Võlaõigus

2-24-102717 EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. 3

2-24-102717 Aktiva Finance Group osaühing esitas 22.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 24.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 16.02.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 16.02.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 06.03.2024 hagiavalduse J T’i vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 4000 eurot, intress 532.36 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 806.19 eurot, viivis alates 07.03.2024 kuni põhinõude summas 4000 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 40,02% aastas, riigilõiv 630 eurot, õigusabikulud 527 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx OÜ vahel sõlmitud krediidikontoleping nr. xxx. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx OÜ lepingu 04.09.2023 üles. xx OÜ loovutas 05.09.2023 kostja vastased nõuded hagejale. 06.06.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 26.06.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Harju Maakohus võttis 11.07.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale J T’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 08.11.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); 4

2-24-102717  





    

 

leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja toob välja, et XXX lepingu sõlmimisel 13.02.2019 hinnati J T’i krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 26.12.2018 konto väljavõte analüüsi, 26.12.2018 ja 13.02.2019 maksehäirete päringuid, 26.12.2018 Maksuameti päringut ning 13.02.2019 Ametlikud teadeanded päringut. XXX lepingu krediidilimiidi suurendamisel 600 euroni 13.03.2019 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 26.12.2018 konto väljavõte analüüsi, 26.12.2018 ja 13.03.2019 maksehäirete päringuid, 26.12.2018 Maksuameti päringut ning 13.03.2019 Ametlikud teadeanded päringut. XXX lepingu krediidilimiidi suurendamisel 1 000 euroni 13.03.2019 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 26.12.2018 konto väljavõte analüüsi, 26.12.2018 ja 13.03.2019 maksehäirete päringuid, 26.12.2018 Maksuameti päringut ning 13.03.2019 Ametlikud teadeanded päringut. XXX lepingu krediidilimiidi suurendamisel 2 000 euroni 10.07.2019 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 10.07.2019 konto väljavõte analüüsi, 10.07.2019 maksehäirete päringuid, 26.12.2018 Maksuameti päringut ning 10.07.2019 Ametlikud teadeanded päringut. XXX lepingu krediidilimiidi suurendamisel 4 000 euroni 28.07.2019 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 10.07.2019 konto väljavõte analüüsi, 10.07.2019 ja 27.07.2019 maksehäirete päringuid, 26.12.2018 Maksuameti päringut ning 28.07.2019 Ametlikud teadeanded päringut. 5

2-24-102717 Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja on krediidivõimekuse analüüsimisel hinnanud hageja konto väljavõtteid, kuid need ei kajasta kostja krediidivõimelisust krediidi väljastamise ajal. Krediidilimiiti suurendati 13.02.2019 ja 13.03.2019, kuid konto väljavõte oli esitatud perioodi 26.06.2018-26.12.2018 kohta. Kohtu hinnangul on ligi kaks kuud piisavalt pikk periood, kus krediidivõimekus võib muutuda. Krediidilimiidi suurendamistel 2019 juulis on krediidiandja teostanud 10.07.2019 konto väljavõtte analüüsi. Krediidiandja on lugenud kostja sissetulekuks 1319.09 eurot, millest arvestatakse maha igakuised väljaminekud 58.45 eurot, elamiskulud 150 eurot ning taotletava laenu osamakse. Kostja konto väljavõtte kohaselt on sissetulekuks xxx OÜ väljamaksed krediidiandja märgitud summas, kuid krediidiandja ei ole arvestanud, et kostja tasus iga kuu umbes 500 eurot renti. Hageja selgitab, et klient märkis XXX krediidikonto limiidi suurendamise taotlusel majapidamiskuludeks 0 eurot. Vastavalt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud xxx OÜ siseeeskirjadele oli minimaalne majapidamiskulude summa sel hetkel 150 eurot ning sellepärast krediidivõimekuse arvutuskäigus võetigi arvesse majapidamiskuludena 150 eurot. Hagist võib aru saada, et krediidiandja kohaldas elamiskuludele üldkohaldatavat määra, kuid krediidiandja ei kontrollinud, kas see määr on ka kostja puhul asjakohane (nt kas kostja elab enda isiklikus eluruumis või üürikorteris, kui suured on igakuised kommunaalkulud, telekommunikatsiooniteenuse kulud, sõidukulud (tankla/rong/takso), elatis, kui suured on kostja igakuised toidukulud). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja toob välja, et lepingu alusel on kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas 14 272 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 13 147.75 eurot. Seega tuleb kostjal ümberarvestuse kohaselt tagastada lepingu alusel saadud summa 1124.25 eurot. Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2023. aasta sügisest täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

6

2-24-102717 Tagaseljaotsuse koostamise seisuga ei ole põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas 1124.25 eurot (01.06.203201.08.2033). Kuna põhivõlg ei ole muutunud sissenõutavaks, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja viivise ning sissenõudmiskulude nõue. Edasiulatuva viivise nõue ei ole põhjendatud hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, vaid osamaksete sissenõutavaks muutumisest ning edasiulatuv viivisemäär on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kuna viivist nõuti intressimääraga võrdses määras. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli kuni 31.12.2022 aastani 0% ning hageja ei ole esitanud uut intressi arvestust, seega ei ole hageja intressinõue põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed perioodil 01.06.2032 - 01.08.2033 summas kokku 1124.25 eurot ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 2875.75 eurot, intressi sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 806.19 eurot.

532.36

eurot,

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 5388.55 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla 1124.25 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 21%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 79% ulatuses hageja kanda ning 21% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 507 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 193.96 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 436.04 eurot ehk kokku 630 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 3 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (3 x 100 + 20) 320 eurot ilma käibemaksuta. 7

2-24-102717 Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (630+320) 950 eurot, millest kostja kanda jääb 21% ehk 199.50 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.