Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2014.a aprillikuu eest. Hoiatuse kohaselt fikseeriti 22.04.2014. a tööandja sisekontrolli tulemusel sõidudokumentide kontrolli ja piletimüügi korra rikkumine hageja poolt. Hageja leidis, et nimetatud rikkumised ja kostja sellekohased väited on tõendamata, mistõttu on hoiatus tühine. Reisija, kellele hageja väidetavalt jättis pileti väljastamata, sõitis kuupiletiga, ta ei ostnud bussist piletit, vaid näitas hagejale kuupiletit. Kui kontrolör tuvastab rikkumise, peaks selle fikseerimine toimuma koheselt, antud juhul on tegemist tagantjärele hageja alusetu süüdistamisega piletiraha omastamises. Kontrolör ei ole koostanud rikkumise kohta akti, samuti ei koostatud akti reisijale piletita sõidu eest. Hagejale koostati hoiatus kontrolöri seletuskirja alusel. Põhjuseta hoiatuse tegemise näol, mille alusel jäetakse määramata lisatasu, on tegemist töötaja õiguste rikkumisega. Sellest tulenevalt on hagejal põhjendatud huvi taotleda hoiatuse tühisuse tuvastamist ning 2014. a aprillikuu tööülesannete täitmise eest lisatasu, samuti põhitasu 10 töötunni ja ületunnitöö lisatasu 10 tunni eest 2014. a märtsikuus väljamõistmist. Hageja vaidlustas tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise. 29.10.2014. a toimus Tartus hageja juhitud bussiga liiklusõnnetus - buss sõitis tagant otsa ees järsult pidurdanud sõiduautole. Ajavahemikul 31.10.2014.a – 31.01.2015.a oli hageja töövõimetu. 08.01.2015.a saatis kostja esindaja hagejale e-kirja töölepingu erakorralise ülesütlemise teatega. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole õiguspärane. Hageja ei põhjustanud liiklusõnnetust tahtlikult. Liiklusõnnetus toimus hageja hinnangul seetõttu, et bussi tagumised pidurid ei töötanud. Samuti ei ole töölepingu erakorraline ülesütlemine tehtud mõistliku aja jooksul. Kostja väide bussi tehnokontrolli tulemustest teadasaamise kohta 10.12.2014.a. on eksitav. Tehniline kontroll tehnoülevaatuse punktis teostati 03.11.2014.a. kostja töötaja R.T. poolt, kes oli teadlik, et bussi pidurid ei vasta nõuetele. R.T. väide, et bussi piduri probleemidega pöörduti töökotta alles 03.11.2014, ei ole tõene. Liiklusõnnetuse toimumise päeval helistas hageja koheselt ATKO Põlva osakonda, teatas liiklusõnnetusest ja teatas ka seda, et bussil parempoolsed rattad ei pidurdanud, mistõttu ei olnud võimalik ees pidurdavale autole otsasõitu vältida. Samuti teavitas hageja 29.10.2014 õhtul bussi üle andes pidurite puudumisest järgmisel päeval bussiga liinile minevat A.T.. Hageja väitel kontrollis ta enne liinile minekut bussi üldist tehnilist seisukorda. Märgutuled armatuurlaual on põlenud niikaua, kui hageja on selle bussiga sõitnud, s.o 3 aastat. Töökoja meister R.T. on kogu aeg väitnud, et ei saa aru, miks kontroll-lambid armatuurlaual põlevad, sest pidurid on bussil korras. Hagejal ei olnud põhjust R.T. sõnades kahelda, kuna buss läbib iga kuue kuu järel tehnoülevaatuse. Samuti ei ole võimalik bussijuhil liinile minnes kontrollida pidurite seisukorda. Eeltoodud asjaoludel taotles hageja kohtult TLS § 88 lg 1 p 5 alusel tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ajast, mil tööleping oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel ning TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmist.

Kontrolöri ettekande (tl 71) kohaselt tuli Kooli peatusest peale 2 reisijat ja Keskuse peatusest 2 reisijat, hageja reisijate dokumente ei kontrollinud. Üks Keskuse peatusest sisenenud reisija andis hagejale piletiraha, kuid juht temale piletit ei väljastanud, mis on oluline rikkumine – faktiliselt on tegemist piletiraha omastamisega hageja poolt. Hageja rikkus töölepingu p 2.2 ning ametijuhendi p 22, mille kohaselt on bussijuhi töökohustuseks müüa ja väljastada pileteid, samuti ametijuhendi p 37, mis kohustab bussijuhti kontrollima reisijate kuukaarte ja müüma pileteid. Seega on hagejapoolsed rikkumised tõendatud ning tehtud hoiatus on põhjendatud. Kostja on tasunud hagejale kõik summad, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest, töölepingust ja Transpordi ametiühingu kokkuleppest (ÜTK). Kuigi hoiatuses on märgitud, et kostjale aprillikuu eest lisatasu ei maksta, ei ole tegelikkuses kostja töötasu vähendatud. Vastavalt OÜ Personaal raamatupidamise õiendile (tl 108) töötas hageja 2014.a märtsikuus 197,83 tundi ja aprillikuus 187,85 tundi ehk kokku 385,68 tundi. Normtunnid olid märtsis 168 tundi ja aprillis 166 tundi ehk kokku 334 tundi. Seega tegi hageja märtsis ja aprillis 51,68 ületundi (385,68 – 334). Kahe kuu ületundide eest on hagejale välja makstud tasu 77,52 eurot. 10 töötundi, millised on hageja väite kohaselt jäetud arvestamata ja tasustamata, sisalduvad palgalehel tasuliigil 010, tegemist on vaheaja lisatundidega. ÜTK § 6 p 3 kohaselt ei arvestata vaheaja lisatunde tööaja hulka ning seega ei maksta hagejale selle eest ka ületunnitasu. Ainus tasu, mida hagejal on õigus saada vaheaja lisatundide eest, on fikseeritud tunnitasu alusel arvutatav summa ÜTK § 6 p 2 alapunkti b kohaselt. 29.10.2014. a toimunud liiklusõnnetuse põhjuste kohta esitas hageja 30.10.2014.a kostjale selgitused (tl 31), millest nähtuvalt oli hageja juhitud bussi ja selle ees liikunud sõiduauto pikivahe 3 m. Sõidumeeriku kettalt (tl 32 pöördel) nähtub, et bussi kiirus oli 45 km/h. Juht peab liiklusseaduse (LS) § 46 lg 1 järgi vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt peab asulasisesel teel üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks kuluv aeg olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit. Seega kui bussi liikumiskiirus oli 45 km/h, pidi hageja hoidma pikivahet 25 m [(45×1000) ÷ (60 × 60) × 2], hageja poolt väidetu kohaselt oli pikivahe nõutust üle 8 korra lühem. Pärast õnnetust vormistatud teates liiklusõnnetusest on hageja võtnud vastutuse tekkinud liikluskahju põhjustamise eest (tl 28 pöördel). Eeltooduga on tõendatud, et hageja rikkus töölepingu p 9.1.4 (kohustus tagada tööülesannete täitmiseks saadud tehniliste vahendite säilivus ja korrashoidmine) ning ametijuhendi p 21 (kohustus täita liikluseeskirju) ja 45 (pikivahe hoidmise kohustus). Juhul, kui bussil on probleeme piduritega, süttib bussi armatuurlaual vastav hoiatustuli. Vastavalt ametijuhendi p 10 alapunktile f tuleb hoiatustule süttimisest viivitamatult informeerida tehnohoolde meistrit, remondilukkseppa, osakonna juhatajat või dispetšerit. Ametijuhendi p 10 alapunktide c ja q kohaselt peab bussijuht enne liinile sõitmist kontrollima bussi üldist tehnilist seisundit ning ametijuhendi p 10 kohaselt on kategooriliselt keelatud sõita liinile nõuetele mittevastava autobussiga. Pidurisüsteemi kontrollimise kohustust on eraldi rõhutatud ka ametijuhendi p 11 alapunktis b. Samuti nähtub ametijuhendi p 18 alapunktist b, et bussijuht on kohustatud informeerima mehhaanikuid kõigist töötamise ajal ilmnenud riketest ja vormistama selle kohta remondilehe. Töökoja meister R.T. on 11.12.2014. a avaldanud arvamust (tl 37), et probleem parempoolse tagumise piduriga tekkis 29.10.2014 toimunud liiklusõnnetuse käigus tehtud äkkpidurduse tulemusena, purunenud oli veosilla parempoolne pidurikambri membraan. Liinile minnes oli buss tehniliselt korras. Piduri probleemidega pöördus töökotta 03.11.2014. hageja paarimees

bussijuht A.T.. Kui bussil oleks varem piduritega probleeme olnud, oleks hageja või A.T. kindlasti kostja tähelepanu sellele juhtinud. Kostja oli seisukohal, et kui hageja sõitis teadlikult liinile mittetöötavate piduritega, on tegemist väga tõsise rikkumisega, mis toob kaasa töölepingu ülesütlemise. Alates 31.10.2014.a viibis hageja haiguslehel, avariisse sattunud autobussi pidurite kontrolli tulemused edastas hageja kostjale alles 10.12.2014.a. Seejärel küsis kostja selgitusi ATKO Grupi tehnikajuhilt R.K., kelle 16.12.2014.a ettekande kohaselt (tl 36) vastasid pidurid avariipidurduse nõuetele. Kostjal polnud võimalik hagejaga sõlmitud töölepingut varem lõpetada, kuna hageja viibis haiguslehel ja keeldus tööandja juurde minemast. Lisaks soovis kostja tuvastada avarii põhjused ning bussi tehnilise seisukorra. Kui oli selge, et avarii põhjustas hageja, tegi kostja hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, kuna see oleks olnud hageja jaoks soodsam. Töölepingu lõpetamine hagejaga toimus esimesel võimalusel pärast seda, kui hageja süü oli tuvastatud ning hageja oli avaldanud, et ta ei ole huvitatud poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisest. Avarii tulemusena sai kostja varalist kahju kogusummas 218,88 eurot (käibemaksuta). Bussil purunes esituli ja remonti vajas stange. Vigastada sai ka sõiduauto, millele buss tagant sisse sõitis.

MAAKOHTU OTSUS

sõiduõigust tõendavad dokumendid ning ühele reisijale väljastamata sõidupileti. Nimetatud dokumendis on tööandja töötajat hoiatanud, et kui töötaja paneb toime uue rikkumise, on tööandjal õigus TLS § 88 alusel tööleping erakorraliselt üles öelda ning teatanud, et tulenevalt töökohustuste rikkumisest ei määrata töötajale bussijuhtidele korrektselt täidetud tööülesannete eest määratavat lisatasu aprillikuu lisatasu ulatuses. Kohus nõustus töövaidluskomisjoni seisukohaga, et kuivõrd hoiatus iseenesest ei too töötaja jaoks kaasa mingisuguseid õiguslikke tagajärgi, ei anna kehtiv seadusandlus võimalust töötajale tehtud hoiatuse vaidlustamiseks. Vaatamata hoiatuses märgitule, et tulenevalt töökohustuste rikkumisest ei määrata töötajale bussijuhtidele korrektselt täidetud tööülesannete eest määratavat lisatasu aprillikuu lisatasu ulatuses, on kostja esile toonud, et tegelikkuses hageja töötasu ei vähendatud ning tasu on makstud lähtudes töölepingus kokkulepitust. Kostja on selgitanud, et hagejale on makstud välja kõik summad, mille tasumise kohustus tuleneb tasu maksmist reguleerivatest õigusaktidest, sealhulgas tasu 51,68 ületunni eest summeerituna 2014.a märtsi- ja aprillikuus. Nimetatud asjaolud on tõendatud raamatupidamise õiendiga töötundide kohta 2014.a märtsi – ja aprillikuus (tl 108) ja tõenditega töötasu arvestuse kohta (tl 85-86). Hageja ei ole kostja väiteid omapoolsete tõenditega ümber lükanud, tema poolt väidetu on jäänud paljasõnaliseks. Vaidlustatud hoiatus ei ole kohtu hinnangul olnud aluseks töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt, kuivõrd tööandja ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendustes eelnevale hoiatusele viidanud. Kostja on toetunud usalduse kaotusele töötaja vastu, märkides, et kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tugineb tööandja TLS § 88 lg 1 p-le 5. Usalduse kaotuse aluseks oli liiklusõnnetuse põhjustamine 29.10.2014.a, sellega seoses tööandjale varalise kahju tekkimine ning töötajapoolne tööandja tahtlik eksitamine liiklusõnnetuse põhjuste väljaselgitamisel. 30.10.2014.a. seletuses (tl 31) on K.T. märkinud, et kui sõidukid alustasid ristmikul lubava fooritule ajal liikumist, oli tema poolt juhitud autobussi ja ees sõitva sõiduauto vahe umbes 3 meetrit, kui ootamatult lähenes paremalt siniste vilkuritega alarmsõiduk, mistõttu ees liikuv sõiduauto pidurdas järsult. Autobuss ei peatunud nii kiiresti ja toimus tagant otsasõit ees pidurdanud sõiduautole. Liiklusõnnetuse põhjusena on hageja oma seletuses märkinud autobussi tehnilise mittekorrasoleku, mis seisnes tagumisel sillal paremate rataste pidurite puudumises. Paremate tagumiste rataste taga ei olnud näha pidurdusjälgi (fotod sündmuskohalt tl 115, 116). Vaidlustatud ei ole asjaolu, et hageja poolt juhitud bussi kiirus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal 45 km/h. Hageja väitel ei ole bussijuhil võimalik liinile asudes bussi pidureid kontrollida, kuid bussi esipaneelil on kogu aeg põlenud kaks punast märgutuld, mis on seotud piduritega. E-Tehno OÜ poolt 03.11.2014.a. teostatud sõiduki, registrimärgiga 332 AYE, pidurite kontrollimise tulemusena on tuvastatud, et sõidupidurite pidurdusjõud oli esisillas vasakul rattal 9,14 ja paremal rattal 9,95 kN ning veosillal vasakul rattal 24,10 ja paremal rattal 2,85 kN. Maksimaalne pidurdusjõud sõidupiduril oli 46,4 kN ning efektiivsus 36 % (tl 4). K.T. on saatnud nimetatud pidurite tehnilise kontrolli tulemused tööandjale 10.12.2014.a. OÜ Atko Liinid tehnikajuhi R.K. ettekandest (tl 36) nähtub, et sõidupiduri rikke korral peab piduriefektiivsus olema vähemalt 30 %, kontrollakti järgi oli hageja poolt juhitud bussi pidurite efektiivsus 36 %.

R.T. e-kirjast (tl 37) nähtub seisukoht, et veosilla parema ratta piduri rike võis olla tingitud liiklusõnnetuse käigus juhi poolt teostatud äkkpidurdusest. Peale ülevaatuspunkti piduristendi läbimist teostati remonditöökojas parempoolse pidurikambri katkise membraani vahetus. Kohtu hinnangul oli tööandjal alus tööleping TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel erakorraliselt üles öelda, kuna töötaja poolt toimepandud teo tagajärjel on põhjustatud tööandja usalduse kaotus. Tööandja on ülesütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendanud. Kohus leidis, et tööandja usalduse kaotus peab põhinema töötajale omistataval karistataval käitumisel ning järgneval negatiivsel prognoosil töötaja käitumise osas, mis tähendab, et edasist usalduslikku koostööd ei ole enam võimalik oodata. Usalduse kaotuse võib põhjustada igasugune tegu, mille tõttu tööandja ei saa enam töötajat usaldada, sealhulgas tööandja maine kahjustamine. Usalduse rikkumist ei saa kõrvaldada hoiatuse tegemisega. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud K.T. karistamisotsust liiklusnõuete rikkumise eest, kuid tööandja on töölepingu ülesütlemisavalduses esile toonud ametijuhendi p 45a rikkumise, mis seisnes selles, et bussijuht ei säilitanud eesliikuvate sõidukite suhtes vahemaad meetrites, mis linnade ja asulate tänavatel võrdub arvuliselt poole sõidukiirusega (km/h). Kuna antud juhul on kindlaks tehtud, et hageja poolt juhitava sõiduki kiirus oli 45 km/h, pidanuks vahemaa eesliikuva sõidukiga olema vähemalt 22 m. Liiklusseaduse (LS) § 46 lg 1 sätestab nõude, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Kuna hageja ei suutnud vältida tema poolt juhitud sõiduki otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile, siis järelikult ei olnud pikivahe ohutu ning hageja pani toime LS § 46 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise. Hageja on toetunud asjaolule, et otsasõit eesliikunud sõidukile toimus seetõttu, et tema juhitud bussil puudusid pidurid. Nimetatud hageja väide ei ole leidnud tõendamist. Sõiduki pidureid on kontrollitud E-Tehno OÜ poolt mõned päevad peale liiklusõnnetuse toimumist ning kontrollimise käigus on tehtud kindlaks, et pidurdusjõu puudujääk esines veosilla paremal rattal, mis haakub hageja poolt esitatud fotodega pidurdusjälje puudumise kohta paremal pool. Kuid bussi sõidupidurite efektiivsus tervikuna – 36 % vastas avariipidurduse tehnilistele nõuetele sõidupiduri rikke korral, mis on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a. määruses nr.42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 402 alapunkt 4. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et 3 m pikivahe puhul ei oleks olnud võimalik 45 km tunnikiirusega liikunud ja 18 tonni kaaluvat bussi peatada ka täielikus töökorras olevate piduritega, mis on kohtu hinnangul ka eluliselt usutav. Hageja on kostjale ette heitnud, et ta saadeti liinile tehniliselt mittekorras bussiga ning väitnud, et ta ei teadnud pidurite mittetöötamisest ning tal puudus võimalus ka seda kontrollida. Samas nähtub hageja avaldusest, et bussi armatuurlaual põles pidurisüsteemi rikkele osundav hoiatustuli. Tulenevalt ametijuhendi p-st 10.f oli bussijuhil kohustus informeerida hoiatustule süttimisest kas tehnohoolde meistrit, remondilukkseppa, osakonna juhatajat või dispetšerit, ametijuhendi p.10.c ja 10.q sätestavad, et bussijuht peab enne liinile sõitmist kontrollima bussi üldist tehnilist seisundit ning keelatud on sõita liinile nõuetele mittevastava bussiga. Seega tulenevalt ametijuhendi nõuetest vastutab tehniliselt mittekorras bussiga liinile sõitmise eest bussijuht ning kui hageja sõitis teadlikult liinile bussiga, mille pidurisüsteemi korrasolekus ta kahtles, on tegemist äärmise hooletusega töökohustuste täitmisel. Kohtu hinnangul ei ole hageja väited bussi pidurisüsteemi mittekorrasoleku kohta enne liiklusõnnetuse toimumist siiski tõendatud. Kostja on esile toonud, et hageja paarimees A.T.

pöördus piduriprobleemiga töökotta 03.11.2014.a, millisel päeval toimus ka kontroll ja avastati rike. Töökoja meister R.T. on kirjas kostja töötajale avaldanud, et pärast pidurisüsteemi kontrolli teostati veosilla parempoolse pidurikambri membraani vahetus, mis oli katki. Meistri hinnangul võis membraan puruneda ja seetõttu tagumine parempoolne pidur puruneda äkkpidurduse tagajärjel. Eeltoodu alusel on võimalik lugeda tõendatuks tööandja (kostja) usalduse kaotuse alused töötaja (hageja) suhtes – töötaja seadusevastane käitumine (LS § 46 lg 1 rikkumine) ja autobussijuhi ametialaste eeskirjade rikkumine. Kohus asus seisukohale, et tööandja võis antud juhul töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma ülesütlemise tähtaega järgimata, kuna töötajapoolsed rikkumised häirisid poolte usalduse alust. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis õigusabikulude katteks hagejalt kostja kasuks välja 643,99 eurot (käibemaksuta). Kohus leidis, et võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust, on õigusabi kokku 8,04 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Kohus leidis, et kostja esindaja tunnihind 80 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

mittenõustumist tööandja poolse erakorralise töölepingu ülesütlemisega. Maakohus on apellandi selgitused jätnud tähelepanuta, tuginedes vaid kostja ütlustele; 5) puuduvad tõendid, et hageja oleks ületanud kiirust või kasutanud ebapädevaid juhtimisvõtteid või et teda oleks karistatud väärteo toimepanemise eest rikkudes liiklusseaduse sätteid. Sündmuskohal käinud politsei väärteomenetlust ei algatanud, kuna hageja ei rikkunud liikluseeskirja sätteid ja ei väärinud seetõttu väärteo eest karistust. Kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks liiklusõnnetuse põhjustanud tahtlikult, sh endale tervisekahjustusi tekitanud või olnud alkoholijoobes, mistõttu ei vastuta hageja liikluskahju eest TLS §-s 74 lõigetes 1 ja 2 toodud sätete kohaselt; 6) täitis hageja 29.10.2014 aset leidnud liiklusõnnetuse ajal töökohustusi oma parimate oskuste ja võimete kohaselt ning aset leidnud liiklusõnnetuse põhjus on ettenägematu olukorra tekkimine liikluses mille tulemusel sai hageja teada, et bussil ei töötanud nõuetekohaselt parema poole tagumised pidurid. Hageja käitumine vastas täielikult bussijuhi tavapärasele käitumisele ehk hageja ei olnud oma tööülesandeid täites hooletu; 7) tugines maakohus otsuse tegemisel kostja töötajate R.T. ja R. Kruustiku arvamustele. Töösuhtest tulenevalt ei pruugi nende isikute arvamus olla objektiivne, seda enam, et R.T. oli otseselt vastutav busside tehnilise korrasoleku eest; 8) on põhjendamatu kostja etteheide hagejale, et ta ei kontrollinud sõidupidureid tööpäeva alustades igal hommikul enne liinile minemist vajaliku hoolsusega. Hageja on esile toonud, et bussi pidureid ei ole võimalik ilma spetsiaalse varustuseta kontrollida. R.T. käis bussiga 03.11.2014 E-Tehno OÜ-s kontrollimas bussi pidurite tehnilist seisukorda. Sellest järeldub, et pidurite seisukorda ei olnud võimalik kontrollida kohapeal ning ka bussijuhil puudub suure bussi pidurite korrasoleku kontrollimise võimalus; 9) selgus E-Tehno OÜ-s teostatud kontrolli käigus, et bussi pidurid olid seisukorras, millistega ei oleks tohtinud buss üldse liikluses osaleda. Bussi pidurid toimisid 10 - 20 km/h kiiruse juures. On mõeldamatu, et enne liinile minekut kõik bussid arendavad bussijaama platsil kiiruse 50 km/h ja seejärel hakkavad pidureid testima äkkpidurdusega; 10) on kohus jätnud hindamata tehnokontrollis saadud pidurite seisukorra andmed seaduses nõutud pidurite andmetega ning on jätnud andmata omapoolse hinnangu bussi pidurite seisukorrale. Kohus on hinnanud vaid kostja poolt viidatud avariipidurduse nõudeid ja tegelikku avariipidurduse efektiivsust; 11) leiab hageja erinevalt maakohtust (kohtuotsuse p 16 II lõik), et kostja on siiski võtnud töölepingu erakorralisel ülesütlemisel arvesse hagejale tehtud hoiatust, kuna kostja on hagiavaldusele vastates viidanud eelnevalt tehtud hoiatusele ning märkinud, et peale hoiatust ei ole hageja oma suhtumist töökohustuste täitmisse parandanud; 12) ei ole apellant nõus temalt tööandja õigusabikulude välja mõistmisega. Apellandil puuduvad vahendid advokaadi või esindaja palkamiseks. Apellandilt kostja õigusabi kulude kogu ulatuses väljamõistmine ei ole õiglane ja nende tasumine käib apellandile üle jõu.

1) on apellant apellatsioonkaebuses esitanud kohtule hulgaliselt põhjendamatuid etteheiteid. Vastustaja vaidleb vastu kõigile apellandi paljasõnalistele väidetele ja palub jätta need tähelepanuta; 2) jääb arusaamatuks, miks pidi maakohus kontrollima K.A. töölepingut, mille alusel ta kontrolöri ametikohustusi täitis. Apellant ei ole varasemalt seadnud kahtluse alla töölepingu olemasolu ega esitanud sellega seoses kohtule taotlusi. K.A. on töölepinguline AS Harjumaa Liinid töötaja alates 01.09.2009. a liinikontrolöri ametikohal; 3) on põhjendamatu apellandi väide, et maakohus on jätnud välja selgitamata, miks liinikontrolör ei vormistanud rikkumist ettenähtud korras. Maakohus on oma otsuses käsitlenud liinikontrolöri K.A. ettekannet. Vastustaja on varasemalt vastuses Töövaidluskomisjoni avaldusele selgitanud, et tööandja sisekontrolli läbiviijal puudub kohustus kontrolli teostamisest bussijuhti teavitada ja ka sõidulehte märgistada, erinevalt kontrolörist, kes tavapäraselt teostab liinikontrolli tellija esindajana (Põlva Maavalitsus); 4) on arusaamatu ja ebaõige apellandi etteheide, mille kohaselt on maakohus oma otsuses jätnud tähelepanuta apellandi selgitused. Maakohus on oma otsuses kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ja TsMS § 442 lg-ga 8 käsitlenud apellandi kõiki tõendeid ja viidanud korduvalt apellandi seisukohtadele; 5) on põhjendamatu väide, et kohus on jätnud tähelepanuta apellandi põhjendused töölepingu lõpetamise osas. Maakohus on oma otsuse punktides 15-17 käsitlenud töölepingu lõpetamist ja analüüsinud üksikasjaliselt mõlema poole tõendeid; 6) on asjakohatu apellandi etteheide, et vastustaja on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel arvestanud ka eelnevalt apellandile tehtud hoiatust. Kohtuotsuse punktidest 17-19 nähtub, et apellandi seadusevastane käitumine (LS § 46 lg 1 rikkumine) ja autobussijuhi ametialaste eeskirjade rikkumine oli piisav töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks. Järelikult ei oma tähtsust kas vastustaja arvestas ülesütlemisel eelnevat hoiatust või mitte; 7) on apellant vääralt asunud seisukohale, et kohus ei ole hinnanud tehnokontrollis saadud pidurite seisukorra andmeid ja kohus on tuginenud vastustaja töötajate R.T. ja R.K. arvamusele. Kohus on oma otsuse punktis 18 hinnanud E-Tehno OÜ poolt teostatud kontrolli; 8) on põhjendamatu apellandi seisukoht, et kohus on hinnanud vaid vastustaja poolt viidatud avariipidurduse nõudeid ja tegelikku avariipidurduse efektiivsust. Kohus on õigesti hinnanud sõidupidurite efektiivsust vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määrusele nr 24 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 402 alapunkt 4. Jääb arusaamatuks, millele muule oleks kohus pidanud tuginema; 9) on asjakohatu ka apellandi väide politsei poolt apellandi suhtes väärteomenetluse mittealgatamise kohta. Olukorras, kus juhid jõuavad liiklusõnnetuse põhjustaja osas omavahel kokkuleppele, puudub politseil vajadus sekkuda ning väärteomenetlust alustada. Fakti, et apellant on kinnitanud enda süül liiklusõnnetuse põhjustamist, tõendab vastustaja 03.03.2015.a menetlusdokumendi lisa nr 5 juurde kuuluv „Teade liiklusõnnetusest“.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, tuvastades OÜ Personaal ja K.T. vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel. Ringkonnakohus loeb poolte vahel sõlmitud töölepingu üles öelduks TLS § 107 lg 2 alusel alates 08. jaanuarist 2015.a ning mõistab OÜ-lt Personaal K.T. kasuks välja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 710,71 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohtadega, et bussijuhi võimalused kontrollida bussi, sh pidurite, tehnilist korrasolekut, on teatava ulatuseni piiratud. Tööandja ei saa töölepingulises suhtes asetada kogu vastutust tehniliste nõuete järgimise eest töötajale, vaid tööandjal tuleb endal luua mõistlik süsteem veendumaks, et töösuhtes kasutatavad suurema ohu allikad on nõuetekohases tehnilises seisundis.

Hageja palus TLS § 109 lg 1 alusel mõista kostjalt välja hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Vastavalt tööandja poolt esitatud keskmise töötasu arvutuskäigule (tl 40 pöördel) oli hageja keskmise töötasu suuruseks 710,71 eurot kuus. Hageja ei ole seda arvestuskäiku vaidlustanud ega esitanud omapoolseid arvestusi. Ringkonnakohus leiab, et arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve on käesoleval juhul põhjendatud TLS § 109 lg 1 teise lause alusel muuta tööandjalt töötaja kasuks väljamõistetava hüvitise suurust, vähendades seda ühe kuu keskmise töötasu suuruseni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 710,71 eurot. Ringkonnakohus arvestab hüvitise suuruse määramisel käesoleva otsuse p-des 10-12 märgitut.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.