09. september 2015 xxxxx kohtumaja, Võru tn 12, xxxxx
teatavaks-tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number 2-15-2068 Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
K. T.
hagi OÜ Personaal vastu 09.05.2014.a. töökohustuste rikkumise hoiatuse tühisuse tuvastamise ja sellest tulenevalt saamata jäänud töötasu nõudes ning töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise TLS § 107 lg 2 alusel ja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmise nõudes 1614,48 eurot
Hageja: K. T. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht ja nende esindajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlusosalised
1.Jätta K. T. hagi OÜ Personaal vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses rahuldamata.
2.Jätta K. T. hagi OÜ Personaal vastu tööandja 09.05.2014.a. hoiatuse tühisuse tuvastamiseks, tööandja kohustamiseks 2014.a. aprillikuu tööülesannete täitmise eest lisatasu määramiseks ning ületunnitöö eest 2014.a. märtsi- ja aprillikuus maksmata lisatasu väljamõistmiseks rahuldamata.
4.Välja mõista K. T. OÜ Personaal kasuks menetluskulude katteks kuussada nelikümmend kolm (643) eurot ja 99 senti.
2 (24)
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o
09.septembrist 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I. Hageja nõuded ja nende põhjendused
1.21.07.2014.a. kohtule esitatud hagiavalduses (tl.61-62) taotles hageja K. T. töövaidlusasja hagimenetluse korras läbivaatamist – tööandja 09.05.2014.a. hoiatuse seoses töökohustuste rikkumisega tühisuse tuvastamist ning kostja kohustamist määrama hagejale aprillikuu tööülesannete täitmise eest lisatasu, mida eeltoodud hoiatuse alusel ei määratud. Samuti taotles hageja 2014.a. märtsikuu 10 töötunni eest töötasu ja ületunnitöö lisatasu väljamõistmist. 09.02.2015.a esitatud hagiavalduses (tl.1) taotles hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ning hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. 26.05.2015.a. kohtmäärusega on kohus liitnud hagid ühiseks menetluseks.
2.Hagiavalduste kohaselt on hageja ja kostja vahel 08.04.2011. a sõlmitud tööleping nr xxx, mille alusel asus hageja tähtajatult tööle xxxxx osakonna bussijuhi ametikohale. 3 (24)
10.05.2014 esitati hagejale hoiatus seoses töökohustuste rikkumisega, millest tulenevalt ei määratud temale lisatasu 2014. a aprillikuu eest. Hoiatuse kohaselt fikseeriti 22.04.2014. a tööandja sisekontrolli tulemusel sõidudokumentide kontrolli ja piletimüügi korra rikkumine hageja poolt. Hageja on seisukohal, et nimetatud rikkumised on tõendamata, mistõttu on hoiatus tühine. Kuna hoiatusest nähtuvalt kaasnes sellega karistusena aprillikuu lisatasu mittemääramine. Põhjuseta hoiatuse tegemise näol, mille alusel jäetakse määramata lisatasu, on tegemist töötaja õiguste rikkumisega. Sellest tulenevalt on hageja hinnangul temal põhjendatud huvi taotleda hoiatuse tühistuse tuvastmist ning 2014. a aprillikuu tööülesannete täitmise eest lisatasu, samuti põhitasu 10 töötunni ja ületunnitöö lisatasu 10 tunni eest 2014. a märtsikuus väljamõistmist.
3.29.10.2014. a toimus xxxxxx bussiga, mida juhtis hageja, liiklusõnnetus- buss sõitis tagant otsa ees järsult pidurdanud sõiduautole. Ajavahemikul 31.10.2014. a – 31.01.2015. a oli hageja haige (viibis töövõimetuslehel). 08.01.2015. a saatis kostja esindaja hagejale e-kirja töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisega. Hageja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole erakorralise ülesütlemise teatises toodud põhjendustel õiguspärane. Hageja ei põhjustanud liiklusõnnetust tahtlikult. Liiklusõnnetus toimus hageja hinnangul seetõttu, et bussi tagumised pidurid ei töötanud. Samuti ei ole töölepingu erakorraline ülesütlemine tehtud mõistliku aja jooksul. Eeltoodud asjaoludel taotleb hageja kohtult TLS § 88 lg 1 p 5 alusel tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ajast, mil tööleping oleks lõppenud etteteatamistähtaja 4 (24)
möödumisel ning TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmist. II. Kostja vastuväited
4.Kostja on esitanud 21.07.2014.a. esitatud hagile vastuväited (tl 101-106), mille kohaselt on hageja nõuded hoiatuse tühisuse tuvastamiseks ning töötasu väljamõistmiseks alusetud. Vastuväidete kohaselt anti xxxxx osakonna juhataja Ü. P. poolt seoses xxxxx Maavalitsuse ettekirjutustega xxxxx linnaliini nr 20 reisijate andmete ja piletimüügikorralduse kohta osakonna liinikontrolör K. A. korraldus teha liinil kontrollsõite, mille eesmärgiks oli jälgida olukorda liinil, bussi täituvust, piletimüüki ja reisijate registreerimist. Kontrolör alustas liini 22.04.2014 kontrolli xxxxx bussijaamast kell 06.50 xxx peatuse suunas sõitvas bussis. Nimetatud kuupäeva piletimüügi aruande kohaselt (tl 87) oli liini nr. 20 hommikusel reisil enne reisi algust müüdud üks pilet (kell 6:45:26) ja registreeritud üks reisija (06:45:41). Kontrolöri ettekande (tl 71) kohaselt tuli xxxxx peatusest peale 2 reisijat ja xxxxxxx peatusest 2 reisijat, hageja reisijate dokumente ei kontrollinud. Üks xxxxxxx peatusest sisenenud reisija andis hagejale piletiraha, kuid juht temale piletit ei väljastanud, mis on oluline rikkumine- faktiliselt on tegemist piletiraha omastamisega hageja poolt. Hageja rikkus töölepingu (tl 73-77) p 2.2 ning ametijuhendi (tl 78-83) p 22, mille kohaselt on bussijuhi töökohustuseks müüa ja väljastada pileteid, samuti ametijuhendi p 37, mis kohustab bussijuhti kontrollima reisijate kuukaarte ja müüma pileteid. Seega on hagejapoolsed rikkumised tõendatud ning tehtud hoiatus on põhjendatud. 5 (24)
5.Kostja on tasunud hagejale kõik summad, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest, töölepingust ja Transpordi ametiühingu kokkuleppest (ÜTK). Kuigi hoiatuses on märgitud, et kostjale aprillikuu eest lisatasu ei maksta, ei ole tegelikkuses kostja töötasu vähendatud. Vastavalt OÜ Personaal raamatupidamise õiendile (tl.108) töötas hageja 2014.a. märtsikuus 197,83 tundi ja aprillikuus 187,85 tundi ehk kokku 385,68 tundi. Normtunnid olid märtsis 168 tundi ja aprillis 166 tundi ehk kokku 334 tundi. Seega tegi hageja märtsis ja aprillis 51,68 ületundi (385,68 – 334). Kahe kuu ületundide eest on hagejale välja makstud tasu 77,52 eurot. 10 töötundi, millised on hageja väite kohaselt jäetud arvestamata ja tasustamata, sisalduvad palgalehel tasuliigil 010, tegemist on vaheaja lisatundidega. ÜTK § 6 p 3 kohaselt ei arvestata vaheaja lisatunde tööaja hulka ning seega ei maksta hagejale selle eest ka ületunnitasu. Ainus tasu, mida hagejal on õigus saada vaheaja lisatundide eest, on fikseeritud tunnitasu alusel arvutatav summa ÜTK § 6 p 2 alapunkti b kohaselt.
6.29.10.2014. a toimunud liiklusõnnetuse põhjuste kohta esitas hageja 30.10.2014. a kostjale selgitused (tl 31), millest nähtuvalt oli hageja juhitud bussi ja selle ees liikunud sõiduauto pikivahe 3 m. Sõidumeeriku kettalt (tl 32 pöördel) nähtub, et bussi kiirus oli 45 km/h. Juht peab tulenevalt Liiklusseaduse (LS) § 46 lg 1 vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile, osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt peab asulasisesel teel üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks kuluv 6 (24)
aeg olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit. Seega kui bussi liikumiskiirus oli 45 km/h, pidi hageja hoidma pikivahet 25 m ((45×1000)÷(60×60)×2), hageja poolt väidetu kohaselt oli pikivahe nõutust üle 8 korra lühem. Pärast õnnetust vormistatud teates liiklusõnnetusest on hageja võtnud vastutuse tekkinud liikluskahju põhjustamise eest (tl 28 pöördel). Eeltooduga on tõendatud, et hageja rikkus töölepingu p 9.1.4 (kohustus tagada tööülesannete täitmiseks saadud tehniliste vahendite säilivus ja korrashoidmine) ning ametijuhendi p 21 (kohustus täita liikluseeskirju) ja 45 (pikivahe hoidmise kohustus).
7.Juhul, kui bussil on probleeme piduritega, süttib bussi armatuurlaual vastav hoiatustuli. Vastavalt ametijuhendi p 10 alapunktile f tuleb hoiatustule süttimisest viivitamatult informeerida tehnohoolde meistrit, remondilukkseppa, osakonna juhatajat või dispetšerit. Ametijuhendi p 10 alapunktide c ja q kohaselt peab bussijuht enne liinile sõitmist kontrollima bussi üldist tehnilist seisundit ning ametijuhendi p 10 kohaselt on kategooriliselt keelatud sõita liinile nõuetele mittevastava autobussiga. Pidurisüsteemi kontrollimise kohustust on eraldi rõhutatud ka ametijuhendi p 11 alapunktis b. Samuti nähtub ametijuhendi p 18 alapunktist b, et bussijuht on kohustatud informeerima mehhaanikuid kõigist töötamise ajal ilmnenud riketest ja vormistama selle kohta remondilehe. Töökoja meister R. T. on 11.12.2014. a avaldanud arvamust (tl 37), et probleem parempoolse tagumise piduriga tekkis 29.10.2014 toimunud liiklusõnnetuse käigus tehtud äkkpidurduse tulemusena, purunenud oli veosilla parempoolne pidurikamri membraan. Liinile minnes oli buss tehniliselt 7 (24)
korras. Piduri probleemidega pöördus töökotta 03.11.2014. hageja paaarimees bussijuht A. T. , kui bussil oleks varem piduritega probleeme olnud, oleks hageja või A. T. kindlasti kostja tähelepanu sellele juhtinud. Kostja on seisukohal, et kui hageja sõitis teadlikult liinile mittetöötavate piduritega, on tegemist väga tõsise rikkumisega, mis toob kaasa töölepingu ülesütlemise.
8.Alates 31.10.2014.a viibis hageja haiguslehel, avariisse sattunud autobussi pidurite kontrolli tulemused edastas hageja kostjale alles 10.12.2014. a. Seejärel küsis kostja selgitusi xxxxxxxxxx tehnikajuhilt R. K. , kelle 16.12.2014. a ettekande kohaselt (tl 36) vastasid pidurid avariipidurduse nõuetele. Kostjal polnud võimalik hagejaga sõlmitud töölepingut varem lõpetada, kuna hageja viibis haiguslehel ja keeldus tööandja juurde minemast. Lisaks soovis kostja tuvastada avarii põhjused ning bussi tehnilise seisukorra. Kui oli selge, et avarii põhjustas hageja, tegi kostja hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, kuna see oleks olnud hageja jaoks soodsam. Töölepingu lõpetamine hagejaga toimus esimesel võimalusel pärast seda, kui hageja süü oli tuvastatud ning hageja oli avaldanud, et ta ei ole huvitatud poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisest. Avarii tulemusena sai kostja varalist kahju kogusummas 218,88 eurot (käibemaksuta summa; tl 41 pöördel). Bussil purunes esituli ja remonti vajas stange. Vigastada sai ka sõiduauto, millele buss tagant sisse sõitis. III. Hageja arvamus kostja vastuste kohta
8 (24)
9.TsMS § 396 alusel on hageja esitanud kirjalikud arvamused kostja vastuse kohta (tl.54-55; 111). Hageja leiab, et ei ole temale tehtud hoiatuse aluseks olevat rikkumist toime pannud, kostja sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Reisija sõitis kuupiletiga, ta ei ostnud bussist piletit, vaid näitas hagejale kuupiletit. Sellega oli reisija tõendanud oma sõiduõigust. Kui kontrolör tuvastab rikkumise, peaks selle fikseerimine toimuma koheselt, antud juhul on tegemist tagantjärele hageja alusetu süüdistamisega piletiraha omastamises. Kontrolör ei ole koostanud rikkumise kohta akti, samuti ei koostatud akti reisijale piletita sõidu eest. Hagejale koostati hoiatus kontrolöri seletuskirja alusel.
10.Seonduvalt hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oleva liiklusõnnetusega selgitab hageja, et kostja väide bussi tehnokontrolli tulemustest teadasaamise kohta 10.12.2014.a. on eksitav. Tehniline kontroll tehnoülevaatuse punktis teostati 03.11.2014.a. kostja töötaja R. T. poolt, seega oli R. T. teadlik, et bussi pidurid ei vasta nõuetele. R. T. väide, et bussi piduri probleemidega pöörduti töökotta alles 03.11.2014 ei ole tõene. Liiklusõnnetuse toimumise päeval helistas hageja koheselt xxxx xxxxx osakonda, teatas liiklusõnnetusest ja teatas ka seda, et bussil parempoolsed rattad ei pidurdanud, mistõttu ei olnud võimalik ees pidurdavale autole otsasõitu vältida. Samuti teavitas hageja 29.10.2014 õhtul bussi üle andes pidurite puudumisest järgmisel päeval bussiga liinile minevat A. T. . Hageja väitel kontrollis ta enne liinile minekut bussi üldist tehnilist seisukorda. Märgutuled armatuurlaual on põlenud niikaua, kui hageja on selle bussiga sõitnud, s.o 3 aastat. Töökoja meister R. T. on kogu aeg väitnud, et ei saa aru, miks kontroll-lambid armatuurlaual põlevad, sest pidurid on bussil korras. Hagejal ei olnud põhjust R. T. sõnades kahelda, kuna 9 (24)
buss läbib iga kuue kuu järel tehnoülevaatuse. Samuti ei ole võimalik bussijuhil liinile minnes kontrollida pidurite seisukorda. IV. Kohtu poolt põhjendused
tuvastatud
asjaolud,
otsuse
11.Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
12.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlminud tähtajatu tööleping (tl.73-77), mis on kostja poolt 22.12.2014.a. tehtud avaldusega (tl.3) erakorraliselt üles öeldud. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et 09.05.2014.a. on kostja teinud hagejale kirjaliku hoiatuse seoses töökohustuste rikkumisega (tl.64). Pooled vaidlevad, kas kostja poolt hagejale esitatud hoiatus oli põhjendatud, kas nimetatud hoiatus on olnud aluseks hagejale lisatasu väljamaksmata jätmisel ning kas kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping TLS § 88 lg 1 p 5 alusel erakorraliselt üles öelda. Hageja avaldus töökohustuse rikkumise eest tehtud hoiatuse tühistamiseks ning lisatasu ja vähemmakstud töötasu hüvitamiseks on läbi vaadatud eelnevalt 10 (24)
töövaidluskomisjonis. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 27.06.2014.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/978 (tl 90-91) jäeti avaldus rahuldamata põhjendusega, et töölepingu seadus ei näe ette tööandja poolt tehtud hoiatuste vaidlustamist. Töövaidluskomisjon on jõudnud järeldusele, et töötajale on tööandja poolt kõik saadaolevad tasud 2014.a. märtsi- ja aprillikuu eest välja makstud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 alusel on hageja pöördunud kohtu poole sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras, kuna ta ei ole nõus töövaidluskomisjoni otsusega.
13.Tl.19 pöördel-20 (sama ka tl.73-75) on tööleping nr. xxx, mis on sõlmitud 08.04.2011.a. OÜ Personaal ja K. T. vahel ning mille p.2.2. järgi on töötaja töö sisuks reisijate vedu liinija tellimusveol ning piletite müük konduktorita liinidel. Töölepingus on kokku lepitud summeeritud tööaja arvestus 2 kuu põhjal. Töölepingu muudatused (tl.21, sama ka 76,77) puudutavad töötasu muutmist (alates 01.07.2012 3 eurot tunnis). Tl.22 pöördel – 25 ja 78-83 on OÜ Personaal autobussijuhi ametialased eeskirjad (ametijuhend). Tööandja 09.05.2014.a. hoiatusest bussijuhile seoses töökohustuste rikkumisega (tl.27, 64) nähtub, et 22.04.2014.a. fikseeriti tööandja sisekontrolli tulemusel sõidudokumentide kontrolli ja piletimüügikora rikkumine bussijuht K. T. poolt liinil nr.20 marsruudil xxxxx bussijaam-xxx, väljumisega 06.50 xxxxx bussijaamast. Töötaja jättis kontrollimata kahe reisija sõiduõigust tõendavad dokumendid ning ühele reisijale väljastamata sõidupileti. Nimetatud dokumendis on tööandja töötajat hoiatanud, et kui töötaja paneb toime uue rikkumise, on tööandjal õigus TLS § 88 alusel tööleping erakorraliselt 11 (24)
üles öelda ning teatanud, et tulenevalt töökohustuste rikkumisest ei määrata töötajale bussijuhtidele korrektselt täidetud tööülesannete eest määratavat lisatasu aprillikuu lisatasu ulatuses. Kostja on esitanud tema poolt tööandja xxxxx osakonna tegevjuhi Ü. P. nõudmisel kirjutatud seletuskirja (tl.65-67), milles selgitab, et kontrollis kõigi reisijate sõidudokumente, milleks olid kuukaardid. Kontrolli teostanud naisterahvas oli bussi sisenenud salaja, dokumendi – töötõendi esitas ta kostja nõudmisel, kui oli hakanud kostjat süüdistama piletite mittemüümises. Kostja väitel ei ole 22.04.2014.a. sõidulehtvolitusel märget kontrollimise kohta, kuid on kirjas ühe pileti müük ja ühe sooduskaardi registreerimine. Tööandja on asja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis esitanud liinikontrolör K. A. ettekande (tl.71), milles on kirjeldatud hoiatuse aluseks olevaid asjaolusid- bussijuhi poolt kahe reisija sõidudokumentide kontrollimata jätmist ning ühele reisijale sõidupilti väljastamata jätmist. Ettekande kohaselt on kokku olnud 7 reisijat, sealhulgas kolm neist olid bussis enne kontrolöri sisenemist. 22.04.2014.a. tehingute aruandest (tl.87) nähtub, et reisil nr.20 on K. T. müünud ühe pileti ning registreerinud ühe õpilaskaardi. Aruandel on märkus, et puudub neli piletit. Tl.88 on liini nr.20 sõiduplaan ja piletimüügi analüüs xxxxx bussijamast 6.50 väljunud reisil bussijuht T. ja kontrolör A. .85-86 on andmed kostjale 2014.a. märtsi ja aprillikuus arvestatud töötasu kohta, mille kohaselt on kostjale arvestatud tasu 51,68 ületunni eest ning lisatasu tulemilt. Kohtule on esitatud andmed kostja keskmise töötasu arvutuse kohta 2014.a. maikuu (tl.84) ja 2015.a. jaanuarikuu seisuga (tl.40 pöördel). 12 (24)
14.Seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega on hageja esitanud kostja avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, s.o seoses tööandja usalduse kaotusega töötaja vastu alates 08.01.2015. Usalduse kaotuse aluseks on olnud liiklusõnnetuse põhjustamine 29.10.2014.a., sellega seoses tööandjale varalise kahju tekkimine ning töötajapoolne tööandja tahtlik eksitamine liiklusõnnetuse põhjuste väljaselgitamisel. Samas dokumendis on märgitud, et töötajale esitatakse nõue varalise kahju hüvitamiseks 218,88 euro ulatuses (tl.3). Avalduses on kirjeldatud tööandja poolt välja selgitatud asjaolusid, võttes aluseks töötaja selgitused, tehnokontrolli tulemused ning liiklusseaduse ja ametijuhendi sätted. OÜ xxxxxxxxxxx on esitanud Personaal OÜ-le arve 262,66 euro (koos käibemaksuga) saamiseks seoses bussi xxxxxx remonttöödega (tl.41 pöördel), tl.42 pöördel on foto sõiduki vigastuste kohta. OÜ xxxxxxxxxxx teates kindlustusjuhtumi kohta (tl.28) on märgitud, et 29.10.2014 juhtus xxxxxx, Võru-Aardla tn. ristis liiklusõnnetus OÜ xxxxxxxxxxx kuuluva autobussiga registrimärgiga xxxxxxx, mis sõitis süttinud rohelise tule ajal tagant otsa ees järsult pidurdanud sõiduautole. Bussi juhtinud K. T. on liiklusõnnetuse teates (tl.28 pöördel) allkirjaga kinnitanud oma vastutust liikluskahju põhjustamises. Sõiduki, registrimärgiga xxxxxx omanik on registriandmete kohaselt (tl.29) xxxxxxxxxxxxx ja kasutaja AS xxxxxxxxxxx (käesoleval ajal äriregistri andmetel OÜ xxxxxxxxxxx). 30.10.2014.a. seletuses (tl.31) on K. T. märkinud, et kui sõidukid alustasid ristmikul lubava fooritule ajal liikumist, oli tema poolt juhitud autobussi ja ees sõitva sõiduauto vahe 13 (24)
umbes 3 meetrit, kui ootamatult lähenes paremalt siniste vilkuritega alarmsõiduk, mistõttu ees liikuv sõiduauto pidurdas järsult. Autobuss ei peatanud nii kiiresti ja toimus tagant otsasõit ees pidurdanud sõiduautole. Liiklusõnnetuse põhjusena onn hageja oma seletuses märkinud autobussi tehnilise mittekorrasoleku, mis seisnes tagumisel sillal paremate rataste pidurite puudumises. Paremate tagumiste rataste taga ei olnud näha pidurdusjälgi, millise asjaolu tõendamiseks on hageja esitanud fotod sündmuskohalt (t.115, 116). Osundatud seletuses on hageja osundanud, et bussijuhil ei ole võimalik liinile asudes bussi pidureid kontrollida, kuid bussi esipaneelil on kogu aeg põlenud kaks punast märgutuld, mis on seotud piduritega. x-xxxxx OÜ poolt 03.11.2014.a. teostatud sõiduki, registrimärgiga xxxxxxx, pidurite kontrollimise tulemusena on tuvastatud, et sõidupidurite pidurdusjõud oli esisillas vasakul rattal 9,14 ja paremal rattal 9,95 kN ning veosillal vasakul rattal 24,10 ja paremal rattal 2,85 kN. Maksimaalne pidurdusjõud sõidupiduril oli 46,4 kN ning efektiivsus 36 % (tl.4). Tl.34 pöördel-35 olevast e-kirjavahetusest nähtub, et K. T. on saatnud nimetatud pidurite tehnilise kontrolli tulemused tööandjale10.12.2014.a. OÜ xxxxxxxxxxx tehnikajuhi R. K. ettekandest (tl.36) nähtub, et sõidupiduri rikke korral peab piduriefektiivsus olema vähemalt 30 %, kontrollakti järgi oli hageja poolt juhitud autobussi pidurite efektiivsus 36 %. R. T. e-kirjast (tl.37) nähtub, et pidurite kontrolli teostanud ülevaatuspunkti töötaja on avaldanud arvamust, et veosilla parema ratta piduri rike võis olla tingitud liiklusõnnetuse 14 (24)
käigus juhi poolt teostatud äkkpidurdusest. Peale ülevaatuspunkti piduristendi läbimist teostati remonditöökojas parempoolse pidurikambri katkise membraani vahetus. Tl.32 pöördel on sõiduki, registrimärgiga xxxxxxx sõidumeeriku ketta koopia 29.10.kohta, hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema poolt juhitava sõiduki kiirus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal 45 km/h.
15.Kohus leiab, et hageja nõuded on õiguslikult põhjendamata ning tõendamata ning seetõttu tuleb jätta rahuldamata. TLS § 15 lg 2 on sätestatud töötaja kohustused, muuhulgas kohustus hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara või mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Tulenevalt TLS § 88 lg 1 p 5 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime 15 (24)
varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Vastavalt TLS § 88 lg 4 võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 95 lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 97 lg 2 sätestab erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtajad, osundatud paragrahvi 3.lõike kohaselt võib tööandja TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
16.Kohus nõustub töövaidluskomisjoni seisukohaga, et kuivõrd hoiatus iseenesest ei too töötaja jaoks kaasa mingisuguseid õiguslikke tagajärgi, ei anna kehtiv seadusandlus võimalust töötajale tehtud hoiatuse vaidlustamiseks. Antud juhul on küll hoiatuses märgitud, et tulenevalt töökohustuste rikkumisest ei määrata töötajale bussijuhtidele korrektselt täidetud tööülesannete eest määratavat lisatasu aprillikuu lisatasu ulatuses, kuid tööandja on oma vastuses esitanud väite, et tegelikkuses hageja töötasu ei vähendatud ning tasu on makstud lähtudes töölepingus kokkulepitust. Kostja on selgitanud, et hagejale on makstud 16 (24)
välja kõik summad, mille tasumise kohustus tuleneb tasu maksmist reguleerivatest õigusaktidest, sealhulgas tasu 51,68 ületunni eest summeerituna 2014.a. märtsi- ja aprillikuus. Nimetatud asjaolud on tõendatud raamatupidamise õiendiga töötundide kohta 2014.a. märtsi – ja aprillikuus (tl.108) ja tõenditega töötasu arvestuse kohta (tl.85-86). Hageja ei ole kostja väiteid omapoolsete tõenditega ümber lükanud, tema poolt väidetu on jäänud paljasõnaliseks. Vaidlustatud hoiatus ei ole kohtu hinnangul olnud aluseks töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt, kuivõrd tööandja ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendustes eelnevale hoiatusele viidanud. Kostja on toetunud usalduse kaotusele töötaja vastu, märkides, et kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.
17.Järgnevalt hindab kohus esitatud asjaolude alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatust. Kohus on seisukohal, et tööandja usalduse kaotus peab põhinema töötajale omistataval karistataval käitumisel ning järgneval negatiivsel prognoosil töötaja käitumise osas, mis tähendab, et edasist usalduslikku koostööd ei ole enam võimalik oodata. Usalduse kaotuse võib põhjustada igasugune tegu, mille tõttu tööandja ei saa enam töötajat usaldada, sealhulgas tööandja maine kahjustamine. Usalduse rikkumist ei saa kõrvaldada hoiatuse tegemisega. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud K. T. karistamisotsust liiklusnõuete rikkumise eest, kuid tööandja on töölepingu ülesütlemisavalduses esile toonud ametijuhendi p.45.a rikkumise, mis seisnes selles, et bussijuht ei säilitanud eesliikuvate sõidukite suhtes vahemaad meetrites, mis linnade ja asulate tänavatel võrdub arvuliselt poole sõidukiirusega 17 (24)
(km/h). Kuna antud juhul on kindlaks tehtud, et hageja poolt juhitava sõiduki kiirus oli 45 km/h, pidanuks vahemaa eesliikuva sõidukiga olema vähemalt 22 m. Liiklusseaduse (LS) § 46 lg 1 sätestab nõude, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Kuna hageja ei suutnud vältida tema poolt juhitud sõiduki otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile, siis järelikult ei olnud pikivahe ohutu ning hageja pani toime LS § 46 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise.
18.Hageja on toetunud asjaolule, et otsasõit eesliikunud sõidukile toimus seetõttu, et tema juhitud bussil puudusid pidurid. Nimetatud hageja väide ei ole leidnud tõendamist. Sõiduki pidureid on kontrollitud x-xxxxx OÜ poolt mõned päevad peale liiklusõnnetuse toimumist ning kontrollimise käigus on tehtud kindlaks, et pidurdusjõu puudujääk esines veosilla paremal rattal, mis haakub hageja poolt esitatud fotodega pidurdusjälje puudumise kohta paremal pool. Kuid bussi sõidupidurite efektiivsus tervikuna – 36% vastas avariipidurduse tehnilistele nõuetele sõidupiduri rikke korral, mis on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a. määruses nr.42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 402 alapunkt 4. . Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et 3 m pikivahe puhul ei oleks olnud võimalik 45 km tunnikiirusega liikunud ja 18 tonni kaaluvat bussi peatada ka täielikus töökorras olevate piduritega, mis on kohtu hinnangul ka eluliselt usutav. Hageja on kostjale ette heitnud, et ta saadeti liinile tehniliselt mittekorras bussiga ning väitnud, et ta ei teadnud pidurite mittetöötamisest ning tal puudus võimalus ka seda kontrollida. 18 (24)
Samas nähtub hageja avaldusest, et bussi armatuurlaual põles pidurisüsteemi rikkele osundav hoiatustuli. Tulenevalt ametijuhendi p. 10.f oli bussijuhil kohustus informeerida hoiatustule süttimisest kas tehnohoolde meistrit, remondilukkseppa, osakonna juhatajat või dispetšerit, ametijuhendi p.10.c ja 10.q sätestavad, et bussijuht peab enne liinile sõitmist kontrollima bussi üldist tehnilist seisundit ning keelatud on sõita liinile nõuetele mittevastava bussiga. Seega tulenevalt ametijuhendi nõuetest vastutab tehniliselt mittekorras bussiga liinile sõitmise eest bussijuht ning kui hageja sõitis teadlikult liinile bussiga, mille pidurisüsteemi korrasolekus ta kahtles, on tegemist äärmise hooletusega töökohustuste täitmisel. Kohtu hinnangul ei ole hageja väited bussi pidurisüsteemi mittekorrasoleku kohta enne liiklusõnnetuse toimumist siiski tõendatud. Kostja on esile toonud, et hageja paarimees A. T. pöördus piduriprobleemiga töökotta 03.11.2014.a., millisel päeval toimus ka kontroll ja avastati rike. Töökoja meister R. T. on kirjas kostja töötajale avaldanud, et pärast pidurisüsteemi kontrolli teostati veosilla parempoolse pidurikambri membraani vahetus, mis oli katki. Meistri hinnangul võis membraan puruneda ja seetõttu tagumine parempoolne pidur puruneda äkkpidurduse tagajärjel.
19.Eeltoodu alusel on võimalik lugeda tõendatuks tööandja (kostja) usalduse kaotuse alused töötaja (hageja) suhtes – töötaja seadusevastane käitumine (LS § 46 lg 1 rikkumine) ja autobussijuhi ametialaste eeskirjade rikkumine. Kohus on seisukohal, et tööandja võis antud juhul töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma ülesütlemise tähtaega järgimata. Kui töötajapoolsed rikkumised on sellised, mis häirivad poolte usalduse alust, ei saa eeldada töösuhte jätkumist kuni ülesütlemise tähtaja möödumiseni. 19 (24)
Seega tuleb hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning hüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostjat esindas menetluses Advokaadibüroo LMP vandeadvokaat Keijo Lindeberg, kes esitas 29.06.2015. a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl 117-127). Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 643,99 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus edastati hagejale 29.07.2015. a eposti teel (tl 130). Hageja on 05.08.2015. a esitanud kohtule vastuse kostja menetluskulude kohta ja lõppseisukohad (tl 20 (24)
132). Nimetatud vastuses pole hageja esitanud vastuväiteid kostja lepingulise esindaja kulude suuruse suhtes. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega arvel näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele (Tartu Ringkonnakohus 03.09.2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-1227843). Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja õigusabiarvete kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja kostjale õigusabi kokku 8,04 tundi. Kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast ja toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja suhtes teostatud kõik kostja esindaja poolt õigusabiarvetes esile toodud õigusabitoimingud. Võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust, on õigusabi kokku 8,04 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 80 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) 21 (24)
põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kolleegium märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnihind 80 eurot käibemaksuta on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistab õigusabikulude katteks hagejalt kostja kasuks välja 643,99 eurot. TsMS § 176 lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja esindaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nimetatud kinnituse andnud (tl 118). TsMS § 174 lõikest 10 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ja sellele lisatud arvetest nähtub, et kostja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta summas. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude 22 (24)
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esindaja on vastava taotluse esitanud (tl 118). TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
1.Rahuldada K. T. apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 9. septembri 2015. a otsus osaliselt, s.o osas, milles kohus jättis rahuldamata K. T. hagi OÜ Personaal vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning hüvitise väljamõistmiseks (kohtuotsuse resolutsiooni p 1).
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada osaliselt K. T. hagi OÜ Personaal vastu.
4.Tuvastada OÜ Personaal ja K. T. vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel. Lugeda OÜ Personaal ja K. T. vahel sõlmitud tööleping üles öelduks TLS § 107 lg 2 alusel alates
08.jaanuarist 2015.a. Välja mõista OÜ-lt Personaal K. T. kasuks töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 710,71 23 (24)
eurot (seitsesada kümme eurot ja seitsekümmend üks senti).
5.Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata K. T. hagi OÜ Personaal vastu tööandja 09.05.2014.a hoiatuse tühisuse tuvastamiseks, tööandja kohustamiseks 2014.a aprillikuu tööülesannete täitmise eest lisatasu määramiseks ning ületunnitöö eest 2014.a märtsi- ja aprillikuus maksmata lisatasu väljamõistmiseks (kohtuotsuse resolutsiooni p 2).
6.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
24 (24)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.