Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-61893
Tsiviilasi
AN hagi KÜ Paasik vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.03.2015 otsus
Tsiviilasja hind
2955 eurot 12 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AN apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AN (isikukood XXXXXXXXXXX), RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): KÜ Paasik (registrikood: 80075236), tehinguline esindaja Urmas Mardi
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 03.03.2015 otsus tühistada osas, millega jäeti aegumise tõttu rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue tulenevalt vannitoa lae kahjustamisest seoses 2010. aastal toimunud küttesüsteemide rekonstrueerimistöödega ja vannitoa sisekliima tagamiseks sundventilatsiooni paigaldamise vajadusest (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.2), ning saata tsiviilasi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti tühistada maakohtu otsus määratud menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Keelduda hageja poolt 15.08.2016 ja 16.08.2016 ringkonnakohtule esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmisest. 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61893
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AN (hageja) esitas 31.12.2013 Harju Maakohtule hagi, milles nõudis KÜ-lt Paasik (kostja) kahju hüvitamist kogusummas 3000,12 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt korraldas kostja 2010. a-l küttesüsteemi renoveerimist ja ehitas süsteemi ümber. Kostja eemaldas hageja korterist kolm radiaatorit, kuid uusi ei paigaldanud või paigaldas need teise kohta nii, et vanade radiaatorite kinnituskohad jäid nähtavale. Radiaatorite eemaldamine toimus ilma kostja nõusolekuta. Radiaatorite eemaldamise tõttu on hageja vannitoas oluliselt tõusnud niiskuse tase ning vajalik on täiendava ventilaatori paigaldamine. Kahjustada on saanud siseviimistlus hageja korteriomandi kolmes toas, vannitoas ja tualetis.
3.2011. a-l korraldas kostja seinavuukide remonti. Selle tulemusena sai kahjustada ka hageja rõdu seinavärv. Alates 2010. a-st on hageja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega likvideerida tekitatud kahju.
4.Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist tulenevalt: 1) korteri siseviimistluse kahjustamisest seoses 2010. a-l toimunud küttesüsteemide rekonstrueerimistöödega (edaspidi: esimene nõue); 2) vannitoa lae kahjustamisest seoses 2010. a-l toimunud küttesüsteemide rekonstrueerimistöödega ja vannitoa sisekliima tagamiseks sundventilatsiooni paigaldamise vajadusest (edaspidi: teine nõue); 3) rõdu seinavärvi kahjustamisest.
5.02.09.2014 kohtuistungil loobus hageja rõduga seotud nõudest summas 45 eurot (II kd, tl 62-63; I kd, tl 5). Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et hagi on aegunud.
7.Kostja ei vaielnud vastu, et küttesüsteemide rekonstrueerimistööd toimusid elamus 2010. a-l. Küttekehade vahetus toimus hageja korteris 2010. a augustis ning kostja võttis tööd vastu 17.08.2010. Seega on hageja nõue, mis seondub hageja korteri
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61893 siseviimistluse kahjustumisega, aegunud juba 2013. a augustis (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1). Isegi kui aegumise aluseks ei saaks lugeda TsÜS § 146 lg-t 1, oleks nõue aegunud TsÜS § 150 lg 1 alusel.
8.Kostjal puuduks kohustus hüvitada hagejale kahju ka juhul, kui nõue poleks aegunud. Kostja vastu saaks nõuet esitada siis, kui korteriühistu oleks jätnud täitmata mõne üldkoosoleku otsusest või põhikirjast tuleneva kohustuse. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja üldkoosolek oleks vastu võtnud otsust, millest tuleneks ühistule kohustus kõrvaldada korterites küttesüsteemi töödega kaasnevad siseviimistluskahjustused. Kostja liikmed on käitumuslikult väljendanud, et siseviimistlustöid ei korraldata mitte kostja vahendusel, vaid korteriomanike endi poolt. Seetõttu on põhjendatud, et omanikud likvideerivad siseviimistluse kahjustused ise.
9.Radiaatori demonteerimine vannitoas vastas projektile. Hageja pole tõendanud, et kostja tegevuse või tegevusetusega on kaasnenud laekahjustused vannitoas.
10.Rõdusein ei kuulu korteriomandiseaduse (KOS)§ 1 lg 2 ja § 2 lg 2 järgi korteri reaalosa hulka. Kostja pole võtnud vastu otsust rõduseina värvimiseks. Hagejal puudus õiguslik alus rõdu seina värvimiseks. Kostjalt ei saanud eeldada vuugitööde tegemisest hoidumist põhjusel, et see võib kahjustada ühe korteriomaniku (hageja) omaalgatuslikku värvimistööd. Maakohtu otsus
11.Harju Maakohus jättis 03.03.2015 otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata.
12.Korteri siseviimistluse kahjustused pidid hagejale olema nähtavad kohe pärast küttesüsteemi rekonstrueerimistööde lõppemist ning see ei ole kütteperioodi algusega seotud. Hageja võttis tööd vastu 17.08.2010, mistõttu algas hageja esimese nõude aegumine TsÜS § 150 lg 1 alusel arvates sellest kuupäevast. See, et hageja on enne hagi esitamist pöördunud kostja poole kahju kõrvaldamise nõudega, ei peata nõude aegumise tähtaja kulgemist. Esitatud asjaoludest nähtuvalt pole kostja nõuet tunnistanud ega läbirääkimisi pidanud.
13.Maakohtu hinnangul puuduks alus rahuldada hageja esimest nõuet kostja vastu ka juhul, kui nõue poleks aegunud. Kostja vastu saaks nõuet esitada siis, kui kostja oleks jätnud täitmata mõne konkreetse üldkoosoleku otsuse või põhikirjast tuleneva kohustuse. Seda pole hageja välja toonud. Kostja üldkoosolek pole otsustanud, et siseviimistlustööd korraldab ühistu. Seetõttu pole põhjendatud nõuda kostjalt olematute otsuste täitmist või alternatiivselt kahju hüvitamist.
14.Vannitoa lae kahjustumisest ja sundventilatsiooni paigaldamise vajadusest tingitud nõude osas asus maakohus seisukohale, et ka see nõue on aegunud. Erinevalt hageja esimesest nõudest, algas maakohtu hinnangul selle nõude aegumine hiljemalt 2010. a novembrikuus, mil hagejale pidi seoses kütteperioodi algusega olema selge, kas
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61893 vannitoa soojus- ja niiskustasakaal on seoses radiaatori eemaldamisega rikutud. Asjas ei ole tõendatud ja hageja pole ka väitnud, et kahju oleks tekkinud hiljem kui 2010. a sügis-talvisel perioodil. Seega pidi hageja esitama oma teise nõude hiljemalt 2013. a novembrikuus. Apellatsioonkaebus
15.Maakohtu otsuse peale on hageja esitanud 07.04.2015 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagiavalduse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus eksinud asjas tähtsust omavate tõendite hindamisel ning materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohtu seisukoht aegumise osas oleks õige juhul, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt.
16.Hageja ei pöördunud kohtusse kohe, sest usaldas kostja lubadust küttesüsteemi töö parandada. Pärast kolme kütteperioodi tuvastas hageja, et tal on tekkinud kostja vastu hagemise õigus, sest küttesüsteemi töö polnud, vaatamata kostja lubadustele, paranenud. Ka vannitoa lae viimistlus jätkuvalt lagunes alates 2010. a lõpust. Maakohus järeldas, et viimistluse lagunemise algusaeg oli novembris 2010. See pole tõendamist leidnud. Selline lagunemine poleks olnud ka võimalik kütteperioodi algul, sest puuduliku kütte ja liigse niiskuse mõjud avalduvad aeglaselt.
17.Hageja oli sunnitud ise otsima küttesüsteemi puudulikkuse põhjusi, sest kostja hageja selgitustaotlustele ei vastanud. Tagantjärele selgitas hageja välja, et kostjal polnud õigust ilma nõuetekohase projektita likvideerida hageja korteris küttepüstakuid ja radiaatoreid. Kostja teostas ebaseadusliku töö omavoliliselt, sisenedes hageja korterisse pettuse mõjul. Kostja rikkus ka hageja põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele. Ehitustöö ebaseaduslikkuse avastas kostja 2013. a-l Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Ehitusregistri abil.
18.Kui kaasomanikud pole teadlikud, et nendel on õigus nõuda kahju hüvitamist vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) §11 lg-le 3, tuleb nendele seda õigust üldkoosolekul selgitada. Maakohtu oletus, et ühistu liikmed olid teadlikud vastava seaduse paragrahvi olemasolust, kuid käitumuslikult andsid selgelt mõista oma soovimatusest nõuda kahju hüvitamist, pole tõendatud. Menetluse edasine käik
19.Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse. Ringkonnakohus jättis selle taotluse 11.05.2015 kohtumäärusega rahuldamata ja keeldus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
20.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse. Riigikohus rahuldas hageja määruskaebuse 18.02.2016 määrusega ja ennistas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse 07.04.2016. Vastustaja seisukoht
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61893
21.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti aegumise tõttu rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue tulenevalt vannitoa lae kahjustamisest seoses 2010. a-l toimunud küttesüsteemide rekonstrueerimistöödega ja vannitoa sisekliima tagamiseks sundventilatsiooni paigaldamise vajadusest (otsuse resolutsiooni p 1.2), ning saata tsiviilasi selles osas TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Eelmärgitu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ka määratud menetluskulude jaotuse osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
23.Ringkonnakohus märgib esmalt, et hagis toodud asjaoludel ei ole hageja nõuded kvalifitseeritavad kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuetena. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Kui korteriühistu rikub seadusest või põhikirjast tulenevate õiguste teostamisel oma liikmete õigusi, võib liige nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. Sellise nõude aegumisele tuleb kohaldada eelkõige TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatut, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
24.Seega ei ole õige maakohtu seisukoht, et nõuetele tuleb kohaldada TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatut ning vastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.
25.Eelnev ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust, et hüvitamise nõue tulenevalt korteri siseviimistluse kahjustamisest seoses 2010. a toimunud küttesüsteemide rekonstrueerimistöödega oli hagi esitamise ajaks aegunud. Aegumistähtaja alguse arvestamisel tuleb aga TsÜS § 150 lg 1 asemel juhinduda TsÜS § 147 lg-st 1, mille järgi algab nõude aegumine selle sissenõutavaks muutumisega.
26.Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 sätestab veel, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast mõistlikult vajaliku aja möödumist pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3). Seega tuleb hageja nõuete aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuvastada, millal möödus pärast kohustuse rikkumist mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61893
27.Maakohus on tuvastanud, et hageja korteris toimusid küttekehade vahetustööd augustis 2010. a-l ja et kostja poolt võeti tööd vastu 17.08.2010. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nende asjaolude tuvastamisel menetlusnorme rikkunud. Eelmärgitust järeldub, et ka võimalikud kohustuste rikkumised kostja poolt toimusid mitte hiljem kui 2010. a augustis. Arvestades, et siseviimistluse kahjustused elutubades olid ilmsed juba hiljemalt 17.08.2010, muutus nendest kahjustustest tulenev kahju hüvitamise nõue kolleegiumi arvates sissenõutavaks vähemalt pärast kolme kuu möödumist küttekehade vahetustööde lõppemisest hageja korteris, st nõue muutus sissenõutavaks 17.12.2010. Kuna hageja esitas kahju hüvitamise nõude alles 31.12.2013, on see aegunud.
28.Samas ei võimalda poolte senises menetluses esitatud väited ja tõendid kolleegiumi hinnangul järeldada, et vannitoa lae kahjustamise ja vannitoa sisekliima tagamisega seonduv kahju hüvitamise nõue olnuks hagi esitamise hetkeks aegunud. Ka maakohtu otsus on selles osas TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuete kohaselt põhjendamata. Maakohus on seostanud kahjust teada saamist kütteperioodi algusega ning leidnud, et puudused olid hageja poolt tuvastatavad 2010. a oktoobris. Seejuures on kohus mh sisuliselt tuginenud oletusele, et kui madalat keskmist õhutemperatuuri ja kõrgemat keskmist õhuniiskust oli võimalik hageja korteris tuvastada 2014. a oktoobris, oli see võimalik ka 2010. a oktoobris. Kolleegiumi hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kõnealused siseviimistluse kahjustused hageja korteri vannitoas oleksid tekkinud (puuduliku kütte ja liigkõrge õhuniiskuse tagajärjel) kohe 2010/2011 sügis-talvise kütteperioodi esimestel kuudel. Seega ei võimalda asja materjalid järeldada, et kõnealune kahjunõue oleks sissenõutavaks muutunud enne 2010. a lõppu.
29.Eelmärgitu ei välista nõude sissenõutavuse ja aegumise osas siiski maakohtu teistsuguseid õiguslikke järeldusi, kui kohus tuvastab asja uue läbivaatamise käigus uusi asjaolusid. Kolleegium märgib samuti, et kuivõrd aegumise vastuväitele on tuginenud kostja, peaks tema TsMS § 230 lg-st 1 lähtudes primaarselt tõendama selle vastuväite aluseks olevaid asjaolusid, sh kahjunõude sissenõutavusega seonduvat.
30.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kooskõlas eeltooduga võtta põhjendatud seisukoht, kas hageja VÕS § 115 lg-le 1 tuginev kahju hüvitamise nõue (st korteri vannitoa lae kahjustamise ja vannitoa sisekliima tagamisega seonduv kahju hüvitamise nõue) on aegunud. Kui maakohus leiab, et kõnealune kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud, peab maakohus selle lahendama.
31.Seoses hageja etteheidetega kostja puuduliku järelevalve kohta kandeseinte muutmise osas on maakohus otsuse 6. leheküljel mh märkinud, et kohtu hinnangul ei ole kostja kohaseks vastutavaks isikuks teise korteriomaniku poolt omavoliliselt kandeseina avause tegemisega tekkinud võimaliku kahju eest. Samuti on maakohus leidnud, et puudub põhjuslik seos kostja väidetava tegevusetuse ja hagejale kahju tekkimise vahel ning kui üks korteriomanik on teisele kahju tekitanud, siis on kahju saanud korteriomaniku ees vastutajaks kahju tekitanud korteriomanik. Osundatud põhjendused
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61893 tuleb maakohtu otsusest välja jätta, sest maakohus ei ole vaidlustatud lahendis tuvastanud asjaolusid, mis iseenesest välistaksid kostja vastutuse selle väidetava kahju eest. Senise kohtupraktika järgi on ehitise kõik seinad, st nii välis- kui ka siseseinad KOS § 1 lg-st 2 ning § 2 lg-test 1 ja 2 lähtudes korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (vt Riigikohtu 27.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 13). Puuduliku järelevalve korral võib kostja (st korteriühistu) vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikega (vt nt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 50, 51).
32.Eelmärgitud põhjendused ei mõjuta siiski iseenesest maakohtu otsuse lõppjäreldusi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et seoses puuduliku järelevalvega kandeseinte muutmisel ei ole hageja esitanud kohtule selget nõuet kostja vastu ega nimetanud tekitatud kahju suurust.
33.Vastuseks hageja väidetele märgib kolleegium täiendavalt, et kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust TsÜS § 146 lg-s 2 või 4 sätestatud aegumistähtaja kohaldamiseks. Hageja nõue kostja vastu ei ole ehitise töövõtulepingust ega ehitise müügilepingust tulenev nõue TsÜS § 146 lg 2 mõttes. Samuti ei ole asja materjalide põhjal tuvastatav kostja tahtlus oma kohustuste väidetaval rikkumisel (TsÜS § 146 lg 4). Hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud muud väited ei puuduta nõuete aegumist ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Muu hulgas ei oma hageja nõuete sissenõutavuse ja aegumise seisukohalt tähtsust see, kas kostjal olid olemas (korterites) tööde teostamiseks vajalikud projektid, avalik-õiguslikud load jms. Apellatsioonkaebuses on maakohtule ette heidetud ka otsuse avaliku teatavakstegemise ebamõistlikult pikka edasilükkumist. Kolleegium märgib, et asja materjalidest ei nähtu üheselt maakohtu kohtuniku töövõimetuse kestvus. Seetõttu pole selge, kas ja millises ulatuses viibis otsuse avalik teatavakstegemine objektiivsetel põhjustel. Lisaks ei muudaks need etteheited vaidlustatud otsust iseenesest ebaõigeks ega annaks alust selle tühistamiseks.
34.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.
35.Ringkonnakohus andis 07.07.2016 kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada seni esitamata avaldusi ja seisukohti kirjalikult kuni 15.08.2016 (IV kd, lk 59). Ühtlasi selgitas kohus pooltele TsMS § 634 sätete sisu. Hageja on esitanud 15.08.2016 ja 16.08.2016 ringkonnakohtule täiendavaid dokumente. TsMS § 639 lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Lisaks saab apellatsiooniastmes TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 tulenevalt esitada uusi tõendeid üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning TsMS § 633 lg-st 5 järeldub, et üldjuhul tuleb apellatsiooniastmes tõendid esitada koos
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-61893 apellatsioonkaebusega (vt nt Riigikohtu 29.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-07, pd 18, 19). Eelmärgitut arvestades puudub kolleegiumil võimalus kaaluda pärast 15.08.2016 ja 16.08.2016 esitatud täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmist ning nende vastuvõtmisest tuleb keelduda. Kuivõrd dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.