Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. mai 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-109232
Kohtuasi
Bestway Grupp OÜ hagi Scandinavian Design & Furniture Group OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. oktoobri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Scandinavian Design apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3070,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bestway Grupp OÜ (registrikood 11378581), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja Scandinavian Design & Furniture Group OÜ (registrikood 12879090), seaduslik esindaja TO
Kohtuistungi toimumise aeg
20. aprill 2017. a
&
Furniture
Group
OÜ
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 6. oktoobri 2016. a otsus muutmata ja Scandinavian Design & Furniture Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta maakohtu määratud menetluskulude jaotus muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud Scandinavian Design & Furniture Group OÜ kanda.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Scandinavian Design & Furniture Group OÜ-lt välja Bestway Grupp OÜ kasuks menetluskulude katteks 368,33 eurot.
3.Scandinavian Design & Furniture Group OÜ-l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Bestway Grupp OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Scandinavian Design & Furniture Group OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 13. juunil 2016. a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostjalt põhivõlgnevuse 6144,40 euro, 13. juuni 2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 647,46 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagi kohaselt osutas hageja kostjale rahvusvahelist transpordi ja ekspedeerimisteenust. Poolte vahel sõlmiti 8. aprillil 2016. a järelmaksuleping. Tegemist on kokkuleppega, mille alusel hageja andis kostjale krediidilimiiti. Limiidiks oli 10 000 eurot ehk kostja sai hagejalt tellida teenuseid kokku 10 000 euro eest ilma ettemaksu teostamata, maksetingimuseks oli 14 päeva ja viivis oli 0,5% päevas.
3.Hageja esitas kostjale 28. märtsist 2016. a kuni 19. aprillini 2016. a osutatud teenuste eest arved, mida kostja ei ole täielikult tasunud. Hageja nõue kostja vastu tuleneb arvetest nr 162446, 162627, 162628, 162629, 162721, 162722, 162723 ja 162793. Kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu 10. mail 2016. a hagejale esitatud tasaarvestuse teatises, mille kohaselt on kostjal 10. mai 2016. a seisuga hageja ees võlgnevus 7288,40 eurot.
4.Hagiavalduses on välja toodud, et arvete nr 162446, 162627, 162628 ja 162629 puhul on hageja arvestanud viivist vastavalt seadusest tulenevale viivisemäärale ning arvete nr 162721, 162722, 162723 ja 162793 osas on kokkuleppeline viivisemäär, mis tuleneb järelmaksulepingust (I kd lk 64). Kõikidele arvetele, mis on esitatud peale seda kuupäeva, on kohaldatud järelmaksulepingus sätestatud viivismäära. Kostja vastuväited
5.21. septembri 2016. a kohtuistungil võttis kostja hageja põhinõude terves ulatuses omaks ja ei vaidlusta põhinõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostjal ei ole pretensioone hagejale seoses hagis viidatud lepingutega. Vaidlus on ainult viivise üle. Arveid nr 162446, 162627, 162628, 162629, kus on arvestatud seadusjärgset viivist, kostja ei vaidlusta. Kostja taotleb viivise vähendamist. Kostja võtab omaks seadusjärgse viivise ja nõustub, et on kohustatud selle hagejale tasuma. 21. septembri 2016. a kohtuistungil loobus kostja ka tasaarvestusavaldusest (I kd, tl 163-164; II kd, tl 35A - 35B).
Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas 6. oktoobri 2016. a otsusega hagi ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks põhivõla 6144,40 eurot, viivise 647,46 eurot ja alates 8. aprillist 2016. a viivise põhinõudelt (3074 eurolt, arved 162446, 162627, 162628, 162629) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude (3074 euro) täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue ning alates 8. aprillist 2016. a viivis põhinõudelt (3070,40 eurolt, arved nr 162721, 162722, 162723 ja 162793) kuni põhinõude (3070,40 euro) täitmiseni määras 0,5% päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 3429,72 eurot.
7.Maakohus rahuldas hageja põhinõude 6144,40 eurot, kuna kostja võttis hageja põhinõude terves ulatuses omaks ja ei vaidlusta põhinõude aluseks olevaid asjaolusid. Arvete nr 162446, 162627, 162628 ja 162629 (summas 3074 eurot) puhul arvestas hageja seadusjärgset viivist, mida samuti kostja ei vaidlusta, mistõttu rahuldas maakohus selles osas ka viivisenõude.
8.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on pooltel vaidlus üksnes selles, kas hagejal on arvete nr 162446, 162627, 162628 ja 162629 tasumisega viivitamisel õigus nõuda kostjalt viivist vastavalt 8. aprillil 2016. a sõlmitud järelmaksulepingule 0,5% päevas või tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud viivist. Kostja võtab omaks ja on nõus tasuma seadusjärgset viivist.
9.Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingut ei saa lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Asjas ei nähtu, et kostjal puudus lepingutingimuste läbirääkimise võimalus ja võimalus seda mõjutada.
10.Kuigi lepingus kokkulepitud viivisemäär (0,5% päevas ehk 182,5% aastas) on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet. Eelnev on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49). Maakohtu hinnangul tuleb arvete nr 162721, 162722, 162723 ja 162793 puhul kohaldada lepingust tulenevat viivisemäära.
11.Maakohus jättis kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata, kuna VÕS § 162 eelduste olemasolu ei ole tõendamist leidnud. Praegusel juhul viivisenõue põhivõlga ei ületa.
12.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kohus tuvastas, et kostjal tuleb hüvitada hagejale riigilõiv 697,25 eurot, tõlkekulu 60 eurot, registriväljavõtete kulu 6 eurot, kohtutäituri ja täitemenetluse alustamise tasu hagi tagamise määruse täitmise eest 293,97 eurot ning hageja õigusabikulud 2372,50 eurot, kokku 3429,72 eurot. Apellatsioonkaebus
13.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonikaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt viivise väljamõistmise osas, ja teha uus otsus, millega rahuldada kostja taotlus viivise vähendamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt kui kohus jätab menetluskulud kostja kanda, siis vähendada maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude summat 293,97 euro võrra.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab maakohtu otsuse viivisenõude osas osaliselt. Kostja võtab omaks võlgnevuse põhinõude osas kokku summas 6140,80 eurot ja seadusejärgse viivise, kuid vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega mõisteti apellandilt välja viivis määras 0,5% päevas arvete nr 162721, 162722, 162723 ja
162793 tasumisega viivitamisest, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue 3070,40 eurot.
15.Kostja hinnangul on hageja viivistenõue 0,5% päevas vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on asjas 3-2-1-129-09 p 12 leidnud, et hea usu põhimõtte rikkumiseks on ka viivisenõude olemasolul saldoteatise viiviseta esitamine. Antud asjas ei ole hageja esitanud kostjale saldoteatist. Hageja esitas apellandile arve 162722 ja sellel arvel hageja ei kajastanud kostja eelnevat võlgnevust arvest 162721 ja arve 162721 tasumisega viivitamise eest viivist 0,5% päevas. Kui hageja oleks arvel nr 162722 (ja ka igal järgneval arvel) näidanud eraldi ka tasumata arve 162721 viivise summa ja päevamäära 0,5% päevas, oleks hageja käitunud hea usu põhimõttega kooskõlas. Hageja ei meenutanud kordagi kostjale tema kohustust tasuda ülemäära kõrget viivist 0,5% päevas. Olukorras, kus hagejale oli lepingu sõlmimisel ja täitmisel teada, et kostja ainus seaduslik esindaja TO ei valda eesti keelt, oleks hageja saanud käituda hea usu põhimõttega kooskõlas ja teavitada kostjat hageja õigusest nõuda kostjalt viivist määras 0,5% päevas eraldi kirjalikult vastava märke tegemisega igal uuel arvel.
16.Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mida kostja palub ringkonnakohtul kohaldada ja maakohtu otsust muuta.
17.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on menetluskuluks ka hageja poolt täitemenetluses kantud kulu. Kostja hinnangul ei ole täitemenetluses kantud kulud tsiviilasja menetluskuludeks, mistõttu palub kostja jätta hüvitamata hageja täitemenetluses kantud kulu 293,97 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
20.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust viivise osas, mis ületab seadusjärgset viivisemäära. Samuti vaidlustab kostja hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust põhinõude rahuldamise ega viivise seadusjärgses määras väljamõistmise osas. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
21.Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust, on kolleegiumi arvates maakohus kohaldanud asja lahendades materiaalõigust õigesti, tuvastatud asjaoludest tehtud kohtu järeldused on põhjendatud ning hinnang esitatud tõenditele on olnud seaduskohane. Maakohus on hagi õigesti rahuldanud.
22.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium esmalt, et ei jaga kostja seisukohta, mille järgi oleks hageja pidanud arveid esitades tooma arvetel välja kostja poolt tasumata jäetud varasemate arvete alusel arvestatava viivisemäära ja kogunenud viivise summa. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja õigesti viidanud sellele, et arvele esitatavad nõuded tulenevad käibemaksuseaduse §-st 37, milles ei ole märgitud, et arves peab olema tingimata kajastatud varasemad võlgnevused. Kostja etteheited ei ole põhjendatud ka seepärast, et kostja ei ole selgitanud, mis takistas tal arveid õigeaegselt tasumast ja miks ta ise ei saanud pidada enda poolt tähtaegselt tasumata arvete osas arvestust. Kostja ei ole viidanud kokkuleppele või väljakujunenud praktikale, mille järgi oli kostja võlgnevuste üle arve pidamine üksnes hageja ülesandeks.
Pooltevaheline arveldamine ei olnud sedavõrd mahukas, et see oleks eeldanud mõlemapoolset järjepidevat ja kooskõlastatud arvepidamist.
23.Väljamõistetud viivisemäära osas jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohti ja nõustub sellega, et maakohus viivist VÕS § 113 lg 8 alusel ei vähendanud. Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsusega, mida kõrgema astme kohus saab kontrollida üksnes piiratult. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. aprilli 2013. a otsuse nr 3-2-1-5-13 p-le 49 ja leidnud põhjendatult, et kuigi kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on äriühingud, kes on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet.
24.Kostja väide, et viivist tuleks jätta kokkulepitud määras välja mõistmata, kuna kostja juhatuse liige TO ei mõista piisavalt eesti keelt, et arvetel märgitud viivisemäärast aru saada, on ainetu. Valik, kellele usaldada äriühingu juhtimine, on kostja otsus ja sellest tingitud riske tuleb kanda kostjal. Eestis läbiviidavas majandustegevuses on tavapärane, et arved esitatakse eesti keeles, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks pöördunud arve saamise järel selgituse saamiseks hageja poole või astunud muid samme, et saadud arve sisus või kokkulepitud maksetingimustes selgusele jõuda. Asjakohane on hageja viide sellele, et TO tegelikule eesti keelest aru saamisele viitab tema poolt eestikeelsete lepingute sõlmimine ja kohtule eestikeelsete menetlusdokumentide esitamine (nt 1. aprillil 2016. a sõlmitud äriruumi üürilepingu nr 01-04-16 Vinni Varahaldus OÜ-ga, 6. juulil 2016. a vastuse hagile, 27. juunil 2016. a määruskaebus, 13. juulil 2016. a vastuse täienduse ja 31. augustil 2016. a kostja vastus).
25.Kaebuse väide, et maakohus on kostjalt mõistnud menetluskuluna välja ebaõigesti 293,97 eurot, ei ole samuti põhjendatud. Tegemist on kohtutäitur Kaire Põltsi tasuga summas 278 eurot ilma käibemaksuta ja täitemenetluse alustamise tasuga summas 15,97 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud summad on hagejalt kui sissenõudjalt välja mõistetud kohtutäituri 11. juuli 2016. a otsusega ning tegemist on hagi tagamise määruse täitmise tasudega. TsMS § 144 p 5 sätestab, et kohtuvälised kulud on kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Seega on kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja sellega seonduvad kulud käsitletavad käesoleva tsiviilasja kohtuväliste põhjendatud kuludena.
26.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
27.Hageja esitas 17. aprillil 2017. a ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud 368,33 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt seisnes õigusabi apellatsioonkaebuse läbitöötamises ja sellele vastuse koostamises (2 h 50 min). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud menetlustoimingud on vajalikud ning märgitud ajakulu saab kaebuse ja vastuse sisu ning mahtu arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära osas nõustub kolleegium maakohtuga, et tegemist ei ole keskmisest oluliselt kõrgema tunnitasuga, mistõttu loeb põhjendatud õigusabi tunnihinnaks antud juhul 130 eurot. Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 368,33 eurot (käibemaksuta).
28.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse
jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.