Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-418
Tsiviilasi
Narvo OÜ (endise ärinimega Kehra PT OÜ) hagi EP vastu dokumentide üleandmiseks ja Kehra Puutööstus OÜ vastu domeeninime ja e-posti aadresside üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.12.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narvo OÜ (endise ärinimega Kehra PT OÜ) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Narvo OÜ (endise ärinimega Kehra PT OÜ; registrikood 12211133), esindajad vandeadvokaadid Katrin Sarap ja Timo Kullerkupp Kostja I EP (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II Kehra Puutööstus OÜ (registrikood 12379660) Kostja II seaduslik esindaja EP, kostjate tehinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.12.2015 otsus, millega maakohus jättis rahuldamata Narvo OÜ hagi Kehra Puutööstus OÜ vastu domeeninime vaidluses ja osas, milles maakohus jättis menetluskulud Narvo OÜ hagis EP vastu dokumentide üleandmiseks poolte kanda ning Narvo OÜ hagis Kehra Puutööstus OÜ vastu Narvo OÜ kanda. Teha nimetatud osas uus otsus, millega rahuldada Narvo OÜ nõue ja jagada vastavalt
1(12)
menetluskulud. Seoses Narvo OÜ hagi rahuldamisega Kehra Puutööstus OÜ vastu tuleb tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega kohus hagi tagamise tühistas.
3.Rahuldada Narvo OÜ hagi Kehra Puutööstus OÜ vastu ja kohustada Kehra Puutööstus OÜ esitama Eesti Interneti Sihtasutusele kui registripidajale taotlus domeeninime www.kehrapuu.ee üleandmiseks Narvo OÜ-le.
4.Asendada Kehra Puutööstus OÜ tahteavaldus domeeninime www.kehrapuu.ee üleandmiseks Narvo OÜ-le TsÜS § 68 lg 5 alusel käesoleva kohtulahendiga.
5.Lõpetada menetlus Narvo OÜ hagis EP vastu dokumentide üleandmise nõudes.
6.Narvo OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 1/3 osas EP ja 2/3 osas Kehra Puutööstus OÜ kanda. EP ja Kehra Puutööstus OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad nende endi kanda.
7.Maakohtu 05.02.2015 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule 12.01.2014 esitatud hagi ja selle täpsustuste kohaselt omandas hageja 2011 Kehra Puidutööstus OÜ (kustutatud) tervikvara, sh õigused tähisele Kehra Puutööstus (mis polnud küll kaubamärgina registreeritud, kuid alates 1990ndate algusest kasutuses) ja domeenile kehrapuu.ee, mida võõrandaja kasutas majandustegevuses. Kostja I tegutses kuni 8. detsembrini 2014 hageja juhatuse liikmena. Kostja I registreeris 20.11.2012 kostja II nimele kuni 2014 detsembrini hageja majandustegevuses kasutatud domeeni kehrapuu.ee. Samuti kasutab kostja II oma äritegevuses Kehra Puutööstus OÜ e-posti aadressina [email protected]. Kostja I on tänaseks teinud osadele hageja töötajatele ettepaneku asuda tööle kostjas II. Hageja sai neist asjaoludest teadlikuks 2014 detsembris. Veebilehel www.kehrapuu.ee on üleval viited hageja varasemale majandustegevusele, tehnilisele võimekusele, kogemustele, seadmetele ja transpordivahenditele. Kostjal II kõik eelnev puudub ning ta üritab jätta veebilehel muljet, nagu tegemist oleks hageja õigusjärglasega. Hageja leiab, et kostja I on rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Kostja I pidi lepingust tulenevalt tegutsema hageja huvides. Kostja I on neid kohustusi rikkunud ja omandanud hagejale kuulunud vara. Kostja on käitunud huvide konfliktis. Kostjal I on kohustus välja anda see, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti see, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi
2(12)
täitmiseks ei kasutanud. Seega tuleb kostjal I hagejale välja anda juhatuse liikme kohustuste täitmiseks kasutatud ja loodud dokumendid. Hageja leiab, et domeeni üleandmise tehing on tulenevalt ÄS § 181 lg-st 3 tühine. Hageja osanikud ei ole võtnud vastu otsust selle tehinguga nõustumiseks. Kui kohus leiab, et see säte ei kohaldu, tühistab hageja tehingu TsÜS § 131 alusel. Kostja I rikkus domeeniga seotud õiguste võõrandamisel pooltevahelisest õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis on vastuolus hageja huvidega. Seega tuleb kostjal II anda üle hagejalt õigusliku aluseta saadu vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1027. Kostja II omandas kõnealused õigused tühise tehingu tagajärjel, mistõttu on võimalik domeeninimi temalt välja nõuda. Hageja esitas kostja I vastu dokumentide üleandmise nõude ja kostja II vastu domeeni kehrapuu.ee ja sellega seotud e-posti aadresside (sh [email protected]) üleandmise nõude. 24.09.2015 esitas hageja kohtule avalduse (lk 176-177), milles loobub kostja I vastu esitatud nõudest. Avalduse kohaselt andis kostja I 10.09.2015 eelistungil hagejale üle nõutud dokumendid osaliselt ning ülejäänud dokumendid CD plaadil nõudest loobumise avalduse esitamise seisuga. Seega on kostja I põhimõtteliselt hageja nõude dokumentide üleandmise osas rahuldanud. Hageja palub kostja I vastu esitatud nõudes menetluse lõpetada ja jätta menetluskulud kostja I kanda. Kostjate vastuväited
2.Hagi tuleks domeeninime üleandmise nõude osas jätta läbi vaatamata. Domeenivaidluste komisjoni reglemendi p-dest 15.4 ja 2.11 tuleneb, et domeeninime enda nimele kandmist saab nõuda vaid isik, kellele on domeeninimele varasem õigus, milleks käesoleval juhul saab olla vaid domeeninimega identne kaubamärk ja/või nimi. Hageja puhul pole kumbki nõue täidetud. Seega pole hageja esitanud hagi enda huvide kaitseks. Hagi asjaoludest nähtub, et kaubamärk „Kehra Puutööstus“ kuulub kostjale I. Ühtlasi on selge, et kostja II registrisse kantud nimi on Kehra Puutööstus OÜ. Seega kuulub varasem õigus kostjatele. Isegi kui kohus otsustaks domeeninime hagejale üle anda, on kostja jätkuvalt domeeninimega sarnase kaubamärgi omanik ning kostja II nimi on domeeninimega sarnane, mis tähendab seda, et kostjatel on domeeninime suhtes varasem õigus ja neil on alati õigus pöörduda domeenivaidluskomisjoni poole domeeninime neile üleandmiseks. Seega ei tooks hagi rahuldamine kaasa olukorda, kus hagejal tekiks õigus domeeninimi endale jätta ning tegemist on tarbetu hagiga. Hageja kogu õiguslik käsitlus on ebaõige, sest kostja I töötas hageja juures töölepingu, mitte juhatuse liikme lepingu alusel. Kostja I asus suulise töölepingu alusel tegevjuhi ametikohale. Seega ei saa kohaldada VÕS § 620 lg-t 1. Kostja I on dokumentide üleandmise nõude suuremas osas täitnud ning ülejäänud osas on hageja vastuvõtuviivituses. Kostja I vastas hageja 15.12.2014 nõudekirjale kohe, so 17.12.2014, ning teatas, et annab dokumendid hagejale üle 05.01.2015 ning esimesed dokumendid saab hageja kostja I käest juba 19.12.2014. Kostja I palus hagejal teatada, millal ta saab dokumentidele järgi tulla. 19.12.2014 kohtumisel andis kostja I hagejale CD-plaadil üle rea dokumente, mille osas edastas kostja I hagejale ka 24.12.2014 vastavasisulise e-kirja. Kõik dokumendid, mida CD-plaadil üle ei antud ja mida on viidatud e-kirjas mainitud, pani kostja I hageja jaoks valmis, kuid viimane ei tulnud neile ise järgi. Seega on hageja VÕS § 119 lg 1 alusel vastuvõtuviivituses. Hageja on põhjendamatult kohtusse pöördunud.
3(12)
Isegi juhul, kui kohus peaks kostjalt I dokumendid välja nõudma, tuleb kõik asja menetluskulud jätta hageja kanda, sest TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud põhimõtte kohaselt kannab hageja kõik menetluskulud ise, kui kostja pole andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 22.12.2015 otsusega hagi rahuldamata kostja II vastu ja lõpetas menetluse seoses hageja hagist loobumisega kostja I vastu. Hageja esitas kostja I kui hageja endise juhatuse liikme vastu dokumentide üleandmiseks kohustamise nõude. Nõude esitas hageja tulenevalt asjaolust, et hageja arvates rikkus kostja I juhatuse liikme kohustusi. Kohustusi rikkus kostja I hagejale kuuluva vara omandamisega ning kostjal on kohustus välja anda see, mille ta on saanud või loonud käsundi täitmisega ning see, mille ta sai käsundi täitmiseks ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud - kasutatud ja loodud dokumendid. 24.09.2015 esitas hageja kohtule avalduse (lk 176-177), milles loobub kostja I vastu esitatud nõudest. Avalduse kohaselt andis kostja I 10.09.2015 eelistungil hagejale üle nõutud dokumendid osaliselt ning ülejäänud dokumendid CD plaadil nõudest loobumise avalduse esitamise seisuga. Seega on kostja I põhimõtteliselt hageja nõude dokumentide üleandmise osas rahuldanud. Hageja palub kostja I vastu esitatud nõudes menetluse lõpetada ja jätta menetluskulud kostja I kanda. Käesoleval juhul lõpetab kohus menetluse kostja I suhtes kohtuotsusega, millega lahendab hageja nõuded kostja II vastu tulenevalt asjaolust, et hageja esitas asjas menetluskulud mõlema kostja osas ühes menetlusdokumendis, märkides, et menetluskulud kostja I ja kostja II osas on võrdsed. Kostjate esindaja kinnitas, et on menetluskulud esitanud samamoodi – arvestusega, et kostjaga I ja kostjaga II seonduvad menetluskulud on võrdsed ehk kummagi osas 50% esitatust. Nõude rahuldamiseks seoses domeeninimega www.kehrapuu.ee ja sellega seotud e-postiaadresside, sh [email protected] alus puudub. Hagejal puudub kaubamärk, mille alusel tal oleks võinud läbi varasema õiguse tekkida õigus vaidlusalusele domeeninimele, ka pole domeeninimi seotud hageja ärinimega. Kaubamärk Kehra Puutööstus on registreeritud kostja I nimele 13.11.2012 esitatud taotluse alusel 25.03.2014 (lk 19) ning domeeninimi kehrapuu.ee kostja II nimele (lk 20). Kostja II kannab ärinime Kehra Puutööstus OÜ, mis seondub nii kaubamärgi kui vaidluslause domeeninimega. Algselt esitas hageja nõude ka seoses kaubamärgiga (kaubamärgi üleandmiseks kohustamiseks), kuid kohus keeldus selle menetlusse võtmisest (lk 51-52). § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Esitatud tõenditest nähtuvalt saatis hageja juhatuse liige PP kostjale I 15.12.2014 e-kirja (lk 21), milles palus üle anda hiljemalt 19.12.2014 hageja dokumendid (e-kirjas loetletud 13 ühikut); nõudis kaubamärgi Kehra Puutööstus ülekandmist Kehra PT OÜ (praegune hageja) nimele, kostja II ärinime vahetamist hiljemalt 9.01.2015 ja domeeni Kehrapuu.ee üleandmist koos e-postiaadressiga [email protected]. Kostja I vastas PP 15.12.2014 e-kirjale 24.12.2014 e-kirjaga, milles märgib, et üleandmiseks valmis 5.01.2014 (peaks olema 2015) ja 19.12.2015 CD plaadil üleantud dokumentide loetelu (lk 115-117). Kostja I teatas 17.12.2014 e-kirjas PP-le (vastus 15.12.2014 ekirjale), et seoses Kehra PTs mittetöötamisega on ta nõus dokumendid üle andma 5.01.2015 (lk 118119). Kirjas märgib kostja I, et esimesed dokumendid saab PP kätte juba sel reedel 19.12.2014. Anna teada, millal tulla saad. 4(12)
Eelistungil olid kostjal I hageja poolt nõutud dokumendid kaasas ja ta andis need hagejale üle ning pooled leppisid kokku, et dokumendid, mille kostja I oli hagejale varem CD plaadil üle andnud, kuid mida hageja ei saanud avada, saadab kostja I hagejale postiga hiljemalt 17.09.2015. Kokkuleppe kostja I täitis, misjärel hageja esitas avalduse kostja I vastu esitatud nõudest loobumise kohta. Seega täitis kostja I hageja nõude lõplikult kohtumenetluse ajal. Arvestades, et kostja I oli tõenditest (e-kirjavahetus) nähtuvalt valmis hageja nõuet täitma enne kui hageja kohtusse pöördus, kuid see jäi tegemata mõlemast poolest lähtuval põhjusel – hageja ei läinud dokumentidele järele ja kostja I ei läinud dokumente hagejale viima, jätab kohus menetluskulud seoses hageja poolt kostja I vastu esitatud hagiga poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaldamisele ei kuulu, sest seoses dokumentide mitteüleandmisega enne kohtumenetlust ei saa väita, et kostja I oma käitumisega hagi esitamiseks põhjust ei andnud. Samas saanuks hageja ise hagi esitamist tõenäoliselt vältida, kui ta oleks dokumentidele järele läinud. Kohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 1421,87 eurot ning viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 162 lg 1 alusel). Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti kostja II menetluskulud hageja kanda, kostja I vastu esitatud hagis menetluskulud poolte endi kanda, rahuldada hagi ja jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ning mõista kostjatelt välja hageja menetluskulud. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et hageja nõude rahuldamata jätmise aluseks saab olla asjaolu, et hagejale ei kuulunud kaubamärk (milline, ei ole kohus selgitanud). Vaidlusalune domeen oli registreeritud hageja nimele ja hagejal oli domeeniga seotud epostiaadressiga kaasnevad õigused. Domeen anti üle kostjale II, kusjuures nii hagejat kui kostjat esindas selles tehingus kostja I. Tehing on tühine ÄS § 181 lg 3 alusel, kuna on tehtud juhatuse liikme või tema kontrolli all oleva juriidilise isiku ja äriühingu vahel, sest sellega ei ole nõustunud ühingu osanikud. Tühise tehingu alusel tuleb saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Apellant omandas 2011 aastal avalikul enampakkumisel Kehra Puutööstus OÜ (registrikood 10377266, tänaseks registrist kustutatud, „endine Kehra Puutööstus“) tervikvara. Tervikvara koosseisu kuulusid mh õigused domeenile www.kehrapuu.ee ja sellega seotud e-postiaadressile [email protected]. Samuti kuulus tervikvara koosseisu õigus kasutada registreerimata tähist Kehra Puutööstus. Apellant kasutas omandatud vara, sh tähist Kehra Puutööstus, domeeni www.kehrapuu.ee ja e-postiaadressi [email protected] aktiivselt oma majandustegevuses. Samuti registreeris apellant domeeni www.kehrapuu.ee domeeninimede registris apellandi nimele. Apellandi eesmärgiks oli ka ärinime muutmine, kusjuures uueks ärinimeks kavandas apellant „Kehra Puutööstus“. Ärinime muutmine vahetult pärast varade omandamise tehingut polnud aga võimalik kuivõrd endise Kehra Puutööstuse likvideerimine oli lõpule viimata. Kostja I oli perioodil 2. jaanuar 2012 kuni 8. detsember 2014 apellandi juhatuse liige. Sellel perioodil kehtisid vastustajal I apellandi ees seadusest tulenevad juhatuse liikme kohustused mh lojaalsuskohustus. Kirjalikku juhatuse liikme lepingut poolte vahel ei olnud. Juhatuse liikmeks oleku ajal (täpsemalt 16. novembril 2012) asutas vastustaja I äriühingu Kehra Puutööstus OÜ (vastustaja II). Apellant ei olnud vastustaja I tegevusest teadlik ega andnud selleks 5(12)
mistahes vormis kooskõlastust ega vastu võtnud osanike otsust tehtud tahteavalduste heakskiitmiseks. Juhatuse liikmeks oleku ajal (täpsemalt 20. novembril 2012) võõrandas vastustaja I apellandile kuulunud õigused domeenile www.kehrapuu.ee vastustajale II, mis oli ja on jätkuvalt vastustajale I kuuluv äriühing, mille juhatuse liikmeks on samuti vastustaja I. Seoses domeeniga seotud õiguste üleandmisega läksid üle ka apellandi õigused e-postiaadressile [email protected]. Apellant ei olnud vastustaja I tegevusest teadlik ega ta polnud andnud selleks mistahes vormis kooskõlastust ega vastu võtnud osanike otsust tehtud tahteavalduste heaks kiitmiseks. Juhatuse liikmeks oleku lõppemisel ei andnud vastustaja I hagele üle juhatuse liikme tegevusega seotud dokumente, materjale, ühingule kuulunud muud vara ja ühingule kuulunud õigusi. Kostja II on oma tegevuse alustamisel õigusliku aluseta viidanud endale, kui endise Kehra Puutööstuse õigusjärglasele. Tegutsedes samal tegevusalal on vastustaja II ebaseaduslikult ära kasutanud www.kehrapuu.ee domeeni (mida olenemata selle võõrandamisest kasutas apellant kuni vastustaja I juhatuse liikmeks oleku aja lõpuni (just nimelt sellest tulenevalt ei märganud apellant õiguste võõrandamist varem) ja e-postiaadressi [email protected] (mida olenemata sellega seotud õiguste võõrandamisest kasutas apellant kuni vastustaja I juhatuse liikmeks oleku aja lõpuni suures osas just klientide poolt esitatud tellimuste vastuvõtmiseks ning ametlikuks suhtluseks klientidega). Hageja leiab, et kirjeldatud tehingud ja nende raames antud tahteavaldused kahjustasid oluliselt apellandi majandustegevust. Kostja I on nimetatud tehingute ja tahteavalduste tegemisel käitunud vastuolus temale seadusest tulenenud lojaalsuskohustusega. Nimetatud tehingud ja tahteavaldused on tühised kuivõrd puudus apellandi osanike otsus, millega tehingud heaks kiideti. Vastustaja I käitumine on selgelt pahatahtlik ja tema poolt nii apellandi juhatuse liikmena, eraisikuna kui ka vastustaja II juhatuse liikmena tehtud tehingud ja antud tahteavaldused on tehtud ja antud halvas usus. Maakohus leidis oma 22. detsembri 2015 lahendis, et domeeni ja e-postiaadressiga seotud nõue tuleb jätta rahuldamata kuivõrd hagejal puudub kaubamärk, mille alusel tal oleks võinud läbi varasema õiguse tekkida õigus vaidlusalusele domeeninimele, ka pole domeeninimi seotud hageja ärinimega. Apellandi poolt esitatud käsitlust, mille kohaselt oli domeenimega seotud õiguste üleandmise tehing tühine äriseadustiku § 181 lg 3 alusel ja vastustajal II on kohustus domeeniga seotud õigused alusetu rikastumise sätete alusel apellandile üle anda, ei ole kohus otsuses käsitlenud. Kostja I oli perioodil 2. jaanuar 2012 kuni 8. detsember 2014 apellandi juhatuse liige. Eeldada tuleb, et poolte vahel kehtis käsundilaadne juhatuse liikme leping. Antud vaidluse kontekstis tuleb lojaalsuskohustuse hulka lugeda sellest tuleneva juhatuse liikme esindusõiguse piirangut, mille kohaselt on juhatuse liige õigustatud tegema iseendaga tehingu üksnes juhul, kui tehingu tegemise on heaks kiitnud juhatusest kõrgemalseisev organ (osanikud või nõukogu). Kui sellist nõusolekut ei ole, siis on tehing tühine (ÄS § 181 lg 3). (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-81-15 p 15). Domeeni www.kehrapuu.ee (ja sellega seotult ka e-postiaadressi [email protected]) seotud õigused kuulusid apellandile (endise ärinimega Kehra PT OÜ) ja selle osas on maakohtus toimunud menetluses esitatud ka tõend. Viidatud tõendi on maakohus jätnud tähelepanuta. Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lõikes 1 sisalduvat kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kostja I allkirjastas apellandi ja vastustaja II nimel „Domeeninime üleandmise ühisavalduse“ novembris 2012, mille alusel tehti domeeniregistris muudatus 20. novembril 2015. Nimetatud tehing on äriseadustiku § 181 lõike 3 alusel tühine kuivõrd tehing on tehtud ühingu ja juhatuse
6(12)
liikme poolt esindatava (ja temale kuuluva) äriühingu vahel ja selleks puudus äriühingu (apellandi) osanike otsus, mis oleks tehingu heaks kiitnud. Kohus on õigusvastaselt jätnud apellandi seisukoha ja seda tõendavad tõendid tähelepanuta. See menetlusõigusnormi oluline rikkumine on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus on lahendis asunud seisukohale, et kuivõrd apellandile ei kuulunud kaubamärk mille alusel tal oleks võinud läbi varasema õiguse tekkida õigus vaidlusalusele domeeninimele, ka pole domeeninimi seotud hageja ärinimega puudub apellandil õigus nõuda domeeninime üleandmist. Kohus ei ole siinkohal täpsustanud, kas vajalikuks kaubamärgiks pidas maakohus „kehrapuu“ või „Kehra Puutööstus“. Kohus ei viidanud õigusnormile, millele otsustus tugineb. Asjas ei saa kohaldamisele kuuluda kaubamärgiseadus, kuivõrd selleks puuduvad alused. Tehing, mille tühisust apellant väitis, ei olnud seotud kaubamärgiga ega selle üleandmisega. Ka vastustajatel puudub kaubamärk „Kehrapuu“ (mis oli domeeninimeks). Vaidlusel puudub seos kaubamärgiõigusega. Asjas ei saa kohaldada ka .ee domeenireegleid ega domeenivaidluste komisjoni reglementi. Isegi juhul, kui viimane kohalduks, kuuluks hagi selle alusel rahuldamisele kuivõrd apellandile kuulus varasem õigus domeeninimele. Vastustajad on maakohtu menetluses asunud seisukohale, et ÄS ja VÕS regulatsioonid käsunduslepingu osas ei kohaldu, kuivõrd poolte vahel ei olnud käsunduslepingut. Seisukoht on ekslik ja olenemata sellest kohaldub ÄS ainuüksi tulenevalt faktist, et vastustaja I oli apellandi juhatuse liige ja nimetatud normi kohaldamisel ei oma mingit tähtsust milline oli poolte lepingu õiguslik kvalifikatsioon. Poolte vahel kehtis käsundilaadne juhatuse liikme leping. Samuti tuleb kohaldada alusetu rikastumise sätteid olenemata vastustaja I ja apellandi suhete õiguslikust kvalifikatsioonist, kuivõrd nõue on suunatud vastustaja II vastu, kellega apellandil lepingulised suhted puudusid. ÄS § 181 lg 3 laieneb ka situatsioonidele, milles tehing on tehtud ühingu ja juhatuse liikme poolt esindatava (ja temale kuuluva) äriühingu vahel tulenevalt normi kaitsealast. Normi eesmärk on vältida võimalikus huvide konflikti olukorras äriühingut juhatuse liikme poolt tehtud tehingutest tulenevatest kahjusid. Apellant palub jätta kõik domeeni ja e-postiaadressi üleandmisega seotud kulud vastustaja II kanda. Maakohus on oma otsuses õigesti tuvastanud, et vastustaja I täitis apellandi nõude dokumentide üleandmiseks pärast hagi esitamist. Samuti on õigesti tuvastatud, et apellant oli nõudnud dokumentide üleandmist ka kohtumenetlusele eelnevalt. Sellest olenemata asus maakohus seisukohale, et TsMS § 168 lõiked 4 ja 5 ei kuulu antud asjas kohaldamisele. Asjaolud, mis kohus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel käsitles, ei ole otsuses kajastatud vastavalt asjas esitatule. Apellant ei olnud vastuvõtuviivituses: hageja pöördus enne kohtule hagi esitamist korduvalt kostja I poole nõudega anda üle dokumendid; vaidlus puudub selles, et vastustaja I ei andnud dokumente üle hagis nõutud mahus enne kohtumenetluse raames toimunud dokumentide üleandmist; tulenevalt võlaõigusseaduse § 76 lõikest 3 ja 85 lg 2 p 2 tuli dokumendid üle anda hageja asukohas; vastustaja I külastas apellandi asukohta nii kohtumenetlusele eelnevalt (pärast nõude esitamist) kui ka pärast kohtumenetluse algust (kuid enne dokumentide üleandmist septembris 2015) kuid nõutut ta üle ei andnud; apellandi esindaja PP käis vastustaja I juures vastu võtmas vastustaja I kasutuses olnud apellandi sõidukit Subaru Forester, kuid samaaegselt muud nõutut vastustaja I üle ei andnud. Apellant järeldab vastustaja I käitumisest, et vastustaja I eesmärk oli takistada apellandi majandustegevust (tulenevalt asjaolust, et vastustaja I tegutses vastustaja II kaudu apellandi otsese konkurendina; varjata olukorda, et ta ei olnud juhatuse liikme kohustusi täitnud nõuetekohaselt (nõutud dokumendid olid tegelikult vormistamata olenemata vastavasisulisest seadusest tulenevast kohustusest); saada kasu apellandi ärisaladusest, mida
7(12)
dokumendid kahtlemata sisaldasid. Seega puuduvad alused TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 kohaldamata jätmiseks. Hageja palub sellest tulenevalt maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse määramisel tühistada ja teha uue otsuse, mille kohaselt jätta hageja nõudes EP vastu nii hageja kui ka kostja I menetluskulud EP kanda TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja kohtu määratud tähtajaks apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega rahuldab apellatsioonkaebuse. Apellant täpsustas ringkonnakohtu menetluses oma nõuet domeeniga seonduvas vaidluses ja sõnastas selle järgmiselt: kohustada kostjat II esitama registripidajale taotlus domeeninime www.kehrapuu.ee üleandmiseks hagejale ja asendada kostja II vastav tahteavaldus TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtulahendiga. I
7.Hagi asjaolude kohaselt omandas hageja 2011 Kehra Puidutööstus OÜ tervikvara ja koos sellega õigused domeenile www.kehrapuu.ee. Kostja II ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud, kuid nimetatu tõendamiseks on hageja esitanud ajaleheväljavõtte kuulutusega „Äriteade“ (I kd, tl 13), millest nähtub likvideeritava ettevõtte tervikvara müügikuulutus. Samuti tuleneb domeeni varasem kuulumine hagejale domeeninime üleandmise ühisavaldusest (I kd, tl 23-25), millest tulenevalt on domeeninime üleandjaks (vanaks omanikuks) OÜ Kehra Puit hagejaga sama registrikoodiga. Seega saab tuvastada, et vaidlusalune domeen kuulus alates 2011 aastast hagejale.
8.Põhjendamatu on kostja II vastuväide hagile, et hagejal ei ole õigust nõuda domeeni üleandmist, kuna talle ei kuulu varasemat domeeninimega identset kaubamärki ja /või nime. Maakohus nõustus kostja vastuväitega ja jättis hagi nimetatud põhjusel rahuldamata. Maakohus kvalifitseeris sellega ebaõigesti õigussuhte. Domeeninimega seonduvaid õiguslikke aspekte on lahanud Riigikohus lähemalt lahendis 3-2-1-406. Nimetatud lahendis on Riigikohus selgitanud, et domeeninimi on osa Internetis kasutatavast aadressist, mis aitab leida soovitud dokumenti või saata e-kirja. /.../ Domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid see kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid. Viidates domeeninime omajale, mõjutab domeeninimi nt Interneti kasutajaid külastama just seda veebilehekülge. Seega sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Selliselt on domeeninimel ka varaline väärtus ning see võib olla põhimõtteliselt intellektuaalse omandi objektiks (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-4-06, p 48 ja 49). Hageja on tuginenud asjaolule, et on kasutanud aktiivselt oma majandustegevuses tähist Kehra Puutööstus, domeeni www.kehrapuu.ee ja e-postiaadressi [email protected]. Kostja ei ole eitanud, et hageja domeeninime oma tegevuses aktiivselt kasutas. Seega ei ole võimalik väita, et hagejal ei olnud varasemat õigust domeeninimele kui intellektuaalse omandi objektile. Kuna käesolev vaidlus ei toimu domeenivaidluste komisjonis, ei lahenda kohus seda domeenivaidluste komisjoni reglemendi alusel ja kohaldamisele ei kuulu reglemendi sätted.
8(12)
9.Asjast ei selgu, millisel õiguslikul alusel hageja kostjale II domeeni võõrandas. Arvestades, et pooled ei ole väitnud, et hageja sai domeeni eest vastusoorituse, on eeldatavalt tegemist tasuta võõrandamisega (kinkelepinguga). Kinkeleping (VÕS § 259 lg 1 mõttes) on võõrandamiseks kohustav leping. Käsutustehingu esemeks on õiguse ülekandmine. Tehingu mõiste TsÜS § 67 lg-s 1 on katusmõiste nii kohustus- kui käsutustehingule. TsÜS § 6 lg 3 kohaselt antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Sama sätte lg 4 kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest (abstraktsiooniprintsiip).
10.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et domeeni võõrandamise tehing on tühine ÄS § 181 lg-st 3 tulenevalt. Nimetatud sätte esimese lause kohaselt on tühine osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Käesoleval juhul ei teinud aga tehingut mitte osaühing (hageja) ja juhatuse liige (kostja I EP), vaid hageja ja kostja II, kusjuures mõlemaid esindas kostja I. Domeeni võõrandamise tehing ei ole tühine hagi asjaolude alusel ka muul õiguslikul alusel.
11.Hagiavaldusega on hageja alternatiivselt domeeni üleandmise tehingu tühistanud TsÜS § 131 lg 1 alusel. Esindatava poolt tehingu tühistamist TsÜS § 131 lg 1 alusel võrreldes ÄS § 181 on Riigikohus käsitlenud lahendis 3-2-1-110-15. Riigikohus leidis, et TsÜS § 131 lg 1 näeb ette, et esindatav võib tühistada esindaja tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuse rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. ÄS § 181 seevastu sätestab osaühingu juhatuse liikmete esindusõiguse reeglid, sealhulgas esindusõiguse piirangud. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. ÄS § 181 lg 2 järgi on juhatuse liikmed osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid, kuid eelnimetatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes. /.../ TsÜS § 131 reguleerib olukorda, kus esindaja (olgu selleks siis seaduslik või lepinguline esindaja) teeb tehingu, mis on vastuolus esindatava huvidega, ja tehingu teine pool teab või peab teadma, et tehing on esindatava huvidega vastuolus. Arvestades TsÜS § 131 lg 1 teisest lauses tulenevalt eeldust ja asjaolu, et EP tegutses nii hageja kui kostja II seadusliku esindajana, pidi kostja II põhistama ja tõendama, et tehing ei ole tehtud vastuolus hageja huvidega. Selliseid põhjendusi ei ole kostja esile toonud.
12.Hageja on esile toonud, et kasutas domeeni www.kehrapuu.ee aktiivselt kuni 2014 detsembrini. Samuti sai hageja teada asjaolust, et domeen oli registreeritud kostja II nimele (hagiavalduses ekslikult kostja I) teadlikuks 2014 septembri alguses, kui kostja I suuliselt vastava informatsiooni hagejale esitas. Kostja II ei ole nimetatud osas vastuväiteid esitanud ega esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja pidanuks domeeninime vahetamisest teada saama juba varem. Kostja on hagiavaldusele vastanud 16.03.2015, seega pidi tahteavaldus tehingu tühistamiseks jõudma temani enne kuue kuu möödumist hageja poolt tühistamise asjaolude teadasaamisest. Sellega on hageja järginud TsÜS § 131 lg 3 I lausest tulenevaid tähtaegu ja tehing on tühistatud kuue kuu jooksul arvates ajast, mil hageja sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt TsÜS § 131 lg 1 tühistada. Seega on hageja domeeninime üleandmise tehingu hagejalt kostjale II kehtivalt tühistanud ja kostjal II puudub õigus domeeni www.kehrapuu.ee kasutada. Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 90 lg 2).
9(12)
13.Domeeninimede registreerimist reguleerib Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu põhimäärus, mille § 7 p 13 kohaselt on EEnet ülesandeks korraldada .ee-domeeninimede registreerimist ja haldamist vastavalt kokkulepetele .ee-domeeni administraatoriga. Domeeninimede registreerimiseks on tüüptingimustena kehtestatud .ee domeenireeglid (kättesaadav http://www.internet.ee/domeenid/ee-domeenireeglid). Domeenireeglite p-dest 1.1, 1.4., 3.1.1., 3.4.4 ja 5.1. tuleneb, et domeeninime registreerimisega tekib eraõiguslik lepinguline suhe registreerija ja domeeninime omaja vahel. Registreerimine toimub ajalises järgnevuses ning registreerimisel ei kontrollita kaubamärgist tulenevaid ega muid võimalikke kolmandate isikute õigusi registreeritavale nimele. Domeeninime üleandmist reguleerib reeglite p 5.3.6. Reeglite p 5.3.6.3. reguleerib domeeninime üleandmist kohtu otsuse alusel. Reeglite järgi saab seda siiski teha vaid registreerija, kes käesolevas menetluses ei osale. Hageja on täpsustanud oma nõuet ja palunud kohustada esitama registreerijale taotlus domeeninime üleandmiseks. Sellise nõude saab kohus reeglite p 5.3.6.2. koostoimes p-ga 5.3.6.3. alusel rahuldada. Selle tahteavalduse saab kohus nõude rahuldamise materiaalõiguslike eelduste olemasolul asendada kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi nagu hageja on taotlenud. Alusetust rikastumisest tulenev väljaandmisnõue sarnaneb asjaõigusliku väljaandmisnõudega. Seega kuulub hageja nõue TsÜS § 68 lg 5, § 90 lg 2, § 131 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel rahuldamisele.
14.Domeeninime www.kehrapuu.ee ümberregistreerimiseks hiljem asutatud äriühingu Kehra Puidutööstus OÜ nimele ei anna automaatset õigust asjaolu, et äriühingu nimes sisaldub sõna “kehra” või tema nimele on hiljem registreeritud kaubamärk Kehra Puutööstus. Kui kostjale I kuulub kaubamärk Kehra Puutööstus, on teoreetiliselt võimalik taotleda sarnaste domeeninimede ümberregistreerimist üksnes juhul, kui hageja või tema õiguseellane oleks registreerinud need enda nimele pahatahtlikult, ilma neid tegelikult oma majandustegevuses kasutamata. Sellistele asjaoludele asjas tuginetud ei ole. II
15.Apellant vaidlustab menetluskulude jaotuse hageja ja kostja I vahelises vaidluses.
16.Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja I väited, et tal ei olnud kohustust dokumente üle anda, millega on rikkunud menetlusõiguse norme. Esmalt analüüsib ringkonnakohus, kas kostjal I oli kohustus tema valduses olevad hagejale kuuluvad dokumendid üle anda. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei ole määrava tähendusega, kas kostja I tegutses juhatuse liikmena käsunduslepingu või tegevjuhina töölepingu alusel. Töö- või käsundussuhe kostjaga I lõppes ja vaidlustamata asjaolude kohaselt asusid dokumendid kostja I käes. Kuigi vaidluse asjaolud viitavad sellele, et kostja I tegutses domeeni ümberregistreerimisel hageja seadusliku esindajana, ta oli kantud ajavahemikul 02.01.2012 – 08.12.2014 juhatuse liikmena äriregistrisse, ei ole iseenesest välistatud kostja I töötamine ühe või teise lepingu alusel või mõlema lepingu sõlmimine suulises vormis. Kui kostja tegutses käsunduslepingu alusel, tuleneb tema kohustus hageja nõutud dokumendid välja anda VÕS § 626 lg-s 1 sätestatust. Isegi kui kostja I tegutses tegevjuhina töölepingu alusel ja vaidlusalused dokumendid asusid seetõttu tema valduses, oli tal kohustus need töölepingu lõpetamisel üle anda. TLS ei reguleeri dokumentide tagastamist, kuid õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile (TsÜS § 4). Kõige lähemal sellisele õigussuhtele on VÕS § 626 lg-s 1 sätestatud käsundisaaja kohustus anda käsundiandjale välja see, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti see, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Väljaandmiskohustusega on hõlmatud ka dokumendid. Kui kostja I keeldus dokumente üle andmast või viivitas nende
10(12)
üleandmisega, oli hagejal täitmisnõue dokumentide üleandmise osas. Kostja I ei ole tuginenud sellele, et tal oli õigus väljaandmiskohustust mitte täita (VÕS § 110).
17.Edasi annab ringkonnakohus hinnangu küsimusele, kas kostja I täitis hageja nõude dokumentide üleandmiseks juba enne hagi esitamist. Hageja on toonud esile, et esitas kostjale I enne hagi esitamist korduvalt nõudeid dokumentide üleandmiseks. 19.12.2014 esitas kostja I hagejale CD-plaadi koos väidetavate dokumentidega. CDplaat oli defektne ja sellel ei olnud kõiki dokumente. Alles 10.09.2015 toimunud kohtu eelistungil andis kostja I hagejale üle nõutud dokumendid. Toimiv CD-plaat anti üle alles peale istungit. Kostja I leiab, et täitis heas usus (mitte temal lasuva kohustuse tõttu) hageja dokumentide üleandmise nõude juba enne hagi esitamist, kuid hageja oli vastuvõtuviivituses. Nimelt vastas kostja I hageja 15.12.2014 nõudele, et annab hagejale dokumendid üle 05.01.2015 ning esimesed dokumendid sai hageja kostja käest 19.12.2014. 19.12.2014 andis kostja I hagejale CD-plaadil rea dokumente ja edastas vastavasisulise e-kirja 24.12.2014. Palvele tagastada 19.12.2014 väidetavalt defektne CD-plaat hageja ei reageerinud. Kostja I andis käesoleva menetluse kestel hagejale identse CD-plaadi, kuid nimetatu ei õigusta seetõttu menetluskulude kostja I kanda jätmist.
18.15.12.2014 e-kirjast (I kd, tl 2121-22) nähtub, et hageja juhatuse liige on pöördunud kostja I poole ja kohustanud teda üle andma äriühingu juhatajana koostatud erinevad dokumendid, andes tähtajaks 09.01.2015. Kostja I ei ole väitnud, et selline tähtaeg olnuks ebamõistlik. 17.12.2014 ekirjas (I kd, tl 118) on kostja I teatanud, et on valmis dokumendid üle andma 05.01.2015. Esimesed dokumendid võib hageja saada kirja kohaselt kätte juba sellel reedel 19.12.2014. Kirja sisust tulenevalt soovib kostja I, et hageja neile ise järele tuleks lausega: „Anna teada, millal tulla saad!“ 24.12.2014 saadab kostja I e-kirja (I kd, tl 115), milles viitab 19.12.2015 kohtumisele hagejaga (ilmselt peaks olema 19.12.2014) ja väidab, et on üle antud järgmised dokumendid CD-plaadil, millele järgneb dokumentide loetelu. Loetelu sisaldab ka punkte, milles viidatakse sisuliselt dokumentidele, mida ei antud üle CD-plaadiga, kui mis on üleandmiseks valmis nt 05.01.2014 (ilmselt peab kostja I silmas 05.01.2015), 29.12.2014, 01.2014 (täpsustamata kuupäeva) või lihtsalt üleandmiseks valmis täpsustamata aega. Nimetatud kirjavahetusest nähtub, et kostja I ei täitnud dokumentide üleandmise nõuet hageja poolt antud kuupäevaks. Eelistungi protokollist (I kd, tl 165) ilmneb, et kostja I andis osa dokumente üle 10.09.2015 aastal toimunud eelistungil. Istungi protokollis kajastub ka asjaolu, et osad dokumendid oli kostja I andnud üle CD-plaadil varasemalt, kuid failid ei avanenud ja kostja I lubas need saata hageja registrijärgsel aadressil CD-plaadil uuesti 17.09.2015. Hageja ja kostja I kinnitasid, et kostja I andis istungi vaheajal üle hagejale 04.02.2015 hagiavalduse resolutsiooni p 2 alapunktides 1, 5 ja 8 märgitud dokumendid. Punktides 2, 3,4, 6 ja 7 märgitud dokumendid on ülalviidatud CD-plaadil või hageja raamatupidamises. Seega vähemalt osaliselt andis kostja dokumendid üle alles 10.09.2015. Sellest tulenevalt ei saa lugeda kostja I kohustuse täitmist nõuetekohaseks (VÕS p 76 lg 3 mõttes) enne hagi esitamist isegi siis, kui CDplaat tegelikult defektne ei olnudki.
25.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja I täitis hageja nõude lõplikult kohtumenetluse ajal, kuid arvestanud sellega, et hageja ei läinud dokumentidele ise järele ja kostja ei hakanud dokumente ise hagejale tooma. Kohustuse täitmise kohta reguleerib VÕS § 85, mille esimese lõike teise lause kohaselt, kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. Kui kostja I tegutses lepingu alusel hageja asu- või tegutsemiskohas, tulnuks ka dokumendid seal üle anda. Nimetatud viisil kohustuse täitmist pole kostja esile toonud ega tõendanud. Hagejal puudus kohustus minna kostja juurde dokumente vastu võtma. Maakohtu seisukoht, et kostja I oleks andnud dokumendid üle enne kohtumenetlust, 11(12)
kui hageja oleks neile ise järele läinud, on oletuslik. Seetõttu ei saanud maakohus menetluskulude jaotamisel jätta menetluskulusid eelnimetatud põhjusel poolte endi kanda. Pole võimalik väita, et hageja esitas kostja vastu põhjendamatu hagi ja menetluskulud tulnuks TsMS § 168 lg 4 alusel jätta kostja I kanda.
26.05.02.2015 määrusega tagas maakohus hageja hagi kostja II vastu. Kohtuotsusega tühistas maakohus TsMS § 442 lg 5 alusel hagi tagamise abinõu. Maakohtu lahendi tühistamise tõttu domeenivaidluse osas ja hageja nõude rahuldamise tõttu kostja II vastu jääb maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu otsuse täitmise tagamiseks kehtima.
27.Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu on põhjendatud muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus (TsMS § 173 lg 3). Apellant on apellatsioonimenetluses täpsustanud, et hageja menetluskulud esimeses astmes moodustasid kostja I vastu 1/3. Hageja menetluskuludest jääb 1/3 kostja I kanda ja 2/3 kostja II kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Samamoodi tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jaotada apellatsioonimenetluse menetluskulud (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-142-15, p 22 ja 23). Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.