VH hagi RT ja DT vastu koos pereliikmetega eluruumist väljatõstmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.06.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RT ja DT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): VH (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Tammann Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): RT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): DT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 27.06.2016 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta võrdsetes osades RT ja DT kanda.
Apellatsiooniastmes kantud VH menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. Määrata apellatsiooniastmes kantud VH menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 600 eurot.
1(5)
5.Välja mõista VH kasuks RT-lt 300 eurot ja DT-lt 300 eurot menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.02.2015 esitas VH (hageja) maakohtule RT (kostja I) ja DT (kostja II) vastu hagi (täiendatud 10.03.2015, täpsustatud 23.02.2016), milles palus tõsta välja kostjad koos pereliikmetega eluruumist asukohaga XXX.
2.Hageja on alates augustist 2002 XXX omanik. 05.06.2011 said kostjad XXX võtmed, millega (koos pereliikmetega) kehtestasid nimetatud elamule valduse ning pooltevahelise suulise kokkuleppe alusel tekkis sellest ajast üürisuhe hageja kui üürileandja ja kostjate kui üürnike vahel. Üürileping lõppes 01.10.2014. Kostjad hagejale eluruumi koos päraldistega üle ei andnud. Kohtu selgitusele vastuseks täpsustas hageja, et tema nõue on kvalifitseeritav AÕS § 80 järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Kostjatel puudub tehingust või seadusest tulenev alus elamu kasutamiseks. Kinnistu müügi kohta sõlmitud kokkulepe oli notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu tühine. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
4.Kostjad ei ole hagejaga üürilepingut sõlminud. 05.06.2011 sõlmisid kostjad hagejaga kinnistu lihtkirjaliku ostu-müügilepingu XXX kinnistu ostmiseks 13 aasta jooksul. Samal kuupäeval väljastas hageja teatise, millega andis XXX kinnistu kostjate käsutusse ja kasutusse kuni ostu-müügi seadusliku vormistamiseni. Hageja venitas ostu-müügilepingu notariaalse vormistamisega. 2014. aastal tekitas hageja oma pahatahtliku tegevusega kostjatele otsese majandusliku kahju 4880 eurot. Kostjad on lugenud selle 4880 eurot tasutud osamakseteks, millest on teavitanud ka hagejat. Lisaks on kostjatel hagejate vastu ka muid rahalisi nõudeid, kaasaarvatud nõue tühise tehingu järgi makstu tagastamiseks. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5.Pärnu Maakohus 27.06.2016 otsusega rahuldas hagi, otsustas tõsta kostjad koos pereliikmetega välja eluruumist asukohaga XXX, jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda, mõistis välja kummaltki kostjalt 450 eurot hageja kasuks
2(5)
menetluskulude katteks ja otsustas, et kostjad on kohustatud tasuma menetluskuludelt hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
6.Asjas ei ole vaidlust ja kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et XXX asuv XXX (registriosa nr XXXXXXX) kuulub omandiõiguse alusel hagejale. Samuti ei ole vaidlust selles, et 05.06.2011 hageja ise andis kinnistu valduse kostjatele. Asjas esitatud tõenditega on ümber lükatud hageja väited poolte vahel üürisuhte olemasolu kohta. Tõendatud on, et poolte tegelik ühine tahe oli sõlmida vaidlusaluse kinnistu müügileping. On tõendatud, et kostjad said hagejalt kinnistu valduse poolte vahel 05.06.2011 sõlmitud kinnistu lihtkirjaliku müügikokkuleppe, mitte üürisuhte, alusel. Hageja ja kostjate vahel on tühise tehingu tagasitäitmise võlasuhe. Tühise tehingu alusel saadud valdus on õigusliku aluseta. Pooled kohtuistungil välistasid hageja poolt 05.06.2011 kostjatele antud kirjaliku teatise käsitamist eraldiseisva tasuta kasutamise kokkuleppena. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud kinnistu valdamiseks muu õigusliku aluse olemasolu ning kostjate valdus on AÕS § 80 lg 2 tähenduses ebaseaduslik.
7.Puudub alus seada kostjate väljatõstmist sõltuvusse kostjate poolt tühise tehingu alusel hagejale tasutud ostuhinna maksete tagastamisega ja/või kostja poolt kinnistule tehtud kulude hüvitamisega vastavalt VÕS § 1033 lg-le 2. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
9.Lihtkirjalik ostu-müügileping ja kinnistu valduse üleandmise kokkulepe on kaks erinevat tehingut või on tegemist ühe tehingu erinevate osadega (TsÜS § 85). Hageja on 06.06.2016 kohtuistungil kinnitanud, et lisaks müügilepingule oli poolte vahel veel suuline kokkulepe. Hageja andis kostjatele „õiguse toimetada seal maa peal“. Hageja 05.06.2011 kinnitus tõendab, et pooled sõlmisid eraldi valduse üleandmise kokkuleppe teadmises, et müügileping on tühine.
10.Valduse üleandmise kokkulepe on sisuliselt tähtajatu tasuta kasutamise leping. Seda lepingut ei ole üles öeldud, leping on kehtiv. Hageja pahausksest käitumisest tulenevalt on kostjatel õigus kinnistule tehtud parenduste, alusetult makstud ostuhinna ja intressi nõuete rahuldamiseni keelduda valduse üleandmisest (VÕS § 110 lg 1). Vastustaja seisukoht
11.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
13.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli
3(5)
õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellandid maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et need oleksid ebaõiged. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist
14.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seisukohaks, nagu oleks poolte vahel sõlmitud tähtajatu tasuta kasutamise leping. VÕS § 389 kohaselt kohustub tasuta kasutamise lepinguga üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on tasuta kasutamise lepingu tuvastamiseks vajalikud asjaolud esile toomata ja tõendamata. Kaebuse väide, mille kohaselt hageja on kinnitanud suulise kokkuleppe olemasolu kinnisasja kasutamiseks, on ekslik. 06.06.2016 kohtuistungi protokolli (kd II tl 26) kohaselt kinnitas hageja suulise müügikokkuleppe olemasolu. Hageja avaldus kinnitab, et hageja andis valduse kostjatele üle ainult seoses müügilepinguga. Kaebuse väide, et tasuta kasutamise leping on müügilepingust osa, mis ei ole tühine (TsÜS § 85), on ekslik. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest järelduks, et hageja oleks andnud kinnisasja kostjate kasutusse ka müügilepinguta. Maakohus on teinud õigesti järelduse, et kostjad said hagejalt kinnistu valduse poolte vahel 05.06.2011 sõlmitud kinnistu müügiks sõlmitud kokkuleppe alusel. Olenemata sellest, kas eelnimetatud kokkulepet käsitleda eellepinguna või kohustustehinguna, on tegemist AÕS § 119 lg 1, VÕS § 33 lg 2 ja TsÜS § 83 lg 1 järgi tühise tehinguga.
15.Valduse üleandmise kokkulepe ei saa iseenesest olla AÕS § 34 lg 1 tähenduses valduse õiguslik alus, mis võimaldaks pidada valdust seaduslikuks. Valduse üleandmise kokkulepe võimaldaks üksnes järeldust, et valdust ei omandatud omavoliliselt.
16.Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kostjatel on VÕS § 110 lg 1 alusel õigus kinnisasjale tehtud parenduste, alusetult makstud ostuhinna ja intressi nõuete rahuldamiseni hageja poolt keelduda valduse üleandmisest, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. VÕS § 110 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kostjad on maakohtu menetluses küll korduvalt väitnud, et neil on hageja vastu rahalisi nõudeid, kuid nad ei ole esile toonud nõuete aluseks olevaid asjaolusid ja suurust. VÕS § 110 lg 1 kohaldamiseks pidid kostjad esile tooma oma nõuete alused, täpse suuruse ja selle, et nende nõuded on muutunud sissenõutavaks. Ka apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud väidetavate kostjate nõuetega seotud asjaolusid, mille tuvastamist kostjad apellatsioonimenetluses võiksid soovida, ega põhjendust, millisel alusel võiks ringkonnakohus apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid tuvastada.
17.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kostjate kanda. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kalduda kõrvale TsMS § 165
4(5)
lg 1 esimeses lauses sätestatud põhimõttest, millest tulenevalt kannavad kostjad menetluskulud võrdsetes osades.
18.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas ringkonnakohtu menetluses lepinguline esindaja advokaat Marko Tammann. Esitatud taotluse järgi kulutas hageja esindaja kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumisele ning õigusliku seisukoha kujundamisele 1 tunni ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 4 tundi. Kokku 5 tundi. Kostjad pidasid ajakulu ülepaisutatuks. Kolleegium leiab, et hageja (vastustaja) ajakulu on vaidluse asjaolusid ja esitatud menetlusdokumente arvestades vajalik ja põhjendatud. Vastustaja esindaja tunnitasu on taotluse kohaselt 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 600 eurot võrdsetes osades ehk 300 eurot kummaltki kostjalt.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.