Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXXXesitas 13.04.2015 kohtule hagi Korteriühistu XXXXvastu korteriühistu 04.04.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja täpsustas hagi 28.04.2015, loobudes osast hagi väidetest (t lk 21-22). Hagejale ei toimetatud õigel ajal kätte teadet 04.04.2015 üldkoosoleku toimumise kohta. Hageja sai 26.03.3015 kuupäevaga teate oma postkasti kaudu 31.03.2015 ehk ainult 4 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kostja põhikirja p 5.2 kohaselt teavitab juhatus ühistu liikmeid üldkoosoleku toimumisest vähemalt 7 päeva ette. Korteriühistu põhikirja p 5.2 kohaselt peab korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teates näitama ära arutusele tulevad küsimused ja otsuse projektid nende kohta. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates puudusid arutlusele tulevate küsimuste otsuste projektid. Korteriühistu juhatus ei kutsunud 04.04.2015 üldkoosolekut kokku. Kostja põhikirja p 5.4 sätestab, et juhatus peab teatama üldkoosoleku kokkukutsumisest 7 päeva jooksul, kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjendatult vähemalt 1/10 korteriühistu liikmetest. Hagejale teadaolevalt pole üldkoosoleku kokkukutsujad pöördunud juhatuse poole kirjaliku taotlusega, mis vastaks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-s 3 ja korteriühistu põhikirja p-s 5.4 kehtestatud nõuetele. Rikuti üldkoosoleku läbiviimise korda. Üldkoosolekut kui sellist ei toimunud, sest küsimuste arutamist sisuliselt ei toimunud. Kogu üldkoosoleku vältel oli üks suur tüli ja korralagedus. Päevakorda polnud kinnitatud, protokoll originaali elanikele ei näidatud. Hageja palub MTÜS § 241 lg 1 alusel tuvastada korteriühistu 04.04.2015 üldkoosoleku otsuse tühisus. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. 04.04.2015 üldkoosolekul osalesid kõik ühistu liikmed. Arvestades MTÜS § 21 lg-t 3, oli üldkoosolek seega õigustatud otsuseid vastu võtma ka juhul, kui oleks rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. 04.04.2015 üldkoosoleku kutse tulnuks kostja põhikirja p-st 5.2 lähtuvalt kätte toimetada hiljemalt 27.03.2015. Korteriühistus on välja kujunenud kord, mille kohaselt teavitatakse liikmeid üldkoosolekust teate väljapanekuga trepikoja seinale. Kutse 04.04.2015 üldkoosolekule pandi iga liikme postkasti 26.03.2015. Kutse saadeti 27.03.2015 hommikul ka hageja abikaasale XXXX eposti aadressile, mida ta oli eelnevalt korteriühistuga suhtlemisel kasutanud. Kutsed pandi seinale ja postkastidesse XXXX, XXXXja XXXXjuuresolekul. 04.04.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise eesmärk oli info saamine ühistu juhtimise ja tegevuse kohta ning liikmete juhtimisõiguse teostamine. Väljakuulutatud päevakord oli järgmine: 1) 2015. a majanduskava arutamine; 2) kommunaalteenuste arvete arutamine; 3) juhatuse liikmete ümbervalimised; 4) muud küsimused. Otsuseid päevakorrapunktides nr 1, 2 ja 4 polnud ette nähtud ning otsuse p 3 kohta polnud otsuse projekti võimalik ette näha. Seega pole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.

Ühistu liikmed esitasid juhatuse liikmele XXXX taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks esimest korda 29.01.2015. Liikmed said juhatuselt kirjaliku vastuse, mille kohaselt ei näinud juhatus alust avalduse rahuldamiseks. Neli juhatuse liiget pöördusid juhatuse poole korduva nõudega üldkoosoleku kokkukutsumiseks 16.03.2016. Juhatus vastas 20.03.2015 taas, et ei näe vajadust üldkoosoleku kokkukutsumiseks. MTÜS § 20 lg 3 järgi tekib juhatuselt kohustus üldkoosoleku kokkukutsumiseks liikmete taotlusel automaatselt, kui on täietud avaldusele kehtivad vorminõuded. Juhatus ei pea analüüsima avalduses toodud põhjenduste sisu. Seega järeldusid ühistu liikmed, et juhatus keeldub üldkoosoleku kokkukutsumisest ja liikmed võisid koosoleku ise kokku kutsuda.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud tõendite ning kirjalike ja suuliste seisukohtadega ning tunnistajate ütlustega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Arvestades ka 28.04.2015 hagi täpsustust, on kohtu menetluses hageja nõue korteriühistu 04.04.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kohus on 11.01.2016 määruses (t lk 132133) selgitanud, miks ta ei lubanud hagejal muuta hagi eset ja alust (esitada nõuet 04.04.2015 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks) ning jääb nende põhjenduste juurde. Samuti on kohus samas määruses ja 26.05.2015 määruses (t lk 47-48) selgitanud, miks ta käsitab kostja seaduslike esindajatena XXXXe, XXXXja XXXXi. Nimetatud isikud valiti vaidlustatud otsusega juhatuse liikmeteks. Kohus märgib täiendavalt, et ei pea võimalikuks määrata kostjale uus esindaja iga kord, kui kostja liikmed kohtumenetluse kestel uue üldkoosoleku korraldavad ja uue juhatuse valivad, seejuures kõiki otsuseid kohtus vaidlustades. Asjakohane on lahendada vaidlus konkreetse üldkoosoleku otsuse ja seal otsustatu pinnalt, kus kostja juhatuse liikmeteks valiti XXXX, XXXXja XXXX. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta ega arvesta asja lahendamisel XXXXpoolt kostja nimel esitatud menetlusdokumente (t lk 101-105, 113-115, 117-118, 144-146). Hageja leiab, et 04.04.2015 üldkoosoleku puhul rikuti koosoleku kokkukutsumise korda ning seetõttu on sel vastuvõetud otsused MTÜS § 241 alusel tühised. Hageja tugineb sellele, et: 1) hagejale ei toimetatud õigel ajal kätte teadet 04.04.2015 üldkoosoleku toimumise kohta; 2) üldkoosoleku kokkukutsumise teates puudusid arutlusele tulevate küsimuste otsuste projektid; 3) korteriühistu liikmed polnud õigustatud üldkoosolekut kokku kutsuma. MTÜS § 241 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 21 lg 3 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Kohus nõustub kostjaga, et kuna 04.04.2015 üldkoosoleku protokollist (t lk 40) nähtuvalt osalesid sel kõik korteriühistu liikmed, oli 04.04.2015 üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ka juhul, kui koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid. Seetõttu pole hagi võimalik rahuldada. Vastuseks hageja väidetele märgib kohus täiendavalt, et kostja esitatud tõendite (26.01.2015 ja 15.03.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise nõuded - t lk 59, 63) alusel on võimalik tuvastada, et korteriühistu 4 liiget esitasid kooskõlas MTÜS § 20 lg-ga 3 kostja juhatusele piisavalt põhistatud nõude üldkoosoleku kokku kutsumiseks ning juhatuse esitatud vastustest võis järeldada, et sellest keelduti. Seetõttu oli neil MTÜS § 20 lg 4 alusel õigus ise üldkoosolek kokku kutsuda. Samuti on

kostja tunnistajate XXXXja XXXXütlustega võimalik lugeda tõendatuks kostja väide, et 04.04.2015 üldkoosoleku kutsed pandi postkastidesse 26.03.2015, so kostja põhikirja p-s 5.2 sätestatud 7 päeva pikkust etteteatamistähtaega järgides. Samuti on asjakohane kostja selgitus selle kohta, et kutses märgitud päevakorrapunktide (2015. a majanduskava arutamine; 2) kommunaalteenuste arvete arutamine; 3) juhatuse liikmete ümbervalimised; 4) muud küsimused) polnud koosoleku kokkukutsumise teates võimalik otsuse projekti ära tuua, mistõttu ei oleks ka see asjaolu otsuse tühisuse tuvastamist tinginud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kohus mõistab menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja taotleb 09.10.2015, 29.01.2016 ja 02.02.2016 avaldustes järgmiste õigusabitoimingute eest tekkinud kulu väljamõistmist: 1) Hagiavaldusega tutvumine, kliendiga nõupidamine, materjalidega tutvumine – 1 h, 80 eurot; 2) Hagile vastuse koostamine – 2 h, 160 eurot; 3) 14.10.2015 ja 15.10.2015 menetlusdokumentidega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja seisukoha võtmine – 1 h, 95 eurot; 4) Ettevalmistus ja osalemine 22.10.2015 kohtuistungil – 1 h, 120 eurot; 5) Hageja 28.11.2015 seisukohaga tutvumine, kliendiga nõupidamine ja vastuse koostamine – 1 h, 120 eurot; 6) 20.01.2016 menetlusdokumendi ja kompromissiga tutvumine, kliendiga nõupidamine ja kohtu kirjale vastamine – 1 h, 120 eurot; 7) Ettevalmistus ja osalemine 02.02.2016 kohtuistungil – 2 h, 240 eurot. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga ega sisalda käibemaksu. Lisaks taotleb kostja hagejalt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et hagiavaldusega tutvumisele ja hagi vastuse koostamisele kulutatud aeg (kokku 3 h) on igati mõistlik ja vajalik. 14.10.2015 esitas XXXXteate, et kostjat esindab tema. 15.10.2015 esitas hageja taotluse hagi aluse ja eseme muutmiseks. Kohus leiab, et nimetatud menetlusdokumendid sisaldasid asjaolusid ja taotlust, millega tutvumine ja nende suhtes seisukoha kujundamine oli kostja esindamiseks vajalik ning sellele 1 h kulutamine põhjendatud. 22.10.2015 toimus kohtuistung, mis kestis protokollist nähtuvalt 55 min. Seega on taotluses märgitud 1 h seoses kohtuistungil osalemise ja selleks ettevalmistamisega põhjendatud. Hageja esitas 28.11.2015 seisukoha (t lk 124-125) kostja esindusõiguse, tõendite lubatavuse ja hagi õigeksvõtu kohta, millele kostja 18.12.2015 menetlusdokumendis (t lk 128-129) vastas. Kohus leiab, et hageja 28.11.2015 menetlusdokumendiga tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja vastuse koostamisele kulunud 1 tundi ei saa pidada ebamõistlikult pikaks ajaks. 20.01.2016 esitas hageja vastuväite, vastuse seisukohtadele, taotluse menetluse peatamiseks ja teadaande huvide konflikti kohta (t lk 136-141). Samal päeval esitasid hageja ja XXXXkohtule kompromissi. Kuigi kostja 29.01.2016 vastus (t lk 149-150) neile dokumentidele polnud mahukas, tuli selle koostamiseks analüüsida hageja suhteliselt mahukat 20.01.2016 menetlusdokumenti ja kompromissi, mistõttu ei pea kohus sellega seotud õigusabi osutamist 1 h vältel ebamõistlikult pikaks. 02.02.2016 kohtuistung kestis protokollist (t lk 160) nähtuvalt 2 h, mistõttu on õigusabikulu selles osas põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt osutati kostjale põhjendatud õigusabi 9 h vältel. Õigusabi on osutatud 3 h määraga 80 eurot/h, 1 h määraga 95 eurot/h ning 5 h määraga 120 eurot/h. Kohus on seisukohal, et sarnase õigusteenuse võrdlemisel tuleks arvestada, kas esindaja on (vande)advokaat või mitte. Advokaadi puhul võib teine pool ette näha kõrgemat esinduse hinda kui mitteadvokaadi puhul, kuivõrd advokaadile on antud õigusabiteenuse turul esinemiseks riiklik

tunnustus, mis võib tõsta tema õigusabiteenuse maksumust. Kohtu hinnangul võib praeguse advokaadi õigusteenuse keskmine tunnihind olla ca 130 eurot koos või ilma käibemaksuta. Kuna kostja esindaja on ilma advokaadi kutsetunnistuseta, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista õigusabikulud (mille puhul tunnimäär oli 95 ja 120 eurot) välja väiksemas määras, so tunnihinnaga 90 eurot. Tegemist polnud ka õiguslikult eriliselt keeruka tööga, mille puhul oleks keskmisest kõrgem teenuse osutamise hind põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 780 eurot, ning need kuuluvad hagejalt väljamõistmisele. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb menetluskuludelt tasuda käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.