Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-18-13060 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV OSA

2-18-13060

Hageja täpsustas oma 13.02.2019 menetlusdokumendis (II kd, tl 7-8), et tasaarvestuseks kasutatud kasutuseeliste nõude summa tegelik suurus on 1453,56 eurot. Hageja märkis, et ta loobub tasaarvestusest viivist puudutavas osas. Lisaks korrigeeris hageja tasaarvestuseks kasutatud kahjunõude suurust, mis koosneb keskküttekatla taastusremondi maksumusest summas 768 eurot, keskküttesüsteemist maha lõigatud 6 radiaatorist maksumuses 780,80 eurot (a 130,13 eurot), taastatava keskküttesüsteemi ja veevärgi projekteerimise maksumusest 660 eurot, taastatava külma- ja soojaveetorustiku ja vajalike liitmike maksumusest 336 eurot, elamu soojajaotustorustiku taastamise maksumusest 830,40 eurot ja elamu küttesüsteemi ja veetorustiku paigaldustööde maksumusest 7860 eurot. Hageja on seisukohal, et kõik eelnimetatud seadmed olid hoone olulised osad AÕS § 53 tähenduses. Hageja tugineb AÕS § 84 ja VÕS § 1043. 2.3.Kuna hageja tasaarvestas kostja nõude, mida nõutakse sisse täitemenetluses nr 175/2018/474 terves ulatuses, siis on sundtäitmise jätkamine lubamatu TMS § 221 tähenduses.

2-18-13060

2-18-13060

5.3.Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud tasaarvestus on osaliselt vastuolus TMS § 221 lg-s 2 sätestatuga. Kohus nõustub kostjaga osaliselt selles, et hageja oleks saanud ja pidanud esitama käesolevas kohtumenetluses hageja nõude tasaarvestamiseks kasutatud kasutuseeliste nõude kostja vastu tsiviilasja nr 2-16-17482 menetluses. Kohus tuvastab, et 20.02.2017 esitas hageja tsiviilasjas nr 2-16-17482 kostja vastu nõude kasutuseeliste väljamõistmiseks seisuga 21.01.2017 seisuga (I kd, tl 62 – 73). Nähtuvalt Pärnu Maakohtu lahendist toimus asjas viimane istung 20.04.2017 (I kd, tl 67). 20.04.2017 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus lõpetas poolte nõusolekul eelmenetluse samal kohtuistungil ja vaatas samal istungil asja sisuliselt läbi (I kd, tl 157). TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 menetletakse pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid TsMS §-s 331 sätestatud korras. Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul, et üldjuhul on võimalik haginõuet menetluslikult efektiivselt suurendada kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus on seisukohal, et hagejal oleks olnud mõistlikult võimalik esitada oma kasutuseeliste nõuded seisuga kuni 20.04.2017 tsiviilasjas nr 2-16-17482 eelmenetluse lõpetamiseni, mis oleks võimaldanud juba tsiviilasja nr 2-16-17482 menetluses tasaarvestada pooltevahelised nõuded suuremas ulatuses. Kohtu hinnangul ei olnud nimetatud nõude esitamine takistatud asjaolust, et hagejale ei olnud teada, millal kostja kinnistu valduse vabastab. Hageja oleks saanud menetlusse esitada nõuded ulatuses, mis eksisteerisid tsiviilasja nr 2-16-17482 eelmenetluse lõppemiseni. Eeltoodu ei tähenda kohtu hinnangul, et hagejal ei oleks võimalik oma kasutuseeliste nõudeid perioodi 22.01.2017-20.04.2017 eest kostja vastu maksma panna, kuid sellest järeldub, et hageja tehtud tasaarvestusavaldus ei ole nimetatud ulatuses aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 5.4.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 199 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Nähtuvalt asja materjalidest, ei ole poolte vahel vaidlust selles, et tasaarvestuse formaalsed eeldused on täidetud. Kohus tuvastab, et hageja esitas kostjale tasaarvestuse avalduse 31.08.2018 (I kd, tl 8-8 pöördel) ja kostja sai selle kätte vähemalt 01.09.2018, mil kostja vastas e-kirjale, millega tasaarvestuse avaldus saadeti (I kd, tl 6 pöördel). Poolte vahel on vaidlus selle üle tasaarvestuse materiaalsete eelduste üle, s.t kas hagejal olid kostja vastu tasaarvestatavad nõuded või mitte. 5.5.Kohus tuvastab, et hageja sai kinnistu valduse tagasi 13.11.2017. Nimetatud asjaolu on kostja omaks võtnud 24.01.2019 kohtuistungil (II kd, tl 2 pöördel). Samuti tõendab nimetatud asjaolu Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti poolt 13.11.2017 kinnisasja valduse äravõtmise akt (I kd, tl 10-11). Kohus tuvastab Pärnu Maakohtu 19.05.2017 otsuse nr 2-16-17482 alusel, et kohus mõistis kostjalt hageja kasuks kinnistu kasutuseelised välja AÕS § 85 lg 1, VÕS § 1037 lg 1 ja TsÜS § 62 alusel (I kd, tl 70-71). Kohus on seisukohal, et kostja poolt kinnistu

2-18-13060 kasutamise aluseks olevad asjaolud perioodil 22.01.2017 – 13.11.2017 ei olnud muutunud, võrreldes tsiviilasjas nr 2-16-17482 tuvastatud asjaoludega (vastavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud), millest tulenevalt oli hagejal õigus nõuda kostjalt kinnistu kasutamisest tulenevaid eeliseid samal õiguslikul alusel, s.o, kuni valduse tagastamiseni. Kohus tuvastab, et Xxxxxxxxxxx kinnistu ühe kuu kasutuseelise suurus oli 150 eurot kuus. Kasutuseelise ühe kuu summa on tuvastatud Pärnu Maakohtu 19.05.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17482 (p 7.2). Otsusest nähtub, et kasutuseelise suuruse hindamisel on kohus arvestanud nii sarnaste objektide üürihindu turul, asjaolu, et eksisteerisid probleemid kinnistule juurdepääsuga, asjaolu, et kinnistul olid hooned ja sinna juurde kuulus suur maaala, mida oli võimalik kasutada põllumajanduseks. Tallinna Ringkonnakohus ei ole kasutuseeliste suurust oma 03.01.2018 otsuses ümber hinnanud. Kohtul puudub alus järeldada, et Pärnu Maakohtu 19.05.2017 otsuses tuvastatud kasutuseelise suurus oleks selle väljamõistmisele järgnenud perioodil teistsugune. Kostja on menetluses väitnud, et kohtu tuvastatud summa ei olnud õiglane (II kd, tl 2 pöördel), samuti, et 2017 ei saanud kostja PRIA toetusi, millega oli seotud kasutuseelise suuruse arvestus tsiviilasjas nr 2-16-17482, kuna kostjal tuli kinnistu valdus vabastada varem kui PRIA poolt määratud arvestuslik põllumajandusaasta (II kd, tl 38). Kohus ei nõustu kostja väidetega. Pärnu Maakohtu 19.05.2017 otsusest, milles kasutuseelise ühe kuu suurus kindlaks määrati, nähtub, et kohus arvestas asjaolu, et Xxxxxxxxxxx kinnistut oli võimalik kasutada põllumajandustegevuseks. Otsusest ei nähtu, et kasutuseelise suurust oleks mõjutanud PRIA toetused ega nende saamine. Asjaolu, kas kinnistut tegelikult vaidlusalusel perioodil põllumajanduseks kasutati, ei oma kohtu hinnangul kasutuseelise suuruse määramisel tähtsust, kuna kasutuseelise suurus on määratud arvestades kinnistu potentsiaali sellel põllumajandusega tegelemiseks. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et perioodis 22.01.2017 – 20.04.2017 oli 2 kuud ja 29 päeva. Seega on kasutuseelise suurus nimetatud perioodil 2 kuud*150 eurot+150 eurot/30 päeva kuus*29 päeva=445 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud suuruses ja ulatuses ei saa kasutuseeliste nõude tasaarvestus hageja nõudega olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Perioodil 21.04.2017 – 13.11.2017 oli 6 kuud ja 23 päeva. Seega moodustuvad kasutuseelised nimetatud ajavahemiku eest järgmiselt: 6 kuud*150 eurot+5 eurot päevas*23 päeva=1015 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja oli õigustatud oma kasutuseeliste nõude eelnimetatud perioodi eest summas 1015 eurot tasaarvestama kostja poolt hagejalt täitemenetluses sissenõutava nõudega selliselt, et sundtäitmine muutuks lubamatuks. Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud selliseid asjaolusid ja tõendeid, millest järelduks, et hageja loobus kasutuseelise nõudest pärast 21.01.2017 perioodi puudutavas osas või minetas selle muul õiguslikul alusel. Asjaolu, et hageja ei esitanud kasutuseelise nõuet tsiviilasja nr 2-17-16818 raames ei anna kohtu arvates õiguslikult alust järeldada, et hageja on minetas õiguse kasutuseelist nõuda. Samuti välista tasaarvestuse avalduse esitamist asjaolu, et hageja esitas 03.04.2018 kohtutäiturile andmed oma varalise seisu kohta (I kd, tl 146) ja nägemuse kostja nõude tasumiseks (I kd, tl 146 pöördel). 5.6.Asjas puudub vaidlus selles osas, et hageja on kinnistusraamatu andmetel saanud kinnistu ainuomanikuks 27.07.2017. Pärnu Maakohtu 19.05.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17482 on tuvastatud, et enne kuulus kinnistu ühiselt hagejale ja V.H.le (I kd, tl 62 – 73). Asjas on tõendina esitatud V.H. kirjalik kinnitus (II kd, tl 84) selle kohta, et kõik Xxxxxxxxxxx kinnistusega seotud varalised õigused, sh rahalised nõuded (kasutuseelised ja kahju hüvitamise nõuded) kuuluvad hagejale. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on õigustatud nõudma kasutuseeliseid ka selle perioodi eest, mis eelnes tema kinnistu ainuomanikuks saamisele.

2-18-13060

5.7.Järgnevalt tuvastab kohus, kas hagejal oli kostja vastu kahjunõue tasaarvestatud ulatuses. AÕS § 84 lg 1 kohaselt on pahauskne valdaja kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) kahju õigusvastase tekitamise sätetele. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (nt RKTKo nr 3-2-1-101-16, p 15, 3-2-1-38-16, 11). TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastaselt viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega sätestab TsÜS § 138 üldise heauskse käitumise ja teiste isikute õigushüvedega arvestamise kohustuse. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätte eesmärgist tulenes kostjale ja tema abikaasale kui võõra kinnisasja õigusliku aluseta valdajatele solidaarne kohustus võõrast kinnisasja ja selle olulisi osi mitte kahjustada ja abinõude tarvitusele võtmine kahjustamise vältimiseks. 5.8.Vaidlus puudub selles, et kostja valdas Xxxxxxxxxxx kinnistut koos abikaasa R.T.iga alates 05.06.2011 -13.11.2017 õigusliku aluseta. Nimetatud asjaolu tõendab Pärnu Maakohtu 27.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-2814 (I kd, tl 34 -37), millega on valduse õigusvastasus tuvastatud ja otsustatud kostja ja tema abikaasa R.T. Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvast eluruumist välja tõsta. Nimetatud kohtuotsusega (I kd, tl 35 pöördel, p 3) on tuvastatud valduse üleandmise kuupäev 05.06.2011. Valduse üleandmist tõendab mh V.H. 05.06.2011 teatis valduse üleandmise kohta (II kd, tl 17). Samuti tõendab nimetatud asjaolu Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti 13.11.2017 kinnisasja valduse äravõtmise akt, millest nähtub Xxxxxxxxxxx kinnistu valduse äravõtmise kuupäev kostjatelt, s.o 13.11.2017. AÕS § 35 lg 2 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. 24.01.2019 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et kostja valdus Xxxxxxxxxxx kinnistule muutus pahauskseks 2014, kui hageja asus kinnistu valdust kostjalt tagasi nõudma. Nimetatud asjaolu kohta hageja kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kohtule on esitatud Pärnu Maakohtu 27.06.2016 kohtuotsus nr 2-15-2814, millest nähtub, et kostja vastu esitati Xxxxxxxxxxx kinnistu valduse vabastamise nõue (väljatõstmise nõue) ja kostja vastas sellele 01.09.2015. Eeltoodust järeldab kohus, et vähemalt 01.09.2015 oli kostja teadlik tema vastu suunatud väljatõstmise nõudest ja sellest et tema valdus kinnistule on õigusliku aluseta (I kd, tl 34 pöördel). Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja koos oma abikaasaga muutus Xxxxxxxxxxx kinnistu suhtes pahauskseks valdajaks vähemalt 01.09.2015. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole enam tähtsust sellel, millistel asjaoludel kostja ja tema abikaasa kinnistut valdasid, kuna nimetatud küsimus on lahendatud tsiviilasja nr 2-15-2814 raames. Kohus tuvastab, et kinnistu valduse äravõtmisel kostjatelt oli kinnisasjal olev elamu kahjustatud. Nimetatud asjaolu on tõendatud kinnisasja valduse äravõtmise aktiga, milles on kahjustamise fakti kajastatud (keldris katlaruumist äraviidud 2-süsteemne boiler, veetorustik

2-18-13060 lõhutud, 2. korruselt ära viidud 3 soojaveeradiaatorit, esimeselt korruselt ära viidud elektriradiaator, WC pott lõhutud) ja mille on allkirjastanud mh kohtutäitur (I kd, tl 11). Samuti on nimetatud asjaolu tõendatud fotodega, millelt nähtub lõhutud tualetipott (I kd, tl 22), dushinurga korrastamata seisund ja asjaolu, et veetorud ja kraanid on dushinurgast eemaldatud, samuti on nähtav vannitoa kraanikausi taga rippuv lahtine veevoolik, eemaldatud on sifoon (I kd, tl 23), tubades on nähtavad kohad, kus on asetsenud radiaatorid, mida enam ei ole (I kd, tl 24, 26), katlaruum on risustatud, põrandal nähtavad veekahjustused ja ühendamata toruotsad (I kd, tl 28), torustik on läbi saetud (I kd, tl 29, 30, 31, 32). Kinnistul asuva maja ruumid on üldiselt risustatud (I kd, tl 22-33). 24.01.2019 toimunud kohtuistungil võttis kostja omaks, et kostja ja tema abikaasa lõikasid majas asuvad vee- ja soojatorud läbi (II kd, tl 4), samuti eemaldasid kostja ja tema abikaasa majast 6 keskkütteradiaatorit (tegemist oli plekkradiaatoritega). TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks majja paigaldanud kas osaliselt või täielikult uue vee- ja soojasüsteemi, millest tulenevalt ei ole kohtul võimalik nimetatud asjaolusid tuvastada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, millega kohus käesolevas asjas nõustub, et siinjuures ei saa arvestada üksnes teoreetilise tehnilise võimalusega süsteemi(de) eri osasid (sh nt soojuspump) eemaldada ja asendada. Seadme kinnisasja olulise osana määratlemine sellest, kas seade paigaldatakse eesmärgiga muuta see ehitise kui funktsionaalse terviku osaks, et panna see igapäevaselt teenima ehitise eesmärgipärase kasutamise huve1. Kohtu hinnangul on sellisteks tehnosüsteemideks ka elamu küttesüsteem ja veetorustik, mis kahtlemata teenivad elamu eesmärgipärase kasutamise huve. Seega on ka veesüsteemi osaks olev torustik ja küttesüsteemi osaks olev torustik ja radiaatorid elamu tehnosüsteemide oluliseks osaks, mis on vajalikud tehnosüsteemide kasutamiseks. Asjas ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et kostja ja tema abikaasa poolt läbilõigatud torud ja elamust eemaldatud radiaatorid oleksid olnud elamusse paigaldatud ajutiseks otstarbeks. Seega isegi, kui oleks võimalik tuvastada, et kostjad paigaldasid Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvasse elamusse kas osaliselt või täielikult vee- ja soojasüsteemi, sh radiaatorid, siis on need käsitatavad elamu oluliste osadena, mis TsÜS § 53 lg 2 järgi muutuvad sisuliselt automaatselt kinnistu omaniku omandiks. Hageja on tuginenud asjaolule, et enne kinnistu valduse üleandmist kostjale ja tema abikaasale, oli majas toimiv veevärk ja küttesüsteem. Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitas hageja AS Pindi Kinnisvara 28.03.2008 hindamisakti (I kd, tl 184 – 199). Kohus tuvastab nimetatud akti alusel, et hindamise hetkel 2008 oli majas küttesüsteemina on kasutusel individuaalne keskküte, põrandaküte sanitaarruumides. Hoones on paigaldatud viimase 10 aasta jooksul uus torustik, uus elektrijuhtmestik, uus küttesüsteem, osaliselt uued aknad ja uus sanitaartehnika. Kohus on seisukohal, et kuigi hindamisakt on tehtud ca 3 aastat varem, kui kostja ja tema abikaasa kinnistu valduse said, ei ole kostjad esitanud tõendeid selle kohta, et maja veevärk ja küttesüsteem ei toiminud valduse saamise hetkel. Kostja on tuginenud Pärnu Maakohtu 10.11.2017 määrusele tsiviilasjas nr 2-17-16818, millest kostja järeldab, et kohus andis talle ja tema abikaasale õiguse nende poolt Xxxxxxxxxxx kinnistu elamus tehtud parenduste eemaldamiseks (I kd, tl 148), mille tõttu oli

Vt Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2018 määrust tsiviilasjas nr 2-17-1914, mis jõustus 12.12.2018. Riigikohus ei võtnud esitatud määruskaebust menetlusse.

2-18-13060 kostjal ja tema abikaasal õigus radiaatorid eemaldada ja torud läbi lõigata. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Pärnu Maakohtu 10.11.2017 määrusest ei nähtu, et kohus oleks andnud kostjale luba elamust radiaatorite eemaldamiseks ja torude läbi lõikamiseks. Valdaja tehtud parenduste eemaldamine on lubatud AÕS § 88 lg-s 2 sätestatud korras, mille kohaselt on valdajal õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks elamu vee- ja küttesüsteemi parendanud ning millises ulatuses. Kostja poolt kohtule esitatud fotodelt (I kd, tl 178, II kd, tl 59-71) ei ole võimalik aru saada, mida konkreetselt tehti ja millises ulatuses. Fotode võrdlusel AS Pindi Kinnisvara hindamisaktis kajastatud fotodega on küll tuvastatavad erinevused, kuid mitte seda, mida konkreetselt kostja ja tema abikaasa kütte- ja veesüsteemis parendas. Antud juhul, kuna kohus on tuvastanud, et nii radiaatorid, kui läbi lõigatud torud ning keskküttekatel olid elamu olulised osad ja seetõttu kinnistu omaniku omandis, siis ei olnud kostjal õigus elamu vee- ja küttesüsteemi rikkuda. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et elamus taastati endine kütte- ja veesüsteem ja parenduste eemaldamine oli seetõttu lubatud. Hageja esitatud tõenditega on tuvastatud, et pärast kinnistu valduse vabastamist ei ole elamus toimivat veeja küttesüsteemi. Nimetatu ei tähenda, et kostjal ei võiks olla väidetavate parenduste osas kulude hüvitamise nõuet hageja vastu, mida on võimalik maksma panna eraldi kohtumenetluses. 5.9.VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kostjal oli Xxxxxxxxxxx kinnistu kaasvaldajana samasugune kohustus tagada asja säilimine nagu R.T.il. Kuna kinnistu valduse äravõtmisel selgus kinnistul paikneva elamu kahjustumine, siis on kostja vastutav elamu kahjustamise eest, kuna rikutud on hageja asja säilitamise kohustust. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema vastutus oleks välistatud. Antud juhul võttis kostja 24.01.2019 toimunud kohtuistungil omaks asjaolu, et kostja ja tema abikaasa lõikasid sooja- ja veetorud läbi ning elamust eemaldati radiaatorid. Hilisemalt asus kostja väitma, et torud lõikas läbi ja radiaatorid eemaldas kostja abikaasa R.T.. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu tõendatud. PPA kahtlustatava ülekuulamise protokollist kriminaalasjas nr 17267000991 ( II kd, tl 22), millest kohtule on esitatud esimene leht, ei nähtu, milles R.T.it kahtlustatakse ega tema ütlused. Samuti ei tõenda nimetatud asjaolu kohtu arvates II kd, tl 21 paiknev dokument, milles kirjeldatakse R.T.ile esitatud kahtlustust, kuid mille osas ei ole tuvastatav, kes, millal ja millistel asjaoludel dokumendi koostas. Samuti ei ole selles dokumendis ühegi asjaolu tuvastust. Juhul, kui kostja väited R.T.i tegevuse kohta vastavad tõele, siis võib kostjal olla R.T.i vastu tagasinõue VÕS § 137 lg 2 alusel.

2-18-13060 eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le 1. Antud juhul tuvastas kohus eelnevalt, et kahjustatud on Xxxxxxxxxxx kinnistul asuva elamu vee-ja soojasüsteemid. Seega saab kahjuhüvitis hõlmata eelkõige nende süsteemide parandamise mõistlikud kulud. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud OÜ Serinus 21.11.2017 hinnapakkumise (I kd, tl 13), mis sisaldab küttesüsteemi ja veevärgi projekteerimist 550 eurot, keskküttekatla taastusremondi 640 eurot, paisupaagi, soojasõlme, pumbagruppi ja suitsuärastuse seadmete maksumust 1230 eurot, kogu elamu teraspress soojajaotustorustiku maksumust ca 80 jm 692 eurot, 9 plekkradiaatori maksumust koos termostaatide ja seinakinnitustega 976 eurot, kahesüsteemse soojaveeboileri 250 L koos tsirkulatsioonipumbaga maksumust 680 eurot, AL-PEX külma- ja soojaveetorustiku (ca 45 jm) maksumust koos liitmikega 280 eurot, wcpoti maksumust 180 eurot, materjalide komplekteerimist ja transporti 340 eurot, küttesüsteemi ja veetorustiku paigaldustöid 6400 eurot, ettenägematute tööde ja materjalide maksumust 1200 eurot (kõikidele hindadele lisandub käibemaks 20%). Hageja 13.02.2019 seisukohtadest nähtub, et käesoleva kohtumenetluse raames soovib ta keskküttekatla taastusremondi maksumuse, 6 radiaatori maksumuse, taastatava keskküttesüsteemi ja veevärgi projekteerimise maksumuse, taastatava külma- ja soojavee torustiku ja vajalike liitmike maksumuse (ilma paigaldustöödeta), elamu soojajaotustorustiku taastamise maksumuse (ilma paigaldustöödeta) ja küttesüsteemi ja veetorustiku paigaldustööde maksumuse kui kahju tasaarvestamist kostja nõudega. 18.06.2019 toimunud kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi OÜ Serinus hinnapakkumise koostanud P.V., kes andis ütlusi selle kohta, et ta käis Xxxxxxxxxxx kinnistu vee- ja küttesüsteemi üle vaatamas ca nädal varem hinnapakkumise koostamise kuupäevast. Ülevaatuse käigus nägi ta, et katla torud oli maha lõigatud, pumbad olid eemaldatud, puudusid paisupaagid, torud ja muud katlasüsteemi juurde kuuluvad lisad, torud olid seinalt lahti monteeritud, alles oli vaid katlakest. Kostja on omaks võtnud, et ta eemaldas katlalt sisse- ja väljatulekukraanid. Tunnistaja ei osanud öelda, kas katel oli vettpidav. Katel on taastatav. Tunnistaja P.V. ütlustega on ümber lükatud kostja paljasõnaline väide, et katel oli töökorras. Tunnistaja selgitas, et hinnapakkumises toodud projekteerimise töö on vajalik töö vee- ja küttesüsteemide taastamise ettevalmistamiseks, mis sisaldab eskiisprojekti, mille järgi muretsetakse tööks vajaminev materjal. Hind lähtub sellest, et tehakse vaid süsteemide taastamise tööd. Ilma töö ettevalmistamiseta ei ole võimalik nii suure maja vee- ja küttesüsteemi taastada. Tunnistaja selgitas, et soojatorude ja veetorude jooksvate meetrite arvud võttis ta Maa-ameti kaardilt. Materjalide komplekteerimine ja transport on hinnanguline, kinnistu asub linnast eemal 2 tunni autosõidu kaugusel. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja seetõttu ka hinnapakkumine kontrollitav osas, mis puudutab sooja- ja veetorustiku maksumust, kuivõrd tunnistaja ütlustest ei nähtu usutavalt, kuidas kujunes tunnistaja kui hinnapakkumise koostaja arvamus sellest, et torustike taastamiseks on vaja vastavalt 80 jooksvat meetrit ja 45 jooksvat meetrit torusid. Ei ole usutav, et Maa-ameti kaartidel oleks kajastatud konkreetse hoone torustike mõõdistused vm andmed, mis võimaldaks hinnata konkreetsete kahjustuste taastamiseks

2-18-13060 vajaminevad torukulu, seda enam, et torustikke ei tulnud tervikuna asendada vaid taastada, s.t osa torudest pidi olema kasutatavad. Kohus on seisukohal, et tavapäraselt tehakse sellise materjalikulu hindamiseks vastavad mõõdistused, mida antud juhul tehtud ei ole. Ilmselt plaanitakse mõõdistused teostada hinnapakkumises toodud projekteerimise töö käigus, mis on vajalik materjalide tellimiseks, kuid asjas puuduvad andmed, et vastavad mõõdistused oleksid tehtud. Kohtu arvates on põhjendatud hageja kahjunõue kostja vastu vähemalt keskkütte taastusremondi maksumuse, 6 radiaatori maksumuse, taastatava keskkütteüstseemi ja veevärgi projekteerimise maksumuse (tegemist on tööde ettevalmistamiseks vajaliku eskiisi maksumusega, mille järgi materjali muretsetakse) ja paigaldustööde maksumuse ulatuses, s.o kokku summas 7590 eurot. Nimetatud tööde ulatust on kohtu hinnangul vähemalt visuaalselt võimalik hinnata ja selle maksumust prognoosida. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaks aluse järeldada, et mõistlikud maksumused on väiksemad. Kohtu arvates ei ole asjakohasteks tõenditeks kostja poolt esitatud pakkumused katelde kohta (II kd, tl 42 – 43), kuna puuduvad andmed selle kohta, et tegemist on Xxxxxxxxxxx kinnistul asuva katlaga võrreldavate kateldega. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud Lääne-Harju Vallavalitsuse ehitusspetsialisti 01.04.2019 e-kirjas väljendatu ei välista OÜ Serinus pakkumuses sisalduva projekteerimise töö hüvitatavust VÕS § 132 lg 1 alusel asja parandamise mõistliku kuluna, isegi, kui projekti tegemine ei ole kohustuslik. Kohus on seisukohal, et parandustööde ettevalmistamine selleks, et teha kindlaks tööks vajaminev materjal, on mõistlik tegevus selleks, et tagada parandustööde tegemise efektiivsus.

2-18-13060 menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

2-18-13060

(allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik Otsus jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 26.02.2020.

TALLINNA RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON:

Jätta Pärnu Maakohtu 31. juuli 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Harju Maakohtu 4. septembri 2018. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud. Jätta menetluskulud D.T.i kanda. Mõista D.T.ilt K.H. kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu hüvitis 484 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.