Harju Maakohtu 18. jaanuari (kompromissi kinnitamine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi SPIN TEK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik MM (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx-x, xxxxxxxx), lepinguline esindaja Maris Merilo
avaldus
MM
2018.
pankroti a
määrus
Pankrotihaldur Lembit Ülper (isikukood xxxxxxxxxx) Võlausaldaja I Aktsiaselts SPIN TEK (registrikood 10098106, asukoht Regati pst 1-4, Tallinn), lepinguline esindaja Riho Friedrichs Võlausaldaja II AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn), lepinguline esindaja Martin Velling Võlausaldaja III HS (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x-x, xxxxxxx) Võlausaldaja IV JA (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x, xxxxxxx) Võlausaldaja V OÜ PIKKREAL (registrikood 12248840, asukoht Turba 17, Pärnu linn) Võlausaldaja VI Greenlight Credit & Collection OÜ (registrikood 12770967, asukoht Tondi 51, Tallinn) Võlausaldaja VII Aktsiselts FECTOR (registrikood 10752385, asukoht P. Süda 3, Tallinn) Võlausaldaja VIII SS (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-x, xxxxxxx)
2-16-7994 Võlausaldaja IX Imatra Elekter Aktsiaselts (registrikood 10224137, asukoht Tööstuse 2, Haapsalu linn) Menetluse liik
1.Jätta Harju Maakohtu 18. jaanuari 2018. a määrus muutmata.
2.Jätta Aktsiaseltsi SPIN TEK määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse läbivaatamise kulud Aktsisaseltsi SPIN TEK kanda. Teistel menetlusosalistel ei ole määruskaebuse läbivaatamisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus kuulutas 31. augustil 2016. a kell 15.30 määrusega välja MM (pankrotis)(võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Lembit Ülperi (pankrotihaldur).
2.Võlgnik esitas 15. november 2017 pankrotihaldurile kompromissettepaneku ja palus kokku kutsuda võlausaldajate üldkoosoleku kompromissi kinnitamiseks. Kompromissettepaneku kohaselt kannab võlgnik kõik pankrotihalduri kulud ja tasub kõikidele II järgu võlausaldajatele 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest 2% nende nõuete kogusummast. Kompromissettepanekus selgitas võlgnik, et tal puudub vara ja kompromissettepanekut sõlmimata ei oleks võlausaldajatel võimalik pankrotimenetlusest raha saada. Kompromissi sõlmimiseks saab võlgnik raha enda emalt SMilt, kes on valmis võlgnikku toetama.
3.Võlausaldajate 23. novembri 2017. a üldkoosolekul osalesid kõik võlausaldaja peale Imatra Elekter Aktsiaseltsi. Üldkoosolek võttis võlgniku kompromissettepaneku vastu 471 197 pooltja 176 891 vastuhäälega, erapooletuid ei olnud. Vastu hääletasid Aktsiaselts SPIN TEK (võlausaldaja I) ja AS SEB Pank (võlausaldaja II). Kompromissi kohaselt tasub võlgnik kaitstud nõuete katteks kokku 13 184 eurot 83 senti, mis jaguneb järgnevalt: - Aktsiaselts SPIN TEK 1875 eurot 82 senti; - AS SEB pank 1662 eurot; - HS 108 eurot 65 senti; - JA 2000 eurot;
2-16-7994 -
OÜ PIKKREAL 1200 eurot 10 senti; Greenlight Credit & Collection OÜ 4815 eurot ja 56 senti; Aktsiaselts FECTOR 1418 eurot 30 senti; SS 100 eurot; Imatra Elekter Aktsiaselts 4 eurot 40 senti.
Üldkoosolek otsustas kinnitada ka pankrotimenetluse kulud.
4.Pankrotihaldur esitas üldkoosoleku toimumise päeval (23. novembril 2017) kompromissi maakohtule kinnitamiseks. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
5.Harju Maakohus kinnitas 18. jaanuari 2018. a määrusega võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud kompromissi ja lõpetas pankrotimenetluse. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei kahjusta kompromiss võlausaldajate huve ja vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 180 nõuetele. Kompromiss otsustati vajaliku häälteenamusega. Võlausaldajate üldkoosolekust teavitati kõiki võlausaldajaid 16. novembril 2017 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtule esitatud 23. novembri 2017. a võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt oli hääletuse tulemusena kompromissi poolt 471 197 häält. Tunnustatud nõuete alusel oli häälte kogusumma 659 240 häält. Seega tunnustatud nõuete summa ületab 2/3 kõigi nõuete summast. Täidetud on PankrS § 180 lg-s 2 sätestatud eeldus, sest kompromissotsus on tehtud pärast nõuete kaitsmise koosolekut, mis toimus
20.detsembril 2012 ja mille järgi on kompromissi otsustamise seisuga tunnustatud nõudeid võlgniku vastu 659 241 euro 45 sendi ulatuses. Võlausaldajate üldkoosolek kinnitas, et võlgnik kannab pankrotimenetluse kulud ja võlgnik sellele vastuväiteid ei esitanud. Kõik massikohustused ja pankrotimenetluse kulud tuleb jätta võlgniku kanda. Võlgniku ema SM kinnitas kirjalikult, et nõustub toetama võlgnikku kohustuste täitmisel. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Võlausaldaja I esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta kompromissi kinnitamata. Menetluskulud palus võlausaldaja I jätta võlgniku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kahjustab kompromiss võlausaldajate huve ja tulnuks jätta kinnitamata. Nõude rahuldamine 2% ulatuses tähendab nõudest loobumist või kinget võlgnikule. Teised võlausaldajad sundisid määruskaebuse esitajale peale kahjuliku kompromissi. Enamus võlausaldajad on teinud võlgnikule soodsaid otsuseid ning nende nõustumine kompromissiga näitab, et neil ei tegelikult nõuet millest loobuda, või neil on võlgnikuga muud kokkulepped. Kokkulepe, millega võlgnikule kingitakse võlausaldaja nõue sellises ulatuses, on vastuolus hea usu põhimõttega. Määrus ei ole täidetav, sest isik, kes lubas võla tasuda, ei ole kompromissi pool ja tema suhtes ei ole täitedokumenti, ning võlgnik ise on maksejõuetu. Kompromiss ei ole proportsionaalne võrreldes olukorraga, kus võlgnik tasuks võlad ilma kompromissi sõlmimata. Võlgnik varjab oma sissetulekuid. Võlgnik on Soome Vabariigis
2-16-7994 edukas ettevõttes juhtorgani liige ning suudab viie aasta jooksul oma palgast tasuda rohkem kui 13 184 eurot 83 senti.
7.Võlausaldaja II toetas määruskaebust. Ka võlausaldajale II on teada, et võlgnik töötas Soome Vabariigis. Kuna võlgnik ei teavitanud võlausaldajaid oma sissetulekute suurusest ega esitanud selle kohta tõendeid, esitas ta kompromissiettepaneku olulist teavet varjates ja selline käitumine on vastuolus heade kommetega ning kompromiss tühine. Kompromiss ei ole ka täidetav.
8.Ülejäänud võlausaldajad ei vastanud määruskaebusele.
9.Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kompromiss vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kuna võlausaldajad võtsid kompromissi seaduses sätestatud häälteenamusega vastu, ei kahjusta see võlausaldajate huve ning teised võlausaldajad pole seda ka väitnud. Võlausaldajate nõuded olid tunnustatud. Kompromiss on täidetav ja võlgniku ema on võlgniku kohustused täitnud. Halduril ei ole andmeid selle kohta, et võlgnik oleks Soome Vabariigis töötanud ning väidetav äriühing on registrist kustutatud.
10.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgnik ei tööta Soomes ja äriühing, millele võlausaldaja I kaebuses viitab, on pankrotistunud ning registrist kustutatud. Sellest tulenesid ka võlgniku makseraskused. See, et võlausaldaja I ei nõustu kompromissiga, ei tähenda, et see oleks võlausaldajaid kahjustav. Kompromissiga suurtest kohustustest vabanemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, kui võlgnikul ei ole vara ja töötasust ei ole võimalik kõiki kohustusi täita. Kompromiss on täidetud ja võlausaldajate I ja II osa deponeeritud.
11.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
13.Võlausaldaja I heidab maakohtule määruskaebuses ette eelkõige seda, et maakohus ei oleks tohtinud kompromissi kinnitada, kuna see kahjustab võlausaldajate (eelkõige tema enda) huve ja on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kompromissiga on teised võlausaldajad pannud ta olukorda, kus tema nõue jääb valdavas osas rahuldamata, kuigi võlgnikul on varjatud sissetulek. Samuti ei ole võlausaldaja I hinnangul kompromiss täidetav.
14.Kolleegium selgitab esmalt, et PankrS § 178 lg 1 järgi on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Kompromissotsuse teeb PankrS § 178 lg 3 I lause järgi võlausaldajate üldkoosolek. Seejuures on kompromiss PankrS § 180 lg 3 järgi tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast.
2-16-7994 Kompromissi kinnitamise otsustab PankrS § 178 lg 3 II lause järgi kohus, tehes selle kohta määruse. Tavapärases tsiviilasjas ei kinnita kohus TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud kompromissiotsust ei kinnita kohus PankrS § 183 lg 2 järgi juhul, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud pankrotiseaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Kolleegiumi hinnangul ei pea kohus piirduma võlausaldajate kompromissotsust kinnitades üksnes PankrS § 183 lg-s 3 sätestatud kinnitamata jätmise alustega, vaid võib iseenesest jätta kompromissi kinnitamata ka TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud asjaolude esinemise korral. Riigikohus on leidnud, et lisaks kompromissotsuse formaalsetele tingimustele saab ja peab kohus kontrollima ka selle kehtivust, kohustuste sisu (võlausaldaja(te) huvide kahjustamist) ja täidetavust (vt Riigikohtu 24. mai 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-05, p 17–21).
15.Praeguses asjas nähtub maakohtu määrusest, et maakohus pidas kõiki võlausaldajaid kompromissi kinnitamise üle otsustades menetlusosalisteks, kuid toimikust ei nähtu, et maakohus oleks küsinud enne kompromissi kinnitamist seisukohta vähemalt nendelt võlausaldajatelt, kes üldkoosoleku protokolli järgi hääletasid kompromissi kinnitamise vastu. Sellest tulenevalt ei saanud võlausaldaja I esitada kompromissi kinnitamisele õigel ajal maakohtule vastuväidet ja tegi seda alles määruskaebuses. Kolleegium märgib, et üldjuhul peab maakohus kaasama menetlusse vähemalt need võlausaldajad, kes on kompromissotsuse vastu hääletanud, ja küsima neilt seisukohta (vt ülalviidatud Riigikohtu määruse p 15). Seda tegemata on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi. Siiski saab kolleegium maakohtu minetuse kõrvaldada, sest võlausaldaja I on määruskaebuses ja võlausaldaja II sellele vastates oma vastuväited esitanud ning ringkonnakohus kontrollib menetlusökonoomia kaalutlustel ise esitatud vastuväidete põhjendatust.
16.Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust järeldada, et kompromiss kahjustab kõigi või kompromissi vastu hääletanud võlausaldajate huve. Kompromissist nähtub, et kõigi võlausaldajate nõuded rahuldatakse 2% ulatuses. Seega ei ole ühtegi võlausaldajat teisele eelistatud ja sellega võlausaldajat I ega võlausaldajat II ebavõrdselt koheldud. Samuti ei saa ainuüksi asjaolust, et nõuded rahuldatakse 2% ulatuses, järeldada, et kompromiss kahjustab kõigi võlausaldajate huve. Kompromissi eesmärk ongi kujundada võlausaldajate järeleandmiste teel võlad ümber selliselt, et võlausaldajad saavad oma nõuded vähemalt osaliselt rahuldatud niivõrd, kuivõrd võlgniku varalist seisundit arvestades seda reaalseks saab pidada. Seejuures ei ole seaduse järgi nõutav kõigi võlausaldajate nõusolek, vaid piisab seaduses sätestatud enamuse soovist. Võlausaldajate 23. novembri 2017 üldkoosoleku protokollist (tl 4–5) nähtub, et kõik peale ühe võlausaldaja osalesid kompromissi arutamisel ning võlausaldajate enamus, kellele kuulus üle 2/3 kõigi nõuete summast, hääletas kompromissiotsuse vastuvõtmise poolt. Seetõttu ei ole kolleegiumil alust arvata, et kompromiss rikub sel põhjusel võlausaldajate ühiseid huve. Samuti ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada põhjusel, et kompromiss on sõlmitud vastuolus hea usu põhimõtte või heade kommetega. Iseenesest võib kompromissikokkulepe, mis sõlmitakse eesmärgiga jätta ühe võlausaldaja nõue valdavas osas rahuldamata, olla lisaks võlgniku kahjustamisele ka vastuolus heade kommetega, ja sellist kompromissotsust ei võiks kohus kinnitada, kuid praeguses asjas ei saa üksnes määruskaebuses esitatud kahtluste alusel seda järeldada. Võlausaldaja I hinnangul ei ole kõigil võlausaldajatel tegelikult nõudeid võlgniku vastu, mistõttu olid nad ka nõus sellise kompromissiga, kuid samas ei ole võlausaldaja I võlgniku pankrotimenetluses esitatud
2-16-7994 nõuetele nõuete kaitsmisel vastu vaielnud ning kõik nõuded on 20. detsembri 2016. a nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud. Samuti ei kinnita miski seda, et teistel võlausaldajatel on erikokkulepped võlgnikuga. Ainuüksi võlausaldaja I kahtlustest ei saa kolleegium seda järeldada. Kompromissi kinnitava määruse tühistamiseks ei anna alust ka see, et võlausaldaja I väitel varjab võlgnik oma sissetulekut ja tegelikult võimaldaks võlgniku sissetulek tasuda kõigi võlausaldajate võlgasid suuremas ulatuses kui 2%. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa jätta kompromissi kinnitamata üksnes seetõttu, et pankrotivõlgniku majanduslik olukord võimaldaks rahuldada võlausaldajate nõudeid kompromissiga ettenähtust suuremas ulatuses. Kompromissi kinnitamata jätmist võib sellega põhjendada üksnes juhul, kui sellega kahjustataks või eelistataks mõnd võlausaldajat ebaproportsionaalselt (vt ülalviidatud Riigikohtu määruse p 22). Siiski võib sissetuleku varjamine viidata sellele, et kompromiss võib olla tehtud pettuse mõjul PankrS § 183 lg 2 tähenduses, mis annab alust jätta kompromissotsus kinnitamata. Pettus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 järgi isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sellest tulenevalt võib kompromissotsus olla kolleegiumi hinnangul tehtud pettuse mõjul mh juhul, kui võlgnik avaldas oma sissetuleku kohta pankrotimenetluses tahtlikult valeandmeid ja varjas tegelikke sissetulekuid, eesmärgiga kallutada võlausaldajaid hääletama võlgnikule soodsa kompromissotsuse poolt. Siiski ei saa praeguses asjas järeldada, et võlgnik seda teinud oleks. Määruskaebuses väidab küll võlausaldaja I, et võlgnik on Soome Vabariigis eduka ettevõtte juht, kuid määruskaebuses viidatud veebilehtede alusel seda järeldada ei saa. Üks viidatud veebilehtedest on sisust nähtuvalt võlgnikule kuulunud äriühingu koduleht, kuid tänaseks on äriühing lõpetatud ja registrist kustutatud. Teine viidatud lehekülg ei avane ning viidatud andmebaasi otsing ei anna XXXX nimelise äriühingu kohta mingit infot. Lisaks on pankrotihaldur ja võlgnik jätkuvalt kinnitanud, et võlgnik töötab OÜ-s XXX XXX ja teenib 500 eurot kuus. Seega ei ole võlausaldaja I väited millegagi kinnitatud ning üksnes võlausaldaja I kahtluse alusel ei saa kolleegium järeldada, et võlgnik on oma sissetulekuid varjanud eesmärgiga saavutada võlgadest vabastav kompromiss.
17.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohtu määrus ei ole täidetav, kuna võlgnik oma maksejõuetu ja võlgniku ema, kes lubas toetada maksmist, ei ole täitedokumendiga kohustatud isik. Kolleegium selgitab, et PankrS § 184 lg 6 esimese lause järgi on kohtu kinnitatud kompromiss täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes ning juhul, kui võlgnik ei täida kinnitatud kompromissotsusest tulenevaid kohustusi, võib kohus selle pankrotihalduri või võlausaldaja nõudel PankrS § 190 lg 1 p 2 järgi tühistada. Sellest tulenevalt ei välista võlgniku maksejõuetus ega asjaolu, et kompromiss võib vahendite nappuse tõttu jääda täitmata, kompromissi kinnitamist. Lisaks on praeguses asjas esitatud tõendid, mille kohaselt on teistele võlausaldajatele kompromissis märgitud summa välja makstud (tl 86–94). Võlgniku kinnitusel on võlausaldaja I ja võlausaldaja II nõuete ulatuses raha deponeeritud. Ka see, et võlgniku ema nõustus võlgade tasumisel võlgnikku aitama, ei anna alust arvata, et kompromiss tulnuks jätta kinnitamata. PankrS § 179 lg 1 teise lause järgi tuleb kompromissettepanekus põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad täies ulatuses ja tähtaegselt tasuda. Sellest juhindudes on maakohus määruse põhjendavas osas küll viidanud asjaolule, et võlgniku ema on kirjalikult nõustunud võlgnikku täitmisel toetama, kuid sellest ei saa järeldada, et ta peaks olema ka täitedokumendijärgne võlgnik.
2-16-7994
18.Ülalmärgitud põhjendustel ei ole kolleegiumil alust määruskaebust rahuldada ja maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse läbivaatamise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitanud võlausaldaja I kanda. Toimiku materjalide kohaselt ei ole teistel menetlusosalistel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei määra kolleegium kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust ega mõista kulusid võlausaldajalt I välja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.