3.1.XXX kinnistu igakordne omanik (õigustatud isik) on õigustatud XXX kinnistul liinirajatise, mis on vajalik XXX kinnistu sideteenustega varustamise tagamiseks, kasutamiseks ja kõikide tööde teostamiseks, mis on vajalikud selle kasutamiseks ja korrashoiuks;
3.2.XXX kinnistu igakordne omanik ei tee takistusi õigustatud isikule ja tema poolt volitatud isikutele liinirajatisele juurdepääsuks nii jalgsi kui punktis 2.1 nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga.
3.3.Õigustatud isik on servituudi kasutamise eest kohustatud maksma kohustatud isikule tasu 12 eurot (kaksteist eurot ja 0 senti) kalendriaastas.
4.Käesoleva kohtumääruse lahutamatuks lisaks on liinirajatise (internetisidekaabli) paiknemist näitav plaan (II kd, lk 175).
5.Jätta menetluskulud avaldajate kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab
kohus kindlaks pärast käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist.
6.Määrus saata menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on viisteist päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.XXXX XXXXXXX ja XXX XXXXXXX esitasid kohtusse hagi XXXXXX XXXX vastu servituudiala kasutamise takistuste kõrvaldamiseks, teeniva kinnisasja omaniku kohustuste tuvastamiseks ja liinirajatise talumise kohustuse tuvastamiseks. 08.12.2015 määrusega eraldas kohus eraldi menetlusse (käesolev tsiviilasi) avalduse liinirajatise talumise kohustuse tuvastamiseks. Avaldajad paluvad tuvastada, et XXXXXX XXXX kui XXX kinnistu omanikul on seadusest tulenev kohustus taluda endale kuuluval kinnisasjal sideehitist. Avalduse kohaselt kuulub avaldajatele XXXX XXXXXXXle ja XXX XXXXXXXile Tartumaal, XXXX, mis omandati XXXXXX XXXXlt (puudutatud isik) 27.12.2004.a sõlmitud notariaalse kokkuleppe alusel. XXXXXX XXXX väitis avaldaja XXXX XXXXXXXle 28.10.2015 saadetud kirjas, et hakkab teostama endale kuuluval XXX kinnistul ehitustöid, mille käigus võib puruneda XXX kinnistul asuv AS Eesti Telekom sideehitis, mille kaudu on XXX kinnistu omanikele osutatud alates 2005.a sideteenust. See viitab, et puudutatud isik võib rikkuda ES § 78 kehtestatud keeldu teostada sideehitise kaitsevööndis ES § 78 lg-s 2 loetletud töid. Ühtlasi on XXXXXX XXXX palunud avaldajatel viidatud sideehitis eemaldada, ning märkinud, et juhul kui tema poolt teostatavate tööde käigus sideehitisega midagi juhtuma peaks, tema selle eest ei vastuta. Avaldajad ja avaldaja osalustega ettevõtted XXX ja XXX tarbivad viidatud liinirajatise kaudu telefoni-ja internetiteenust, seega on vaidlusalune liinirajatis normaalseks igapäevaeluks asendamatu ja XXXXXX XXXX nõuded on vastuolus kehtiva õigusega. 19.04.2016 taotluse täpsustuse kohaselt paluvad avaldajad asendada XXXXXX XXXX tahteavaldused XXX kinnistu koormamiseks sideehitise teenindamiseks vajaliku tähtajatu reaalservituudiga ja servituudi kandmiseks kinnistusraamatusse. Avaldajad olid nõus maksma hüvitist 12 senti aastas, hilisemate täienduste kohaselt 12 eurot aastas.
2.Puudutatud isik XXXXXX XXXX vaidles avaldajate nõuetele vastu. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt on liinirajatis paigutatud tema kinnistule ebaseaduslikult ning pärast aastat 2004, mistõttu ei saa tal olla ka selle suhtes seadusest tulenevat talumiskohustust. Isegi kui vaidlusalune liinirajatis olek seaduslik, puudub selle talumise vajadus. Internetiühendust on võimalik saada ka läbi õhu 3G või 4G võrgu kaudu. Samuti lõppeb maakaabel plaani kohaselt enne kinnistul asuvat tiiki. Mitte üheltki plaanil ei kajastu, et see sideühendus kas siis maaalusena või õhuliinina jõuaks märgitud kohast avaldajate elamuni, samuti pole esitatud liitumsilepingut. Samuti tekitab sidekaabli talumise kohustus puudutatud isikule kahju, kuna kitsendab tema võimalusi oma põllumaa kasutamisel ning muudab võimatuks maaparandussüsteemi rajamise.
3.Viimasel, 14.06.2016 kohtuistungil, vaidlesid pooled selle üle, milliseid maaparandustöid on võimalik kaabli kaitsevööndis teha ning kas õhu kaudu levivinternetiühendus oleks piisavalt stabiilne.
Kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Käesolev vaidlus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6181 lg 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 järgi lahendamisele hagita menetluses. Ekspertarvamusega on tõendatud, et vaidlusalune sidekaabel on kinnistule paigaldatud pärast 2005. aasta 31. nädalat (I kd, tlk 200). Kuna vaidlusalune sidekaabel on kinnistule paigaldatud pärast 1999. aasta 1. aprilli, ei ole puudutatud isikul sidekaabli talumise kohustust AÕSRS § 152 lg 1 esimese lause või lg 2 kohaselt.
5.AÕSRS § 152 lg 3 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. AÕSRS § 152 lg-s 3 nimetatud nõude on puudutatud isik avaldajatele ka kohtuväliselt esitanud (I kd, tlk 49). Samas on AÕS 158 lg 1 kohaselt kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustusvõi kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Selline oli ka avaldajate lõplik nõue käesolevas kohtumenetluses. Riigikohus on 24.09.2012 lahendis nr 3-2-1-105-12 p-5 19 selgitanud, et AÕS § 158 lg-s 2 sätestatud reaalservituudi nõudeõiguse realiseerimiseks peavad olema täidetud AÕS § 158 lgs 1 sätestatud tingimused ja et nimetatud tingimuste olemasolu tuleb kontrollida ka olukorras, kus reaalservituudi seadmist nõutakse pärast tehnovõrgu või -rajatise ehitamist. Seega tuleb lisaks tehnovõrgu või -rajatise seadmise vajadusele ja ehitamise võimatusele ilma kinnisasja kasutamata hinnata ka seda, kas võrgu või rajatise ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Viidatud sätte alusel tuleb võrrelda kulusid, mis tekivad tehnovõrgu või -rajatise ehitamisel üle kinnisasja, kuludega, mis kaasnevad nende ehitamisega kinnisasja kasutamata. Kuna AÕS § 158 lg 1 ei sisalda servituudi seadmise eeldusena olemasoleva võrgu või rajatise ümberpaigutamise kulusid, ei ole alust nendega arvestada. Ainuüksi asjaolu, et torustik on juba ehitatud, ei anna alust AÕS § 158 lg-t 1 selliselt kohaldada. Põhjendatuks ei saa pidada reaalservituudi seadmist ainult seetõttu, et kinnisasja omaniku nõusolekuta ehitatud tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamise kulud on ebamõistlikult suured. Eelnevast tulenevalt peab kohus servituudi seadise nõude lahendamisel tegema kindlaks, kas vaidlusalune liinirajatis (internetisidekaabel) on vajalik avaldajate kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks ning seejärel kontrollima, kas kaabli paigaldamine oleks võimalik ka puudutatud isiku kinnisasja kasutamata või kas selle rajamine puudutatud isiku kinnistut kasutamata põhjustaks ülemääraseid kulutusi. Lisaks tuleb kaaluda puudutatud isiku huve. Arvestades, et avaldajate kinnistul paiknevad nii avaldajate elukoht kui ka kahe äriühingu registrijärgne asukoht XXX ja XXX, I kd, tlk 155-159), on kohtu hinnangul kvaliteetne, stabiilne, kiire ning piisava alla- ja üleslaadimisvõimsusega internetiühendus tänapäeval vajalik avaldajate kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks. Kohtule ei ole esitatud piisavaid tõendeid selle kohta, et õhu teel leviv 3G või 4G võrguühendus tagaks avaldajate vajadusi rahuldava internetiühenduse. Ekspert M. L. arvamusest (II kd, lk 7-8) nähtub, et 4G võrgu kaudu pakutava interneti- ja lauatelefoniteenuse kvaliteet ei ole võrdväärne kaabli teel pakutavate teenuste kvaliteediga. Puuduvad sõltumatu mõõtelabori andmed, mis kinnitaksid avaldajate kinnistul 4G võrgu pidevat ja stabiilset toimimist. Samuti võivad õhu kaudu leviva ühenduse levi kvaliteeti mõjutada ka ilmastikutingimused, maapinna reljeef, maja paks kivisein, plekk-katus, pakettaknad jne. Seega ei pruugiks alternatiivne õhu
teel leviv ühendus tagada piisavalt stabiilset internetiühendust. Puudutatud isiku esindaja poolt teostatud katsetused side kättesaadavuse osas (II kd, tlk 31) kajastavad internetiühenduse olemasolu ja kvaliteeti konkreetsel hetkel ja konkreetses asukohas ega tõenda kvaliteetse, kiire ning stabiilse internetiühenduse pidevat olemasolu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et internetikaabli ümberpaigutamise kulusid arvestamata oleks internetikaabli vedamine mujalt, kui üle puudutatud isiku kinnistu, oluliselt kulukam. Kui internetikaablit poleks veel rajatudki, maksaks selle rajamine ilma XXX kinnistut kasutamata peaaegu 3 korda rohkem kui üle XXX kinnistu (16 530,67 eurot võrrelduna 5499,53 euroga I kd, tlk 159-153). Puudutatud isik XXXXXX XXXX ei ole tõendanud kohtule selliste huvide olemasolu, mis kaaluks üles avaldajate huvi kvaliteetse, stabiilse ja kiire internetiühenduse järele. Puudutatud isik ei ole tõendanud vajadust harida maad kaabli kaitsevööndis lubatud 30 cm-st sügavamal. Puudutatud isiku väited uudismaa-adra kasutamise ja selle künnisügavuse kohta on tõendamata ja paljasõnalised. Asjatundja T. T. arvamuse (II kd, tlk 10) kohaselt ei näe ühegi põllukultuuri agrotehnika ette vajadust harida põldu sügavamalt kui 30 cm. T. T. arvamusest (II kd, tlk 192201) nähtub, et puudutatud isikule on kuivendustöid võimalik teostada ka vaidlusaluse sidekaabli olemasolul (variandid II kd, lk 200-201). Eelnevast tulenevalt on puudutatud isik XXXXXX XXXX kohustatud taluma XXX kinnistul paiknevat internetisidekaablit.
6.Poolte vahel puudub üksmeel ka selles, milline oleks kaabli talumise eest puudutatud isikule makstava hüvitise mõistlik suurus. Kohtu hinnangul seab sidekaabel puudutatud isiku tegevusele mõningaid takistusi, nt peab puudutatud isik kopliaia postide paigutamisel arvestama kaabli asukohaga. Seetõttu on põhjendatud puudutatud isikule internetikaabli talumise eest tasu määrata. Kuna puudutatud isik ei ole kohtule esitanud omapoolseid seisukohti tasu suuruse osas, nõustub kohus avaldajate poolt maaomanikele põhiseaduspärase tehnovõrkude talumistasu seaduseelnõul ja maa maksustamishinnal (II kd, tlk 40 ja 46 – 72) põhineva arvestuskäiguga ja määrab tasu suuruseks 12 eurot aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesolevalt tegi kohus lahendi avaldajate huvides, määrates puudutatud isikule internetikaabli talumise kohustuse avaldajate poolt taotletud viisil ning määras ka hüvitise avaldajate poolt taotletud suuruses. Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses avaldajate kanda. Arvestades, et avaldajad on internetikaabli algselt paigaldanud üle puudutatud isiku kinnistu ilma puudutatud isikult nõuetekohaselt dokumenteeritud nõusolekut saamata, menetluses oli vaja kanda täiendavaid kulutusi ja teha täiendavaid toiminguid internetikaabli tegeliku asukoha väljaselgitamiseks ning avaldajad esitasid menetluse alguses vastuolulisi väiteid kaabli paigaldamise aja kohta, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid täielikult või osaliselt puudutatud isiku kanda.
8.Menetluskulude suuruse määrab kohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel kindlaks pärast asjas lõpplahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.