Ants Pihlapi avaldused Andrei Maksimenko, Marge Uibu ja Üllar Pihlapi vastu üle võõra kinnisasja avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning kinnistusraamatusse kannete tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. märtsi 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Maksimenko, määruskaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad: Puudutatud isik 1: Andrei Maksimenko (ik: XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Puudutatud isik 2: Marge Uibu (ik: XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv Puudutatud isik 3: Üllar Pihlap (ik: XXXXXXXXX), esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja (avaldaja): Ants Pihlap (ik: XXXXXXXXX), esindaja Mihkel Nukka Kohtu poolt kaasatud puudutatud isikud: Rainer Vainola (ik: XXXXXXXXX)
esindajad
Marge
Uibu
ja
Üllar
Pihlapi
Teet Jagomägi (ik: XXXXXXXX) Peeter Muiste (ik: XXXXXXXXXX) Kuldar Parv (ik: XXXXXXXXX) Vello Otsa (ik: XXXXXXXXXX) Konguta vald (vallavalitsuse kaudu)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 31. märtsi 2016 määrus muutmata.
Jätta Andrei Maksimenko, Marge Uibu ja Üllar Pihlapi määruskaebused rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda, ringkonnakohtus võrdsetes osades Andrei Maksimenko, Marge Uibu ja Üllar Pihlapi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Ants Pihlap (avaldaja) esitas 05.11.2012 maakohtule Andrei Maksimenko vastu avalduse üle võõra kinnisasja avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja vastava märke kinnistusraamatusse kandmiseks (tsiviilasi nr 2-12-45176). 07.03.2013 esitas avaldaja juurdepääsunõude Marge Uibu vastu (tsiviilasi nr 2-13-10929) ja 22.01.2014 Üllar Pihlapi vastu (tsiviilasi nr 2-14-2883). Maakohus liitis 12.03.2013 ja 05.03.2014 määrustega tsiviilasjad nr 2-13-10929 ja 2-14-2883 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-12-45176. Avaldaja lõplikuks nõudeks jäi tähtajatu piiranguteta juurdepääsuõiguse (sh mootorsõiduvahenditega) saamine talle kuuluva XXXXXX kinnistu lahustükile (katastritunnus XXXXXX) üle BBB kinnistu (katastritunnusega XXXXXXXXX), CCC kinnistu (katastritunnusega XXXXXX), DDD kinnistu (katastritunnusega XXXXX), EEE kinnistu (katastritunnusega XXXXXXXXX), FFF kinnistu (katastritunnusega XXXXXX), GGG kinnistu (katastritunnusega XXXXXXX) ja HHH kinnistu (katastritunnusega XXXXXXXX) avalikult kasutatavale HHH teele ning kinnistute omanike nõusolekute tuvastamine vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Avalduse kohaselt on taotletav juurdepääs (tee nr 1) ajalooliselt väljakujunenud juurdepääs avaldaja kinnistult avalikult kasutatavale teele. Tee nr 1 kasutamisele avaldaja poolt on vastu Andrei Maksimenko (BBB kinnistu omanik/puudutatud isik 1), Marge Uibu (FFF kinnistu omanik/puudutatud isik 2) ja Üllar Pihlap (CCC kinnistu omanik/puudutatud isik 3). 2012. a sulges A. Maksimenko tee nr 1 tõkkepuuga. 2012. a novembri lõpus ilmus M. Uibu kinnistule
liiklusmärk „Erateel sõidukeeld“. Puudutatud isikud 1, 2 ja 3 leiavad, et avaldaja peaks sõitma üle JJJ kinnistu (katastritunnus XXXXXXX), milline tee (tee nr 2) on teega nr 1 võrreldes enam kui kaks korda pikem ning hooajaliselt osaliselt läbimatu. Tee nr 2 aastaringselt sõidetavaks muutmine maksab AS Eesti Teed hinnapakkumise põhjal 15 170 eurot ning on vaja saada Keskkonnaameti luba, mis Keskkonnaameti seisukohta arvestades on ebatõenäoline. Koormatavate kinnisasjade omanike huvid ei kaalu üles avaldaja huvi saada juurdepääs mööda teed nr 1. Kuivõrd kellelgi teisel peale avaldaja ei ole keelatud teed nr 1 kasutada, siis ei muutuks puudutatud isikute jaoks mitte midagi, kui ka avaldaja seda teed kasutab. Avaldaja soovib XXXXXX kinnistule alaliselt elama asuda, kuid vaidlus ei ole võimaldanud seda teha.
2.A. Maksimenko leidis, et avaldajal puudub alus nõuda juurdepääsu üle BBB kinnistu, kuna avaldaja kinnistule on tagatud juurdepääs üle JJJ kinnistu. Tee nr 2 on transpordivahenditega läbitav.
3.M. Uibu oli seisukohal, et avaldaja nõue on põhjendamatu. Avaldajal on juurdepääs oma kinnistule mööda JJJ kinnistut läbivat teed. Tee on heas korras ja vajab vaid kerget kruusaga korrastamist lühikesel lõigul, milleks on ka Keskkonnaameti luba. Tee nr 1 on pinnase sulades mitmes lõigus halvemini läbitav kui tee nr 2. Avaldaja omavoliline liiklemine ning pehme pinnasega aastaajal raskete masinatega ehitusmaterjalide ja puidu vedu on tee seisukorda märkimisväärselt halvendanud. Teed nr 1 kasutavad jalgsi KKK äärde jõudmiseks peamiselt ümberkaudsete kinnistute omanikud, nende väikesed lapsed ja eakad inimesed. Avaldaja ja tema pereliikmete planeeritava külalistemaja, sauna ja paadilaenutuse tekitatud aktiivne liiklus igat liiki transpordivahenditega seab ohtu tee heakorra, liiklusohutuse ja ümbruskonna inimeste elukeskkonna. Avaldaja ei ole eratee kasutamise küsimuses M. Uibu poole pöördunud, vaid pöördus esimese sammuna kohtu poole.
4.Ü. Pihlap leidis, et avaldajal puudub alus nõuda juurdepääsu mööda teed nr 1, kuna avaldaja pääseb oma kinnistule üle JJJ kinnistu.
5.Maakohus kaasas puudutatud isikutena menetlusse Rainer Vainola, Teet Jagomägi (ei vastanud kohtule), Peeter Muiste, Kuldar Parve, Vello Otsa ja Konguta valla. V. Otsa (JJJ kinnistu omanik) vastas, et lubab avaldajal ka tulevikus kasutada tema kinnistul kulgevat teed nr 2. Tee on igal ajal läbitav. K. Parv (HHH kinnistu omanik) vastas, et ei takista üle oma kinnistu sõitmist, kui ei tekitata kahju tema kinnistule. Ta ei soovi, et tee nr 1 muutuks avalikuks üldkasutatavaks teeks. K. Parv oli seisukohal, et avaldaja võiks kasutada teed nr 2. Tee nr 2 on läbitav, kuigi vajab natuke korrastamist. P. Muiste (GGG kinnistu omanik) vastas, et avaldaja kinnistule on olemas juurdepääs mööda teed nr 2, mis on halvemini läbitav vaid talvel paksu lume korral, kuid ka tee nr 1 on talvel läbitav vaid siis, kui omanikud selle lumest puhta hoiavad. Kuna on olemas ka teine tee, siis on puudutatud isikutel 1, 2 ja 3 õigus reguleerida erateel liiklust nendele kuuluvate kinnistute ulatuses. Segadust tekitab avaldaja kinnistule kavandatava ehitise otstarve. R. Vainola (DDD kinnistu omanik) seisukoha kohaselt kasutavad teed nr 1 mitmed läheduses asuvate kinnistute omanikud. Väide, et avaldaja liikumine suurendab oluliselt liiklussagedust, on alusetu. Juurdepääsuks ei sobi JJJ kinnistul kulgev katteta pinnastee, kuna see eeldab nimetatud tee täielikku uuesti ehitamist, kuid selle vastu on maa omanik. Konguta vald leidis, et vaidlus tuleks lahendada tervikuna kõigi naabrite suhtes siduvalt ja teha vastavad märked kinnistusraamatusse.
MAAKOHTU LAHEND
6.Tartu Maakohus rahuldas 31. märtsi 2016 määrusega avalduse osaliselt ning määras XXXXXX kinnistu (kinnistu nr XXXX; katastritunnusega XXXXXXX; KKK maatükk) igakordse omaniku kasuks tähtajatu piiranguteta juurdepääsuõiguse (sh mootorsõiduvahenditega, mille täismass ei ületa 5 t) üle BBB kinnistu (katastritunnusega XXXXXXX, omanik Andrei Maksimenko), FFF kinnistu (katastritunnusega XXXXXXXX, omanik Marge Uibu), CCC kinnistu (katastritunnusega XXXXXXXXXX, omanik Üllar Pihlap) avalikult kasutatavale HHH-Luha teele. Maakohus määras juurdepääsutee asukoha nii, nagu see on märgitud juurdepääsutee asukoha plaanil, mis on kohtumääruse lahutamatuks osaks. Maakohus kohustas Andrei Maksimenkot, Marge Uibut ja Üllar Pihlapit andma vastavalt nõusolek märkuse kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX III jakku, registriosa nr XXX III jakku ja registriosa nr XXX III jakku juurdepääsu kohta kinnistule XXXXXX (katastritunnusega XXXXXXX) selle igakordse omaniku kasuks määruse punktides 1 ja 2 määratud tingimustel. Määrus asendab Andrei Maksimenko, Marge Uibu ja Üllar Pihlapi tahteavaldusi. Maakohus jättis kuni kohtulahendi jõustumiseni kehtima Tartu Maakohtu 20. novembri 2012, 20. mai 2013 ja 4. veebruari 2014 määrustega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt on tee nr 1 ajalooliselt väljakujunenud ligipääs avalikult kasutatavale teele. Tee ajaloolist tausta on kinnitanud Konguta vald. Konguta Vallavalitsuse 28.11.2012 korraldusega nr 175 anti avaldajale nõusolek XXXXXX kinnistule (katastritunnus XXXXXXXXX) juurepääsutee rajamiseks (ehitisregistri kood XXXX). Valla seisukohtadega on nõustunud ka Keskkonnaamet 22.12.2011 vastuses nr JT 6-6/37/176-2. Tee nr 1 ajaloolisusele ja selle varasemale avalikule kasutamisele viitavad ka mitmed muud tõendid. Näiteks kohustati Konguta Vallavalitsuse 13.05.1993 määrusega nr 17 Ü. Pihlapi isa Jaan Pihlapit säilitama maaüksust läbiv üldkasutatav tee. Ü. Pihlap jagas CCC kinnistu kaheks katastriüksuseks – CCC ja BBB. Konguta Vallavolikogu 16.02.2011 otsusega nr 79 määrati BBB katastriüksuse sihtotstarbeks 100%-liselt transporditee, märgiti, et BBB katastriüksus on juurdepääsuteeks piirnevatele kinnistuomanikele ning kohustati kinnistu omanikku pärast muudatuste registreerimist sõlmima piirnevate kinnistute omanikega, kes juurdepääsuteed kasutavad, notariaalne kokkulepe tee kasutamise osas, mis tuli kinnistusraamatusse kanda. Konguta Vallavalitsuse 17.11.1997 korraldusega nr 207 seati Enno-Alfred Kõivule (M. Uibu isa) kohustus FFF maaüksuse ostueesõigusega erastamisel mitte takistada liiklust katastriüksust läbival teel. Aastaid KKK piirkonnas elanud ning Konguta sovhoosi ja hiljem Riikliku metsamajandi metsainsenerina töötanud Jüri Paurson selgitas, et tee nr 1 on kasutuses olnud juba 19. sajandi lõpust alates, tee nr 1 on aktiivselt kasutuses ja aastaringselt läbitav igat liiki transpordiga. Tee nr 1 järjepidevale kasutusele ja ajaloolisusele on viidanud ka puudutatud isik R. Vainola. R. Vainola on märkinud, et teed nr 1 on puudutatud isikud 1, 2 ja 3 keelanud kasutada üksnes avaldajal ja tema pereliikmetel. Lembit Kapauni ütlustest 26.08.2015 kohtuistungil nähtub üheselt, et valdavalt kasutavad lähedal asuvate kinnistute omanikud teed, mis kulgeb üle Rähni kinnistu. Kuna dokumentidest ilmneb, et tegemist on olnud ajaloolise ligipääsuga järve äärde, siis tuleb sellest ka lähtuda. Nõustuda tuleb avaldaja seisukohaga, et A. Maksimenko pidi Ü. Pihlapilt kinnistut ostes arvestama BBB sihtotstarbega. A. Maksimenko puhul käib vaidlus ainult sõidutee osas, mis on iseseisev kinnistu. Tee ostupakkumise mittevastuvõtmist ei saa avaldajale ette heita. Seega puudub otseselt alus keelata juurdepääsuõigus avaldajale põhjusel, et see riivaks liigselt puudutatud isikute privaatsust või suurendaks oluliselt liiklussagedust, sest teed nr 1 kasutavad kõigi teiste naabruses paiknevate kinnistute omanikud, kellele ei ole piiranguid seni tehtud. Eelnevast tulenevalt ei kaalu koormatavate kinnisasjade omanike huvid üles avaldaja huvi
saada juurdepääs üle puudutatud isikute kinnistute, kuivõrd puudutatud isikute jaoks ei muutuks reaalselt mitte midagi, kui ka avaldaja nimetatud lühemat teed kasutab, mida mööda on ta juba aastaid XXXXXX kinnistule läinud ja mida on ka ajalooliselt liiklemiseks kasutatud. Kaaluda tuleb ka seda, milliseid kulutusi peaks juurdepääsuõiguse taotleja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas teise isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla taotleja jaoks oluliselt odavam ja teise kinnisasja omanikku vähem koormav. Tõendamist on leidnud, et JJJ kinnistut läbiv lõik on märjal aastaajal läbipääsmatu ja raskelt läbitav seetõttu, et seal on rohkelt puujuuri ning tee on väga auklik, lõhkudes ka kuival ajal ülemäära mootorsõidukit. Peale selle saab sel juhul ülemääraselt kahjustatud looduskeskkond. Eelnevat kinnitas ka XXXXXX kinnistule ehitatud hoone projektijuht Margus Remmel. Tee nr 1 on ainus aastaringselt kasutatav tee, mille kaudu on võimalik pääseda avaldaja kinnistult avalikult kasutatavale teele. JJJ kinnistut läbiva tee aastaringselt sõidetavaks muutmine läheb AS Eesti Teed hinnapakkumise kohaselt maksma 15 170,40 eurot. Seejuures on tee ehituseks vaja saada Keskkonnaameti nõusolek, kuivõrd Keskkonnaamet on kinnitanud, et seal kasvab ohustatud kaitsealune taimeliik, mis satub ehitustööde teostamise käigus ohtu. Seda asjaolu arvestades ei ole õige suunata avaldaja üheselt kasutama teed nr 2 või kohustada teda panustama nimetatud tee korrastamisse omavahendite arvelt. JJJ kinnistu omanik V. Otsa on maininud, et tema ei ole nõus, et keegi teed nr 2 ehitama asuks. M. Uibo märgitu, et tee nr 2 on juba aastakümneid olnud peamiseks avalikult teelt KKK äärde viivaks teeks ning nimetatud teed (KKK tee – teeregistri number 3310047) on lubanud 2014. a hakata rekonstrueerima ja edaspidi hooldama RMK, ei vasta avaldaja arvates tõele, kuna maaomanikud on sellele vastu olnud. Samuti ei ole teeregistris KKK nimelist teed, vaid viidatud numbrile vastab HHH-Luha tee. HHH-Luha teelt on avaldajal vaja liikuda veel 734 meetrit mööda metsavahelisel pinnasel kulgevat rada, mida ei ole teeregistris üldse olemas. Nimetatud teed ei hooldata ja kui isegi otsustatakse, et seda asutakse tegema, on vaja saada Keskkonnaameti nõusolek, mis Keskkonnaameti vastuse kohaselt tundub ebatõenäoline. Kohus nõustus eelnevaga, kuna vastupidist pole tõendatud. See, kas juurdepääsuõigus tuleb anda sõidukitega liikumiseks, oleneb muuhulgas sellest, kas kinnistu ja sellel asuvate hoonete sihtotstarbeline kasutamine on võimalik ilma sõidukiga kinnistule pääsemata või mitte. Kohus arvestas avaldaja kõrge eaga, kuid mitte elukoha planeerimisega KKK maatükil. Kohus leidis, et kui saavutatakse kokkulepe metsaveoks JJJ kinnistu omanikuga, siis ainult seda teed tuleb sihtotstarbeliselt kasutada. Vaidlus ongi saanud alguse sellest, et naabrid ei ole olnud rahul sellega, et nendega kooskõlastamata on toimunud raskeveokitega teel nr 1 sõitmised ning avaldaja ei ole pidanud vajalikuks maaomanikele tekitatud kahjusid hüvitada. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata tee nr 1 kaudu XXXXXX kinnistult ligipääs avalikult kasutatavale teele vaid mootorsõidukitega, mille täismass ei ületa 5 tonni. Sellega peaks olema välistatud teele nr 1 suuremate kahjustuste tekitamine. Kohus ei pidanud mõistlikuks hakata ise kindlaks määrama juurdepääsutasu, lähtudes sellest, et kui tasu saamise soovi pole avaldatud, siis tuleb seda tõlgendada tasunõudest loobumisena. See ei võta koormatud kinnisasja omanikult õigust edaspidi tasu nõuda. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldab avalduse osaliselt ning, et kohus on püüdnud osapooli lepitada ja teostanud igakülgset selgitamiskohustust, kuid menetlusosalised ei ole saavutanud üksteist rahuldavat arusaamist, pole õiglane jätta menetluskulusid tervenisti avaldaja või mõne teise menetlusosalise kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Andrei Maksimenko esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. märtsi 2016 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta Ants Pihlapi avaldus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole avaldajale tehtud takistusi kinnistule pääsemiseks jalgsi. Avaldajal on teed sulgenud tõkkepuu juurest oma kinnistule maad ca 100 meetrit (III kd, tl 16). Riigikohtu praktika järgi peab elamiseks kasutatavale kinnisasjale reeglina olema vähemalt üks autoga juurdepääs. Samas maakohus tuvastas, et avaldaja kinnistul ei ela ega planeeri sinna elama asuda. Avaldajal on kinnistul pooleliolev saun vm väikeehitis. Eelnevast tulenevalt ei oleks kohus tohtinud tagada avaldajale autoga juurdepääsu; 2) on kohus teostanud huvide kaalumist ebapiisavalt. Tee nr 1 ei ole ajalooline ligipääs. Mõlemad teed on rajatud ligikaudu samal ajal, 70-ndatel aastatel. Kohtu viited, nagu oleks tee nr 1 rajatud juba 19. sajandi lõpul, ei ole millegagi kinnitust leidnud. Kohtu viited Konguta valla 1997., 2011. ja 2012. a haldusaktidele ei oma selles plaanis tähendust, sest selleks ajaks olid mõlemad teed juba paarkümmend aastat eksisteerinud. Määruskaebuse esitaja esitab 1939. a kaardi, kus teed nr 1 ei ole veel olemas. Juurdepääsuteed on võrdse pikkusega. Tee nr 2 puutub avalikult kasutatava HHH-Luha teega mitte 1800 meetri kaugusel, vaid ca 710 meetri kaugusel (kaart tl 152). Keskkonnaamet ei ole andnud kategoorilisi arvamusi ühe või teise tee kasuks. Keskkonnaamet on soovinud, et ta saaks kooskõlastada ühe või teise tee kapitaalremondi, et see ei kahjustaks loodust. Keskkonnaamet on 19.01.2013 kirjas märkinud, et annab nõusoleku tee nr 2 kruusaga täitmiseks ja tee aastaringseks kasutamiseks. 3) puuduvad tõendid, mis lubaksid järeldada, et tee nr 2 ei ole aastaringselt läbitav. Kohus ei ole arvestanud V. Otsa ja L. Kapauni ütlustega, mille kohaselt on tee nr 2 aastaringselt läbitav. Samuti ei ole arvestatud puudutatud isikute K. Parve ja P. Muiste selgitusi tee nr 2 normaalsest läbitavusest. Tee nr 1 läbib kaheksat kinnistut, millest puudutatud isikud 1-3 on väljendanud selget tahet, mille kohaselt peaks avaldaja kasutama teed nr 2. Tee nr 2 omanik V. Otsa on nõus selle kasutamisega juurdepääsuna, nõudmata selle eest tasu ja olles ka nõus vastavalt vajadusele tee parandamisega. Sellises olukorras peaks eelistama paljude kinnistuomanike huve avaldaja huvile ning seda isegi siis, kui avaldaja peakski tegema teele nr 2 mõningaid kulutusi. AS Eesti Teed hinnapakkumises antakse hind kruusakattega tee ehituseks, mitte tee aastaringselt läbitavaks muutmiseks.
8.M. Uibu esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. märtsi 2016 määruse tühistamist ja Ants Pihlapi avalduse rahuldamata jätmist. Alternatiivselt palub M. Uibu määrata XXXXXX kinnistu (kinnistu nr XXXXXXX; katastritunnusega XXXXXXXX; KKK maatükk) igakordse omaniku kasuks tähtajatu piiranguteta juurdepääsuõigus (sh mootorsõiduvahenditega, mille täismass ei ületa 5 t) üle JJJ kinnistu (katastritunnusega XXXXXXX, omanik Vello Otsa) avalikult kasutatavale HHH-Luha teele. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta avaldaja kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on täitmata avalduse rahuldamise põhieeldus – kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu puudumine. Avaldaja kinnistule on tagatud juurdepääs üle JJJ kinnistu (tee nr 2). P. Muiste on kinnitanud, et tee nr 2 on halvemini läbitav vaid talvel paksu lume korral. Ka tee nr 1 on talvel läbitav vaid siis, kui omanikud selle lumest puhta hoiavad. K. Parv avaldas, et hoopis tee nr 1 on hetkel läbimatu ning ta soovib, et avaldaja kasutaks teed nr 2. Kui vähemasti
neli puudutatud isikut (sh JJJ kinnistu omanik) väidavad, et tee nr 2 on aastaringselt sõiduautoga läbitav, siis puudub alus selles kahelda. Vastupidist väitis XXXXXX kinnistule ehitatava hoone projektijuht M. Remmel, kuid tema on avaldaja abikaasa lähisugulane, seega kindlasti mitte erapooletu isik. Eesti kliimas ei ole ükski tee iseenesest aastaringselt läbitav, selleks tuleb teed hooldada; 2) on juurdepääsuteed nr 1 ja 2 praktiliselt ühepikkused, vastavalt 690 ja 710 meetrit, mõõdetuna avalikult kasutatavalt HHH-Luha teelt kuni avaldaja kinnisasja lahustükini. Mõlemad on ühtviisi katteta metsateed. Seega ei ole ühepikkuste ja ühelaadsete juurdepääsuteede kasutamise osas avaldaja jaoks sisulist vahet; 3) läbivad M. Uibu kinnistut mõlemad teed. Tee nr 2 on avalikus kasutuses, seda hooldab vald ja kasutavad kõik ümbruskonna kinnistute omanikud. M. Uibu on huvitatud, et mootorsõidukitega liiklemiseks kasutataks ainult ühte tema kinnistut läbivat teed. 2012. a novembris paigaldati teele nr 1 FFF kinnistul liiklusmärk „Erateel sõidukeeld“ eesmärgiga teelõigul liikluskoormust maksimaalselt vähendada, sest see asub kõige lähemal elamule; 4) on mõlema tee läheduses I kaitsekategooriasse kuuluva liigi sinise kopsurohu kasvukohad. Kuna tee nr 2 on aastaringses kasutuses, ei ole võimalik selle määramisega juurdepääsuks avaldaja kinnisasja lahustükile kahjustada sinise kopsurohu kasvukoha seisundit; 5) ei ole tee nr 1 ajalooliselt väljakujunenud ligipääs avalikult kasutatavale teele. Konguta Vallavalitsuse 17.11.1997 korraldusega nr 207 seati E.-A. Kõivule kohustus FFF maaüksuse ostueesõigusega erastamisel mitte takistada liiklust katastriüksust läbival teel. Silmas on peetud teed nr 2, mis oli ja on ka praegu avalikus kasutuses. Tartu maavanema 16.03.1998 korraldus nr 97 maa erastamisel eritingimusi ette ei näe; 6) tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldus on põhjendamatu ja avaldaja ei nõustunud kohtu kompromissettepanekuga, mis oli kõigile teistele menetlusosalistele sobiv.
9.Üllar Pihlap esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. märtsi 2016 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta Ants Pihlapi avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) puudub avalduse rahuldamiseks vajalik eeldus, kuna avaldaja kinnistule on tagatud juurdepääs üle JJJ kinnistu ja AÕS § 156 lg-t 1 ei ole põhjust rakendada; 2) ei ole tee nr 1 ajalooliselt väljakujunenud ligipääs. Lisatud 1939. a kaardil teed nr 1 ei ole. Samas isegi kui tegemist oleks ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsuga, siis alternatiivse juurdepääsu olemasolul on avalduse rahuldamine vastuolus AÕS § 156 lg-ga 1; 3) jääb arusaamatuks, miks otsustas kohus määrata juurdepääsutee olukorras, kus puudutatud isikud ei ole tee piiramatu kasutamisega nõus. Avaldajal on olemas juurdepääs JJJ kinnistu kaudu, mis ei häiriks kedagi. Teed nr 1 ja 2 on sarnase kvaliteediga. Teed nr 2 ei ole vaja ehitada, vaid vajadusel parandada. Teed nr 1 tuleb samuti parandada; 4) tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Äärmiselt ebaõiglane oleks jätta TsMS § 172 lg 1 esimene lause kohaldamata, arvestades, et kohtumäärusega toimub isiku õiguste piiramine avaldaja huvides. TsMS § 172 lg 1 viimase lause kohaldamiseks puudub alus. Olukorras, kus avaldaja oli esitanud kohtule valeandmed alternatiivse tee olemasolu kohta, on eriti ebamõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
10.Ants Pihlap vaidleb Üllar Pihlapi, Marge Uibu ja Andrei Maksimenko määruskaebustele vastu ning taotleb nende rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulude solidaarselt määruskaebuse esitajate kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuvastas kohus õigesti, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud eeldused avaldaja kinnistule juurdepääsu määramiseks on täidetud; 2) tuvastas kohus põhjendatult, et tee nr 1 on ajalooliselt välja kujunenud juurdepääs avaldaja kinnistule. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja pääses oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele üle M. Uibu, A. Maksimenko, Ü. Pihlapi, T. Jagomägi, R. Vainola ja P. Muiste kinnisasjade. Asjaolu, et teed nr 1 on ajalooliselt kasutatud XXXXXX kinnistule pääsemiseks, kinnitavad määruses viidatud tõendid. Määruskaebustele lisatud kaart tõendab, et 1939. a oli tee nr 1 olemas. Samas kaardilt ei nähtu, millisest allikast dokument pärineb; 3) on Riigikohus leidnud (3-2-1-36-09, p 10), et olukorras, kus avaldajal katkestati senine ligipääs avalikult kasutatava teega, ei tule kohtul kaaluda, kas avaldajal oleks võimalik saada juurdepääs vähem koormaval viisil mujalt kui üle kostja (määruskaebuse esitajate) kinnistu ega kaaluda kõigi avaldaja naaberkinnistute omanike kaasamist. Eeltoodust hoolimata viis kohus läbi põhjaliku eelmenetluse ja võttis huvide kaalumisel arvesse kõik olulised asjaolud; 4) leidis kohus põhjendatult, et ei ole mõistlik määrata juurdepääsu mööda teed nr 2, kui tee nr 1 on kasutusvalmis, kuid tee nr 2 aastaringselt kasutamiseks on vaja teha märkimisväärseid kulutusi (AS Eesti Teed hinnapakkumise kohaselt 15 170,40 eurot). Seejuures on JJJ kinnistu omanik V. Otsa kinnitanud, et ei luba enda kinnistul teeehitusega tegeleda. Tee nr 1 on kruusakattega ja oluliselt paremas seisus. Kohus leidis õigesti, et määruskaebuse esitajate huvid ei kaalu üles avaldaja huvi saada juurdepääs üle puudutatud isikute kinnistute, kuivõrd kellelgi teisel peale avaldaja ei ole keelatud teed nr 1 kasutada. A. Maksimenko puhul käib vaidlus puhtalt sõidutee osas, mis on iseseisev kinnistu. Kohus arvestas õigesti Konguta Vallavalitsuse 13.05.1993 määrusega nr 17 ja 17.11.1997 korraldusega nr 207, millest tulenevalt pidid nii Ü. Pihlap kui A. Maksimenko arvestama, et teed nr 1 kasutatakse avaldaja kinnistule ligipääsemiseks liiklusvahenditega. Kohus arvestas põhjendatult ka Keskkonnaameti seisukohta, mille järgi on keskkonna seisukohalt ohutum määrata juurdepääsuks tee nr 1; 5) ei ole tänapäeval mõeldav, et metsas asuva kinnistu juurde ei ole võimalik pääseda mootorsõidukiga. Kinnistu kasutamisega kaasneb jäätmete äraveo ja kanalisatsiooni tühjendamise vajadus. Samuti arvestas kohus põhjendatult avaldaja kõrge eaga. Avaldaja asus 2016. a kevadel kinnistule elama. Tee nr 2 oli suurvee ajal ja vihmaperioodil läbimatu; 6) on ebaõige väide, et avaldaja loobus tee nr 1 kasutamisest ega ole olnud nõus osalema tee nr 1 korrashoius. Avaldaja kinnitas 26.08.2015 istungil, et on nõus korrashoius osalema; 7) jättis kohus põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus suunas pooli kompromissile ja määruskaebuse esitajad keeldusid kategooriliselt tee nr 1 mootorsõidukiga kasutamisest, siis oleks avaldajalt menetluskulude väljamõistmine selgelt ebaõiglane.
KOHALIKU OMAVALITSUSE SEISUKOHT
11.Konguta Vallavalitsus esitas seisukoha, mille kohaselt ei pea vallavalitsus otstarbekaks sekkuda eraisikute tsiviilvaidlusesse teede kasutamise üle.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
31.märtsi 2016 määrus muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas määruses korrata.
13.Vastuseks määruskaebustes esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud asjaoludele ja tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult määranud XXXXXX kinnistu lahustükile juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle BBB, FFF ja CCC kinnistute (III kd, tl 126).
13.1.Maakohus on vaidlustatud määruses kaalunud avaldaja ja puudutatud isikute huve erinevate alternatiividega (I kd, tl 25) avaldajale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks ning seda ka vastavalt TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatule põhjendanud. Määruskaebustes esitatud vastupidine seisukoht on ebaõige. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et juurdepääsu andmise nõude näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada avaldaja ja puudutatud isikute huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ning nendega tuleb vastastikku arvestada tagamaks kinnisasjade omanike mõistlik ühiselu. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus põhjalikult kaalunud avaldaja ja puudutatud isikute huvisid kahe erineva alternatiiviga avaldajale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks ning asunud õiglasele ja põhjendatud seisukohale, et avaldajal on õigus kasutada juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, mis läbib ka määruskaebuste esitajate kinnisasju. Seejuures on maakohus arvestanud juurdepääsu koormavust puudutatud isikute kinnisasjadel elavatele isikutele, väljakujunenud tavaga juurdepääsu kasutamisel, Keskkonnaameti ja Konguta Vallavalitsuse arvamustega. Maakohus arvestas ka mõlema juurdepääsutee seisundit, samuti seda, et teistele isikutele peale avaldaja ei ole tehtud takistusi juurdepääsu kasutamisel. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus arvestanud ka kõikide määruskaebuse esitajate seisukohtadega (sh K. Parve ja V. Otsa seisukohaga) ning üksikasjalikult põhjendanud, miks ei ole põhjendatud määrata juurdepääsuteed avaldaja kinnistule juurdepääsutee nr 2 kaudu. Juurdepääsu määramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole juurdepääsu määramisel diskretsioonipiiridest väljunud ning seetõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Pelgalt asjaolu, et määruskaebuse esitajad ei nõustu maakohtu põhjendustega, et tähenda seda, et maakohus oleks põhjendamiskohustust rikkunud ning avaldaja ja puudutatud isikute huve ebaõigesti kaalunud.
13.2.Asja materjalidest nähtuvalt ei piirne Ellamärgi kinnistu lahustükk üheski kohas avalikult kasutatava teega ning avaldajal on õigus nõuda juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Asjaolust, et avaldajal on võimalik pääseda oma kinnisasjale võõraste maatükkide kaudu (tee nr 1 ja tee nr 2), on määruskaebuse esitajad teinud eksliku järelduse, et avaldajal on juurdepääs olemas ning tal puudub õigus juurdepääsu AÕS § 156 lg 1 alusel nõuda.
13.3.Maakohus on määranud avaldaja kinnistule juurdepääsu mootorsõiduvahendiga, mille täismass ei ületa 5 tonni ning seda ka põhjendanud. Selline maakohtu seisukoht on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt näiteks lahend nr 3-2-1-85-05, p 22) ja asjas esitatud tõenditega ning A. Maksimenko väide, et avaldaja võiks kasutada tema kinnistut (teemaad) avalikult kasutatavale teele vaid jalgsi, ei ole õige.
Avaldaja kinnistul paikneb seaduslikul alusel ehitatud suvemaja (I kd, tl 16-19) ning puuduvad tõendid, et avaldaja kasutaks nimetatud ehitist muul otstarbel kui elamiseks.
13.4.Maakohus on avaldaja ja puudutatud isikute huvide kaalumisel põhjendatult arvestanud sellega, et tee nr 1 puhul on tegemist pikema aja jooksul väljakujunenud juurdepääsuga avaldaja kinnistule ning määruskaebustes esitatud vastupidine seisukoht on ebaõige. Seejuures on maakohus põhjendatult tuginenud muu hulgas Konguta Vallavalitsuse seisukohale ning Konguta Vallavalitsuse ja Konguta Vallavolikogu õigusaktidele (III kd, tl 62-66) ning huvitatud isiku R. Vainola seisukohale. M. Uibu väide, et Konguta Vallavalitsuse 17.11.1997 korralduses nr 207 peeti silmas teed nr 2, on ekslik. See, et Tartu maavanema 16.03.1998 korralduses nr 978 ei näinud maa erastamise eritingimusi, et tähenda, et M. Uibu võiks takistada liiklust katastriüksust läbival teel. Määruskaebusele lisatud kaart (III kd, tl 139) ei tõenda, et tee nr 1 puhul ei ole tegemist pikema aja jooksul väljakujunenud juurdepääsuga ning, et väidetavalt 1939. a nimetatud teed olemas ei olnud.
13.5.Keskkonnaameti 01.09.2015 arvamuses (III kd, tl 13-14) märgitu kohaselt tee nr 1 (mille kaudu maakohus määras juurdepääsutee) praeguses intensiivsuses kasutamine ning eeldatavasti ka tee teatud ulatuses hooldamine läheduses paikneva sinise kopsurohu kasvuala ei ohusta. Samas on arvamuses märgitud, et kui teed nr 2 (alternatiivne võimalus avalikult kasutatavale teele saamiseks) soovitakse senisest aktiivsemalt kasutusele võtta ning selleks on vajalik tee seisundi parandamine, võib selline tegevus kahjustada I kaitsekategooriasse kuuluva sinise kopsurohu kasvukoha seisundit. Kuivõrd maakohus on õigesti tuvastanud, et tee nr 2 on võrreldes teega nr 1 halvemas seisukorras ning halva ilmaga osaliselt läbimatu, siis on maakohus juurdepääsutee määramisel põhjendatult eelmärgitud Keskkonnaameti arvamusega arvestanud. Siinjuures juhib ringkonnakohus A. Maksimenko tähelepanu sellele, et Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 10.01.2013 vastuses (I kd, tl 95) ei ole käsitletud tee nr 2 aktiivsema kasutamise mõju sinise kopsurohu kasvukoha seisundile. Asja materjalidest nähtuvalt kasutavad teed nr 1 juurdepääsuna enamus lähedalasuvatest kinnistute omanikest ning ka see asjaolu kummutab määruskaebus esitajate väite, justkui oleksid tee nr 1 ja tee nr 2 sarnases seisukorras ning avaldajale tuleks määrata juurdepääs tee nr 2 kaudu. Juurdepääsutee pikkuse kui iseseisva kriteeriumiga ei ole maakohus juurdepääsutee määramisel arvestanud.
13.6.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidluse asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Asja materjalidest nähtuvalt oli avaldaja sunnitud kohtusse pöörduma puudutatud isikute käitumise tõttu ning kuna avaldus oli põhjendatud, ei ole õige Ü. Pihlapi ja M. Uibu seisukoht, et maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud avaldaja kanda.
14.Seoses määruskaebuste rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel võrdsetes osades A. Maksimenko, M. Uibu ja Ü. Pihlapi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.