Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-6-17 Tartu, 22. märts 2017 Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik Aleksander Narusbeki hagi KÜ Paasik vastu kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-61893 Aleksander Narusbeki kassatsioonkaebus 2946 eurot 12 senti Hageja Aleksander Narusbek, esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Kostja korteriühistu Paasik, esindaja juhatuse liige Tatjana Bakšejeva 6. märts 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-61893 muutmata.
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Määrata vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ) tasuks riigi õigusabi eest 96 eurot (sh käibemaks). Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aleksander Narusbek (hageja) esitas 31. detsembril 2013 Harju Maakohtule hagi korteriühistu Paasik (kostja) vastu, milles nõudis kahju hüvitamist kogusummas 3000 eurot 12 senti. Hagiavalduse kohaselt korraldas kostja 2010. a-l küttesüsteemi renoveerimist ja laskis süsteemi ümber ehitada. Töid tegi Ellas Ehitus OÜ. Hageja korterist eemaldati kolm radiaatorit, kuid uusi ei paigaldatud või paigaldati need teise kohta nii, et vanade radiaatorite kinnituskohad jäid nähtavale. Radiaatorid eemaldati ilma kostja nõusolekuta. Radiaatorite eemaldamise tõttu on hageja vannitoas oluliselt tõusnud niiskuse tase ning vajalik on paigaldada lisaventilaator. Kahjustada on saanud siseviimistlus hageja korteriomandi kolmes toas, vannitoas ja klosetis. Kostja korraldas 2011. a-l maja seinavuukide remonti. Selle tulemusena sai kahjustada ka hageja rõdu seinavärv. Alates 2010. ast on hageja korduvalt pöördunud kostja poole palvega likvideerida tekitatud kahju. Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist tulenevalt: 1) korteri siseviimistluse kahjustamisest 2010. a-l toimunud küttesüsteemide rekonstrueerimistööde käigus (edaspidi esimene nõue); 2) vannitoa lae
kahjustamisest 2010. a-l toimunud küttesüsteemide rekonstrueerimistööde käigus ja vannitoa sisekliima tagamiseks sundventilatsiooni paigaldamise vajadusest (edaspidi teine nõue); 3) rõdu seinavärvi kahjustamisest. Hageja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 132 ja korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p-le 1. 2. septembri 2014. a kohtuistungil loobus hageja rõduga seotud rahalisest nõudest.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et hagi on aegunud. Kostja ei vaielnud vastu, et elamus rekonstrueeriti 2010. a küttesüsteemid. Küttekehad vahetati hageja korteris 2010. a augustis ning kostja võttis tööd vastu 17. augustil 2010. Seega on hageja nõue, mis seostub hageja korteri siseviimistluse kahjustumisega, aegunud juba 2013. a augustis (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1). Isegi kui aegumise aluseks ei saaks lugeda TsÜS § 146 lg-t 1, oleks nõue aegunud TsÜS § 150 lg 1 alusel. Kostjal puuduks kohustus hüvitada hagejale kahju ka juhul, kui nõue poleks aegunud. Kostja vastu saaks nõuet esitada siis, kui kostja oleks jätnud täitmata mõne üldkoosoleku otsusest või põhikirjast tuleneva kohustuse. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja üldkoosolek oleks vastu võtnud otsuse, millest tuleneks ühistule kohustus kõrvaldada korterites küttesüsteemi töödega kaasnevad siseviimistluskahjustused. Kostja liikmed on käitumuslikult väljendanud, et siseviimistlustöid ei korraldata mitte kostja vahendusel, vaid korteriomanikud teevad seda ise. Seetõttu on põhjendatud, et omanikud likvideerivad siseviimistluse kahjustused ise.
3.Harju Maakohus jättis 3. märtsi 2015. a otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pidid korteri siseviimistluse kahjustused olema hagejale nähtavad kohe pärast küttesüsteemi rekonstrueerimistööde lõppemist ning see ei ole kütteperioodi algusega seotud. Hageja võttis tööd vastu 17. augustil 2010, mistõttu algas hageja esimese nõude aegumine TsÜS § 150 lg 1 alusel arvates sellest kuupäevast. See, et hageja on enne hagi esitamist pöördunud kostja poole kahju kõrvaldamise nõudega, ei peata nõude aegumise tähtaja kulgemist. Esitatud asjaoludest nähtuvalt pole kostja nõuet tunnistanud ega läbirääkimisi pidanud. Maakohtu hinnangul puuduks alus rahuldada hageja esimest nõuet kostja vastu ka juhul, kui nõue poleks aegunud. Kostja vastu saaks nõuet esitada siis, kui kostja oleks jätnud täitmata mõne konkreetse üldkoosoleku otsuse või põhikirjast tuleneva kohustuse. Seda pole hageja välja toonud. Kostja üldkoosolek pole otsustanud, et siseviimistlustööd korraldab ühistu. Seetõttu pole põhjendatud nõuda kostjalt olematute otsuste täitmist või alternatiivselt kahju hüvitamist. Vannitoa lae kahjustumisest ja sundventilatsiooni paigaldamise vajadusest tingitud nõude osas asus maakohus seisukohale, et ka see nõue on aegunud. Erinevalt hageja esimesest nõudest algas maakohtu hinnangul selle nõude aegumine hiljemalt 2010. a novembrikuus, mil hagejale pidi kütteperioodi alguse tõttu olema selge, kas vannitoa soojus- ja niiskustasakaal on radiaatori eemaldamise tagajärjel rikutud. Asjas ei ole tõendatud ja hageja pole ka väitnud, et kahju oleks tekkinud hiljem kui 2010. a sügis-talvel. Seega pidi hageja esitama oma teise nõude hiljemalt 2013. a novembrikuus.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus eksinud asjas tähtsate tõendite hindamisel ning materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohtu seisukoht aegumise kohta oleks õige juhul, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Hageja ei pöördunud kohtusse kohe, sest usaldas kostja lubadust küttesüsteemi töö parandada. Pärast kolme kütteperioodi tuvastas hageja, et tal on tekkinud kostja vastu hagemise õigus, sest küttesüsteemi töö polnud vaatamata kostja lubadustele paranenud.
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. augusti 2016. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti aegumise tõttu rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue, mis tulenes vannitoa lae kahjustamisest 2010. a-l toimunud küttesüsteemi rekonstrueerimistööde tõttu ja vannitoa sisekliima tagamiseks sundventilatsiooni paigaldamise vajadusest. Ringkonnakohus tühistas ka maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus muutis ka osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu menetluskulud jäid hageja kanda. Hagis toodud asjaoludel ei ole hageja nõuded kvalifitseeritavad kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuetena. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Kui korteriühistu rikub seadusest või põhikirjast tulenevate õiguste teostamisel oma liikmete õigusi, võib liige nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Sellise nõude aegumisele tuleb kohaldada eelkõige TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatut, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega ei ole õige maakohtu seisukoht, et nõuetele tuleb kohaldada TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatut, ning vastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Eelnev ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust, et hüvitamise nõue, mis tuleneb korteri siseviimistluse kahjustamisest 2010. a toimunud küttesüsteemide rekonstrueerimistööde tõttu, oli hagi esitamise ajaks aegunud. Aegumistähtaja alguse arvestamisel tuleb aga TsÜS § 150 lg 1 asemel juhinduda TsÜS § 147 lg-st 1, mille järgi algab nõude aegumine selle sissenõutavaks muutumisega. Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuete aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus pärast kohustuse rikkumist mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi. Maakohus on tuvastanud, et hageja korteris toimusid küttekehade vahetustööd 2010. a augustis ja et kostja võttis tööd vastu 17. augustil 2010. Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel menetlusnorme rikkunud. Eelmärgitust järeldub, et ka võimalikud kostja kohustuste rikkumised toimusid hiljemalt 2010. a augustis. Arvestades, et siseviimistluse kahjustused elutubades olid ilmsed juba hiljemalt 17. augustil 2010, muutus nendest kahjustustest tulenev kahju hüvitamise nõue
sissenõutavaks vähemalt pärast kolme kuu möödumist küttekehade vahetustööde lõppemisest hageja korteris, st nõue muutus sissenõutavaks 17. detsembril 2010. Kuna hageja esitas kahju hüvitamise nõude alles 31. detsembril 2013, on see aegunud. Samas ei võimalda poolte senises menetluses esitatud väited ja tõendid järeldada, et vannitoa lae kahjustamise ja vannitoa sisekliima tagamisega seotud kahju hüvitamise nõue olnuks hagi esitamise hetkeks aegunud. Ka maakohtu otsus on selles osas TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuete kohaselt põhjendamata. Maakohus on seostanud kahjust teadasaamist kütteperioodi algusega ning leidnud, et puudused pidi hageja tuvastama 2010. a oktoobris. Seejuures on kohus mh sisuliselt tuginenud oletusele, et kui madalat keskmist õhutemperatuuri ja kõrgemat keskmist õhuniiskust oli võimalik hageja korteris tuvastada 2014. a oktoobris, oli see võimalik ka 2010. a oktoobris. Eluliselt ei ole usutav, et kõnealused siseviimistluse kahjustused hageja korteri vannitoas oleksid tekkinud (puuduliku kütte ja liigkõrge õhuniiskuse tagajärjel) kohe 2010.-2011. a sügis-talvise kütteperioodi esimestel kuudel. Seega ei võimalda asja materjalid järeldada, et kõnealune kahjunõue oleks sissenõutavaks muutunud enne 2010. a lõppu. Eelmärgitu ei välista nõude sissenõutavuse ja aegumise osas siiski maakohtu teistsuguseid õiguslikke järeldusi, kui kohus tuvastab asja uue läbivaatamise käigus uusi asjaolusid. Kuivõrd aegumise vastuväitele on tuginenud kostja, peaks tema TsMS § 230 lg-st 1 lähtudes primaarselt tõendama selle vastuväite aluseks olevaid asjaolusid, sh kahjunõude sissenõutavust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kooskõlas eeltooduga võtta põhjendatud seisukoht, kas hageja VÕS § 115 lg-le 1 tuginev kahju hüvitamise nõue (st korteri vannitoa lae kahjustamise ja vannitoa sisekliima tagamisega seotud kahju hüvitamise nõue) on aegunud. Kui maakohus leiab, et kõnealune kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud, peab maakohus selle lahendama. Vastuseks hageja väidetele märkis ringkonnakohus täiendavalt, et kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust TsÜS § 146 lg-s 2 või 4 sätestatud aegumistähtaja kohaldamiseks. Hageja nõue kostja vastu ei ole ehitise töövõtulepingust ega ehitise müügilepingust tulenev nõue TsÜS § 146 lg 2 mõttes. Samuti ei ole asja materjalide põhjal tuvastatav kostja tahtlus oma kohustuste väidetaval rikkumisel (TsÜS § 146 lg 4). Hageja apellatsioonkaebuses esitatud muud väited ei puuduta nõuete aegumist ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue tulenevalt korteri siseviimistluse kahjustamisest, ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejale määratud esindaja palub määrata kindlaks riigi õigusabi tasu ja suurus ning hüvitada talle 96 eurot. Kassatsioonkaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus ekslikult kohaldamata TsÜS § 146 lg 2. Aegumistähtaeg on viis aastat, see põhineb ehitise puudusel. Kostjale on pärast ehitustööde vastuvõtmist üle läinud ehitaja vastutus ehitise puuduste eest. Nõue hakkas aeguma ajast, mil hageja
sai hinnapakkumise remonttööde kohta ehk detsembris 2013, mitte siseviimistluse kahjustamisest teadasaamisest. Tegemist võib olla ka tahtliku rikkumisega. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks on mõistlik aeg vaid kolm kuud. Kohtud oleksid pidanud omal algatusel tuvastama tehingu vastuolu heade kommetega, sest korrapäraselt toimiv endine ehitusjärgne küttesüsteem demonteeriti pettuse mõjul ning suur ehitustöö tehti ilma projektita.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
10.Kassatsioonimenetluses tuleb kolleegiumil lahendada põhilise õigusliku küsimusena see, millisel õiguslikul alusel põhineb alama astme kohtu tuvastatud asjaolude põhjal hageja nõue kostja vastu.
11.Ringkonnakohus on leidnud, et hageja nõuded on kvalifitseeritavad lepingulisteks nõueteks KÜS § 2 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine), sh ka korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele VÕS § 3 p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest tulenevast alusest. KÜS § 2 lg-st 1 tuleneva võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Hageja on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist (otsustel või juriidilise isiku põhikirjal põhinevad suhted on tehingulised suhted) tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu vähemalt praegusel juhul lugeda tehingulaadseteks suheteks. Riigikohus on leidnud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine (vt nt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30; Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Parandustööd tuleb ühistul korraldada kompleksselt, sh ette näha remondijärgsete võimalike viimistlustööde kohustatud subjekt (kas korteriomanikud ise omal kulul või töövõtja kõikide korteriomanike maksete arvel) ning muude remondi käigus väidetavalt tekkivate puuduste kõrvaldamise ja sellega seotud kulude katmise korraldus.
12.Praegusel juhul heidab hageja kostjast korteriühistule ette seadusest tulenevate ülesannete rikkumist, kuna korteriühistu korraldatud remondi käigus tekkisid tema korteris probleemid siseviimistluse kahjustamise ja vannitoas niiskuse suurenemisega. Sellisel juhul on võimalik korteriühistu vastutus KÜS § 2 lg-st 1 ja VÕS § 115 lg-st 1 tulenevalt, kui on täidetud ka VÕS § 115 lg 2 või 3 eeldused. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju
hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada.
13.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ka selles, et praegusel juhul ei ole alust kohaldada TsÜS § 146 lg-t 2, mille esimene lause näeb ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtajana ette viis aastat. Töövõtulepingu sõlmivad korteriühistu ja töövõtja ning sellest lepingust tulenevaid nõudeid, sh ebakvaliteetsest tööst tulenevaid nõudeid saab töövõtja vastu esitada korteriühistu kui tööde tellija, mitte nt kõik korteriomanikud eraldi. Õigusaktidest ei tulene, et sellised nõuded saaksid seaduse alusel üle minna lepinguvälisele isikule, korteriomanikule. Korteriühistu ja töövõtja vaheline leping ei ole praeguses asjas asjassepuutuv, sest vaidluse pooled on korteriühistu ja korteriomanik.
14.Ringkonnakohus on jõudnud õigele järeldusele ka siseviimistluse rikkumisest tuleneva haginõude aegumistähtaja alguse määramise osas, kohaldades õigesti TsÜS § 147 lg-t 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimest ja kolmandat lauset. Ringkonnakohtu määratud kolm kuud on mõistlik aeg praeguste ilmsete puuduste korral, mis oli võimalik avastada kohe pärast nende tekkimist.
15.Kuivõrd ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ja saatis asja ühe haginõude osas uueks läbivaatamiseks maakohtule ning Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi alama astme kohtu otsustada.
16.Kolleegium leiab, et vandeadvokaat A. Lusmägi taotlus määrata kindlaks riigi õigusabi tasu tuleb rahuldada. Kolleegium määrab tema tasuks taotletud 96 eurot riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 alusel. Tasu maksmise korraldab sama seaduse § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur.
17.Riigikohus vabastas hageja 14. detsembri 2016. a määrusega kautsjoni tasumisest selle hilisema hüvitamiskohustusega TsMS § 190 lg 4 kohaselt. Henn Jõks, Ants Kull, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.