2-16-109232/50 - Muud - CMR - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 06.06.2016 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.06.2016 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostjalt põhivõlgnevuse 6144,40 euro, 13.06.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 647,46 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagi kohaselt osutas hageja kostjale rahvusvahelist transpordi ja ekspedeerimisteenust. Poolte vahel sõlmiti 08.04.2016 järelmaksuleping. Tegemist on kokkuleppega, mille alusel hageja andis kostjale krediidilimiiti. Limiidiks oli 10 000 eurot ehk kostja sai hagejalt tellida teenuseid kokku 10 000 euro eest ilma ettemaksu teostamata, maksetingimuseks oli 14 päeva ja viivis oli 0,5% päevas. Hageja esitas kostjale 28.03.2016 – 19.04.2016 osutatud teenuste eest arved, mida kostja ei ole täielikult tasunud. Hageja nõue kostja vastu tuleneb arvetest nr 162446, 162627, 162628, 162629, 162721, 162722, 162723 ja 162793. Kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu 10.05.2016 hagejale esitatud tasaarvestuse teatises, mille kohaselt on kostjale seisuga 10.05.2016 hageja ees võlgnevus 7288,40 eurot. Hagiavalduse punktis 4.2 on välja toodud viivise arvestus (I kd lk 35-36). Arvete 162446, 162627, 162628, 162629 puhul on hageja arvestanud viivist vastavalt seadusest tulenevale viivisemäärale, arvete nr 162721, 162722, 162723 ja 162793 osas on kokkuleppeline viivisemäär, mis tuleneb järelmaksulepingust (I kd lk 64). Kõik arved, mis on esitatud peale seda kuupäeva, neile on kohaldatud järelmaksulepingus sätestatud viivismäära. Kostja vastuväited 21.09.2016 istungil loobus kostja tasaarvestusavaldusest (I kd lk 163-164; II kd lk 35A - 35B). 21.09.2016 istungil võttis kostja hageja põhinõude terves ulatuses omaks ja ei vaidlusta põhinõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostjal ei ole pretensioone hagejale seoses hagis viidatud lepingutega. Vaidlus on ainult viivise üle. Arveid nr 162446, 162627, 162628, 162629, kus on arvestatud seadusjärgset viivist, kostja ei vaidlusta. Kostja võtab omaks ka seadusjärgse viivise ja nõustub, et on kohustatud selle hagejale tasuma. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, rahuldab hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, muuhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 tuleneb, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Kuna kostja võttis hageja põhinõude terves ulatuses omaks ja ei vaidlusta põhinõude aluseks olevaid asjaolusid, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 6144,40 eurot. Hageja on arvestanud arvete 162446, 162627, 162628, 162629 summas 3074 eurot puhul viivist vastavalt seadusest tulenevale viivisemäärale. Kostja ei vaidlusta selles osas hageja viivisenõuet. Seega tuleb hageja viivisenõue selles osas rahuldada. Pooltel on vaidlus üksnes selles, kas hagejal on arvete nr 162446, 162627, 162628, 162629 tasumisega viivitamisel õigus nõuda kostjalt viivist vastavalt lepingule 0,5% päevas või tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud viivist. Kostja võtab omaks ja nõustub tasuma seadusjärgset viivist. Arvete nr 162721, 162722, 162723 ja 162793 summas 3070,40 eurot osas on hageja arvestanud viivist vastavalt poolte vahel 08.04.2016 sõlmitud järelmaksulepingus (I kd lk 64) kokku lepitud määrale 0,5% päevas. Tegemist on kokkuleppega, mille alusel hageja andis kostjale krediidilimiiti. Limiidiks oli 10 000 eurot ehk kostja sai hagejalt tellida teenuseid kokku 10 000 euro eest ilma ettemaksu teostamata, maksetingimuseks oli 14 päeva ja viivis oli 0,5% päevas. Kõik arved, mis on esitatud peale seda kuupäeva, neile on kohaldatud järelmaksulepingus sätestatud viivismäära. Kostja leiab, et tegemist on ebamõistlikult kõrge viivisemääraga. Kostja nõustub selles osas tasuma hagejale seadusjärgset viivist. Kostja taotleb viivise vähendamist. Kostja vastuväited kokkuleppelise viivise osas on kostja 31.08.2016 vastuses (II kd lk 42 pöördel). Maakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingut ei saa lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Asjas ei nähtu, et kostjal puudus lepingutingimuste läbirääkimise võimalus ja võimalus seda mõjutada. Kuigi lepingus kokkulepitud viivisemäär (0,5% päevas ehk 182,5% aastas) on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet. Eelnev on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49). Seega tuleb kohtu hinnangul arvete nr 162721, 162722, 162723 ja 162793 puhul kohaldada lepingust tulenevat viivisemäära. Olulised põhimõtted viivise vähendamise taotluse lahendamise jaoks tulenevad Riigikohtu 14. juunil 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 tehtud otsusest. Riigikohus leidis, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (otsuse p 16). Siiski peavad kohtulahendist nähtuma ja olema kontrollitavad kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad (otsuse p 20). Nimetatud lahendis jaotas Riigikohus ka tõendamiskoormuse. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (otsuse p-d 18 ja 19).

Tõendamiskoormuse sellist jaotamist on kinnitatud ka Riigikohtu 26. oktoobril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10 tehtud otsuse p-s 12. Kolleegium märgib täiendavalt, et VÕS § 162 kasutab viivise kohta termineid „ebamõistlikult suur" ja „mõistlik". Nende terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet. Kohus jätab kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata, kuna VÕS § 162 eelduste olemasolu ei ole tõendamist leidnud. Praegusel juhul viivisenõue põhivõlga ei ületa. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates 08.04.2016. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kohus tuvastas, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 192 eurot (mitte 194,75 eurot, I kd lk 2 pöördel), täiendavat riigilõivu hagilt ja hagi tagamise avalduselt summas 455,25 eurot (I kd lk 98) ning korduvalt hagi tagamise taotluselt 50 eurot (I kd lk 114), seega kõik kokku 697,25 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb kostja poolt hagejale hüvitada. Hageja ei ole tasunud hagi tagamiselt riigilõivu 150 eurot, vaid 100 eurot. Hageja esitas kohtule võõrkeelsete dokumentide tõlked eesti keelde (I kd lk 102A-102M) ja kandis tõlkimisega seoses kulusid summas 60 eurot. Tõlkekulu on menetluskulu TsMS § 143 p 1 järgi, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Samuti tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuluna registriväljavõtete kulud summas 6 eurot. Hagi tagamise määruse (p 2.3.) täitmiseks tuli hagejal pöörduda kohtutäituri poole, mida hageja ka tegi. Kohtutäituri ja täitemenetluse alustamise tasu hagi tagamise määruse täitmise eest on 293,97 eurot. See kulu on kantud antud menetlusega seoses ning kostjal tuleb see hagejale hüvitada. Taotluse kohaselt on hageja kulud õigusabile 2751,67 eurot (II kd lk 98-105, 21.09.2016 protokoll lk 107 pöördel). Hagejale on osutatud õigusabi 21 tundi ja 10 minutit, millest hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele on kulunud 7 tundi ja 10 minutit, kostja määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 5 tundi ja 55 minutit, täitemenetluse algatamise avalduse koostamisele, täituri aruandega tutvumisele ja selle kliendile

edastamisele 50 minutit, kostja 06.07.2016 vastuse analüüsiks, kostja 13.07.2016 vastulause täienduse analüüsiks, kostja 31.08.2016 seisukohale ja taotlusele vastuse koostamiseks ja hageja vastuse täiendamiseks kokku 5 tundi ja 45 minutit. Lisaks taotleb hageja, et kostja hüvitaks kohtuistungil osalemise kulud. Protokolli kohaselt oli istungi kestus 1 tund ja 30 minutit. Hageja esindaja õigusabi tunnihind on 130 eurot ilma km. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-11514 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Hageja esindaja on märkinud õigusabi tunnihinnaks 130 eurot ilma km. Arvestades asja keerukust ja mahukust, esitatud dokumentaalsete tõendite mahtu, esindaja kvalifikatsiooni, leiab maakohus, et põhjendatud õigusabi tunnihinnaks antud juhul 130 eurot. Tegemist ei ole keskmisest oluliselt kõrgema tunnitasuga. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud määruskaebusega seotud toimingutele on osaliselt ülemäärased. Kohtu hinnangul ei saanud hagejal kostja määruskaebusega tutvumisele ja sellel vastuse koostamisele kuluda enam kui 3 tundi. Ülejäänud kulud on maakohtu hinnangul olnud vajalikud ja põhjendatud ja neile kulunud aeg ei ole ülemäärane. Hageja esindajal on kulunud 7 tundi ja 10 minutit hagiavalduse ja hagi tagamiseavalduse koostamiseks. Hagiavalduse koostamine eeldab asjaoludega kurssi viimist, sh esindatavaga nõupidamist, tõendite kogumist, hagiavaldus koostamist. Lisaks on selle aja sisse mahtunud ka hagi tagamise taotluse koostamine. Eelmärgitud toiminguteks kulunud 7 tundi ja 10 minutit ei ole ülemäärane. Seega on hagejale osutatud vajalikku õigusabi kokku 18 tundi ja 15 minutit ja kostja peab hüvitama hageja õigusabikulud summas 2372,50 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulud summas 3429,72 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.