Anda E.T-le menetlusabi usaldusisiku tasu 886 euro ja sellele lisanduva käibemaksu 194,92 euro hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Ülejäänud usaldusisiku tasu 75,40 eurot, millele lisandub käibemaks 16,59 eurot, mõista välja E.T-lt.
7.Usaldusisiku tasu kanda Business Law Firm OÜ (pangakonto nr xxx), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
8.Tühistada Viru Maakohtu 31. jaanuari 2025 määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning E.T vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
9.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
10.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
11.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist.
ASJAOLUD
1.E.T (avaldaja, võlgnik) esitas 28. jaanuaril 2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Maakohus võttis avalduse 31. jaanuari 2025 määrusega menetlusse ning nimetas usaldusisikuks Svetlana Pildeni. Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise.
3.Usaldusisik esitas 4. märtsil 2025 usaldusisiku aruande, sh võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1820 eurot, millele lisandub käibemaks 400,40 eurot. Kuna võlgniku vara ei kata usaldusisiku tasu, palub usaldusisik hüvitada tasu menetlusabi korras riigi vahenditest summas 1080,92 eurot (sh käibemaks) ning ülejäänu mõista võlgnikult välja.
4.Avaldaja esitas 11. märtsil 2025 kohtule maksejõuetusavaldusest ja palub menetlus lõpetada.
avalduse,
milles
loobub
esitatud
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja maksejõuetusmenetlus lõpetada.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)
2.peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavaldusest loobumist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.
7.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei ole käesolevaks ajaks võlgniku maksejõuetusavaldust läbi vaadanud. Kohtul on võimalik võtta maksejõuetusavaldusest loobumine vastu ning TsMS § 428 lg 1 p 3 koostoimes TsMS § 477 lõikega 1 võtta vastu avaldaja loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
2
8.Avaldaja esitas kohtule taotluse avaldusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning praegu ta maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada.
9.TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Kohus kohaldas 31. jaanuari 2025 määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse lõpetamise tõttu tuleb tühistada määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning määruse alusel võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele.
11.Kuna kohus lõpetab menetluse, tuleb võlgniku ärakuulamiseks määratud istung tühistada (TsMS § 352 lg 1 esimene lause).
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik loobub maksejõuetusavaldusest, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Kohus jätab menetluskulud seega võlgniku kanda, kuna maksejõuetusmenetlus lõpetatakse avaldaja loobumise tõttu.
13.Usaldusisik on taotlenud 4. märtsil 2025 oma ülesannete täitmise eest tasu 2220,40 eurot (sh käibemaks). Võlgnikul tasu katteks raha puudub. Kohus leiab, et usaldusisiku tasuks tuleb määrata 1172,91 eurot (käibemaksuga).
13.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
13.2.PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
13.3.Kuigi avaldaja on maksejõuetusavaldusest loobunud, on usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teinud (muu hulgas tutvunud võlgniku 3
maksejõuetusavaldusega, teinud ise registrites päringud ja saatnud kolmandatele isikutele järelpärimised, suhelnud võlgnikuga, analüüsinud võlgniku kontosid, maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ja järelpärimistele saadud vastuseid, koostanud vara ja võlgade nimekirja ja usaldusisiku aruande), kuna võlgnik polnud veel selleks ajaks avaldusest loobunud ning usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi.
13.4.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul menetlust lõpetades, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku loobumise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud ning võlgnikul selleks raha puudub. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kohtu hinnangul on menetlustoimingute mahtu ja hulka arvestades usaldusisiku ajakulu 14 tundi põhjendatud arvestades, et usaldusisik esitas kohtule vara- ja võla nimekirja, seejuures analüüsides põhjalikult võlgniku maksejõuetuse põhjuseid. Kuigi praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, loobudes oma avaldusest pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt valdavas osas ülesannete täitmist, tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Võlgnikul ei ole piisavalt vara usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi analoogia korras PankrS § 23 lg-ga 4. Samas ületab praegusel juhul usaldusisiku tasu TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (usaldusisik arvestanud tunnitasuna 130 eurot, mitte 66 eurot).
4
Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku tööajast 13,42 tundi (886 ÷ 66) tuleb hüvitada riigi vahenditest (886 eurot) (13,42 × 66) ning ülejäänud tööaeg 0,58 tundi (14 13,42) tuleb hüvitada võlgniku vara arvel (75,40 eurot) (0,58 × 130), s.o kokku 961,40 eurot. Summadele lisandub käibemaks.
13.5.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo käibemaksukohustuslane.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.