2-15-5121/20 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtu menetluses on hageja 02.04.2015 hagi nõuetes tuvastada OÜ XXXX osanike 23.02.2015 koosoleku otsuse, millega otsustati suurendada OÜ XXXX osakapitali ning määrati kindlaks osakapitali suurendamise ja osa nimiväärtuse suurendamise tingimused, tühisus ja tagastada selle alusel saadu (1498 eurot). Hagiavalduse kohaselt on hageja OÜ XXXX osanik, kellele kuulub OÜ XXXX osa nimiväärtusega 511 eurot, mis moodustab äriühingu osakapitalist 20%. OÜ XXXX teine osa (nimiväärtusega 2044 eurot), mis moodustab osakapitalist 80%, kuulub OÜ-le XXXX. OÜ XXXX ainus juhatuse liige on alates 07.01.2011 XXXX, kes on ühtlasi suurosaniku OÜ XXXX ainuosanik ja juhatuse liige. Hageja esitas 27.08.2013 OÜ-le XXXX päringu, milles taotles infot äriühingu tegevuse kohta. XXXX vastas 17.09.2013, et OÜ XXXX ainus vara on ASiga XXXX sõlmitud üürileping, mille osas on käimas kohtuvaidlus. 19.01.2015 saatis OÜ XXXX hagejale kirja, milles teatas, et kohtuvaidlus on lõppenud kompromissi sõlmimisega ning tegi ettepaneku võõrandada hagejale kuuluv osalus OÜ-s XXXX nominaalväärtuses, so 511 euro eest OÜ-le XXXX. ASilt XXXX sai hageja info, et AS XXXX tasus kompromissi alusel OÜ-le XXXX 100 000 eurot. Hageja saatis 21.01.2015 XXXXile vastuse, milles märkis, et ka OÜ XXXX võiks olla huvitatud oma osaluse võõrandamisest hagejale nominaalväärtusele vastava summa eest. OÜ XXXX esindaja XXXX saatis teate OÜ XXXX osanike koosoleku kokkukutsumise kohta 23.02.2015 eesmärgiga suurendada OÜ XXXX 2555 euro suurust osakapitali 7445 euro võrra 10 000 euroni. Koosolek pidi toimuma 23.02.2015 kell 18 Advokaadibüroo Lextal ruumides. Osakapitali suurendamise põhjusena oli märgitud, et „ühing vajab äritegevuse laiendamiseks täiendavat kapitali“. Samas puudus OÜ-l XXXX vajadus osakapitali suurendada, kuivõrd OÜ XXXX oli ise hagejale teatanud, et OÜ XXXX ainus vara on ASiga XXXX sõlmitud üürileping ja äriühingul muu äritegevus puudus. Hageja esitas enne koosolekut kirjaliku vastuväite, milles viitas koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ja kavandatava otsuse vastuolule heade kommetega. Vaatamata vastuväitele toimus 23.02.2015 osanike koosolek ning koosolekul ainsana osalenud OÜ XXXX häältega otsustati suurendada osakapitali seniselt 2555 eurolt 10 000 euroni, samuti otsustati koosolekul, et osakapitali suurendamises osaleda sooviv osanik peab tegema ühingu kontole rahalise sissemakse hiljemalt 26.02.2015 ning sissemakse tegemata jätmisel läheb osa omandamise õigus üle teisele osanikule. Kuna osanike koosoleku otsustega mittenõustunud osaniku võimalused efektiivseks õiguskaitseks oleksid pärast osakapitali suurendamise registrikande tegemist piiratud, tasus hageja 26.02.2015 OÜ XXXX pangakontole osa nimiväärtuse suurendamiseks vajaliku sissemakse summas 1489

eurot. Vahetult enne hagiavalduse esitamist, so 14.04.2015 laekus hagejale uus teade uue osanike koosoleku kokkukutsumise kohta eesmärgiga suurendada OÜ XXXX osakapitali veel 30 000 euro võrra kuni 40 000 euroni ning muuta põhikirja. Osakapitali suurendamine polnud sisuliselt põhjendatud. OÜ-l XXXX pole ühtegi kehtivat apteegi tegevusluba ning tal pole seega õigust apteeke pidada. OÜ XXXX poolt osanike koosoleku protokollis tehtud viide 2010. a esitatud ja rahuldamata üldapteegi tegevusloa taotlusele ei põhjenda väidetavat äkilist ja suuremahulist lisakapitali vajadust 2015. a. Isegi kui OÜ XXXX asuks uuesti apteegi tegevusluba taotlema või OÜ XXXX tegevusloa taotluste rahuldamise korral apteekide opereerimises osalema, ei eelda see formaalselt ega sisuliselt osakapitali suurendamist. Samuti ei vaja ühing vastavaks tegevuseks lisaraha, sest selleks on võimalik kasutada kompromissi alusel saadud 100 000 eurot. ÄS § 1712 lg 4 kohaselt peab osaühing otsuste eelnõud ja põhjendused tegema osanikele kättesaadavaks osaühingu määratud kohas või kodulehel. Osanike otsuste eelnõude kohta antav teave peab olema piisav, et mõistlik isik saaks aru, mida, miks, milleks ja kuidas tehakse. Eriti tähtis on piisava info andmise kohustus selliste kaalukate otsuste nagu kapitali suuruse muutmine, ühinemine, jagunemine jms puhul. Koosoleku kokkukutsumise teatest puudusid sisuliselt eelnõu põhjendused. Sisulisi põhjendusi ei esitanud OÜ XXXX ka muul moel. Piisavad polnud ka osanike koosoleku protokollist nähtuvad põhjendused, kuigi alles osanike koosolekul põhjenduste esitamine ei kõrvalda nagunii koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Otsus on vastuolus heade kommetega ja seega ÄS § 1771 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-10 p-s 31 märkinud, et tulenevalt osanike liikmelisusest ühingus, ei piirdu nende suhe äriühinguga ja omavahel üksnes TsÜS § 138 järgse üldise hea usu põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva regulatsiooniga, mis esmajoones keelab üldiselt teistele isikutele kahju tekitamise. Aktsionäridevahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad aktsionärid omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. OÜ XXXX soovib ühelt poolt väikeosaniku eest varjata olulist teavet ühingu ja selle juhtimise kohta ning teiselt poolt XXXXi soovi omandada väikeosaniku osa nominaalväärtuse eest. Väikeosaniku keeldumise järel hakati kapitalivajadusele tuginedes väikeosanikku kapitali suurendamise teel nö välja kurnama, et väikeosanik ei jaksaks kapitalisuurendamistega kaasa minna. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-10 märkinud, et heade kommetega pole kooskõlas osaniku tegutsemine äriühingu kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste osanike arvel. Isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid, võib tegutsemine sel eesmärgil olla õigusvastane. Seda kinnitab mh TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on teisele kahju tekitada. Hageja ei vaidlusta, et kostja sai kuus aastat tagasi liisuheitmise teel apteegi avamise õiguse ja esitas üldapteegi tegevusloa taotluse. Küll aga keeldus Ravimiamet tegevusloa väljastamisest juba 2010. aastal ja kostja minetas sellega apteegi avamise õiguse juba 5 aastat tagasi. Hageja oli kostja poolt apteegi avamisest huvitatud juba alates kostja osanikuks saamisest. Kuna aga kostja apteegi avamise suunas reaalseid samme teinud pole ja tegevuse kohta infot ei jaga, otsustas hageja Ravimiametile 27.08.2013 teabepäringu teha. Vastuse kohaselt kaotas kostja apteegi avamise õiguse 15.11.2010, kuna taotlejal puudus nõuetele vastav tegutsemiskoht ning ravimite käitlemiseks vajalikud tingimused, ja hoolimata Ravimiameti antud võimalusest esitada taotluse muudatus, kostja seda ei teinud. Tegevusluba ei tähenda võimalust alustada apteegiteenuse osutamisega siis, kui taotleja seda vajalikuks peab, vaid sellega kaasneb kohustus osutada apteegiteenust. Kostjal poleks ka teoreetiliselt võimalust apteeki avada, sest kostja ei vasta seadusega tegevusloa omajale kehtestatud nõuetele. Ravimiseaduse § 41 lg 2 kohaselt peab üldapteegi tegevusloa

Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Otsuse eelnõu vastab ÄS § 1712 lg 4 nõuetele. Otsuse eelnõu ja selle põhjendused tehti hagejale kättesaadavaks koosoleku kokkukutsumise teates, mis tähendab, et otsuse eelnõuga oli võimalik tutvuda koosolekust teatamisest kuni osanike koosoleku toimumiseni. Kodulehte kostjal pole ning hageja ei avaldanud soovi tutvuda otsuse eelnõuga täiendavalt kostja asukohas enne koosoleku toimumist. Mistahes infovaeguse riisikot kannab hageja ise. ÄS § 1712 lg 1 kohaselt on koosoleku kokkukutsujal kohustus koostada otsuste kohta eelnõud. Osakapitali suurendamise otsuse kohustuslikud punktid on sätestatud ÄS §-s 1921 ning osakapitali suurendamise põhjendamist pole seal nimetatud. ÄS § 1712 „Otsuse eelnõud“ eri lõike tuleb vaadelda süsteemis: 1. lõike kohaselt on vaja teha osanikele enne koosolekut kättesaadavaks päevakorra punktide otsuste eelnõud; 3. lõike kohaselt juhul, kui osanikud soovivad teatavaks tehtud päevakorda täiendada uue küsimusega, siis sellise päevakorra punkti kohta tuleb esitada kas eelnõu või põhjendus; 4. lõikes on viidatud „esitatud eelnõud ja põhjendused tegema kättesaadavaks“. Kogu paragrahvi arvestades on selge, et lõikes 4 viidatud põhjendused saavad olla üksnes põhjendused lõike 3 kontekstis, st põhjendused selle kohta, kui osanik taotleb täiendava küsimuse lisamist päevakorda. Õigus infole on igal osanikul ja selle õiguse realiseerimine toimub eelkõige osanike koosolekul. Hageja valis, et ei osale koosolekul. ÄS § 1712 lg 4 ei sätesta kriteeriumeid, millal loetakse eelnõu põhjendatuks. Äritegevuse laiendamine on ettevõtjale tavapärane ja ootuspärane arengusuund, mis pidanuks hagejale olema arusaadav. Hagejal oli võimalus koosolekul esitada täiendavaid küsimusi osakapitali suurendamise kohta, ühingu tulevikuplaanidest seoses sellega jm, kuid hageja ei vaevunud koosolekule kohale tulema. Koosoleku otsus pole vastuolus heade kommetega. Arvestades, et hageja tuli osakapitali suurendamisega kaasa ning selle tulemusel jäi tema osalusproportsioon OÜ-s XXXX samaks, on hageja õigus tugineda vastuolule heade kommetega välistatud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-10

p-s 7 selgitanud, et heade kommetega vastuolus olevaks käitumiseks võib lugeda osaniku tegutsemist teise osaniku tahteta või vähemalt teadmiseta äriühingus enamuse omandamiseks, äriühingu vara üleandmist ühe osaniku majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine osanik kaotab sisuse kontrolli äriühingu vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt väärtusetuks. Hageja väide, et kostja on varjanud infot, on väär. Kostja on nõustunud väljastama hageja kohta palutud infot konfidentsiaalsuslepingu allkirjastamisel. Lisaks pole põhjust uskuda, et hageja on seotud ASiga XXXX, kellega kostja on aastaid õigusvaidlusi pidanud. Kostja pole hageja eest varjanud osakapitali suurendamise kavatsust. Kostja tegevuse eesmärk on olnud üksnes ühingu tegevuse laiendamine, millest saavad osa kõik ühingu osanikud. Väide, et kostja on hageja arvel rikastunud, on tõendamata. Osakapitali suurendamisega kaasatulemisel ehk osa märkimisega tekib ühingu nõue osaniku vastu osakapitali suurenemise hinna ulatuses. Hageja märkis osakapitali suurendamise käigus osa ning osa eest tasumisel täitis kostja nõude enda vastu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-55-14 p-s 42 öelnud, et kui aktsiaseltsi märkimisväärsed huvid (nt vajadus taastada omakapital või saada raha juurde olulise investeeringu tegemiseks, aga ka vajadus kehtestada juhtkonna tasustamise pakett) kaaluvad üles väikeaktsionäri väidetava soovi osaleda emissioonis, on märkimise eesõiguse välistamine põhjendatud ega anna alust otsust kehtetuks tunnistada. Nimetatud lahend annab selge sõnumi, et ühingu märkimisväärsed huvid kaaluvad üles osanike huvid, kui on vaja näiteks osakapitali suurendada ühingu tegevuse laiendamiseks. Asjaolu, et hagejale kuulub kostjas 20%, tähendab, et aeg-ajalt võidakse ühingus vastu võtta otsuseid, mille poolt väikeosanik ei ole. Väikeosaniku huvidega arvestamise kohustus ei saa aga tähendada, et enamusosanik ei või teostada enda häältest tulenevaid õigusi enda äranägemisel. Väikeosanikud peavad sellega arvestama juba osanikuks saamise hetkel. See ei muuda otsuseid ebaseaduslikuks ega anna õigust neid vaidlustada. Kostja eesmärk on olnud alustada apteegi opereerimist. 2009. a oli kostjal võimalik saada üldapteegi tegevusluba Ravimiameti korraldatud liisuheitmise teel. Kostja sai üldapteegi tegevusloa taotlemise õiguse. Seega on kostja asutatud ja hoitud registreerituna eesmärgiga alustada apteegi opereerimist. Kostjale üldapteegi tegevusloa väljastamise menetlus on tänaseni lahendamata ja haldusmenetlus kestab. Äritegevuse alustamine oli takistatud sellega, et leitud äriruumide üürileandja ei täitnud üürilepingut ja kostja oli sunnitud kaitsma oma õigusi kohtumenetluses, mis paraku kestis aastaid. Kostja ja ASi XXXX vaheline õigusvaidlus lõppes kompromissi sõlmimisega 31.12.2014. Kompromissi alusel laekus kostja kontole raha 14.01.2015 ning kostja asus viivitamatult pärast kompromissi jõustumist äriplaani ellu viima, sest koosoleku kutsed saadeti välja juba 11.02.2015. Apteegi avamiseks vajalike kooskõlastuste saamine algab reeglina asukoha leidmisest ning iga tegutsemiskoht peab saama Ravimiametilt kooskõlastuse. Kostjal pole mõistlik liikuda edasi olukorras, kus hageja iga kostja tegevust vaidlustab. Äritegevuse alustamine on seetõttu praegu peatatud. Hageja omandas kostja osa 03.06.2010 notariaalse lepinguga, st ajal, mil kostja oli saanud apteegi avamise õiguse. Hageja omandas osa teadmisega, et kostja soovib alustada äritegevust ning kostjal pole suuri rahalisi vahendeid apteegi käivitamiseks (st et rentida pind, palgata töötajad, osta sisse kaup, sõlmida lepingud tarnijatega jm elementaarne kulu). Hagejal polnud mingit mõistlikku põhjust osta kostja osa 8000 krooni eest kantuna soovist evida nn riiulifirma osalust. Hageja kohustus on tõendada, et tema soov oli 2010. a omandada osalus ühingus, millel majandustegevus puudub ja jääb puuduma ning seda hageja ootust on 23.02.2015 osanike otsusega kuritarvitatud. Hageja põhimõtteliselt sõdib kostja äritegevuse alustamise vastu. Kostjale ja teisele osanikule on

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud tõendite ning kirjalike ja suuliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja leiab, et osanike 23.02.2015 koosolekul vastu võetud otsus osakapitali suurendamise kohta on tühine, sest esiteks puudusid koosoleku kokkukutsumise teatest otsuse eelnõu põhjendused ning teiseks on otsus vastuolus heade kommetega. Pooled ei vaidle, et osanike 23.02.2015 koosoleku kutse toimetati hagejale kätte ÄS § 172 lg 1 nõuetele vastavalt vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist – hageja on 26.01.2016 kohtuistungil (t lk 125) kinnitanud, et loobub kutse kättetoimetamisega seotud hagi alusest. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. ÄS § 172 lg 2 sätestab, et teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. ÄS § 1712 lg 4 sätestab, et osaühing peab juhatuse koostatud ja osanike, nõukogu või audiitori esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused tegema osanikele kättesaadavaks osaühingu määratud kohas või osaühingu kodulehel. ÄS § 1721 sätestab, et kui koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Kostja juhatuse koostatud osanike 23.02.2015 koosoleku kokkukutsumise teatel (t lk 25) on märgitud, et koosoleku päevakorras on osakapitali suurendamine. Selgituseks on märgitud, et ühing vajab äritegevuse laiendamiseks täiendavat kapitali ning juhatus teeb osanikele ettepaneku ühingut täiendavalt kapitaliseerida. 23.02.2015 koosoleku kutsest puudub viide kohale, kus oleks võimalik tutvuda koosoleku otsuse eelnõude ja põhjendustega, kuid koosoleku ainsa otsuse eelnõu on ära toodud kutses endas, mistõttu täidab see kohtu hinnangul iseenesest osanike otsuse sisust teavitamise eesmärki. Kutses on lühidalt kirjeldatud täiendava kapitali kaasamise põhjust. Seadus ei näe ette, kui põhjalikult tuleb osanikele eelnõus oleva otsuse põhjendused lahti selgitada. Nõustuda võib iseenesest hagejaga, et selgitus „äritegevuse laiendamiseks“ pole kuigivõrd konkreetne, kuivõrd osakapitali suurendamise eesmärk enamasti äritegevuse laiendamine ongi, ning lisada tulnuks konkreetsemad põhjendused. Kohtu hinnangul pole käesoleval juhul siiski tegemist rikkumisega, mis oleks TsMS § 1721 mõttes sedavõrd oluline, et tingiks otsuse tühisuse. Otsuse tühisuse tingivad eelkõige rikkumised, mis ei võimalda osanikul koosolekul osaleda (nt ei saadeta talle koosoleku teadet või tehakse seda hilinenult, ei anta teates täpselt teada koosoleku toimumise kohta või kellaaega) või mis ei võimalda osanikul aru saada, mida koosolekul otsustama hakatakse (pole piisavalt täpselt välja toodud otsuse eelnõu). Käesoleval juhul on koosoleku teade nõuetekohaselt kätte toimetatud ning sellest on arusaadavad koosoleku toimumise koht, kellaaeg ja täpselt on ära toodud ka vastuvõetava otsuse sisu. Kuigi kohus möönab, et esineb teatav rikkumine otsuse põhjenduste äratoomisel, pole see sedavõrd oluline, et tingiks otsuse tühisuse. TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. TsÜS § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Osakapitali suurendamise otsus ei kahjustanud hageja huve selles mõttes, et tema positsioon äriühingus oleks kuidagi kahjustada saanud – hagejal võimaldati osakapitali suurendamisega kaasa minna, seda ta ka tegi, ning tema osaluse proportsioon jäi samaks, mis enne osakapitali suurendamist. Kohtul tuleb võtta seisukoht küsimuses, kas osakapitali suurendamise otsustamine võis sellegipoolest olla heade kommetega vastuolus. Iseenesest on osakapitali suurendamise kaudu võimalik ettevõttes vähemalt 2/3 osalusega osanikul (vajalik häälteenamus ÄS § 192 lg 1 järgi) suurendada enda kontrolli ettevõtte üle, suurendades osakapitali seni, kuni vähemusosanik ei suuda suurendamisega kaasa tulla, ning suurendada enda osa vähemusosaniku arvel. Seega peab selleks, et osakapitali suurendamise otsus vastaks headele kommetele, mis tähendab, et see lähtuks osaühingu, mitte enamusosaniku huvidest, esinema tegelik vajadus osakapitali suurendamiseks. Hageja on kostja vähemusosanik – talle kuulus vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal 20% suurune osa osakapitalist. OÜ XXXX, kelle ainuosanik on XXXX, on kostja enamusosanik – talle kuulus 80% suurune osa osakapitalist. Kostja ainus juhatuse liige on samuti XXXX. Osakapitali suurendamise selgituseks on toodud äritegevuse laiendamine – apteegi avamise ettevalmistamine. Otsuses on märgitud, et ühing on 11.06.2010 esitanud Ravimiametile üldapteegi tegevusloa taotluse apteegi avamiseks aadressil XXXX, Tallinn, kuid tulenevalt õigusvaidluse lõppemisest pole sel aadressil apteegi avamine enam võimalik. Samas on võimalik muuta taotluses märgitud asukohta ja seeläbi äritegevust laiendada. Otsuses on viidatud ka sellele, et XXXX OÜ on esitanud 25 üldapteegi tegevusloa taotlust ning ühingul oleks võimalik osasid apteeke opereerida. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostja enamusosanik käitunud mitte ühingu huvides, vaid äriühingus suurema kontrolli saamise eesmärgil ning tegelik osakapitali suurendamise vajadus puudus. Tuvastatud on, et kostja sai 16.12.2009 liisuheitmise tulemusel apteegi avamise õiguse (t lk 147) ning esitas 10.06.2010 üldapteegi tegevusloa taotluse apteegi avamiseks aadressil XXXX, Tallinn (t lk 148). Kostja väide kohtumenetluses on, et kostjale anti apteegi tegevusloa esitamise õigus, kuid 2010. a esitatud tegevusloa taotlus on praegu peatatud seni, kuni kostja leiab endale uue tegevuskoha (t lk 125 pöördel). Samas on Ravimiamet hageja esindajale 03.09.2013 e-kirjas (t lk 179) vastanud, et tegevusloa väljastamine taotluses nimetatud aadressile polnud võimalik, ning kuigi Ravimiamet võimaldas taotlejal taotlust kuni 15.11.2010 muuta, siis OÜ XXXX uut ega muudetud taotlust üldapteegi avamiseks ei esitanud. Nimetatud tõend kummutab kostja väited selle kohta, et 2010. a esitatud tegevusloa taotlemise menetlus on praegu peatatud või et haldusmenetlus alles kestab. Kostja pole kohtule esitatud vastuses välja toonud ega tõendanud, et ta oleks esitanud uue tegevusloa taotluse või et kavatseb äri muus tegevusvaldkonnas laiendada, samuti pole kostja esitanud asjaolusid selle kohta, et ta vastab apteegi tegevusloa taotlejale sätestatud tingimustele. Kostja esitatud tõend üüripinna päringu kohta (t lk 165) ei näita, et tegemist oleks just kostja äritegevuse jaoks tarviliku üüripinnaga. Sisuliselt pole kostja äritegevuse laiendamise ja apteegi tegevusloa taotlemise väidete kohta ühtegi tõendit esitanud, mistõttu asub kohus seisukohale, et osakapitali suurendamise eesmärk ei saanud olla äritegevuse laiendamine. Kaudselt viitavad kostja enamusosaniku heade kommete vastasele käitumisele osakapitali suurendamisel ka enamusosaniku suhtlus hagejaga enne koosoleku toimumist. Hagejale pakuti vahetult pärast kompromissi alusel raha laekumist 19.01.2015 endale kuuluva osaluse müümist nimiväärtuses (511 eurot; t lk 22), mis kohtu kinnitatud kompromissi alusel saadud raha valguses ei peegelda suure tõenäosusega osaluse õiglast, so turuväärtust. Lühikest aega pärast seda saadeti hagejale kutse koosolekule, mil otsustati osakapitali suurendada, ning 13.03.2015 kirjas (t lk 164) viidati vajadusele edasisteks osakapitali suurendamisteks. Nimetatu viitab kostja enamusosaniku soovile hageja osanike ringist välja tõugata.

Asjaolu, et hageja tasus osakapitali suurendamiseks vajaliku sissemakse ära, ei mõjuta tema õigust esitada hagi tasumise aluseks oleva otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja oli õiguslikult ebakindlas olukorras, kus sissemakse tegemata jätmine tähendanuks hagejale kuuluva osaluse proportsionaalset vähenemist. Tuleb silmas pidada, et otsuse tühisusele saab isik TsÜS § 38 lg 2 viimase lause kohaselt tugineda alles siis, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Kohus leiab, et kostja tegevuse võib kvalifitseerida heade kommete vastase käitumisena, mis on otsuse tühisuse aluseks TsÜS § 38 lg 2 järgi. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-10 p-s 37 leidnud, et heade kommetega kooskõlas olevaks ei saa lugeda osaniku tegutsemist äriühingu või majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seaduslikke vahendeid. Käesoleval juhul on kostja suurosanik kasutanud seaduses sätestatud võimalust osakapitali suurendamiseks, kuid see pole kantud mitte osaühingu huvidest, vaid on suunatud üksnes vähemusosaniku survestamisele. Seega võib osakapitali suurendamise eesmärki lugeda heade kommetega vastuolus olevaks. Eeltoodud põhjendustel tuvastab kohus OÜ XXXX osanike 23.02.2015 otsuse tühisuse. Hageja on tühise otsuse alusel kandnud kostja arvelduskontole 1489 eurot (t lk 114), mille tagastamist taotleb. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna hageja on kandnud kostja kontole raha, mille õigusliku aluse puudumise on kohus tuvastanud, kuulub kostjalt osakapitali suurendamiseks tasutud 1489 eurot väljamõistmisele. Hageja taotleb lisaks seadusjärgses määras viivise väljamõistmist alates 27.02.2015 kuni 1489 euro tasumiseni. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega pole kehtiva seaduse järgi viivise arvestamise algushetkeks mitte võlgniku teadmine alusetu rikastumise aluseks olevatest asjaoludest, vaid võlausaldaja poolt vastava nõude või hagi esitamine. Hageja saab seega nõuda viivist alates hagi esitamisest 02.04.2015 ning perioodi 27.02–31.03.2015 eest nõutava viivise osas (10,84 eurot) jääb hagi rahuldamata. Kostjalt kuulub väljamõistmisele seadusjärgses määras viivis alates 02.04.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 135,18 eurot (8,05% x 1489 : 365 x 412) ning alates 18.05.2016 seadusjärgses määras kuni võlgnevuse (1489 euro) tasumiseni. ÄS § 1771 lg 4 ja ÄS § 178 lg 6 alusel, kui kohus tuvastab osanike otsuse tühisuse või tunnistab selle kehtetuks, ning otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks. Kuna osakapitali 23.02.2015 suurendamise otsus on tühine, saadab kohus otsuse äriregistrile osakapitali suuruse muutmiseks. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid osaliselt või täielikult poolte kanda. Arvestades, et rahuldati mõlemad hageja põhinõuded ning rahuldamata jäi üksnes kõrvalnõue marginaalses osas (ca 10 euro ulatuses), mis moodustab hagihinnast alla 1% jääva osa ning kuna pooled selle konkreetse viivisenõude perioodi üle sisuliselt ei vaielnud, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kokku summas 4920 euro väljamõistmist. Menetluskulud koosnevad hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivust 325 eurost ning lepingulise esindaja kuludest 4100 eurost + km. Lepingulise esindaja kulud on seotud järgmiste toimingutega: 1) 02.04.2015 – hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine ja lõplik vormistamine, menetlusdokumentide arutamine kliendiga, lisade komplekteerimine, riigilõivude tasumine, dokumentide esitamine – 8 h; 2) 14.04.2015 – 14.04.2015 määrusega tutvumine, kliendile ülevaate tegemine – 1 h 30 min; 3) 03.06.2015 – kohtu 26.05.2015 kirjaga, 26.05.2015 puuduste kõrvaldamise määrusega, 26.05.2015 määrusega ning 02.06.2015 määrusega tutvumine, arvamuse kujundamine, kliendile ülevaate koostamine – 2 h; 4) 19.08.2015 – kostja taotlusega (menetluskulude katteks tagatise nõudmine) tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse koostamine – 1 h 30 min; 5) 15.09.2015 – kostja 03.09.2015 vastuse läbitöötamine, seisukoha esitamise vajaduse analüüs – 1 h; 6) 26.01.2016 – ettevalmistamine HMK 26.01.2016 korraldavaks istungiks, osalemine istungil (50 min) – 2 h 30 min; 7) 27.01.2016 – HMK korraldava istungi protokolliga tutvumine, vaidlustamise vajaduse hindamine – 10 min; 8) 13.02.2016 – taotluse koostamine tõendite vastuvõtmiseks, tõendite hankimine ja läbivaatamine – 1 h; 9) 18.02.2016 – kostja 15.02.2016 taotluse ja tõendite läbivaatamine ja analüüs, tõendite kohta kohtule seisukoha koostamine – 1 h; 10) XXXX OÜ 15.02.2016 tõendite kohta seisukoha ning taotluste koostamine – 3 h; 11) 18.03.2016 – HMK 18.03.2016 määrusega tutvumine, e-toimiku dokumendiregistri läbivaatamine tuvastamaks, kas kostja 15.03.2016 seisukoht on kättesaadav, kohtule taotluse koostamine kostja 15.03.2016 seisukoha esitamiseks, seisukohaga tutvumine – 40 min; 12) 18.04.2016 – kohtu 19.04.2016 istungiks ettevalmistamine, kohtukõne seisukohtade koostamine – 1 h 30 min; 13) 19.04.2016 – osalemine kohtu 19.04.2016 istungil – 1 h 30 min. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja esindaja tunnitasu on keskmiselt 160 eurot. Kostja leiab, et kulud on osaliselt põhjendamatud. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei kuulu kulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Põhjendamatud on kostja kulud seoses puuduste kõrvaldamise avaldusega (eelkõige 14.04.2015 ja 03.06.2015 tehtud tööd kogumahus 3 h 30 minutit). Ka hagi tagamise avaldusega seotud kulu on põhjendamatu, sest hagi tagamise avaldus oli selgelt põhjendamatu ja jäi rahuldamata. Põhjendamatu on ka kulu seoses hageja taotlusega kostja lepingulise esindaja menetlusest kõrvaldamiseks. Sellist õiguslikku analüüsi ega tõendikogumit, mis seda kulu õigustaks, taotluses ei olnud ning kostjale kaasnes niigi lisakulu taotluse läbitöötamiseks ja sellele vastamiseks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kohus mõistab menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja esindaja töötunde seoses kohtu puuduste kõrvaldamiseks koostatud 14.04.2015 määrusega tuleb vähendada. Hageja ei reageerinud kohtu puuduste kõrvaldamise määrusele ning arvestades määruse pikkust (ca 2 lk), ei olnud sellega tutvumine ja selle kliendile kommunikeerimine 1,5 h vältel põhjendatud. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks 30 minutit ehk 0,5 h (vähendades ajakulu 1 h võrra). Samuti pole põhjendatud kohtu 26.05.2015 kirjaga, 26.05.2015 puuduste kõrvaldamise määrusega ja 26.05.2015 osalise keeldumise

määrusega tutvumine ja nende sisu kliendile selgitamine 2 h vältel. Kohus keeldus 26.05.2015 määrusega menetlusse võtmast hageja nõuet OÜ XXXX vastu, andis asja 26.05.2015 selgitava kirjaga osaliselt registreerimiseks uue asjana ning kohustas 26.05.2015 määrusega hagejat puudusi kõrvaldama. Menetlusse võtmisest keeldumine ja hagi ühe nõude osas uue asjana registreerimine pidi hagejale olema juba kohtu 14.04.2015 määrusest tuletatav ega vajanud seega pikemat analüüsi. Kohus leiab, et nimetatud määruste ja kirjaga tutvumisele ning nende sisu selgitamisele oli põhjendatud kulutada 1 h (vähendades ajakulu 1 h võrra). 15.02.2016 esitas kostja täiendavaid tõendeid, mille vastuvõtmise osas esitas hageja 26.02.2016 seisukoha, kulutades selle koostamisele ning täiendavate taotluste esitamisele kokku 4 h. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja poolt 15.02.2016 esitatud tõendite mahtu ja sisu, samuti hageja esitatud täiendavaid taotlusi tõendite vastuvõtmiseks ja kostja lepingulise esindaja menetlusest eemaldamiseks, polnud nendega seotud toimingutele 4 h kulutamine põhjendatud. Hageja esitatud uued tõendid polnud mahukad ning suures osas kajastasid asjaolusid, milles pooltel vaidlus puudus. Kohus nõustub kostjaga, et kostja esindaja menetlusest eemaldamise taotlus ei saanud nõuda selle sisu ja nappust arvestades märkimisväärselt aega. Kohus leiab, et nende toimingute osas oli kogumis põhjendatud kulutada 2 h, vähendades seega ajakulu 2 h võrra. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kuna hagi tagamise avaldus jäi rahuldamata, tuleb sellega seotud menetluskulud jätta välja mõistmata. Seaduses pole sätestatud, et kui menetlusosalise avaldus jääb rahuldamata, jäävad ka sellega seotud kulud igal juhul tema kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada seadusega ettenähtud avaldusi ja taotlusi ning kui need pole täielikult asjakohatud, jääb nendega seotud kulu ikkagi selle menetlusosalise kanda, kellelt menetluskulud välja mõistetakse. Kohus ei saa asuda seisukohale, et hagi tagamise avaldus oli asjakohatu, kuigi jäi kohtu poolt rahuldamata. Asjas toimus 19.04.2016 kohtuistung, mis kestis protokollist nähtuvalt 1 h ja 15 minutit. Kostja on istungil osalemise ajaks märkinud 1 h 30 minutit, mis kuulub vähendamisele 1 h ja 15 minutini (vähendatud aeg 15 min). Samuti on kostja seoses 19.04.2016 kohtuistungiga märkinud kuluks kohtukõne seisukohtade koostamise, kuid kohtule neid esitatud pole. Kohus peab istungiks ettevalmistamise mõistlikuks ajakuluks 1 h (vähendatud aeg 30 min). Kohus on seisukohal, et ülejäänud osas (hagiavalduse koostamine, kostja taotlusele vastuse koostamine, kostja vastuse ja seisukohtade läbitöötamine, ettevalmistus korraldavaks istungiks, istungil osalemine, taotluste koostamine) on hageja toimingud olnud vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud ning kuna kostja pole neile vastuväiteid esitanud, siis kohus neid täiendavalt ei analüüsi. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku (25,33 – 4,75) 20,58 h. Hageja esindaja keskmine tunnihind on 161,86 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud tunnitasu ei ületa vandeadvokaadi puhul oluliselt keskmist tunnitasu, milleks võib praegu pidada ca 140-150 eurot. Hageja viitab asjakohaselt Riigikohtu 2014. a lahendile asjas nr 3-2-1-115-14, kus Riigikohus on teatud asjaoludel aktsepteerinud keskmise tunnitasuna ka 153 eurot ilma käibemaksuta. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele lepingulise esindaja kulu kokku 3331,1 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 3). Lisaks lepingulise esindaja kuludele kuulub hüvitamisele ka hageja tasutud riigilõiv. Hagiavalduselt kuulus hagihinda (1619,7) arvestades riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 225 eurot (hageja on tasunud riigilõivu suuremas osas, so 275 eurot). Lisaks on hageja tasunud riigilõivu hagi tagamise avalduselt 50 eurot. Tasutud riigilõivud kokku 275 eurot kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.