Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Nauvitsman OÜ (edaspidi hageja) esitas 21.03.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Relver Invest OÜ-lt 2773 euro saamiseks. Kohus tegi 23.03.2016 võlgnikule makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 15.04.2016.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgniku seaduslik esindaja MxxxxxTxxxxx esitas nõudele vastuväite. Hageja esitas 03.05.2016 hagiavalduse, milles nõudis Relver Invest OÜ-lt (kostja) võlgnevuse 3160,49 euro tasumist. Tartu Maakohus võttis hagi 20.05.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 02.08.2016 Mxxxx Txxxxx elukaaslase vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal kuulub kostjale korteriomand (registriosa nr 2243035, asukohaga Kaarepere xxxx, Kaarepere küla, Palamuse vald, Jõgevamaa) üldpinnaga 62,0 m2. Kostja võlgnevus Aruküla KÜ-le kommunaalteenuste eest on 1721,58 eurot ja maasoojuspumba maksete eest 942,40 eurot, kokku 2663,98 eurot. Perioodi 01.03.2015 kuni 03.05.2016 seisuga on võlgnevus 3120,49 eurot, millest põhivõlg on 2663,98 eurot ja viivis 456,51 eurot. Aruküla KÜ loovutas 01.12.2015 oma nõude hagejale. Hageja nõuab põhivõlgnevust, viivist, sissenõudmiskulude hüvitist, jooksvat viivist ja menetluskulusid. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele

2 (3)

korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Korteriühistu põhikirja p 11 kohaselt on viivise määraks 0,25%. KOS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivisemäär on seega 0,07%. Hageja on arvestanud viivist perioodil 01.03.2015 kuni 03.05.2016 456,51 eurot. Hageja on viivist arvestanud korrektselt. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised seadusjärgse viivise määraga. Perioodi 04.05.2016 kuni 01.09.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 71,09 eurot (8,05%/100/365 x 121p x 2663,98€). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 527,60 eurot (456,51+71,09). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 2263,98 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3231,58 eurot, millest 2663,98 on põhivõlgnevus, 527,60 eurot viivis ja 40 eurot sissenõudmiskulude hüvitis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 325 eurot (101,52 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 223,48 eurot täiendavalt hagiavalduse esitamisel). Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtutud hagihinnast, ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 325 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.