Xxxx hagi Xxxx OÜ vastu kinnistusraamatusse üürimärke kandmise nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx), lepinguline esindaja vandedvokaat Kristo Kallas (epost [email protected]) Kostja Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Triipan (epost [email protected]) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xxxx OÜ taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 01.03.2016 määruse punkti 2 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras kanda hagi tagamise korras eelmärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx kolmandasse jakku Xxxx OÜ (registrikood xxxx) omandis olevale korteriomandile asukohaga Xxxx järgmise märke sissekandmise tagamiseks: Kinnisasi on koormatud 30.03.2015 sõlmitud üürilepinguga Xxxx kasuks tähtajaga 30.03.2018.
Kohtuotsuse p 3 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
5.Saata käesolev kohtumäärus hagi tagamise abinõu tühistamise osas täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud hageja Xxxx kanda.
7.Välja mõista Xxxxlt menetluskulud kostja Xxxx OÜ kasuks summas tuhat nelisada kolmkümmend neli) eurot.
1 434 (üks
8.Käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxxl tasuda Xxxx OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1 434 (eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
10.Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata ja tühistada kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik hagiga oma taotletavat eesmärki saavutada, kuna poolte vahel on sõlmitud äriruumi üürileping, milles on ühemõtteliselt välistatud hageja õigus nõuda üürilepingu kohta märke kandmist kinnistusraamatusse. Seetõttu puudub hagejal nõudeõigus. Hagi läbivaatamisel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja tühistada kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt menetluskulud kogusummas 2 411,50 eurot. 11.Hageja ja kostja on üürilepingu punktis 1.1 kokku leppinud, et hageja kasutab üüriobjekti äripinnana ning et hageja loobub õigusest nõuda üürilepingu kohta märke kandmist kinnistusraamatusse. Kostja hinnangul ei oma tähtsust mitte asjaolu, kuidas üürnik parasjagu üüriobjekti kasutab või kuidas on üüriobjekti üürilepingus nimetatud – kas sellele on viidatud kui eluruumile või kui äriruumile –, vaid asjaolu, millisele kasutamise eesmärgile oli suunatud poolte tahe ruumi üürileandmisel. Lepingueelsetel läbirääkimistel avaldas just hageja soovi märkida üürilepingusse, et lepingu eset kasutatakse äripinnana, millise ettepanekuga kostja nõustus. Eelnevat arvesse võttes tuleb asuda seisukohale, et poolte tahe oli sõlmida äriruumi üürileping. Lisaks asjaolule, et poolte vahel on sõlmitud äriruumi üürileping, on oluline fakt, et üüriobjekt on ka kasutuses kui äriruum, sest selles asub äriühingu registreeritud asukoht. Vastavalt äriregistri andmetele on äriühingu Xxxx OÜ registreeritud aadress Xxxx, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond ehk üüriobjekti aadress. Hageja on lisaks palunud kostjal esitada üüriobjekti kasutamisega seonduvate kõrvalkulude arved äriühingule Xxxx OÜ ning kõrvalkulude arved on tasunud Xxxx OÜ.
12.Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda üürilepingu kohta märke kandmist kinnistusraamatusse. Vastavalt VÕS §-le 275 on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Sellist sätet ei ole aga äriruumi üürilepingute kohta. Seega võib äriruumi üürilepingute puhul tulenevalt VÕSi sätete dispositiivsusest (VÕS § 5) lepingus kokku leppida ka sellistes tingimustes, mis on seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduvad. Üürilepingu punkt 1.1 sätestab, et üürnik „loobub õigusest nõuda käesoleva lepingu kohta kinnistusraamatu märke kandmisest vastavalt võlaõigusseaduse §-ile 324“. VÕSi kommentaari järgi võivad muu kui eluruumi üürilepingu puhul üürilepingu pooled märke kinnistusraamatusse kandmise nõudeõiguse välistada või vastavat nõuet piirata. Seetõttu on kehtiv üürilepingus kokku lepitud üürniku loobumine oma õigusest nõuda üürilepingu kohta märke kandmist kinnistusraamatusse.
13.Üürnikul on õigus hageda üürileandja nõusoleku andmist üürilepingu kohta märke kandmiseks kinnistusraamatusse juhul, kui üürileandja õigusvastaselt nõusoleku andmisest keeldub. Nagu hageja on hagiavalduse leheküljel 2 punktis 1 ka ise märkinud, ei ole kostja siiani keeldunud märke kandmisest kinnistusraamatusse. Samas ei oleks selline võimalik keeldumine õigusvastane, kuna poolte vahel on sõlmitud äriruumi üürileping ning üürniku õigus nõuda märke kandmist kinnistusraamatusse on poolte kokkuleppel lepingus välistatud.
Hageja ei ole hagiavalduses kuidagi põhjendanud, miks ta on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud eluruumi üürileping, millest tulenevalt peaks poolte kokkulepe üürniku loobumise kohta oma õigusest nõuda märke kandmist kinnistusraamatusse olema tühine.
14.Asjakohased ei ole hageja viited kostja üüriobjekti võõrandamise soovile. Esiteks ei sõltu üürniku üürilepingu kohta märke kinnistusraamatusse kandmise nõudeõiguse olemasolu ja põhjendatus asjaolust, kas üüriobjekti omanik soovib objekti müüa või mitte. Pelgalt üürileandja võimalik soov võõrandada üüriobjekti, ei muuda äriruumi üürilepingut eluruumi üürilepinguks ning ei muuda kokkulepet nõudeõiguse välistamise kohta tühiseks. Teiseks ei ole asjakohane hageja viide asjaolule, et üürileandja ei ole pakkunud üürnikule üüriobjekti ostuvõimalust. Pooltevahelisest üürilepingust ega seadusest ei tulene üürileandja kohustust pakkuda üüriobjekti ostuvõimalust esmajoones üürnikule. Kolmandaks ei ole asjakohased hageja viited tema väidetavale telefonikõnele Xxxx Kinnisvara hindajaga Xxxx. Hageja ei ole esitanud tõendeid sellisetelefonikõne aset leidmise kohta ning ei ole võimalik tõendada, kas ja mil viisil telefonikõnes üüriobjekti võõrandamist arutati. Kostja selgitab, et üüriobjektile puudub kindel ostja, selle võõrandamisega ei ole kiire. Hindamisakti oli vaja eelkõige objekti väärtuse kindlakstegemiseks.
15.Hageja viited asjaolule, et vastavalt VÕS § 323 lg-le 1 võib üüriobjekti võõrandamise korral uus üürileandja juhul, kui vajab üüriobjekti tungivalt ise, üürilepingu üles öelda, ei ole asjakohased. Hageja oli sellisest võimalusest teadlik juba üürilepingu sõlmimisel, sest vastav säte sisaldub ka üürilepingu punktis 10.10. Vaatamata sellele, leppis hageja kostjaga kokku, et loobub oma õigusest nõuda üürilepingu kohta märke kandmist kinnistusraamatusse. Eelnevat arvesse võttes tundub kostjale, et hageja, saades teada üürileandja võimalikust soovist üüriobjekt võõrandada, soovib vastuolus hea usu põhimõttega käitudes võõrandamist takistada ning vähendada üüriobjekti väärtust.
16.Kostja leiab 13.07.2016 esitatud lõplikes seisukohtades, et antud juhul on sõlmitud üürileping nii, et ruumi kasutamise eesmärk oli selle kasutamine majandusvõi kutsetegevuses. Seejuures ei oma tähtsust hageja poolt tema 6. aprilli 2016 menetlusdokumendi punktis 2.5.1 välja toodud asjaolu, et ehitisregistri andmete järgi on Xxxx korteri kasutusotstarve eluruum. Ehitisregistris registreeritud kasutusotstarve ei ole selline teave, millele saaks tugineda pooltevahelise üürilepingu liigi kindlakstegemisel. Samamoodi ei saa ehitise kasutusotstarbele tuginedes teha kindlaks, kas poolte vahel on sõlmitud elu- või äriruumi üürileping.
17.Seetõttu on asjakohatud hageja poolt 6. aprilli 2016 menetlusdokumendi lisadena 1 ja 2 esitatud fotod üüriobjektist, millega hageja on soovinud tõendada, et kasutab üüriobjekti eluruumina. Samamoodi on asjakohatud viited Politsei- ja Piirivalveameti hinnangule, et üüriobjekt vastab eluruumi tunnustele ja on seetõttu sobiv koht relva hoiustamiseks. Asjaolu, et hageja ei kasuta üüriobjekti üürilepingus ette nähtud eesmärgil, ei muuda seda asjaolu, et üürileping sõlmiti eesmärgiga anda Xxxx korter hagejale üürile selliselt, et hageja kasutaks üüriobjekti äripinnana. Asjaolu, et poolte tahe oli algusest peale suunatud äriruumi üürilepingu sõlmimisele, ilmneb ka hageja poolt 6. aprilli 2016 menetlusdokumendi lisana 4 esitatud üürilepingu projektist. Sellest nähtub, et algselt pidi üürnikuks olema hageja äriühing OÜ Xxxx ning ka üüriobjektile viidati projektis algselt läbivalt kui äriruumile. Samuti ilmneb, et algusest peale on üürilepingu punktis 1.1 sätestatud, et üürnik kasutab lepingu eset äripinnana. Kuigi poolte vahel sõlmitud üürilepingus on võrreldes lepingu projektiga mitmeid muudatusi, sätestab üürilepingu punkt 1.1 jätkuvalt, et üürnik kasutab lepingu eset äripinnana.
18.Ei ole asjakohane ka hageja väide, et ei oma tähtsust, et Xxxx OÜ asukoht on registreeritud aadressil Xxxx ning et Xxxx OÜ maksab ka üüriobjekti kommunaalkulusid. Nimetatud asjaolud kinnitavad argumenti, et vaidlusalune üürileping on äriruumi üürileping ning et kostjale teadaolevalt üüriobjektil ka tegutseb äriühing (kellega üürilepingu projekti järgi pidi kostja algselt üürilepingu sõlmima). Eelnevast ilmneb, et poolte vahel on sõlmitud äriruumi üürileping. Hageja ei ole menetluse käigus kordagi väitnud, et üürilepingu punktis
1.1 märgitu, mis puudutab lepingu eseme äripinnana kasutamist, on tühine.
19.Nagu ilmneb hageja 6. aprilli 2016 menetlusdokumendi lisana 4 esitatud üürilepingu projektist, ei ole vaidlusaluse üürilepingu puhul tegemist tüüptingimustega lepinguga, vaid kõik üürilepingu punktid oli võimalik ja saidki poolte vahel läbi arutatud ning mõlemal poolel oli võimalik teha lepingutingimuste osas ettepanekuid ja muudatusi. Seetõttu ei ole võimalik nõustuda hageja väitega üürimärke kinnistusraamatusse kandmise õiguse välistamise osas, et tegemist oli kostja pealesurutud tingimusega. Kui hageja lepingutingimustega ei nõustunud, oli hagejal võimalus üürilepingut mitte sõlmida.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna poolte vahel on sõlmitud äriruumi üürileping, milles on välistatud hageja õigus nõuda üürilepingu kohta märke kandmist kinnistusraamatusse.
21.Kohus leiab, et kostja taotlus jätta hagi läbivaatamata ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
22.Hageja palub käesolevas tsiviilasjas kanda kinnistusraamatusse kostjale kuuluva korteriomandi registriossa hageja kasuks eelmärge, et kinnisasi on koormatud üürilepinguga hageja kasuks. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse kostjale kuuluva korteriomandi registriossa esimesele vabale järjekohale hageja kasuks tähtajalise eluruumi üürilepingu kohta märke sissekandmiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled sõlmisid eluruumi või äriruumi üürilepingu. Seega tuleb kohtul hageja nõude lahendamiseks tuvastada, milline on poolte tahe lepingu sõlmimise hetke seisuga. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-11412, p 18). Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ning lahendab tsiviilasja kohtuotsusega.
23.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
24.Hageja nõue kostja vastu on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 324 lg 1 alusel. VÕS § 324 lg 1 kohaselt kinnisasja üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. Kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemise eelduseks on kehtiva üürilepingu olemasolu. Pooled ei vaidle selle üle, et üürnik (Xxxx) ja üürileandja (Xxxx OÜ) sõlmisid 30.03.2015 Xxxx asuva ruumi üürilepingu (tl 8-13). Seega on täidetud VÕS §-is 324 lg 1 sätestatud eeldus. Kohus märgib vastuseks hageja väidetele üüriobjekti võõrandamise osas järgmist. Üürilepingu kohta märke kinnistusraamatusse kandmise nõudeõigus ei sõltu sellest, kas korteriomanik soovib korterit müüa või mitte. Kohtule esitatud üürilepingust ega seadusest ei tulene kostja kohustust pakkuda üüriobjekti ostuvõimalust esmajoones üürnikule. Samuti nõustub kohus kostja väidetega selle kohta, et hageja ei ole esitanud tõendeid telefonikõne aset leidmise kohta hageja ja Xxxx Kinnisvara hindaja vahel.
25.Vaidlus puudub selles, et nimetatud korteriomandi sihtotstarve on eluruum. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled sõlmisid eluruumi või äriruumi üürilepingu. Samuti on vaidlus
selles, kas üürilepingu punktis 1.1 sisalduv klausel, millega hageja loobub õigusest nõuda lepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmisest VÕS § 324 alusel, on tühine või mitte. Hageja ja kostja on üürilepingu punktis 1.1 kokku leppinud, et hageja kasutab üüriobjekti äripinnana ning et hageja loobub õigusest nõuda üürilepingu kohta märke kandmist kinnistusraamatusse. Kostja on seisukohal, et tulenevalt poolte poolt üürilepingus kokkulepitust, on ilmselge, et poolte vahel on sõlmitud äriruumi üürileping ning ühtlasi on kehtiv kokkulepe hageja loobumise kohta oma õigusest nõuda üürilepingu kohta märke kandmist kinnistusraamatusse.
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb esmalt analüüsida, milline on poolte tahe lepingu sõlmimise hetke seisuga. Õiguskirjanduse kohaselt eluruumi üürilepinguga on tegemist siis, kui lepinguga antakse üürile eluruum ja lepitakse kokku, et seda hakatakse kasutama elamiseks ning ei esine lõikes 4 sätestatud erisusi. Hindamaks, kas tegemist on eluruumi üürilepinguga, tuleb vaadata poolte eesmärke lepingu sõlmimisel. Seega tuleb hinnata, milline oli poolte eesmärk lepingu sõlmimisel – kas eesmärk oli ruumi kasutamine elamiseks. Juhul, kui pooled leppisid eluruumi puhul kokku, et üürnik hakkab seda kasutama büroona, siis üürniku hilisem, ühepoolne ruumi eluruumina kasutuselevõtt ei anna veel üürnikule eluruumi üürniku kaitset (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007, § 272, komm 3.2, lk 150). VÕS § 272 lg 1 kohaselt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Äriruum on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. Eluruumi üürilepinguga on tegemist siis, kui lepinguga antakse üürile eluruum ja lepitakse kokku, et seda hakatakse kasutama elamiseks. Mitte iga üürileping, millega antakse kasutusse eluruum VÕS-i tähenduses, ei ole eluruumi üürileping (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007, § 272, komm 3.2, lk 150).
27.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja andis lepinguga hagejale üürile korteriomandi asukohaga Heki 6-8, Tallinn. Kohtule esitatud üürilepingu p 1.1 kohaselt osapooled on kokku leppinud, et üürnik kasutab lepingu eset äripinnana (tl 8). Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et poolte tegelik tahe oli sõlmida eluruumi üürileping. Hageja ei ole ka kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et lepingu 1.1 kohaselt lepingu eseme äripinnana kasutamise kokkuleppe oleks tühine. Samuti ei ole hageja esile toonud ka asjaolu ega esitanud tõendeid selle kohta, et lepingu eseme äripinnana kasutamine on sattunud ekslikult lepingusse. Hageja väide selle kohta, et kostja teadis, et üürilepingu ese on kasutatav eluruumina, mitte äripinnana ei oma kohtu hinnangul tähtsust. Oluline on üksnes see, milles pooled kokku leppisid. Kohus leiab, et nii hageja poolt kohtule esitatud Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud relvaluba (tl 107), millel on märgitud relva hoiukohaks Xxxx, Haabneeme, Viimsi vald, kui ka hageja poolt kohtule esitatud fotod üüriobjektist (tl 93-94), ei tõenda asjaolu, et poolte tahe oli sõlmida eluruumi üürileping. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesoleval juhul ei oma tähtsust ka asjaolu, et ehitisregistri andmete järgi on Xxxx korteri kasutusotstarve eluruum. Kohus tuvastas juba eelnevalt, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteri sihtotstarve on eluruum. Kuid mitte iga üürileping, millega antakse kasutusse eluruum VÕS-i tähenduses, ei ole eluruumi üürileping.
28.Äriregistri andmete kohaselt on äriühingu Xxxx OÜ äriregistrisse kantud aadress Xxxx (tl 70). Hageja on seisukohal, et asjaolu, et korteri asukoht on märgitud OÜ Xxxx asukohaks, ei muuda üüriobjektiks oleva korteri iseloomu eluruumist äriruumiks, kuna ettevõttel puudub kohustus pidada kontorit aga ettevõte peab märkima oma aadressi. Kohus nõustub hageja nimetatud väitega, kuid nimetatu ei oma tähtsust seetõttu, et oluline on poolte tahe lepingu sõlmimisel. Käesoleval juhul ei olegi vaidlus selles, et Heki 6-8, Viimsi vallas asuv korteriomandi sihtotstarve on eluruum. Lepingu p 1.1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et üürnik kohustub eluruumi kasutama vastavalt kokkulepitule äripinnana. Nimetatud korteri kasutamisega seotud kõrvalkulude arved on kostja esitanud OÜ-le Xxxx (tl 71-72). Eelpool nimetatuga on tõendatud, et hageja kasutab nimetatud üüriobjekti äripinnana. Hageja ühepoolne korteriomandi eluruumina kasutuselevõtt ei anna veel üürnikule eluruumi üürniku kaitset. Asjaolu, et hageja kasutab ruumi lisaks lepingus ettenähtud eesmärgile ka eluruumina,
ei muuda asjaolu, et üürileping sõlmiti eesmärgiga kasutada eluruumi ärapinnana. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et poolte tahe oli sõlmida äriruumi üürileping.
29.Järgmisena tuleb võtta seisukoht, kas üürilepingus sisalduv säte, millega hageja loobub õigusest nõuda lepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmisest VÕS § 324 alusel, on tühine või mitte. VÕS § 324 lg 1 kohaselt võib kinnisasja üürnik nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. Nimetatud säte kehtib nii eluruumi kui ka äriruumi üürilepingu puhul. Lepingu p 1.1 viimase lause kohaselt üürnik kinnitab, et loobub õigusest nõuda käesoleva lepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmisest vastavalt võlaõigusseaduse §-ile 324.
30.Hageja on seisukohal, et nimetatud klausel, millega hageja loobub õigusest nõuda lepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmisest on tühine VÕS § 275 alusel. Kostja on seisukohal, et VÕS § 275 kohaselt on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega oleks eluruumi puhul üürniku kahjuks seaduses sätestatust kõrvalekalduvad kokkulepped tühised. Tulenevalt asjaolust, et kohus tuvastas eelnevalt, et poolte vahel oli sõlmitud äriruumi üürileping, siis antud juhul VÕS § 275 ei kohaldu.
31.VÕS § 5 kohaselt käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Eeltoodust tulenevalt muu kui eluruumi üürilepingu puhul võivad pooled, lepingut sõlmides märke tegemise nõudeõiguse välistada. Pooled on üürilepingu p 1.1 kohaselt kokku leppinud, et hageja loobub õigusest nõuda käesoleva lepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmisest vastavalt VÕS §-ile 324. Seega välistasid pooled kinnistusraamatusse märke tegemise. Kohus märgib ka, et sellistel tingimustel lepingu sõlmimine oli hageja enda vaba tahe. Kostja on kohtule selgitanud, et juhul kui hageja lepingutingimustega ei nõustunud, oli hagejal võimalus üürilepingut mitte sõlmida. Hageja vastuväiteid selle kohta, et hageja valik oma kodu asukoha osas on piiratud Viimsiga ning hageja oli üürilepingu sõlmimisel ilmselgelt nõrgemas positsioonis ja allus kostja survele lepingu tingimuste osas, on asjakohatu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja sundis või survestas hagejat nimetatud tingimustel lepingut sõlmima. Kohtu hinnangul oli lepingus sätestatud tingimustel lepingu sõlmimine hageja enda vaba tahe. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
32.Kostja esitas vastuses hagile kohtule taotluse tühistada kohaldatud hagi tagamise abinõu. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tühistab kohus 01.03.2016 määrusega seatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsusega. Riigikohus on märkinud, et just otsuse resolutsiooniga kohustab kohut rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused lahendama ka TsMS § 442 lg 5 esimene lause. Selliselt tagatakse eelkõige, et hagi tagamise tühistamine ei jõustuks enne hagi rahuldamata jätvat kohtuotsust (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-164-09, p 40). Seega määrab kohus hagi tagamise tühistamise jõustumise siduvaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisega.
MENETLUSKULUD
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.