MC International OÜ hagi OÜ Meness osanike 23.02.2015 koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ja tühise otsuse alusel saadu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.05.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1619,70 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Meness apellatsioonkaebus Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MC International OÜ (registrikood 10706008, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets (e-post xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Meness (registrikood 11756787, asukoht Rävala pst 4, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Pukk (epost: xxx Kohtuistungi aeg
08.09.2016
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.05.2016 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
MC International OÜ menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Meness kanda ja OÜ Meness menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
4.Mõista OÜ-lt Meness välja MC International OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1000 eurot. Menetluskulud tuleb OÜ-l Meness
1(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-5121
tasuda advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 märkides maksekorralduse selgitusse tsiviilasja nr 2-15-5121. Mõista OÜ-lt Meness välja MC International OÜ kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Rahuldada MC International OÜ taotlus 08.09.2016 istungi protokolli parandamiseks, asendades protokolli lk-l 2 hageja esindaja E.Vabametsa poolt väidetu „Proviisori nõuet aastal 2010 ei olnud“ tekstiga „Ka aastal 2010 kehtis proviisori nõue apteegi asutamisele“. Jätta Meness OÜ taotlus 08.09.2016 istungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kohtu menetluses on hageja 02.04.2015 hagi nõuetes tuvastada OÜ Meness osanike 23.02.2015 koosoleku otsuse, millega otsustati suurendada OÜ Meness osakapitali ning määrati kindlaks osakapitali suurendamise ja osa nimiväärtuse suurendamise tingimused, tühisus ja tagastada selle alusel saadu (1498 eurot).
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja OÜ Meness osanik, kellele kuulub OÜ Meness osa nimiväärtusega 511 eurot, mis moodustab äriühingu osakapitalist 20%. OÜ Meness teine osa (nimiväärtusega 2044 eurot), mis moodustab osakapitalist 80%, kuulub OÜle Manawee. OÜ Meness ainus juhatuse liige on alates 07.01.2011 MB, kes on ühtlasi suurosaniku OÜ Manawee ainuosanik ja juhatuse liige.
3.Hageja esitas 27.08.2013 OÜ-le Meness päringu, milles taotles infot äriühingu tegevuse kohta. MB vastas 17.09.2013, et OÜ Meness ainus vara on ASiga Medicum sõlmitud üürileping, mille osas on käimas kohtuvaidlus. 19.01.2015 saatis OÜ Meness hagejale kirja, milles teatas, et kohtuvaidlus on lõppenud kompromissi sõlmimisega ning tegi ettepaneku võõrandada hagejale kuuluv osalus OÜ-s Meness nominaalväärtuses, so 511 euro eest OÜ-le Manawee. ASilt Medicum sai hageja info, et AS Medicum tasus kompromissi alusel OÜ-le Meness 100 000 eurot. Hageja saatis 21.01.2015 MB-le vastuse, milles märkis, et ka OÜ Manawee võiks olla huvitatud oma osaluse võõrandamisest hagejale nominaalväärtusele vastava summa eest.
4.OÜ Meness esindaja MB saatis teate OÜ Meness osanike koosoleku kokkukutsumise kohta 23.02.2015 eesmärgiga suurendada OÜ Meness 2555 euro suurust osakapitali 7445 euro võrra 10 000 euroni. Koosolek pidi toimuma 23.02.2015 kell 18 Advokaadibüroo Lextal ruumides. Osakapitali suurendamise põhjusena oli märgitud, et „ühing vajab äritegevuse laiendamiseks täiendavat kapitali“. Samas puudus OÜ-l Meness vajadus osakapitali suurendada, kuivõrd OÜ Meness oli ise hagejale teatanud,
2(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-5121 et OÜ Meness ainus vara on ASiga Medicum sõlmitud üürileping ja äriühingul muu äritegevus puudus.
5.Hageja esitas enne koosolekut kirjaliku vastuväite, milles viitas koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ja kavandatava otsuse vastuolule heade kommetega. Vaatamata vastuväitele toimus 23.02.2015 osanike koosolek ning koosolekul ainsana osalenud OÜ Manawee häältega otsustati suurendada osakapitali seniselt 2555 eurolt 10 000 euroni, samuti otsustati koosolekul, et osakapitali suurendamises osaleda sooviv osanik peab tegema ühingu kontole rahalise sissemakse hiljemalt 26.02.2015 ning sissemakse tegemata jätmisel läheb osa omandamise õigus üle teisele osanikule.
6.Kuna osanike koosoleku otsustega mittenõustunud osaniku võimalused efektiivseks õiguskaitseks oleksid pärast osakapitali suurendamise registrikande tegemist piiratud, tasus hageja 26.02.2015 OÜ Meness pangakontole osa nimiväärtuse suurendamiseks vajaliku sissemakse summas 1489 eurot. Vahetult enne hagiavalduse esitamist, so 14.04.2015 laekus hagejale uus teade uue osanike koosoleku kokkukutsumise kohta eesmärgiga suurendada OÜ Meness osakapitali veel 30 000 euro võrra kuni 40 000 euroni ning muuta põhikirja.
7.Osakapitali suurendamine polnud sisuliselt põhjendatud. OÜ-l Meness pole ühtegi kehtivat apteegi tegevusluba ning tal pole seega õigust apteeke pidada. OÜ Meness poolt osanike koosoleku protokollis tehtud viide 2010. a esitatud ja rahuldamata üldapteegi tegevusloa taotlusele ei põhjenda väidetavat äkilist ja suuremahulist lisakapitali vajadust 2015. a. Isegi kui OÜ Meness asuks uuesti apteegi tegevusluba taotlema või OÜ Manawee tegevusloa taotluste rahuldamise korral apteekide opereerimises osalema, ei eelda see formaalselt ega sisuliselt osakapitali suurendamist. Samuti ei vaja ühing vastavaks tegevuseks lisaraha, sest selleks on võimalik kasutada kompromissi alusel saadud 100 000 eurot.
8.ÄS § 1712 lg 4 kohaselt peab osaühing otsuste eelnõud ja põhjendused tegema osanikele kättesaadavaks osaühingu määratud kohas või kodulehel. Osanike otsuste eelnõude kohta antav teave peab olema piisav, et mõistlik isik saaks aru, mida, miks, milleks ja kuidas tehakse. Eriti tähtis on piisava info andmise kohustus selliste kaalukate otsuste nagu kapitali suuruse muutmine, ühinemine, jagunemine jms puhul. Koosoleku kokkukutsumise teatest puudusid sisuliselt eelnõu põhjendused. Sisulisi põhjendusi ei esitanud OÜ Meness ka muul moel. Piisavad polnud ka osanike koosoleku protokollist nähtuvad põhjendused, kuigi alles osanike koosolekul põhjenduste esitamine ei kõrvalda nagunii koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist.
9.Otsus on vastuolus heade kommetega ja seega ÄS § 1771 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-10 p-s 31 märkinud, et tulenevalt osanike liikmelisusest ühingus, ei piirdu nende suhe äriühinguga ja omavahel üksnes TsÜS § 138 järgse üldise hea usu põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva regulatsiooniga, mis esmajoones keelab üldiselt teistele isikutele kahju tekitamise. Aktsionäridevahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad aktsionärid omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. OÜ Meness soovib ühelt poolt väikeosaniku eest varjata olulist teavet ühingu ja selle juhtimise kohta ning teiselt poolt MBi soovi omandada väikeosaniku osa nominaalväärtuse eest. Väikeosaniku keeldumise järel hakati kapitalivajadusele tuginedes väikeosanikku kapitali suurendamise teel nö välja kurnama, et väikeosanik ei jaksaks kapitalisuurendamistega kaasa minna. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-10 märkinud, et heade kommetega pole kooskõlas osaniku tegutsemine äriühingu kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste osanike arvel. Isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid,
3(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-5121 võib tegutsemine sel eesmärgil olla õigusvastane. Seda kinnitab mh TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on teisele kahju tekitada.
10.Hageja ei vaidlusta, et kostja sai kuus aastat tagasi liisuheitmise teel apteegi avamise õiguse ja esitas üldapteegi tegevusloa taotluse. Küll aga keeldus Ravimiamet tegevusloa väljastamisest juba 2010. aastal ja kostja minetas sellega apteegi avamise õiguse juba 5 aastat tagasi. Hageja oli kostja poolt apteegi avamisest huvitatud juba alates kostja osanikuks saamisest. Kuna aga kostja apteegi avamise suunas reaalseid samme teinud pole ja tegevuse kohta infot ei jaga, otsustas hageja Ravimiametile 27.08.2013 teabepäringu teha. Vastuse kohaselt kaotas kostja apteegi avamise õiguse 15.11.2010, kuna taotlejal puudus nõuetele vastav tegutsemiskoht ning ravimite käitlemiseks vajalikud tingimused, ja hoolimata Ravimiameti antud võimalusest esitada taotluse muudatus, kostja seda ei teinud. Tegevusluba ei tähenda võimalust alustada apteegiteenuse osutamisega siis, kui taotleja seda vajalikuks peab, vaid sellega kaasneb kohustus osutada apteegiteenust.
11.Kostjal poleks ka teoreetiliselt võimalust apteeki avada, sest kostja ei vasta seadusega tegevusloa omajale kehtestatud nõuetele. Ravimiseaduse § 41 lg 2 kohaselt peab üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule enam kui 50% selle juriidilise isiku osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. See nõue peab olema täidetud nii tegevusloa taotluse esitamise kui ka apteegiteenuse osutamise ajal.
12.11.06.2010 tegevusloa taotluse alusel ei saaks kostja esitatud päringu asukohas Rävala pst 4 -apteeki avada. Tegevusluba annab õiguse tegutseda tegevusloal märgitud tegutsemiskohas (ravimiseaduse § 38 lg 3). 11.06.2010 taotluses on tegutsemiskohaks märgitud Punane tn 61. Ravimiamet andis kostjale 2010. a võimaluse muuta tegevusloa taotlust tegutsemiskoha osas, ent kostja seda võimalust ei kasutanud ja Ravimiamet keeldus tegevusloa väljastamisest. Teiseks ei nähtu tõendist, et äripinna pakkumine on esitatud OÜ-le Meness.
13.Hageja palub edastada otsuse ärakiri äriregistri pidajale OÜ Meness 23.02.2015 otsuse alusel tehtud kande muutmiseks ÄS § 178 lg 6 alusel.
14.Kui OÜ Meness 23.02.2015 otsus tunnistatakse tühiseks, on kostja kohustatud VÕS § 1028 lg 1 alusel otsuse alusel saadud 1489 eurot tagastama. Kuna OÜ Meness teadis otsuse kehtetuse aluseks olevast asjaolust (sh hageja esitatud vastuväite alusel, milles hageja viitas otsuse tühisuse alustele), muutus rahalise sissemakse nõue summas 1489 eurot sissenõutavaks alates raha tasumisest OÜ-le Meness 26.02.2015. Seega on hagejal õigus nõuda nimetatud summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.02.2015 kuni summa tasumiseni.
15.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
16.Otsuse eelnõu vastab ÄS § 1712 lg 4 nõuetele. Otsuse eelnõu ja selle põhjendused tehti hagejale kättesaadavaks koosoleku kokkukutsumise teates, mis tähendab, et otsuse eelnõuga oli võimalik tutvuda koosolekust teatamisest kuni osanike koosoleku toimumiseni. Kodulehte kostjal pole ning hageja ei avaldanud soovi tutvuda otsuse eelnõuga täiendavalt kostja asukohas enne koosoleku toimumist. Mistahes infovaeguse riisikot kannab hageja ise. ÄS § 1712 lg 1 kohaselt on koosoleku kokkukutsujal kohustus koostada otsuste kohta eelnõud. Osakapitali suurendamise otsuse kohustuslikud punktid on sätestatud ÄS §-s 1921 ning osakapitali suurendamise põhjendamist pole seal nimetatud.
17.ÄS § 1712 „Otsuse eelnõud“ eri lõike tuleb vaadelda süsteemis: 1. lõike kohaselt on vaja teha osanikele enne koosolekut kättesaadavaks päevakorra punktide otsuste
4(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-5121 eelnõud; 3. lõike kohaselt juhul, kui osanikud soovivad teatavaks tehtud päevakorda täiendada uue küsimusega, siis sellise päevakorra punkti kohta tuleb esitada kas eelnõu või põhjendus; 4. lõikes on viidatud „esitatud eelnõud ja põhjendused tegema kättesaadavaks“. Kogu paragrahvi arvestades on selge, et lõikes 4 viidatud põhjendused saavad olla üksnes põhjendused lõike 3 kontekstis, st põhjendused selle kohta, kui osanik taotleb täiendava küsimuse lisamist päevakorda.
18.Õigus infole on igal osanikul ja selle õiguse realiseerimine toimub eelkõige osanike koosolekul. Hageja valis, et ei osale koosolekul. ÄS § 1712 lg 4 ei sätesta kriteeriumeid, millal loetakse eelnõu põhjendatuks. Äritegevuse laiendamine on ettevõtjale tavapärane ja ootuspärane arengusuund, mis pidanuks hagejale olema arusaadav. Hagejal oli võimalus koosolekul esitada täiendavaid küsimusi osakapitali suurendamise kohta, ühingu tulevikuplaanidest seoses sellega jm, kuid hageja ei vaevunud koosolekule kohale tulema.
19.Koosoleku otsus pole vastuolus heade kommetega. Arvestades, et hageja tuli osakapitali suurendamisega kaasa ning selle tulemusel jäi tema osalusproportsioon OÜ-s Meness samaks, on hageja õigus tugineda vastuolule heade kommetega välistatud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-10 p-s 7 selgitanud, et heade kommetega vastuolus olevaks käitumiseks võib lugeda osaniku tegutsemist teise osaniku tahteta või vähemalt teadmiseta äriühingus enamuse omandamiseks, äriühingu vara üleandmist ühe osaniku majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine osanik kaotab sisuse kontrolli äriühingu vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt väärtusetuks.
20.Hageja väide, et kostja on varjanud infot, on väär. Kostja on nõustunud väljastama hageja kohta palutud infot konfidentsiaalsuslepingu allkirjastamisel. Lisaks pole põhjust uskuda, et hageja on seotud ASiga Medicum, kellega kostja on aastaid õigusvaidlusi pidanud.
21.Kostja pole hageja eest varjanud osakapitali suurendamise kavatsust. Kostja tegevuse eesmärk on olnud üksnes ühingu tegevuse laiendamine, millest saavad osa kõik ühingu osanikud.
22.Väide, et kostja on hageja arvel rikastunud, on tõendamata. Osakapitali suurendamisega kaasatulemisel ehk osa märkimisega tekib ühingu nõue osaniku vastu osakapitali suurenemise hinna ulatuses. Hageja märkis osakapitali suurendamise käigus osa ning osa eest tasumisel täitis kostja nõude enda vastu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-55-14 p-s 42 öelnud, et kui aktsiaseltsi märkimisväärsed huvid (nt vajadus taastada omakapital või saada raha juurde olulise investeeringu tegemiseks, aga ka vajadus kehtestada juhtkonna tasustamise pakett) kaaluvad üles väikeaktsionäri väidetava soovi osaleda emissioonis, on märkimise eesõiguse välistamine põhjendatud ega anna alust otsust kehtetuks tunnistada. Nimetatud lahend annab selge sõnumi, et ühingu märkimisväärsed huvid kaaluvad üles osanike huvid, kui on vaja näiteks osakapitali suurendada ühingu tegevuse laiendamiseks.
23.Asjaolu, et hagejale kuulub kostjas 20%, tähendab, et aeg-ajalt võidakse ühingus vastu võtta otsuseid, mille poolt väikeosanik ei ole. Väikeosaniku huvidega arvestamise kohustus ei saa aga tähendada, et enamusosanik ei või teostada enda häältest tulenevaid õigusi enda äranägemisel. Väikeosanikud peavad sellega arvestama juba osanikuks saamise hetkel. See ei muuda otsuseid ebaseaduslikuks ega anna õigust neid vaidlustada.
24.Kostja eesmärk on olnud alustada apteegi opereerimist. 2009. a oli kostjal võimalik saada üldapteegi tegevusluba Ravimiameti korraldatud liisuheitmise teel. Kostja sai üldapteegi tegevusloa taotlemise õiguse. Seega on kostja asutatud ja hoitud registreerituna eesmärgiga alustada apteegi opereerimist. Kostjale üldapteegi
5(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-5121 tegevusloa väljastamise menetlus on tänaseni lahendamata ja haldusmenetlus kestab. Äritegevuse alustamine oli takistatud sellega, et leitud äriruumide üürileandja ei täitnud üürilepingut ja kostja oli sunnitud kaitsma oma õigusi kohtumenetluses, mis paraku kestis aastaid. Kostja ja ASi Medicum vaheline õigusvaidlus lõppes kompromissi sõlmimisega 31.12.2014. Kompromissi alusel laekus kostja kontole raha 14.01.2015 ning kostja asus viivitamatult pärast kompromissi jõustumist äriplaani ellu viima, sest koosoleku kutsed saadeti välja juba 11.02.2015. Apteegi avamiseks vajalike kooskõlastuste saamine algab reeglina asukoha leidmisest ning iga tegutsemiskoht peab saama Ravimiametilt kooskõlastuse. Kostjal pole mõistlik liikuda edasi olukorras, kus hageja iga kostja tegevust vaidlustab. Äritegevuse alustamine on seetõttu praegu peatatud.
25.Hageja omandas kostja osa 03.06.2010 notariaalse lepinguga, st ajal, mil kostja oli saanud apteegi avamise õiguse. Hageja omandas osa teadmisega, et kostja soovib alustada äritegevust ning kostjal pole suuri rahalisi vahendeid apteegi käivitamiseks (st et rentida pind, palgata töötajad, osta sisse kaup, sõlmida lepingud tarnijatega jm elementaarne kulu). Hagejal polnud mingit mõistlikku põhjust osta kostja osa 8000 krooni eest kantuna soovist evida nn riiulifirma osalust. Hageja kohustus on tõendada, et tema soov oli 2010. a omandada osalus ühingus, millel majandustegevus puudub ja jääb puuduma ning seda hageja ootust on 23.02.2015 osanike otsusega kuritarvitatud. Hageja põhimõtteliselt sõdib kostja äritegevuse alustamise vastu. Kostjale ja teisele osanikule on teada, et hageja soovib kostja likvideerimist ja varade jagamist, kuid sellist eesmärki ei saa äriühingus eelistada.
26.Kuna osanike otsus on kehtiv ning kostja pole alusetult rikastunud, tuleb rahaline nõue jätta rahuldamata. Maakohtu otsus
27.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastas OÜ Meness osanike 23.02.2015 koosoleku otsuse tühisuse, mõistis OÜ-lt Meness MC International OÜ kasuks välja 1489 eurot ja viivise perioodi 02.04.2015 kuni 17.05.2016 eest 135,18 eurot ning alates 18.05.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras 1489 eurolt kuni võlgnevuse tasumiseni. OÜ-lt Meness mõisteti MC International OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 3606,1 eurot ja viivis menetluskulude tasumise viivitamisega alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni..
28.Pooled ei vaidle, et osanike 23.02.2015 koosoleku kutse toimetati hagejale kätte ÄS § 172 lg 1 nõuetele vastavalt vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist – hageja on 26.01.2016 kohtuistungil (t lk 125) kinnitanud, et loobub kutse kättetoimetamisega seotud hagi alusest.
29.Kostja juhatuse koostatud osanike 23.02.2015 koosoleku kokkukutsumise teatel (t lk 25) on märgitud, et koosoleku päevakorras on osakapitali suurendamine. Selgituseks on märgitud, et ühing vajab äritegevuse laiendamiseks täiendavat kapitali ning juhatus teeb osanikele ettepaneku ühingut täiendavalt kapitaliseerida. 23.02.2015 koosoleku kutsest puudub viide kohale, kus oleks võimalik tutvuda koosoleku otsuse eelnõude ja põhjendustega, kuid koosoleku ainsa otsuse eelnõu on ära toodud kutses endas, mistõttu täidab see kohtu hinnangul iseenesest osanike otsuse sisust teavitamise eesmärki. Kutses on lühidalt kirjeldatud täiendava kapitali kaasamise põhjust. Seadus ei näe ette, kui põhjalikult tuleb osanikele eelnõus oleva otsuse põhjendused lahti selgitada. Nõustuda võib iseenesest hagejaga, et selgitus „äritegevuse laiendamiseks“ pole kuigivõrd konkreetne, kuivõrd osakapitali suurendamise eesmärk enamasti äritegevuse laiendamine ongi, ning lisada tulnuks konkreetsemad põhjendused. Kohtu
6(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-5121 hinnangul pole käesoleval juhul siiski tegemist rikkumisega, mis oleks TsMS § 1721 mõttes sedavõrd oluline, et tingiks otsuse tühisuse.
30.Osakapitali suurendamise otsus ei kahjustanud hageja huve selles mõttes, et tema positsioon äriühingus oleks kuidagi kahjustada saanud – hagejal võimaldati osakapitali suurendamisega kaasa minna, seda ta ka tegi, ning tema osaluse proportsioon jäi samaks, mis enne osakapitali suurendamist. Kohtul tuleb võtta seisukoht küsimuses, kas osakapitali suurendamise otsustamine võis sellegipoolest olla heade kommetega vastuolus. Iseenesest on osakapitali suurendamise kaudu võimalik ettevõttes vähemalt 2/3 osalusega osanikul (vajalik häälteenamus ÄS § 192 lg 1 järgi) suurendada enda kontrolli ettevõtte üle, suurendades osakapitali seni, kuni vähemusosanik ei suuda suurendamisega kaasa tulla, ning suurendada enda osa vähemusosaniku arvel. Seega peab selleks, et osakapitali suurendamise otsus vastaks headele kommetele, mis tähendab, et see lähtuks osaühingu, mitte enamusosaniku huvidest, esinema tegelik vajadus osakapitali suurendamiseks.
31.Hageja on kostja vähemusosanik – talle kuulus vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal 20% suurune osa osakapitalist. OÜ Manawee, kelle ainuosanik on MB, on kostja enamusosanik – talle kuulus 80% suurune osa osakapitalist. Kostja ainus juhatuse liige on samuti MB. Osakapitali suurendamise selgituseks on toodud äritegevuse laiendamine – apteegi avamise ettevalmistamine. Otsuses on märgitud, et ühing on 11.06.2010 esitanud Ravimiametile üldapteegi tegevusloa taotluse apteegi avamiseks aadressil Punane 61, Tallinn, kuid tulenevalt õigusvaidluse lõppemisest pole sel aadressil apteegi avamine enam võimalik. Samas on võimalik muuta taotluses märgitud asukohta ja seeläbi äritegevust laiendada. Otsuses on viidatud ka sellele, et Manawee OÜ on esitanud 25 üldapteegi tegevusloa taotlust ning ühingul oleks võimalik osasid apteeke opereerida.
32.Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostja enamusosanik käitunud mitte ühingu huvides, vaid äriühingus suurema kontrolli saamise eesmärgil ning tegelik osakapitali suurendamise vajadus puudus. Tuvastatud on, et kostja sai 16.12.2009 liisuheitmise tulemusel apteegi avamise õiguse (t lk 147) ning esitas 10.06.2010 üldapteegi tegevusloa taotluse apteegi avamiseks aadressil Punane 61, Tallinn (t lk 148). Kostja väide kohtumenetluses on, et kostjale anti apteegi tegevusloa esitamise õigus, kuid 2010. a esitatud tegevusloa taotlus on praegu peatatud seni, kuni kostja leiab endale uue tegevuskoha (t lk 125 pöördel). Samas on Ravimiamet hageja esindajale 03.09.2013 e-kirjas (t lk 179) vastanud, et tegevusloa väljastamine taotluses nimetatud aadressile polnud võimalik, ning kuigi Ravimiamet võimaldas taotlejal taotlust kuni 15.11.2010 muuta, siis OÜ Meness uut ega muudetud taotlust üldapteegi avamiseks ei esitanud. Nimetatud tõend kummutab kostja väited selle kohta, et 2010. a esitatud tegevusloa taotlemise menetlus on praegu peatatud või et haldusmenetlus alles kestab. Kostja pole kohtule esitatud vastuses välja toonud ega tõendanud, et ta oleks esitanud uue tegevusloa taotluse või et kavatseb äri muus tegevusvaldkonnas laiendada, samuti pole kostja esitanud asjaolusid selle kohta, et ta vastab apteegi tegevusloa taotlejale sätestatud tingimustele. Kostja esitatud tõend üüripinna päringu kohta (t lk 165) ei näita, et tegemist oleks just kostja äritegevuse jaoks tarviliku üüripinnaga. Sisuliselt pole kostja äritegevuse laiendamise ja apteegi tegevusloa taotlemise väidete kohta ühtegi tõendit esitanud, mistõttu asub kohus seisukohale, et osakapitali suurendamise eesmärk ei saanud olla äritegevuse laiendamine.
33.Kaudselt viitavad kostja enamusosaniku heade kommete vastasele käitumisele osakapitali suurendamisel ka enamusosaniku suhtlus hagejaga enne koosoleku toimumist. Hagejale pakuti vahetult pärast kompromissi alusel raha laekumist 19.01.2015 endale kuuluva osaluse müümist nimiväärtuses (511 eurot; t lk 22), mis
7(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-5121 kohtu kinnitatud kompromissi alusel saadud raha valguses ei peegelda suure tõenäosusega osaluse õiglast, so turuväärtust. Lühikest aega pärast seda saadeti hagejale kutse koosolekule, mil otsustati osakapitali suurendada, ning 13.03.2015 kirjas (t lk 164) viidati vajadusele edasisteks osakapitali suurendamisteks. Nimetatu viitab kostja enamusosaniku soovile hageja osanike ringist välja tõugata.
34.Asjaolu, et hageja tasus osakapitali suurendamiseks vajaliku sissemakse ära, ei mõjuta tema õigust esitada hagi tasumise aluseks oleva otsuse tühisuse tuvastamiseks.
35.Kohus leiab, et kostja tegevuse võib kvalifitseerida heade kommete vastase käitumisena, mis on otsuse tühisuse aluseks TsÜS § 38 lg 2 järgi. Käesoleval juhul on kostja suurosanik kasutanud seaduses sätestatud võimalust osakapitali suurendamiseks, kuid see pole kantud mitte osaühingu huvidest, vaid on suunatud üksnes vähemusosaniku survestamisele. Seega võib osakapitali suurendamise eesmärki lugeda heade kommetega vastuolus olevaks. Eeltoodud põhjendustel tuvastab kohus OÜ Meness osanike 23.02.2015 otsuse tühisuse.
36.Hageja on tühise otsuse alusel kandnud kostja arvelduskontole 1489 eurot (t lk 114), mille tagastamist taotleb. Kuna hageja on kandnud kostja kontole raha, mille õigusliku aluse puudumise on kohus tuvastanud, kuulub kostjalt osakapitali suurendamiseks tasutud 1489 eurot väljamõistmisele.
37.Hageja taotleb lisaks seadusjärgses määras viivise väljamõistmist alates 27.02.2015 kuni 1489 euro tasumiseni. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega pole kehtiva seaduse järgi viivise arvestamise algushetkeks mitte võlgniku teadmine alusetu rikastumise aluseks olevatest asjaoludest, vaid võlausaldaja poolt vastava nõude või hagi esitamine. Hageja saab seega nõuda viivist alates hagi esitamisest 02.04.2015 ning perioodi 27.02–31.03.2015 eest nõutava viivise osas (10,84 eurot) jääb hagi rahuldamata. Kostjalt kuulub väljamõistmisele seadusjärgses määras viivis alates 02.04.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 135,18 eurot (8,05% x 1489 : 365 x 412) ning alates 18.05.2016 seadusjärgses määras kuni võlgnevuse (1489 euro) tasumiseni.
38.ÄS § 1771 lg 4 ja ÄS § 178 lg 6 alusel, kui kohus tuvastab osanike otsuse tühisuse või tunnistab selle kehtetuks, ning otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks. Kuna osakapitali 23.02.2015 suurendamise otsus on tühine, saadab kohus otsuse äriregistrile osakapitali suuruse muutmiseks.
39.Arvestades, et rahuldati mõlemad hageja põhinõuded ning rahuldamata jäi üksnes kõrvalnõue marginaalses osas (ca 10 euro ulatuses), mis moodustab hagihinnast alla 1% jääva osa ning kuna pooled selle konkreetse viivisenõude perioodi üle sisuliselt ei vaielnud, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda.
40.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kokku summas 4920 euro väljamõistmist. Menetluskulud koosnevad hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivust 325 eurost ning lepingulise esindaja kuludest 4100 eurost + km.
41.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja esindaja töötunde seoses kohtu puuduste kõrvaldamiseks koostatud 14.04.2015 määrusega tuleb vähendada. Hageja ei reageerinud kohtu puuduste kõrvaldamise määrusele ning arvestades määruse pikkust (ca 2 lk), ei olnud sellega tutvumine ja selle kliendile kommunikeerimine 1,5 h vältel
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-5121 põhjendatud. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks 30 minutit ehk 0,5 h (vähendades ajakulu 1 h võrra). Samuti pole põhjendatud kohtu 26.05.2015 kirjaga, 26.05.2015 puuduste kõrvaldamise määrusega ja 26.05.2015 osalise keeldumise määrusega tutvumine ja nende sisu kliendile selgitamine 2 h vältel. Kohus keeldus 26.05.2015 määrusega menetlusse võtmast hageja nõuet OÜ Manawee vastu, andis asja 26.05.2015 selgitava kirjaga osaliselt registreerimiseks uue asjana ning kohustas 26.05.2015 määrusega hagejat puudusi kõrvaldama. Menetlusse võtmisest keeldumine ja hagi ühe nõude osas uue asjana registreerimine pidi hagejale olema juba kohtu 14.04.2015 määrusest tuletatav ega vajanud seega pikemat analüüsi. Kohus leiab, et nimetatud määruste ja kirjaga tutvumisele ning nende sisu selgitamisele oli põhjendatud kulutada 1 h (vähendades ajakulu 1 h võrra).
42.15.02.2016 esitas kostja täiendavaid tõendeid, mille vastuvõtmise osas esitas hageja 26.02.2016 seisukoha, kulutades selle koostamisele ning täiendavate taotluste esitamisele kokku 4 h. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja poolt 15.02.2016 esitatud tõendite mahtu ja sisu, samuti hageja esitatud täiendavaid taotlusi tõendite vastuvõtmiseks ja kostja lepingulise esindaja menetlusest eemaldamiseks, polnud nendega seotud toimingutele 4 h kulutamine põhjendatud. Hageja esitatud uued tõendid polnud mahukad ning suures osas kajastasid asjaolusid, milles pooltel vaidlus puudus. Kohus nõustub kostjaga, et kostja esindaja menetlusest eemaldamise taotlus ei saanud nõuda selle sisu ja nappust arvestades märkimisväärselt aega. Kohus leiab, et nende toimingute osas oli kogumis põhjendatud kulutada 2 h, vähendades seega ajakulu 2 h võrra.
43.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kuna hagi tagamise avaldus jäi rahuldamata, tuleb sellega seotud menetluskulud jätta välja mõistmata. Seaduses pole sätestatud, et kui menetlusosalise avaldus jääb rahuldamata, jäävad ka sellega seotud kulud igal juhul tema kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada seadusega ettenähtud avaldusi ja taotlusi ning kui need pole täielikult asjakohatud, jääb nendega seotud kulu ikkagi selle menetlusosalise kanda, kellelt menetluskulud välja mõistetakse. Kohus ei saa asuda seisukohale, et hagi tagamise avaldus oli asjakohatu, kuigi jäi kohtu poolt rahuldamata.
44.Asjas toimus 19.04.2016 kohtuistung, mis kestis protokollist nähtuvalt 1 h ja 15 minutit. Kostja on istungil osalemise ajaks märkinud 1 h 30 minutit, mis kuulub vähendamisele 1 h ja 15 minutini (vähendatud aeg 15 min). Samuti on kostja seoses 19.04.2016 kohtuistungiga märkinud kuluks kohtukõne seisukohtade koostamise, kuid kohtule neid esitatud pole. Kohus peab istungiks ettevalmistamise mõistlikuks ajakuluks 1 h (vähendatud aeg 30 min).
45.Kohus on seisukohal, et ülejäänud osas (hagiavalduse koostamine, kostja taotlusele vastuse koostamine, kostja vastuse ja seisukohtade läbitöötamine, ettevalmistus korraldavaks istungiks, istungil osalemine, taotluste koostamine) on hageja toimingud olnud vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud ning kuna kostja pole neile vastuväiteid esitanud, siis kohus neid täiendavalt ei analüüsi. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku (25,33 – 4,75) 20,58 h.
46.Hageja esindaja keskmine tunnihind on 161,86 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud tunnitasu ei ületa vandeadvokaadi puhul oluliselt keskmist tunnitasu, milleks võib praegu pidada ca 140-150 eurot. Hageja viitab asjakohaselt Riigikohtu 2014. a lahendile asjas nr 3-2-1-115-14, kus Riigikohus on teatud asjaoludel aktsepteerinud keskmise tunnitasuna ka 153 eurot ilma käibemaksuta. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele lepingulise esindaja kulu kokku 3331,1 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 3).
9(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-5121
47.Lisaks lepingulise esindaja kuludele kuulub hüvitamisele ka hageja tasutud riigilõiv. Hagiavalduselt kuulus hagihinda (1619,7) arvestades riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 225 eurot (hageja on tasunud riigilõivu suuremas osas, so 275 eurot). Lisaks on hageja tasunud riigilõivu hagi tagamise avalduselt 50 eurot. Tasutud riigilõivud kokku 275 eurot kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
48.Seega mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja menetluskulud kokku 3606,1 eurot. Lisaks mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt menetluskuludelt välja seadusjärgses määras viivise alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Apellatsioonkaebus
49.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
50.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt eksis maakohus kui leidis, et koosoleku kokkukutsumise teates oleks pidanud sisalduma kirjeldus osakapitali suurendamise põhjenduste kohta. Maakohus tuvastas, et 23.02.2015 koosoleku kokkukutsumise teade sisaldas koosoleku toimumise aega, kohta ja päevakorda ning ainsa päevakorrapunkti otsuse eelnõu oli täismahus toodud koosoleku kokkukutsumise teates. Seega on maakohus teinud olulised mõttevead osanike koosoleku tühisuse õiguslike aluste sisustamisel. Äriseadustik ei nõua koosoleku kokkukutsumise teates või otsuste eelnõudes või isegi osakapitali suurendamise otsuses otsuste põhjenduste äratoomist. Seda kinnitab asjaolu, et osakapitali suurendamiseks otsuse kohustuslikud elemendid on nimetatud erisättes ÄS § 1921 ning see säte ei nõua osakapitali suurendamise põhjenduste äratoomist. Maakohtu poolt rikkumise tuvastamine on alusetu.
51.Ekslik on kohtu seisukoht, et „äritegevuse laiendamine“ on osakapitali suurendamise iseenesest mõistetav eesmärk. Osakapitali suurendamise põhjuseks võib olla ka pankroti vältimine, uue osaniku kaasamine vmt. Viide äritegevuse laiendamisele kui osakapitali suurendamise põhjusele andis osanikele piisava indikatsiooni osakapitali suurendamise asjaolude kohta ning oli lisatud heas usus.
52.Ühing peab tegema otsuseid ühingu huvides – kui osanik on võtnud vastu otsuse ühingu huvides, siis ei saa olla otsus vastuolus heade kommetega. Ebaõige ning vastuolus ühinguõiguse üldpõhimõtetega on eeldus, et kui ühingu osanike üldkoosolek otsustas erinevalt vähemusosaniku (eeldatavast) tahtest, siis on otsus tehtud vaid enamusosaniku huvides ja mitte ühingu huvides.
53.Käesoleval juhul vajas ühing majandustegevuseks täiendavat kapitali. Majandustegevus eesmärgina ei ole käsitletav tegevusena vastuolus heade kommetega. Kohtu poolt otsuses toodud eeldus, et äriühing ei vaja tegevuseks kapitali, on vale. Kuna kostjal puudus 23.02.2015 otsuse vastuvõtmiseni sisuline majandustegevus, siis polnud jooksvaid kulusid ega tulusid. Selleks, et majandustegevusega alustada, on vaja kapitali. Ühingu huvi lisakapitali vastu tegevuse alustamiseks on ilmne.
54.Kohus leidis, et kuivõrd enne osakapitali suurendamist tegi MB hagejale ettepaneku kostja osa võõrandamiseks enamusosanikule nominaalhinnaga, siis tõendab see enamusosaniku soovi väikeosanik ühingust „välja tõugata“. Kohus hindas, et pakkumine ei vastanud tõenäoliselt osa tegelikule turuväärtusele. Kostja leiab, et pakkumise tegemise fakt ei saa olla osanike otsuse tühisus aluseks.
55.Maakohus on ekslikult asunud otsuses hindama, kas vaidlusalune otsus oli enamusosaniku huvides või vähemusosaniku huvides. Vähemusosanike huvide kaitseks ei ole sätestatud seaduses otsustamis- või hääletamispiiranguid. Kui seaduses
10(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-5121 ei ole sätestatud tühisuse alusena vastuolu vähemusosaniku kaitseks, siis ei ole relevantne ega kooskõlas materiaalõigusega vastandada vähemusosanike ja enamusosanike huvide abstraktsioone.
56.Otsus osakapitali suurendada oli osaühingu huvides. Asjakohatu on maakohtu käsitlus sellest, et enamusosanik proovis kontrolli haarata. 23.02.2015 koosoleku otsus ei võimaldanud enamusosanikul kontrolli haarata, sest osanikul oli juba kontroll ühingu üle ja teiseks koheldi otsusega osanikke võrdselt.
57.Kostja leiab, et vähemusosanik on käitunud pahauskselt ja hagi esitati eesmärgiga ühingu tegevust takistada, sest olukorras, kus vähemusosanik ongi kogu juhtimise ja otsustamise jätnud enamusosanikule, peab otsuste mõju vähemusosanikule hea usu ja heade kommete kontekstis hindama vastavalt. Haginõude rahuldamisega eelistab kohus vähemusosaniku huve kostja huvidele ja ka see ei saa olla õiguspärane. Õigustatud ei ole kostja tegevuse takistamine osaniku huvides, kes ei näita üles mingit valmidust ühingu tegevusse panustada ning kelle huvi on suunatud üksnes kostja likvideerimisele.
58.Kohus on eksinud tõendite hindamisel ja jätnud olulised tõenditest nähtuvad asjaolud tähelepanuta. Eraldi tuleb rõhutada, et asjaolusid saab hinnata koosoleku kutsumise ja pidamise aja seisuga. Jaanuaris-veebruaris 2015 puudus kostjal info ravimiameti vastuse kohta hageja juhatuse liikmele JP-le. Kuigi kostja on eriarvamusel selle osas, kas teabepäringu vastuses antud info on õige, ei ole tegevusloa taotluse küsimus antud vaidluses määrav. Kostjal on võimalus alustada äritegevust muul viisil ja kapitali kaasamise vajadus ei ole olemuslikult seotud ainult 11.06.2010 tegevusloa taotlusega.
59.Kostja taotles maakohtu menetluses alternatiivselt, kui kohus leiab, et alusetu rikastumise nõue kuulub rahuldamisele, vähendada viivisenõuet, sest kostja on käitunud heauskselt ja eeldusel, et osanike 23.02.2015 otsus on kehtiv. Juhul, kui ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, siis jääb kostja viivise vähendamise taotluse juurde. Kostja hinnangul tuleb viivise nõuet vähendada 1,5 euroni.
60.Kostja vaidleb vastu kohtuotsuse osale, millega tuvastati, et hageja esindaja keskmine tunnitasu 161,86 eurot on põhjendatud. Kohus on ise nentinud, et praktikas peetakse keskmiseks tunnitasuks 140-150 eurot. 161,82 eurot on arvestatavalt suurem tunnitasu. Vastus apellatsioonkaebusele
61.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
62.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
63.Kesksed küsimused vaidluse lahendamisel seisnevad selles, kas kostja on rikkunud osanike koosoleku kokkukutsumise korda ning kas osanike 23.02.2015 koosolekul vastu võetud otsus osakapitali suurendamise kohta on kooskõlas heade kommetega.
64.Maakohtu menetluses loobus hageja koosoleku kutse kättetoimetamise rikkumisega seotud väidetest. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohtu otsus on ekslik osas, milles maakohus asus seisukohale, et koosoleku kokkukutsumise teates peavad sisalduma põhjendused eelnõule. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole maakohtu põhjendusi hinnanud tervikuna. Maakohus leidis, et 23.02.2015 koosoleku kutsel puudub viide kohale, kus oleks võimalik tutvuda koosoleku otsuse eelnõude ja põhjendustega, kuid koosoleku ainsa otsuse eelnõu on ära toodud kutses endas. Maakohus asus seisukohale, et kostja poolt esines teatav rikkumine otsuse põhjenduste
11(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-5121 äratoomisel, sest põhjendusena oli toodud „äritegevuse laiendamine“. Maakohtu argumentatsiooni järgi võib otsuse eelnõu ja selle põhjendused olla kirjas ka kutses endas ning selleks ei pea ÄS § 1712 lg 4 järgi kutses viitama kohale, kus eelnõu ja põhjendustega tutvuda saab. Käesoleval juhul oli koosoleku kutses otsuse eelnõu kirjas, kuid selle põhjendused olid ebakonkreetsed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et osanikele tulnuks eelnõus otsuse põhjendusi täpsemalt selgitada või viidata, kus on võimalik otsuse eelnõu põhjendustega tutvuda. ÄS § 1712 lg 1 ei kohusta esitama koosoleku kutses põhjendusi otsuse eelnõule, kuid nagu maakohus õigesti märkis, võib need koosoleku kokkukutsumise teates märkida juhul, kui kutses puudub viide vastavalt ÄS § 1712 lg-le 4, kus eelnõu põhjendustega tutvuda saab. Apellatsioonkaebuses on kostja ise kinnitanud, et kuni 23.02.2015 otsuse vastuvõtmiseni puudus kostjal sisuline majandustegevus. Seega tulnuks osanikke teavitada, millist liiki majandustegevusega kavatseb kostja tegelema hakata ning kuidas sellele aitab kaasa osakapitali suurendamine 2555 eurolt 10 000 euroni. Põhjendused on vajalikud selleks, et osanik saaks otsustada, kas ta soovib osakapitali suurendamises osaleda.
65.Maakohus leidis, et vaidlustatud otsus on heade kommetega vastuolus, kuna puudus vajadus osakapitali suurendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kuna hageja väidete kohaselt kavandati kostja osakapitali suurendamine enamusosaniku huvidest lähtuvalt, tuli kostjal käesolevas asjas tõendada, et äriühingul oli täiendava omakapitali vajadus. Kostja jättis selle tõendamata. Maakohus on esitatud tõendeid põhjalikult analüüsinud ja ringkonnakohus ei korda põhjendusi TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.
66.Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et tegevusloa küsimus apteegi avamiseks ei ole antud vaidluses määrav. Samas väitis kostja, et osakapitali oli vaja suurendada selleks, et avada apteek. Seega tuli maakohtul tuvastada, kui tõenäoline oli osakapitali suurendamine selleks, et apteek avada, sh oli oluline ka see, kas apteegi avamiseks oli kostjal tegevusluba olemas. Maakohus tuvastas, et osakapitali suurendamise eesmärgiks ei saanud esitatud tõendite järgi olla apteegi avamine.
67.Heade kommetega on vastuolus osanike otsus osakapitali suurendamise kohta, kui see ei lähtu mitte osaühingu, vaid enamusosaniku huvidest. Seega leidis maakohus õigesti, et vaidlustatud osanike otsus on tühine.
68.Maakohtus esitas kostja alternatiivselt viivise väljamõistmise taotluse. Apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles maakohus kostja nimetatud taotlust ei lahendanud. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Viivise vähendamise taotluses on kostja tuginenud sellele, et ta on käitunud heauskselt ja eeldusel, et osanike 23.02.2015 otsus on kehtiv. Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtu õigused viivise vähendamisel ei ole piiramatud. Kohtulahendist peavad nähtuma ja olema kontrollitavad kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Kuna kostja viivise vähendamise eelduste olemasolu ei tõendanud, pole viivise vähendamine võimalik. Ainuüksi väide, et kostja on käitunud heauskselt, ei ole viivise vähendamise taotluse rahuldamise piisavaks põhjenduseks.
69.Ringkonnakohtu arvates on apellatsioonkaebuse väide hageja lepingulise esindaja tunnitasu ülemäärase suuruse kohta põhjendamatu. Tunnitasu põhjendatuse hindamisel
12(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-5121 tuleb kohtul arvestada ka vaidluse iseloomu ja keerukust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse otsustamisel diskretsiooni piire ületanud.
70.MC International OÜ esitas 15.09.2016 taotluse istungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et MC International OÜ taotlus 08.09.2016 istungi protokolli parandamiseks tuleb rahuldada, asendades protokolli lk-l 2 hageja esindaja E.Vabametsa poolt väidetu „Proviisori nõuet aastal 2010 ei olnud“ tekstiga „Ka aastal 2010 kehtis proviisori nõue apteegi asutamisele“, sest protokolli tekstis olevat väidet ei ole hageja esindaja esitanud.
71.Meness OÜ esitas 15.09.2016 taotluse istungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et Meness OÜ taotlus 08.09.2016 istungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamiste taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja vastuväited või hageja seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Menetluskulude jaotus
72.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.
73.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1250 eurot sh 6,30 tundi Harju Maakohtu otsuse läbitöötamineanalüüs, vaidlustamisvajaduse hindamine, kostja apellatsioonkaebuse läbitöötamine, apellatsioonkaebuse kohta kirjaliku seisukoha koostamine, 2,30 tundi ettevalmistamine Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2016 istungiks, sh toimiku materjalide – eelkõige HMK otsuse, kaebuse ja vastuse läbitöötamine ning istungil esitamiseks hageja põhiseisukohtade koostamine, 1 tund osalemine istungil.
74.Ringkonnakohtu arvates, ei ole kostja menetlusnimekirjas toodud kulu täies mahus põhjendatud. Kostja seisukoht, et menetluskulude nimekirja positsioonil nr 1 märgitud tundide hulka tuleb seoses apellatsioonkaebusele esitatud vastuse mahuga vähendada 1 tundi on ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Kuna vastuse koostamisel tuli hagejal põhjalikult tutvuda nii maakohtu otsuse, kui ka apellatsioonkaebusega, siis on põhjendatud ka kostja taotlus vähendada istungi ettevalmistamise aega 1 tundi. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks hageja menetluskulusid kokku 5,30+1,30+1=8 tunni ulatuses. Arvestades tunnihinda 125 eurot moodustab hageja põhjendatud menetluskulu 1000 eurot. Hageja palub menetluskulud välja mõista käibemaksuta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik