Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Aktsiaselts XXXX esitas 20.05.2016 avalduse XXXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 93 791,06 eurot. Võlausaldaja esitas 03.05.2016 võlgnikule pankrotihoiatuse. Selleks ajaks olid võlgniku vastu suunatud nõuded enam kui 30 päeva sissenõutavad. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. 15.06.2016.a. toimunud korraldaval kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja nõude juurde. Võlgnik korraldavale kohtuistungile ei ilmunud, kirjalikke vastuväiteid panrotiavaldusele esitanud ei ole. Kohus andis võlausaldajale aega kuni 17.06.2016 tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaks 1500 eurot. Võlausaldaja tasus nõutud summa 15.06.2016. Kohus nimetas 17.06.2016 ajutiseks halduriks Lembit Ülperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Lembit Ülper esitas 18.08.2016 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi 600 752,74 euro ulatuses ning vara arvestuslikult 707,35 euro väärtuses. Haldur on tuvastanud, et võlgnik on juhatuse liige ja osanik XXXX OÜ-s, kuid sellel äriühingul puudub majandustegevus ja vara ning võlgnik juhtorganis olemise eest tasu ei saa. Aruande kohaselt puudub võlgnikul antud hetkel töö ja sissetulek ning võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri arvates muutus võlgnik maksejõuetuks ajast, mil augustis 2013.a. võõrandati täitemenetluse korras tema kinnisvara asukohaga XXXX, katastritunnus XXXX, kinnistu reg.osa nr. XXXX. Ajutine haldur märgib, et võlgniku seni täitmata kohustused on tulnud erinevatest tsiviiltehingutest eesmärgiga kindlustada ettevõtlustegevust, milleks oligi tarvis kaasata täiendavaid ressursse. Kuna käesoleval juhul ei ole ajutine haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku poolt oma võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist ja/või enda maksejõuetuse tekitamiseks, ei pea ajutine haldur võlgniku

pankrotisituatsiooni tekkimist esialgu võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks ja süüks. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud, kuid täpsustab, et täiendavat analüüsi vajab võlgnikule kuulunud paadiveoki võõrandamine. Ajutine haldur on arvamuses kajastanud võlgniku vastuväiteid pankrotiavaldusele ning ajutine haldur on arvamusel, et võlgnikule pole pankrotihoiatust kätte toimetatud ning võlausaldaja nõue pole selge. Ajutine haldur on vaatamata eeltoodule asunud seisukohale, et esinevad pankrotimenetluse raugemise alused, kui pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei tasu ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Kuna võlgniku varas ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks selleks ettenähtud arvelduskontole 4000 eurot. Kui nimetatud summat ei tasuta, siis on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele ei esitanud välja arvatud selles osas, mis puudutasid pankrotihoiatuse kättetoimetamist ja võlausaldaja nõude selgust. Võlgnik vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele ei esitanud. Võlgnik ei esitanud tähtaegselt vastuväiteid ka pankrotiavaldusele. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata XXXXpankrotihaldurina. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXXpankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Lembit Ülperi, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 600 752,74 euro ulatuses ning vara, millele saaks sissenõuet pöörata, sellise kohustuse täitmiseks puudub. Võlgniku vara arvestuslikuks suuruseks on 707,35 eurot, millest 303,47 on rahalised vahendid ning ülejäänu väärtpaberite kujul olev vara. Kohus nõustub, et võlgniku osalus ettevõttes XXXX OÜ-s (registrikood XXXX) ei ole käsitletav likviidse varana, sest ettevõte on asutatud ilma sissemakseta ning tegemist pole aktiivset majandustegevust teostava ettevõttega. Võlgnikul puudub teadaolev sissetulek. Kohus on 22.08.2016 kohtuistungil selgitanud, et võlgnik pole tähtaegselt esitanud vastuväited pankrotiavaldusele. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama sätte lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ning seetõttu esineb alus pankroti väljakuulutamiseks siis, kui võlgnik,

võlausaldaja või kolmas isik tasuvad deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa. Kohus tegi 22.08.2016 määrusega XXXXpankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda selleks ettenähtud kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 4000 eurot hiljemalt 26.08.2016. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja tasus vastava summa 24.08.2016. Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutab XXXXpankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 39 lg 1 järgi edastab kohus käesoleva määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale asjakohase märkuse tegemiseks. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur on 18.08.2016 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 17 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 65 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1105 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 364,65 eurot ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 80 eurot, kõik kokku 1549,65 eurot (sh sotsiaalmaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulud on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub hüvitada tasu ja kulutused 15.06.2016 võlausaldaja poolt tasutud

pankrotimenetluse kulude ettemaksu arvelt Lembit Ülperi arvelduskontole . Kohus märgib, et 15.06.2016 tasutud ettemaks on 1500 eurot, aga ajutise halduri tasu koos vajalike kulutuste hüvitisega on 1549,65 eurot. Sellest tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu 1105 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 364,65 eurot ja vajalike kulutuste hüvitise 30,35 euro ulatuses välja 15.06.2016 tasutud ettemaksu arvelt. Ajutise halduri vajalike kulutuste hüvitise 49,65 euro ulatuses mõistab kohus välja pankrotivara arvelt. Kohus määrab, et vastavad summad tuleb tasuda Lembit Ülperi arvelduskontole . /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.