lg 1 kohaselt kande peale ei saa kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras, lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhul muudab registrit pidav kohus andmeid omal algatusel. Registrit pidav kohus parandab kande, kui kande aluseks olev kandemäärus on tühistatud või muudetud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt nõutu viitega TsMS § 600 lg 1, 2 on täielikult ebakorrektne ning perspektiivitu ja sellega ei ole võimalik vastavat eesmärki hagi esitamisega saavutada. TsMS § 600 lg 2 alusel kinnistusamet saab ise kandeid muuta või parandada üksnes seaduses sätestatud juhul. Käesoleval juhul sellisel asjaolud puuduvad. Esitatud nõude menetlemisest tuleb keelduda. Ülaltoodu alusel kohus keeldub menetlusse võtmast M. M. hagi A. T. ja OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx vastu tuvastada OÜ Xxxxx Xxxxxxxxx võlgnevus M. M. ees summas 20712.- € ning ostueesõiguse teostamiseks. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hagiavalduse esitaja enda kanda. Hageja taotluse hagi tagamiseks jätab kohus läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.