2-15-124740/15 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

lubadust, et asendab kostjale seadme. Hageja hinnangul on kostja väited paljasõnalised. Enne seadmele ekspertiisi tegemist ei ole võimalik ette öelda, kas seadmel üldse esineb kostja väidetud puudus, kas tegu võib olla tootja defektiga või kostjapoolse mittenõuetekohase seadme kasutamisega. Seadme valduse üleminekuks ja selle seisukorra fikseerimiseks valduse ülemineku hetkel sõlmib hageja ostjaga remondi- ja hooldustööde kokkuleppe. Nimetatud kokkuleppega fikseeritakse ka seadme üleandmisega seotud asjaolud kirjalikult. Hageja esitas 10.05.2016 täiendavad seisukohad kostja vastusele. Komplektitingimustel müüdi leping sisaldab tähtajalist teenust ning seadme müüki. Hageja selgitas, et kui seade tuuakse hageja esindusse remonti, siis teenindaja vaid fikseerib kliendi probleemi ja talle visuaalsel vaatlusel nähtavad seadme puudused (muuks puuduvad teenindajal vastavad volitused). Teenindaja ei ole tehniline ekspert, kes saaks kohapeal hinnata seadme tehnilist olukorda ja rikke põhjusi. Antud asjaolud selguvad alles siis kui tootja volitatud hoolduskeskus on teostanud seadmele ekspertiisi. Kuna teadaolevalt keeldus Kostja remondija hooldustööde kokkuleppe sõlmimisest, siis lubati kostjale kasutada kirjaliku pretensiooni vormi, mis täidetakse tavapäraselt alles pärast tootja volitatud hoolduskeskuses seadme ekspertiisi läbimist ja kus seadme omanik avaldab, mida ta soovib edasi teha. Hageja ei leidnud arhiivist kostja poolt täidetud avaldust, kuid esitas selle avalduse blanketi, mis oli kasutusel ka 17.02.2015 ja mille teenindaja lasi kostjal täita. Hageja selgitas, et kokkulepe, mida kostja sõlmimast keeldus, on tüüptingimustel sõlmitav leping ning kui hageja sooviks antud kokkuleppe alusel vabaneda defektse toote puhul seadusest tulenevast müüja vastutusest oleks nimetatud tüüptingimus tühine. Remondi-ja hooldustööde kokkuleppes puudub taoline tingimus. Hageja lisas, et selliste tingimuste kehtestamine on turul tavapärane. Kostja vastuväited 07.03.2016 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja ei võtnud hagi õigeks. Kostja võttis omaks lepingu sõlmimise, millega soovis omandada mobiiltelefoni Caterpillar CATB15Q. Kostja hinnangul oli tegemist järelmaksuga müügilepinguga. Lepingut sõlmides seadis kostja selle omandamisele hageja müügisalongis tingimused, millele telefon pidi vastama (tolmukindel, veekindel ja kukkumiskindel kuni 1,8 m kõrguselt). Nimetatud tingimused olid väga olulised kostja eluviiside tõttu (aktiivne tegevus looduses). 12.02.2015.a ilmnes telefonil oluline viga: telefoni ei olnud enam võimalik kasutada selle puutetundlikkuse kadumise tõttu. Viivitamatult pöördus ta hageja müügiesindusse, esitas müügiesindajale kasutamiskõlbmatu telefoni ja esitas pretensiooni. Pretensioonis oli hageja poolt selgesõnaliselt märgitud, et klient e kostja võib valida ilmnenud vigade puhul võimaluse telefoni tagastamiseks ja kostja valis selle võimaluse. Antud pretensioonis kirjutas kostja ka muud telefoniga 1 kuu aja jooksul esinenud puudused. Hageja müügiesinduses 17.02.2015 avaldati kostjale, et hoolimata sellest, et telefoni tagastamine on neil pretensiooni esitamise avalduses ette nähtud, ei saa hageja seda teha ja nõudis remondi- ja hooldustööde lepingu sõlmimist kostjaga. Hageja müügiesinduses keelduti katkist telefoni vastu võtmast, et seadme viga tuvastada ja kinnitati, et vaid eelnimetatud lepingu alusel fikseeritakse üksnes seadme viga. Kostja keeldus lepingu sõlmimisest ja jäi oma õiguskaitsevahendi viisi juurde (telefoni tagastamine). Kostja vaidles lepingu sõlmimise pealesurumisele vastu, sest see on vastuolus kostja tahtega. Hageja müügiesinduses kinnitati, et remondi- ja hooldustööde lepingu alusel fikseeritakse üksnes seadme viga. Kostja leidis, et hageja müügiesindaja eksitab teda tahtlikult. Kostjale teatati, et kui ta remondi- ja hooldustööde lepingut ei sõlmi, siis peab ta esindusest lahkuma koos katkise telefoniga ja oma järelmaksulepingut edasi täitma. Kostja ei pidanud õigeks ega põhjendatuks hageja väidet, et telefonile ei ole võimalik teha ekspertiisi ilma lepingu sõlmimiseta. Kostja leidis, et nimetatud lepinguga oleks ta võtnud endale selliseid kohustusi, millega ta ei oleks mitte mingil juhul nõus olnud. Kostja soovis ühe probleemi lahendamisena

telefoni asendamist teise telefoniga, kuid sellest ettepanekust enne kohtumenetlust keelduti ja nõuti remondi- ja hooldustööde lepingu sõlmimist. Selline käitumine ei olnud kostja arvates õiguspärane. Hageja ei ole kohtueelselt ega kohtus vastu vaielnud telefoni vigadele. Seda tuvastas hageja müügiesindus kohapeal telefoniga tutvudes. Hageja on vaielnud vastu üksnes kostja poolt lepingu sõlmimise või ülesütlemise argumentidele. Seega on hageja nii otseselt kui kaudselt tunnustanud kostja poolt osundatud vigadele telefoni puhul. Seda kinnitab kaudselt asjaolu, et hageja on tunnistanud selle probleemseks telefoniks ja seda enam oma poes ei müü. Kohtuistung 26.08.2016 toimunud kohtuistungil vähendas hageja osaliselt nõuet märtsi ja aprillikuu arvete osas, sest aprilli ja märtsikuu teenuste eest oli kostja tasunud. Hageja nõudis jätkuvalt seadme maksumust: märtsikuu arvel toodud seadme osamakse 9,48 eurot ja aprillikuu arves toodud seadme osamakse ning seadme väärtuse jääk 264,46 eurot liitumislepingu lõppemise seisuga. Hageja esitas lõpp-põhinõudeks 280,26 eurot aj sellest tulenevad viivised. Hageja selgitas, et nemad ei saa telefoni tagasi osta, kui pole kindlaks tehtud telefonil esinevat viga ja võimaluste puudumist selle remondiks. Seda aga tehtud pole, sest kostja keeldus vastavat kokkulepet sõlmimast. Istungil selgitas hageja esindaja, et on jätkivalt valmis asjaga tegelema, kuid kostja nõustub oma telefoni ekspertiisiks üle andma ja vajadusel selle remondiga. Kostja selgitas, et ei olnud nõus nende tingimustega remontimiseks, sest sellega kaasnesid talle kulud. Talle seletati, et nt numbri säilitamise kulud ja muud kulud. Teda hoiatati, et kaasnevad lisakulud ning et garantii ei ole tasuta, sest kui avastatakse vead, siis võidakse temalt mingisuguseid kulusid sisse nõuda. Kostja näitas esinduses oma telefoni ja seal veenduti, et telefonil puutetundlikkus puudub. Talle selgitati põhjalikult protseduuri ja anti leping ette ning selle kohta selgitusi ei esitatud. Kostja oli nõus seadme tagastama, aga lepingut sõlmida ei tahtnud, sest see oli väikeses kirjas ja tal polnud aega lugemiseks. Kostja rõhutas korduvalt, et tema ei soovi mingil juhul telefoni parandamist või asendamist, vaid tahab seadet tagastada. Kohtuistungil pooled kompromissi ei sõlminud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:  20.11.2014 sõlmisid pooled liitumislepingu mobiiltelefoni numbri kasutamiseks (nö teenuse kasutamise leping);  05.12.2014 sõlmisid pooled liitumislepingu lisa, mille alusel kostja omandas soodustingimustel mobiiltelefoni;  Seoses numbriliikumisega teise mobiilsidevõrku, lõppes 20.04.2015 poolte vahel 20.11.2014 sõlmitud liitumisleping mobiiltelefoni numbri kasutamiseks;  Kostja keeldus hooldus- ja remonditööde kokkuleppe sõlmimisest ning ei andnud seadet hageja esinduses üle puuduste tuvastamiseks. Hageja ja kostja on sõlminud kaks lepingut. Üks leping on liitumisleping (tl 21-22) ning teine on sõnastatud kui liitumislepingu lisa (tl 23-24). Kohus leiab, et liitumislepingu lisa on oma olemuselt segaleping. Hageja, tegutsedes oma majandus- ja kutsetegevuses, on kostjale müünud telefoni (asja) ning võimaldanud asja omandi ülemineku kostjale. Kostja kohustus telefoni eest maksma ostuhinna. Seega on sisuliselt tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 mõttes. Pooled on aga kokku leppinud, et kostja tasub ostuhinna osamaksetega (24 kuud) ning

võtab kohustuse tarbida hageja teenuseid samaks perioodiks. Hageja on seega võimaldanud kostjale krediiti ostuhinna tasumise osas, st lükanud edasi maksetähtpäeva (järelmaksukokkulepe VÕS § 401 lg 2). Järelikult on liitumislepingu lisa lisaks müügilepingule ka krediidileping, täpsemalt tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses. Vastavalt VÕS § 414 lg 1 vaadeldakse müügi- ja krediidilepingut koos majanduslikult ühtsetena. Poolte vahel puudus vaidlus, et kostja ostis mobiiltelefoni Caterpillar CAT B15Q, mille suhtes on omandiõigus kostjale üle läinud. Nimetatud osale lepingust (lepingueseme üle andmine, omandiõigus üle andmine, lepingueseme omadused, kohustus tasuda jne) lepingud kohalduvad ostu-müügilepingu sätted. VÕS § 1 lg 2 kohalduvad ostu-müügihinna tasumisele osamaksetena aga krediidilepingu sätted. 26.02.2015 esitas kostja hagejale e-posti teel müügilepingust taganemise avalduse põhjusel, et tootel on ilmselged tarkvaralised jm probleemid, ta on kaotanud huvi lepingu täitmise vastu (tl 25-26). Samas pakkus kostja välja võimaluse asendada telefon teise töökindla telefoni vastu. Kostja andis hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks. Hageja oli nõus telefoni parandama või asendama tingimusel, et kostja toob telefoni esindusse ja allkirjastab remondi- ja hoolduskokkuleppe, sest üksnes siis on võimalik tuvastada seadme puudused ning puuduste tekkimise põhjused. Kostja keeldus kategooriliselt kokkuleppe allkirjastamisega ning telefoni esindusse ära ei andnud. Seega polnud võimalik tuvastada telefonil esinevaid puuduseid. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingust taganemine on tehing TsÜS § 67 tulenevalt. Kuivõrd õiguspärase taganemisavalduse esitamisega lõpeb poolte vahel sõlmitud leping (VÕS § 186 p 5), siis leiab kohus, et vajalik on hinnata taganemisavalduse kehtivust. Riigikohus on 30.10.2013.a lahendis 3-2-1-106-13 leidnud: Kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega. Taganemisavaldus võib olla tühine, kui täitmata on taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Pooled ei vaidle, et täidetud on taganemisavalduse formaalsed eeldused: taganemisavaldus on edastatud hagejale mõistliku aja jooksul (e-posti teel) ja hageja on selle kätte saanud. Kohus leiab aga, et käesolevalt ei ole täidetud taganemise materiaalsed eeldused: st, et hinnata tuleb küsimust, kas kostjal oli üldse seaduse kohaselt õigus taganemisavaldust teha. VÕS § 116 sätestab taganemise õiguskaitsevahendina: lg 1 kohaselt võiv lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustustust oluliselt rikkunud ja lg 2 annab loetelu, milliseid olukordi käsitletakse olulise lepingu rikkumisena. Sama paragrahvi lõike 4 ja VÕS § 114 kohaselt tuleb enne lepingut taganemist anda teisele lepingupoolele tähtaeg oma kohustuse täitmiseks. Seega saab lepingust taganeda vaid lepingu olulise rikkumise tõttu. Köesolevalt ei ole teada, kas hageja on lepingut rikkunud oluliselt (nt müünud kostjale tahtlikult puudusega asja, keeldunud põhjuseta rikkumist kõrvaldamast, kostja jääks oma telefonist üldse ilma vms(vt § 116 lg 2). Kohus märgib, et lisaks nimetatud sätetele tuleb hinnata aga ka lepinguspetsiifilisi erinorme- ostu-müügilepingu rikkumise kohta käivad sätteid. Kostja oli seisukohal, et asi (telefon) ei vasta lepingutingimustele, st asjas esinesid puudused – telefoni ei olnud enam võimalik kasutada selle puutetundlikkuse kadumise tõttu ning esinesid ka muud vead. Esinduses teenindaja tuvastas puutetundlikkuse kadumise. Hageja pole vastu vaielnud, et telefonil võisid olla ilmnenud puudused- st seade ei vastanud lepingu tingimustele. Sellises olukorras, kus ostu-müügilepingu objektil ilmnevad puudused, on seadusandja andud käitumisjuhised VÕS 220 – 227.

VÕS § 222 kohaselt on ostjal esmaseks õiguskaitsevahendiks lepingu täitmise nõudmine, mitte lepingust taganemine. VÕS § 222 lg 1 sätestab: kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Nimetatud sätte kohaselt oli seega vajalik telefonil puuduste tuvastamine. Eeltoodu tähendab, et kostjal oli õigus lepingust taganeda üksnes juhul, kui asja parandamine või asendamine ei olnud mõistlikult võimalik või ebaõnnestus. Käesolevalt ei ole aga nimetatud asjaolude välja selgitamine üldse toimunud, sest müüjal on puudunud võimalus hinnata parandamise võimalikkust, vea olemust ja põhjust, selle kulukust jne. Selleks, et hageja oleks saanud tuvastada telefonil esinevad puudused ja täita VÕS § 222 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, oli kostja kohustatud viima telefoni hageja esindusse: kostja kinnitas, et oli valmis telefoni esindusse jätma, kuid keeldus sõlmimast remondi- ja hooldustööde kokkulepet. Kohus hinnangud hageja esitatud vastava kokkuleppe sisu (t lk 73-75) leiab, et nimetatud kokkuleppe sõlmimine ei oleks rikkunud mingil moel kostja õigusi ega piiranud tema vabadusi: nimetatud kokkuleppega oleks fikseeritud telefoni seisukord üle andmisel, sätestatud võimalused müüjale, kui ostja seadmele järele ei tule, luba andmete töötlemiseks - nimetatud kokkulepped vaid piiritlesid mõlema poole vastutusala, kuid ei kitsendanud ostja õigusi. Ainsaks ostjale kahjulik olla võivaks sätteks oli müüja vastutuse välistus andmete säilitamise osas, kuid kostja seda probleemina esile ei toonud. Lähtudes lepingu sisust ja menetluse asjaoludest (telefoni ostust oli möödas all 3 kuu) ei kaasnenuks kostjale remondi- ja hooldustööde lepingust ka mingeid lisakulusid (tingimuste p 1.8). Remondiga seotud lisakulude müüja kanda jätmine tuleneb otseselt VÕS § 222 lg 4. Kohus selgitab kostjale veelkord lühidalt (lisaks hagejapoolsele selgitusele ja kohtu suulisele selgitusele kohtuistungil) remondi- ja hooldustööde kokkuleppe sõlmimise olemust ja olulisust. Kokkuleppe sõlmitakse eelkõige seadme hetkeseisundi ja muude asjaolude fikseerimiseks, mh nt mis olukorras seade müüja esindusse toodi, millised võimalikud puudused seadmel esinevad, millal klient puudused avastas, kuidas ta seadet kasutas jne. Kokkuleppe alusel saadetakse seade ekspertiisi, et tuvastada puudused seadmel ning puuduste tekkimise põhjused. Kokkuleppe sõlmimine kujutab endast ka seadme üleandmisevastuvõtmise akti, mis omakorda kaitseb ka klienti, juhuks, kui seade nt läheb kaotsi pärast selle üleandmist müüjale. See, et hageja nõuab remondi- ja hooldustööde kokkuleppe sõlmimist, ei riku kohtu hinnangul kuidagi kostja põhiseaduslikke või muid õigusi. Remondija hooldustööde kokkuleppe sõlmimine on praktika, mis on väljakujunenud ka kõigis teistes sideteenuseid pakkuvates ettevõtetes Eestis. Kostja ei ole esitanud seega ühtegi veenvat ega mõjuvat argumenti või alust, miks ta ei oleks pidanud remondi- ja hooldustööde kokkulepet sõlmima. Kostja väitis, et tal oli momendil kiire, et lepinguga tutvuda, kuid ei selgitanud, mis takistas tal seda teha hiljem. Kohtus andis kostja selgituse, et ta ei soovinud üldse telefoni remontimist. Kohus selgitab, et VÕS § 222 lg 1 tulenevalt puudus kostjal sellises pretensiooni esitamise staadiumis õigus remondist keelduda. Lisaks märgib kohus, et olenevalt puuduse ulatusest ja põhjusest, oli hagejal VÕS § 222 lg tulenevalt teatud juhtudel kohustus telefon ka asendada uue telefoniga, kuid kuna puuduste asjaolusid ei olnud võimalik kostja tegevuse tõttu üldse välja selgitada, ei olnud võimalik kohaldada ka nimetatud õigust. Kohus leiab, et kostja takistas põhjendamatult hagejal oma kohustust (lepingut) täita. Kuivõrd kostjal ei olnud VÕS § 222 lg-st 1 tulenevalt õigust kasutada esmase õiguskaitsevahendina

lepingust taganemise õigust, on kohtu hinnangul kostja 26.02.2015 lepingust taganemise avaldus tühine ja leping on kehtiv. Kohus selgitab, et vaatamata kirjalikule avaldusele, mille kostja enda sõnul tegi telefoni tagastamiseks (hageja arhiivis mittesäilinud pretensioon, näidis T lk 72), ei ole see tahteavaldus ka kirjalikuna kehtiv. Liitumislepingu lisa kohaselt kaasnes kostjal komplektiga 24-kuuline tähtajaline kohustus järgmiste teenuste kasutusmahu: GPRS maksustamine Diil internet 5 kasutamiseks. Eelnimetatud tingimus tähendab seda, et leping sõlmiti ja hageja võimaldas kostjale soodustingimustel, st järelmaksuga, seadme soetamist üksnes juhul, kui kostja kasutab hageja teenuseid 24 kuud. Kostja alustas oma numbri liikumise teise võrku. Kuivõrd üks number ei saa asuda korraga kahes võrgus, lõpetas kostja seega numbri teise võrku üleminekuga liitumislepingu poolte vahel 20.04.2015. Liitumislepingu lisas mainitud teenust on võimalik kasutada ainult samas võrgus, kus asub telefoninumber (hageja võrgus). Seega seoses liitumislepingu lõpetamisega on muutunud võimatuks liitumislepingu lisas sätestatud tähtajalise kohustuse täitmine (teenuse kasutamine). Liitumislepingu lisa sõlmimisel oli kohtu hinnangul poolte tahe suunatud just soodustingimustel (kohustus teenust kasutada) telefoni müügile ning leping loeti sõlmituks neid tingimusi silmas pidades (VÕS § 9 lg 3). Kui poolte tahe ei oleks olnud suunatud justnimelt eeltoodud tingimustele tuginedes, siis oleks kostja telefoni kohe täishinnaga välja ostnud, mida ta aga ei soovinud teha. Järelikult oli tähtajaline teenuse kasutamise kohustus lepingu sõlmimise aluseks. Kohus leiab, et liitumislepingu lõpetamisega on ennetähtaegselt lõpetatud ka liitumislepingu lisa, sest liitumislepingu lisa ei ole kokku lepitud tingimustel võimalik enam täita. Liitumislepingu lisa (krediiditingimusega müügileping) kohaselt kohustub klient tähtajalise lepingu/kohustuse ennetähtaegse lõpetamise korral tasuma lepingu/kohustuse lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu, suuruses 307,48 eurot, millega hüvitatakse osaliselt tähtajalise lepingu/kohustuse sõlmimisega seoses Diililt saadus soodushinnaga seadme maksumuse või saadud soodustuse. Antud käsitlustasu suurus väheneb proportsionaalselt lepingut täidetud aja võrra. Seega on hagejal kohtu hinnangul õigus nõuda käsitlustasu summas 307,48 eurot, mis on seadme väärtus. Kuivõrd kostja täitis lepingut detsember 2014 veebruar 2015, vähenes ka käsitlustasu. Hageja nõuab seadme väärtuse jääki summas 280,26 eurot (märtsikuu arvel toodud seadme tasu 9,48 eurot, aprillikuu arves toodud seadme tasu 6,32 eurot, seadme väärtuse jääk 264,46 eurot). Krediiditingimustega müügilepingu lõppemisel muutus kogus summa sissenõutavaks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seadme väärtuse jääk summas 280,26 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivist eelnimetatud summalt. Märtsikuus esitatud arves märgitud seadme tasu 9,48 euro osas nõuab hageja viivist perioodil 19.04.2015-16.11.2015. Aprillikuu arves märgitud summa osas nõuab hageja viivist perioodil 20.05.2015-16.11.2015. Viivisemääraks on hageja arvestanud 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest (Telia üldtingimused p 4.10). Kuna liitumislepingu lisa puhul on tegemist segalepinguga (tarbijamüügi- ja krediidileping, vt ülaltoodud põhjendusi), siis tuleb taolise lepingu puhul tarbijalt viivise nõude esitamisel arvestada VÕS §-s 415 sätestatuga. VÕS § 415 lg 1 lause 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 koosmõjus VÕS § 94 lg 1 kohaselt on seadusjärgseks viivisemääraks 0,022% (8,05%/365) päevas iga viivitatud päeva eest. Viivise summa oleks seega 11,22 eurot (9,48€x0,022%/100x212p ja 270,78€x0,022%/100x181p), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.