Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-11949
Kohtuasi
X taotlus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 022/2020/1165
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. märtsi 2021. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja liik
X 31. märtsi 2021. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I (sissenõudja) Tallinn, Paasiku tn 14 korteriühistu (registrikood 80075236) Puudutatud isik II
(XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
kohtutäitur
Elin
Vilippus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 4. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11949 muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Vabastada X määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 022/2020/1165 ajatamiseks. Avaldaja palus võimaldada tal tasuda võlgnevuse sissenõudjale 11 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 20% pensionist ning sellele järgnevalt ühe kuu jooksul ülejäänud summa ühe maksega.
2.Viidatud täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 12. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-61893, millega avaldajalt mõisteti menetluskuludena KÜ Paasik kasuks välja 3092.60 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtu 24. septembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 213-61893, millega avaldajalt mõisteti menetluskuludena KÜ Paasik kasuks välja 186.75 eurot. Nõudele lisanduvad täitekulud.
3.Avaldaja märkis, et on võlgnevusest tasunud 1093.12 eurot ja 25 eurot. Avaldaja on avaldanud korduvalt soovi tasuda võlgnevus osamaksetena graafiku alusel, kuid sissenõudja on maksegraafiku koostamisest keeldunud. Kohtutäitur on tekitanud avaldajale kunstlikke piiranguid: arestinud avaldaja pangakontod selliselt, et avaldaja mitmed katsed tasuda võlgnevuse ülejäänud osa osamaksetena otse võlausaldajale või kohtutäiturile osutusid võimatuks. Pangakontod on blokeeritud. Avaldaja soov tasuda igakuiselt 20% pensionist ei ole teostatav alates 2020. a märtsist – kohtutäitur keeldub pensioni 20% ulatuses arestimast, leides, et seadus seda ei võimalda ja pangakonto blokeerituse tõttu ei saa ka avaldaja ise makseid teostada. Avaldajal ei olnud võimalik tervislikel põhjustel ning koroonaviiruse leviku ohus regulaarselt käia kohtutäituri või võlausaldaja juures võla tasumiseks sularahas. Avaldaja soovis vältida temale kuuluva korteri müüki täitemenetluses. Täiendavalt viitas avaldaja enda kehvale tervisele, mille tõttu on tal eluruumile kõrgendatud nõudmised.
4.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ning palus jätta avaldus nõude ajatamiseks rahuldamata. Puudutatud isik I märkis, et avaldajal on veel üks kinnisasi aadressil Paldiski mnt
75.Avaldaja ei ole võlga tasunud, mistõttu kaetakse see korteriühistu remondifondi arvelt. Avaldaja on korteriühistu kõige suurem võlgnik, sest jätab maksmata ka 50% küttekuludest.
5.Puudutatud isik II palus kohtul välistada põhjendamatud katsed kuritarvitada oma menetlusõigusi täitemenetluse venitamise eesmärgil ning palus kohtul arvestada ka sissenõudja seisukohaga. Puudutatud isik II märkis, et viimane makse täitemenetluses on avaldajalt laekunud 8. mail 2020. a summas 25 eurot ning enne seda 13. märtsil 2020. a 1139.12 eurot. Täitemenetluses sissenõutava võla jääk on 2691.23 eurot. Täiendavaid ettepanekuid võlgnevuse tasumise osas ei ole võlgnik teinud ega lahendusi välja pakkunud. Puudub selgus, kuidas kavatseb avaldaja võlgnevuse tasuda vabatahtlikult 11 kuu möödumisel, kuidas võiks muutuda tema tervislik seisund või miks ei teosta ta makseid vähemalt endalegi sobivas ulatuses ning mis on takistanud tal võlgnevuse tasumiseks realiseerida seni muud, tema jaoks sobilikumat vara.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Harju Maakohus jättis 4. märtsi 2021. a määrusega X taotluse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 022/2020/1165 rahuldamata ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Kohus leidis, et avaldaja poolt esile toodud asjaolusid ei saa käsitleda TMS § 45 mõttes erandlikena, mistõttu ei ole ajatamine põhjendatud. Kohus asus seisukohale, et avaldaja esitatud tõendite alusel ei ole võlgnevuse ajatamine mõne kuu pikkuseks perioodiks võimalik ja nõuab oluliselt rohkem aega. Arvestades avaldaja ainsat sissetulekut, milleks on pension 348.15 eurot kuus ning võlgnevuse jääki 2691.23, peaks ta iga kuu tasuma 244.66 eurot, mille tasumine ei ole avaldaja pensioni suurust arvestades võimalik. Lisaks ei ole avaldaja vabatahtlikult teinud kohtutäiturile või sissenõudjale pärast maid 2020. a ühtegi makset; võlgnevust ei ole olnud võimalik vähendada ka täituril täitetoimingutega. Kohtu hinnangul puudub avaldajal takistus enda võlga kasvõi väikeste osamaksetena vähendada. Kui avaldajal on võimalik teha makseid ainult sularahas ja ta tervislik seisund ei võimalda makseid siklikult teha, on tal võimalik selleks kedagi volitada.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 4. märtsi 2021. a määruse peale määruskaebuse, millega palus tühistada maakohtu määruse ning rahuldada avaldaja taotlus osaliselt või täielikult.
9.Avaldaja hinnangul ei ole kohtu siseveendumus erakorraliste asjaolude puudumise kohta jälgitav. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei teinud ettepanekut kohtutäiturile, et viimane võimaldaks osamaksete tegemist panga kaudu või Sotsiaalkindlustusameti vahendusel, vaid keskendus vaid kohtutäituri selgitusele raha kasutamise osas. Avaldaja tõi taaskord esile, et täitemenetluse ajatamist õigustab tema halb tervis, liikumisraskused, kõrge vanus, raske majanduslik olukord ning vajadus viibida kauakestva ja suureneva koroonaviiruse leviku tõttu eneseisolatsioonis. Avaldaja märkis, et pangas käimine ning sularahas maksmine ei ole võimalik koroonaviiruse tõkestamiseks rakendatud liikumispiirangute, tema liikumisraskuste tõttu (avaldaja elab 8. korrusel ning lifti kasutamine on seotud terviseriskiga, kuivõrd avaldaja kortermajas on koroonahaigete osakaal suur). Kellegi volitamine makse tegemiseks ei ole avaldajale piisavalt selge toiming.
10.Avaldaja heitis ette, et kohus ei ole selgitanud, milline õigusakt näeb ette, et mittearestitava pensioni osa on 348.96 eurot kuus ning et kinni tohib pidada vaid 25 eurot üks kord alates märtsist 2020. a, kuigi avaldaja sooviks oli, et peetaks kinni igakuiselt 20% pensionist. Avaldaja kordas, et ta soovib 11 kuu kestel tasuda igakuiselt 20% pensionist (ca 80 eurot kuus) ning nõudesumma jäägi kohustub tasuma ühekordse maksega 12. kuu jooksul. Seejuures viimase makse tegemiseks on avaldajal mitu võimalust, sh kinnisvara müük.
11.Avaldaja väljendas arusaamatust, miks tsiviilasjas nr 2-20-9766 esitatud kaebus tuli eraldada käesolevasse iseseisvasse menetlusse ning märkis, et kohus ei ole selgitanud, kui suur on nõudesumma kokku. Lisaks ei võimaldanud kohus menetlusosalistel täiendavalt esitada kirjalikke kohtukõne teese menetluse viimasel etapil ega määranud lahendi avalikult teatavaks tegemise aega ja kohta.
12.Puudutatud isik I märkis, et avaldaja suudab tasuda osaliselt kommunaalarveid jm, mistõttu ei ole põhjendatud väide, et võlgnevuse tasumine on pangakonto arestimise tõttu takistatud. Avaldaja väited tema liikumisraskuse kohta ei ole põhjendatud – korteriühistu liikmed on avaldajat korduvalt liikumas näinud, avaldaja korteris tehakse remonti, avaldaja sõidab igapäevaselt autoga.
13.Puudutatud isik II leidis, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Jääb arusaamatuks, kas peatamist soovitakse 11 kuuks vastava taotluse esitamisest või kohtumääruse tegemisest. Kaebusest ei ilmne, mille arvelt soovitakse võlgnevus tasuda 12 kuu möödumisel
või kuidas on pensioni arest või selle arestimata jätmine seotud täitemenetluse peatamisega TMS § 45 alusel või miks peaks kohus täitemenetluse peatamise korral vabastama võlgniku kontod aresti alt. Puudutatud isik II märkis, et on avalajale selgitanud, miks ta otsustas tühistada Sotsiaalkindlustusametile edastatud arestimise akti ning selgitas, et avaldaja võib enda täitemenetluses mittearestitavate sissetulekute arvelt teostada võlgnevuse katteks makseid vabatahtlikult.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
15.Avaldaja taotleb täitemenetluse ajatamist, milleks annab aluse TMS § 45. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse ajatamiseks avaldaja soovitud viisil. Maakohus selgitas õigesti, et kohus võib täitemenetluse ajatada vaid erakorraliste asjaolude esinemisel ja leidis põhjendatult, et käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Sealjuures on hinnangu andmine sellele, kas täitemenetluse jätkamine on konkreetse võlgniku suhtes ebaõiglane, kohtu diskretsiooniotsus. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11). Kolleegiumi hinnangul maakohtule praegusel juhul diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa, mh on maakohus arvestanud menetlusosaliste esitatud tõenditega. Samuti ei leia ringkonnakohus, et maakohtu määruse põhjendused ei oleks jälgitavad. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.
16.Kolleegium selgitab, et kohus peab TMS § 45 järgse avalduse lahendamisel lähtuma konkreetse võlgniku isikuga seotud asjaoludest. Maakohus märkis õigesti, et võlgnik peab ise aktiivselt otsima võimalusi tema suhtes tehtud kohtuotsuste täitmiseks ja võlgnevuse vähendamiseks. Ringkonnakohus möönab, et viiruseleviku tõttu piirangute kehtestamine võib raskendada avaldajal oma kohustuste täitmist olukorras, kus ta saab vaid deebetkaardiga sularaha automaadist välja võtta või teha makseid pangakontoris, kuid leiab, et tegemist ei ole TMS § 45 tähenduses asjaoludega, mis muudaksid täitemenetluse jätkamise avaldaja suhtes ebaõiglaseks. Avaldajal on võimalik vajadusel volitada kolmandaid isikuid vastavate toimingute tegemiseks. Väide, et kellegi volitamine maksete tegemiseks ei ole avaldaja jaoks piisavalt selge toiming, ei ole veenev põhjus sellise võimaluse kasutamata jätmiseks.
17.Ka teisi avaldaja esile toodud, mh tervisega seotud asjaolusid ei saa pidada TMS § 45 mõttes erandlikeks, sest avaldaja ei ole suutnud põhistada, et läbiviidav täitemenetlus on tema kui võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov. Vaidlustatud maakohtu määruses osundatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse TMS § 45 kohaldamiseks (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Täitemenetlusega kaasnebki üldjuhul võlgniku varale sissenõude pööramine, mistõttu ei ole olenevalt võlgniku vara hulgast ja nõude suurusest välistatud ka senisest elukohast ilmajäämine. Kolleegiumi hinnangul ei kaalu praegusel juhul avaldaja kui võlgniku huvid üles sissenõudja huve.
18.Kolleegiumi hinnangul on maakohus lähtunud õigesti kohtutäituri ja Swedbank AS-i esitatud andmetest, mille kohaselt on kohtutäituri poolt võlgniku sissetulek 348.96 eurot kuus jäetud arestivabaks, mille arvel on võimalik avaldajal võlga maksta. Samas, nagu leidis ka maakohus, ei ole avaldaja esitatud tõendite alusel võlgnevuse ajatamine mõne kuu pikkuseks perioodiks võimalik ja nõuab oluliselt pikemat aega. Isegi kui avaldaja tasub 11 kuu kestel igakuiselt ca 80 eurot, s.o kokku ca 880 eurot, nagu määruskaebuses välja toodud, moodustaks nõudesumma jääk ca 1811 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja veenvalt näidanud, millise vara arvelt ja kuidas ta oleks valmis sissenõudjale võlgnevuse tasuma.
19.Arvestades, et praeguses asjas lahendatakse küsimus täitemenetluse ajatamise kohta, jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse väited kohtutäituri tegevuse kohta seoses pangakonto arestimise ning Sotsiaalkindlustusameti poolt avaldaja pensioni osa kinnipidamata jätmisega. Vastavad etteheited sai avaldaja esitada tsiviilasjas nr 2-20-9766, milles menetleti avaldaja kaebust Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 18. juuni 2020. a otsusele täiteasjas nr 022/2020/1165.
20.Seoses määruskaebuses välja toodud menetluslike etteheidetega maakohtu tegevuse suhtes leiab kolleegium, et maakohus on tsiviilasja menetlenud kooskõlas hagita menetlust reguleerivate normidega, mistõttu ei saa maakohtule ette heita menetlusõiguse normide ebaõiget kohaldamist või kohaldamata jätmist. Avaldaja ajatamise taotluse eraldamine tsiviilasjas nr 2-20-9766 esitatud kaebusest oli kohtu kaalutlusotsus, mis ei ole edasikaevatav.
21.TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kolleegium leiab, et menetlusosaliste menetluskulud on õiglane jätta ka määruskaebemenetluses menetlusosaliste endi kanda.
22.Harju Maakohus rahuldas 28. aprilli 2021. a määrusega avaldaja menetlusabi saamise taotluse ning vabastas avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest (tl 141142). Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleks nimetatud menetluskulu avaldajalt TsMS § 190 lg 2 ja lg 4 esimese lause alusel riigi kasuks välja mõista. Samas vastavalt TsMS § 190 lg-le 7 võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades avaldaja majanduslikku olukorda ja tervislikku seisundit peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel kõnealuse menetluskulu riigituludesse tasumise kohustusest.
23.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1) (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.