2. september 2016. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-6296
Tsiviilasi
Xxxxhagi Xxxxvastu kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kohta kande tegemise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja Andrei Xxxx Kostja: Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Kohustada kostjat Xxxx(isikukood xxxx) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku isiklik kasutusõigus järgmiselt: „Kinnistu on koormatud isikliku kasutusõigusega Xxxx(isikukood xxxx) kasuks vastavalt 20. oktoobri 1998. aasta testamendi punktile 1.1 selliselt, et Xxxxon ainuisikuliselt õigus tasuta kasutada kinnistu asukohaga Xxxx/Xxxx, Tallinn koosseisus oleva elamu teisel korrusel asuvat suuremat tuba koos kõigi kõrvalhoonete ja –ruumide kasutamise õigusega”. Asendada eelmises lauses märgitud nõusolek käesoleva otsusega. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista kostjalt Xxxxhageja Xxxxkasuks välja menetluskulude hüvitis summas 640 eurot (300 eurot riigilõiv ja 340 eurot lepingulise esindaja tasu). Kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
2-16-6296 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Xxxx(hageja) esitas 20. aprillil 2016 hagi Xxxx(kostja) vastu kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kohta kande tegemise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 3. mai 2016. aasta määrusega. Kostja vastas hagile 16. mail 2016. Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse
23.mail 2016. Kohus määras 14. juuli 2016. aasta määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses, selgitas pooltele kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist ning määras pooltele tähtajad. Hageja esitas
14.juulil 2016 menetluskulude nimekirja. Kostja esitas täiendava vastuse 27. juulil 2016, millele hageja vastas 1. augustil 2016. Kostja esitas 12. augustil 2016 menetluskulude nimekirja, millele hageja vastas 19. augustil 2016.
2.Hageja nõuab kostjalt nõusolekut Tallinnas Xxxx/Xxxx asuvat kinnistut (registriosa nr xxxx, edaspidi „kinnistu”) koormava isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatuse kande tegemiseks. Hageja toob esile järgmised asjaolud ja põhjendab oma nõuet järgmiselt: − hageja ja kostja on vend ja õde, kelle ema Xxxx(pärandaja) suri 21. mail 2009. Pärandaja tegi 20. oktoobril 1998 testamendi, millega määras kostja pärijaks ja hageja annakusaajaks; − hageja sai annakuna tasuta isikliku kasutuseõiguse kinnistu koosseisus oleva elamu teisel korrusel asuva suurema toa kasutamiseks koos kõigi kõrvalhoonete ja ruumide kasutamise õigusega; − hageja ei ole annakust loobunud ja kinnitas pärimisasja ajanud notarile, et soovib annakut kasutada; − poolte suhteid on halvad, kostja keeldub hagejaga suhtlemast, ei anna kinnistule pääsemiseks vajalikke võtmeid ega lase hagejal annakus märgitud ruume kasutada; − kinnistusraamatusse vaidlusaluse kasutusõiguse kohta kande tegemiseks on vajalik kostja nõusolek, aga kostja keeldub seda andmast; − hagiga taotleb hageja kostja kohustamist vajaliku nõusoleku andmiseks. Hageja palub tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulud 300 eurot riigilõiv ja 510 eurot õigusabikulud 6 t eest tunnitasuga 85 eurot.
2 (7)
2-16-6296 Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga. Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja vastu.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata, tema peamised vastuväited on järgmised: − kinnistu ei kuulu kostjale, sest kinnistusraamatusse ei ole kostja osas tehtud omanikkannet ja omanik on endiselt pärandaja. Kostja ei ole kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses puudutatud isik; − ehitisregistri andmeil on praegu vaidlusalusel maal üks kõrvalhoone ehk kuur. Annak oli tehtud vaid vallasasja (vastav osa ehitiste kompleksist) suhtes ja see ei olnud suunatud maatükile kui kinnisasjale. Testamendist nähtub, et maa oleks võimalik omandisse saada läbi omandireformi tagastamismenetluse. Isikliku kasutusõiguse seadmist ei ole kõnealusel juhul selgelt nõutud ega seda ei saagi nõuda mh seetõttu, et testamendijärgne kasutusõigus ei olnud määratud koos maa kasutamisega. Kinnisasja koormamine tähendaks möödapääsmatult ka maa kasutamist; − testamentaarne korraldus hageja kasuks polnud testamendi tegemise ajal kooskõlas sel ajal kehtinud õigusega (seadusega vastuolus olev tehing), mistõttu ei olnud see korraldus testamendis kehtiv. Pärandaja märkis, et hagejal ei ole õigust paigutada tema kasutusse antavatesse ruumidesse kolmandaid isikuid. Pärandaja ei seadnud lisatingimusi kasutusõiguse tekkimiseks. Pärandaja tahte kohaselt pole hagejal õigust kasutada maad. Vastuolu testamendi ja seaduse vahel avaldub ka selles, et kui seaduse järgi saab kasutusõigus puudutada vaid elamut või selle osa, siis testamendiga on kasutusõigus antud ka kõrvalhoonetele ja kõrvalruumidele; − testaator ei teinud vastavat korraldust annakuna; − poolte vahel pole mingeid suhteid juba väga pikalt; pärand avanes 2009. aastal, aga senini pole hageja vaidlusalusele kasutusõigusele pretendeerinud – seetõttu on nõue vastuolus ka hea usu põhimõttega ja hageja passiivsus andis kostjale mõistliku aluse järeldada, et hageja ei soovi kõnealust õigust maksma panna; − hageja ei väida ega tõenda, et ta soovib hakata kinnistul elama; − hageja moonutab nõude sõnastuses testamendis märgitud korralduse sisu, jättes sõna „ruumide” eest ära sidekriipsu: seega ei tule testamenti mõista selliselt, et on kõrvalhooned ja muud ruumid kus iganes (sh elamus), vaid õige on konstruktsioon „kõrvalhooned ja -ruumid“, st et mõistet ruumid saab mõista kõrvalruumidena, millised asuvad kõrvalhoonetes, mitte aga elamus; − kui kohus rahuldab hagi, siis taotleb kostja märkida kohtuotsuses ja kinnistusraamatu kandes, et hagejal ei ole õigust nendesse ruumidesse majutada teisi isikuid. Kostja ei nõustu ka hageja soovitud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisega. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja menetluskulud on õigusabikulud 1 593 eurot (ilma käibemaksuta 1 327,50 eurot) 14,75 t eest tunnihinnaga 90 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga. Kostja taotleb kuludelt viivise väljamõistmist. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
3 (7)
2-16-6296
4.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.
5.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − hageja ja kostja on vend ja õde, kelle ema (pärandaja) suri 21. mail 2009 ning tegi
20.oktoobril 1998 testamendi (tl 33–35); − testamendi kohaselt on kostja pärija ja testamendis sisalduva korralduse kohaselt on hagejale antud ruumide tasuta kasutusõigus; − hageja ega kostja pole loobunud neile testamendiga määratud hüvedest.
6.Testamendi p 1.1 kohaselt kohustas pärandaja hagejat selleks, et ta võimaldab kostjal ainuisikuliselt eluaegselt tasuta kasutada ehitiste asukohaga Xxxx/xxxx koosseisus oleva elamu teisel korrusel asuvat suuremat tuba, koos kõigi kõrvalhoonete ja-ruumide kasutamise õigusega. Kostjal ei ole õigust paigutada sinna kolmandaid isikuid.
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Olemuselt on isiklik kasutusõigus servituut ja seega AÕS § 5 lg 1 järgi piiratud asjaõigus.
8.Hageja tugineb hagis väitele, et pärandaja testamendis isikliku kasutusõiguse kohta tehtud korraldus on annak. Kostja leiab, et kuna kasutusõigus ei ole selgelt testamendis määratud annakuna, siis võib järeldada, et pärandaja ei teinud seda korraldust annakuna.
9.Kehtiva pärimisseaduse (PärS) § 56 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Ka 1996. aasta pärimisseaduse § 54 lg 1 nägi ette, et kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võis annak olla õigus. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud ja testamendis sisalduv korraldus kasutusõiguse kohta on annak (vt ka notari teade tl 5–6).
10.Kostja leiab, et testament on osaliselt kehtetu, kuna testamentaarne korraldus hageja kasuks polnud kooskõlas testamendi tegemise ajal kehtinud õigusega. Annak ei olnud suunatud maatükile kui kinnisasjale. Kasutuseelis hõlmab tervet kinnisasja aga maa oli testamendi tegemise ajal kinnistamata, siis on vastuolu testamendi ja seaduse vahel ning pole hagejal õigust maad kasutada.
11.Kohtu hinnangul maa hilisem kinnistamine ei välista varasema annakuga ette nähtud isikliku kasutusõiguse sissekandmist kinnistusraamatusse. Nii kehtiva AÕS § 227 kui ka testamendi tegemise ajal kehtinud AÕS § 227 regulatsiooni kohaselt koormab isiklik kasutusõigus elamule kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Kuna kasutusõigus koormab kinnisasja tervikuna sõltumata sellest, kui suurt elamuosa võib õigustatud isik kasutada, siis ei esine vastuolu testamendi ja seaduse vahel. Kostja sellekohased vastuväited ei ole põhjendatud.
12.Kostja leiab, et testament on vastuoluline ka seetõttu, et testamendi kohaselt ei ole kostjal õigus majutada teisi isikuid. Kohus lahendab hagi vastavalt hagiavalduse resolutsioonile. TsMS § 442 lg 5 ja § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida 4 (7)
2-16-6296 ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded (Riigikohtu 10. oktoobri 2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14). Hageja nõuab kostja nõusoleku asendamist, mis on vajalik kasutusõiguse sissekandmiseks kinnistusraamatusse ja hagis sõnastatud kostjalt nõutava tahteavalduse sisu järgi soovib hageja kasutusõiguse seadmist ainult enda kasuks. AÕS § 227 lg-s 1 sätestatud õigus majutada teise perekonnaliikmeid saab eeldatavasti realiseeruda vaid siis, kui õigustatud isikul (käesolevas asjas hagejal) on käsutustehingust tulenev selline õigus. Kohtule esitatud testamendist nähtuvalt sellist õigust hagejal pole. Järelikult ei ole testament siinkohal uuritud osas vastuolus hageja nõudega.
13.Eelnevast tuleneb kokkuvõtvalt, et kostja vastuväited testamendi kehtetuse osas ei ole põhjendatud. Samuti ei tuvasta kohus ise asjaolusid, mis annavad alust kahelda testamendi kehtivuses.
14.Testament on seega kehtiv ja selles hageja kasuks antud korraldus kasutusõiguse kohta on annak. Järelikult on hageja annakusaaja ja saab kostjalt kui pärijalt nõuda tahteavalduse andmist, mis on vajalik annakuna määratud isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks. Õigusliku alusel selliseks nõudeks moodustavad testament, PärS § 56 lg 1, AÕS § 641, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ning KRS § 341 lg 1 ja lg 2 p 1.
15.KRS § 341 lg 1 ja lg 2 p 1 näeb ette, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel koormatava kinnisasja omanik või koormatava asjaõiguse omaja. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Testamendiga saab kinnisasja või kinnisasjaõiguse määrata konkreetsele isikule ka annakuna, mis annab annakusaajale võlaõigusliku nõude pärijate vastu, kes peavad annakuesemeks olevat kinnisasja annaku täitmiseks AÕS § 641 alusel käsutama. Isikliku kasutusõiguse seadmisel tuleb eristada isikliku kasutusõiguse seadmiseks kohustavat tehingut (kausaaltehing), millest tuleneb isikliku kasutusõiguse seadmise kohustus sh õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist ja asjaõiguslepingut, mille raames lepivad kinnisasja omanik ja piiratud kinnisasja omaja kokku selles, et kinnisasi koormatakse isikliku kasutusõigusega (Varul, P. jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2014, § 641 p 3.13.1.2, lk 233; Varul, P. jt. Asjaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2014, § 225 p 3.2, lk 55). TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Käesoleval juhul on hagejal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist testamendi alusel.
16.Kostja leiab, et hagi ei saa rahuldada, kuna kinnistusraamatu kohaselt ei ole kostja kinnistu omanik (tl 31-32). Kinnistu omanik on jätkuvalt pärandaja. AÕS § 56 lg 1 näeb ette, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kuigi kinnistu käsutusõigus on eelduslikult kinnisasja omanikuna või õiguse omajana kinnistusraamatust nähtaval isikul, siis see eeldus on AÕS § 56 lg 1 järgi ümberlükatav. Kinnisasja surnud omaniku pärija võib kinnisasja käsutada ka selleta, et ta vahepeal kantaks omanikuna kinnistusraamatusse (eespool viidatud AÕS kommentaaride I osa, § 641 p 3.3.4.1 alapunkt a, lk 212–213; vt ka Riigikohtu
24.septembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-14, p 15). Kohtule esitatud testamendist nähtub, et hageja päris pärandajalt kinnistu. Kostja ei ole pärandist loobunud. Kohus tuvastab, et kostja on kinnistu omanik ning hagejal on õigus nõuda kostjalt nõusolekut.
5 (7)
2-16-6296
17.Kostja tugineb lisaks sellele, et hageja on kaotanud nõudeõiguse hea usu põhimõttest tulenevalt, sest pärandi avamisest on möödunud juba seitse aastat. TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 näevad ette, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti.
18.Aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks ainuüksi pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu 29. jaanuari 2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 23, 2. juuni 2003. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-03, p 13, ja
17.novembri 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-06, p 13). TsÜS § 155 lg 1 näeb ette, et omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole toonud ette selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid jätta hagi rahuldamata tulenevalt hea usu põhimõttest.
19.Kohus leiab, et kostja vastuväide, et hageja pole tõendanud oma soovi hakata kinnisasjal asuvat elamut kasutama elamiseks, ei välista hagi rahuldamist. Nimetatud asjaolu ei puutu asjasse, kuna nõude lahendamisel ei ole vaja nimetatud asjaolu tuvastada.
20.Kohtu hinnangul hageja nõude sõnastus on piisavalt selge ja arusaadav. Kohus peab hagi vajalikuks resolutsiooni arusaadavuse ja täidetavuse huvides märkida resolutsiooni, et kasutusõigus seatakse vastavalt 20. oktoobri 1998. aasta testamendi p-le 1.1. Pooled ei ole selle vastu vaielnud.
21.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
22.Hageja taotleb kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. TsMS § 469 lg 1 esimene lause ja lg 2 näevad ette, et kohus tunnistab otsuse poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Viivitamatu täitmise tagatis peab katma kahju, mis võib võlgnikule tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu. Hageja kohtu määratud tähtajaks ei avaldanud seisukohta tagatise suuruse osas. Kohus määrab hagejale tänase määrusega tasumiseks tagatise summa ja juhindudes TsMS § 470 lg-st 1 lahendab kohus otsuse viivitatama täidetavaks tunnistamiseks pärast tagatise maksmiseks antud tähtaja möödumist. Kuna kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, siis ei ole ka taotluse lahendamiseks vajalik istungi pidamine.
23.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse (tl 41-44), millest ei selgu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.
24.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.
25.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja nõuab õigusabikuluna 810 euro hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb riigilõivust 300 eurot ja esindajatasust 510 eurot tasumääraga 85 eurot tunnis 6 t eest.
26.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole hageja esindajate ajakulu nende kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. 6 (7)
2-16-6296
27.Hageja esindaja tasumäär on 85 eurot tunnis, taotlusest ei nähtu, et see sisaldaks käibemaksu. Riigikohus on pidanud advokaadist esindaja puhul mõistlikuks tasumääraks ka veel 153 eurot ilma käibemaksuta (vt nt 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-14, p 14 teine lõik ja samas esimeses lõigus viidatud varasem praktika). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb siiski hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (ibid). Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär on põhjendatud. Kohus võtab siinjuures arvesse, et hagejat ei esindanud advokaat, aga taotletav tunnitasu määr on ligi kaks korda väiksem advokaadi lubatavast tasumäärast. Seega arvestab kohus, tunnihinnaga 85 eurot.
28.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud kokku 4 t ulatuses: hagiavalduse ettevalmistamine 2 t arvestades hageja nõuet, hagile lisatud tõendeid ja hagiavalduse sisu; hageja arvamuse ettevalmistamine ja koostamine samuti 2 t arvestades kostja vastuväiteid hagile ja hageja arvamuse sisu. Hageja taotlus riigilõivu 300 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks seega osaliselt. Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata.
29.Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 640 eurot (340 eurot lepingulise esindaja tasu 4 t eest tasumääraga 85 eurot ja riigilõiv 300 eurot). Rahuldamata jääb hageja taotlus 170 euro saamiseks õigusabikulude osas ( = 810 – 640 eurot). Kohus leiab, et rahuldatud ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.
30.Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
31.TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seega saab menetluskulude kindlaksmääramisele kaevata ainult kostja.
32.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.