Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

üks eur ja 87 s) XxxxOÜ kasuks.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XxxxOÜ (endise ärinimega XxxxOÜ) esitas 12.01.2014 Harju Maakohtule hagi Xxxx ja XxxxOÜ vastu, mida muutis ja täpsustas 14.01.2015, 04.02.2014 ja 05.02.2014 menetlusdokumentides. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 2011. a XxxxOÜ (kustutatud) tervikvara, sh õigused tähisele Xxxx(mis polnud küll kaubamärgina registreeritud, kuid alates 1990ndate algusest kasutuses) ja domeenile xxxx, mida võõrandaja kasutas majandustegevuses. Kostja I tegutses kuni

b) kõik dokumendid, mistahes formaadis, mis Xxxxkoostas XxxxOÜ juhatuse liikmena äriühingu asutamisest kuni 08.12.2014 (mh kõik arvestused, analüüsid, pakkumised, koostööettepanekud, tellimused, protokollid, arved, inventuurid, inventuuri tegemise lehed jne); c) kõik dokumendid, mistahes formaadis, mille XxxxXxxxOÜ juhatuse liikmena allkirjastas äriühingu asutamisest kuni 08.12.2014, sh lepingud, hinnapakkumised, hinnapäringud, koostöölepped jne; d) kirjalik ülevaade kõigi suuliste kokkulepete kohta, mille Xxxxsõlmis XxxxOÜ juhatuse liikmena äriühingu asutamisest kuni 08.12.2014; e) XxxxOÜ klientide ja koostööpartnerite kontaktiisikute nimed, e-posti aadressid ja telefoninumbrid; f) XxxxOÜ müügiarved, müügiarvete koond, müügiarve tegemise fail (kodumaised ja välismaised müügiarved), saatelehtede tegemise ja koondi fail, ekspordikoormate dokumentatsioon (CMR ja ICS); g) XxxxOÜ palgaarvestuse fail ja töötundide-palgaarvestuse lehed; h) sõiduauto Subaru Forester (registreerimisnumbriga xxxx) sõidulehed alates auto soetamisest kuni 12. detsembrini 2014; 2) Kohustada XxxxOÜ-d andma XxxxOÜ-le üle domeen xxxx ja sellega seotud e-posti aadressid (sh xxxx). 24.09.2015 esitas hageja kohtule avalduse (lk 176-177), milles loobub kostja I vastu esitatud nõudest. Avalduse kohaselt andis kostja I 10.09.2015 eelistungil hagejale üle nõutud dokumendid osaliselt ning ülejäänud dokumendid CD plaadil nõudest loobumise avalduse esitamise seisuga. Seega on kostja I põhimõtteliselt hageja nõude dokumentide üleandmise osas rahuldanud. Hageja palub kostja I vastu esitatud nõudes menetluse lõpetada ja jätta menetluskulud kostja I kanda. Kostjate vastus Hagi tuleks domeeninime üleandmise nõude osas jätta läbi vaatamata. Domeenivaidluste komisjoni reglemendi p-dest 15.4 ja 2.11 tuleneb, et domeeninime enda nimele kandmist saab nõuda vaid isik, kellele on domeeninimele varasem õigus, milleks käesoleval juhul saab olla vaid domeeninimega identne kaubamärk ja/või nimi. Hageja puhul pole kumbki nõue täidetud. Seega pole hageja esitanud hagi enda huvide kaitseks. Hageja esiletoodud asjaoludest nähtub, et kaubamärk „Kehra Puutööstus“ kuulub kostjale I. Ühtlasi on selge, et kostja II registrisse kantud nimi on XxxxOÜ. Seega kuulub varasem õigus kostjatele. Isegi kui kohus otsustaks domeeninime hagejale üle anda, on kostja jätkuvalt domeeninimega sarnase kaubamärgi omanik ning kostja II nimi on domeeninimega sarnane, mis tähendab seda, et kostjatel on domeeninime suhtes varasem õigus ja neil on alati õigus pöörduda domeenivaidluskomisjoni poole domeeninime neile üleandmiseks. Seega ei tooks ka hagi rahuldamine kaasa olukorda, kus hagejal tekiks õigus domeeninimi endale jätta ning tegemist on tarbetu hagiga. Hageja kogu õiguslik käsitlus on ebaõige, sest kostja I töötas hageja juures töölepingu, mitte juhatuse liikme lepingu alusel. Kostja I asus suulise töölepingu alusel tegevjuhi ametikohale. Seega ei saa kohaldada VÕS § 620 lg-t 1. Kostja I on dokumentide üleandmise nõude suuremas osas täitnud ning ülejäänud osas on hageja vastuvõtuviivituses. Kostja I vastas hageja 15.12.2014 nõudekirjale kohe, so 17.12.2014, ning teatas, et annab dokumendid hagejale üle 05.01.2015 ning esimesed dokumendid saab hageja kostja I käest juba 19.12.2014. Kostja I palus hagejal teatada, millal ta saab dokumentidele järgi tulla. 19.12.2014 kohtumisel andis kostja I hagejale CD-plaadil üle rea dokumente, mille osas edastas kostja I hagejale ka 24.12.2014 vastavasisulise e-kirja. Kõik dokumendid, mida CD-plaadil üle ei antud ja mida on viidatud e-kirjas mainitud, pani kostja I hageja jaoks valmis, kuid viimane ei tulnud neile ise järgi. Seega on hageja VÕS § 119 lg 1 alusel vastuvõtuviivituses. Hageja on põhjendamatult kohtusse pöördunud. Isegi juhul, kui kohus peaks kostjalt I dokumendid välja

nõudma, tuleb kõik asja menetluskulud jätta hageja kanda, sest TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud põhimõtte kohaselt kannab hageja kõik menetluskulud ise, kui kostja pole andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, menetluse ajal esitatud avalduste ja seisukohtadega, esitatud tõenditega, ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagis kostja I vastu tuleb menetlus lõpetada kuna hageja loobus kostja I vastu esitatud nõudest ning hagi kostja II vastu jätab kohus rahuldamata. Menetluse käik 12.01.2015 hagiavalduses on hageja esitanud asjaolusid, mille alusel ta nõudeid esitanud ei ole- nt kaubamärki Xxxxpuutuv, kostja II asutamine kostja I poolt ärinimega, mis kattus tähisega, mida hageja oli kasutanud oma majandustegevuses. Hagiavaldus sisaldab ka asjaolude, mis põhinevad hageja oletustel nt (p-s 2.10 sõna tõenäoline kasutamine), esitamist; üldsõnalisi viiteid kostja I poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisele (p 2.3, 2.4). Kostja I vastu esitanud nõue Hageja esitas kostja I kui hageja endise juhatuse liikme vastu dokumentide üleandmiseks kohustamise nõude. Nõude esitas hageja tulenevalt asjaolust, et hageja arvates rikkus kostja I juhatuse liikme kohustusi. Kohustusi rikkus kostja I hagejale kuuluva vara omandamisega ning kostjal on kohustus välja anda see, mille ta on saanud või loonud käsundi täitmisega ning see, mille ta sai käsundi täitmiseks ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud (VÕS § 626 lg 1) – kasutatud ja loodud dokumendid. Muid nõudeid hageja kostja I vastu ei esitanud. 24.09.2015 esitas hageja kohtule avalduse (lk 176-177), milles loobub kostja I vastu esitatud nõudest. Avalduse kohaselt andis kostja I 10.09.2015 eelistungil hagejale üle nõutud dokumendid osaliselt ning ülejäänud dokumendid CD plaadil nõudest loobumise avalduse esitamise seisuga. Seega on kostja I põhimõtteliselt hageja nõude dokumentide üleandmise osas rahuldanud. Hageja palub kostja I vastu esitatud nõudes menetluse lõpetada ja jätta menetluskulud kostja I kanda. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus kostja I vastu esitatud nõudes lõpetada. TsMS § 206 järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. § 429 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid hagist loobumise vastuvõtmise, puuduvad. Tulenevalt TsMS § 431 lg 1 teisest lausest ei pea kohus menetluse lõpetamise tagajärgi selgitama, kuna hagejat esindab advokaat. Käesoleval juhul lõpetab kohus menetluse kostja I suhtes kohtuotsusega, millega lahendab hageja nõuded kostja II vastu tulenevalt asjaolust, et hageja esitas asjas menetluskulud mõlema kostja osas ühes menetlusdokumendis märkides, et menetluskulud kostja I ja kostja II osas on võrdsed. Kostjate esindaja kinnitas, et on menetluskulud esitanud samamoodi – arvestusega, et kostjaga I ja kostjaga II seonduvad menetluskulud on võrdsed ehk kummagi osas 50% esitatust.

Kostja II vastu esitatud nõue Nõude rahuldamiseks seoses domeeninimega www.xxxx ja sellega seotud e-postiaadresside, sh xxxx alus puudub. Hagejal puudub kaubamärk, mille alusel tal oleks võinud läbi varasema õiguse tekkida õigus vaidlusalusele domeeninimele, ka pole domeeninimi seotud hageja ärinimega. Kaubamärk Xxxxon registreeritud kostja I nimele 13.11.2012 esitatud taotluse alusel 25.03.2014 (lk 19) ning domeeninimi xxxx kostja II nimele (lk 20). Kostja II kannab ärinime XxxxOÜ, mis seondub nii kaubamärgi kui vaidluslause domeeninimega.

Algselt esitas hageja nõude ka seoses kaubamärgiga (kaubamärgi üleandmiseks kohustamiseks), kuid kohus keeldus selle menetlusse võtmisest (lk 51-52). TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus hagi tagamise seoses hagi rahuldamata jätmisega. Menetluskulud § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Esitatud tõenditest nähtuvalt saatis hageja juhatuse liige Peep Pihlak kostjale I 15.12.2014 e-kirja (lk 21), milles palus üle anda hiljemalt 19.12.2014 hageja dokumendid (e-kirjas loetletud 13 ühikut); nõudis kaubamärgi Xxxxülekandmist XxxxOÜ (praegune hageja) nimele, kostja II ärinime vahetamist hiljemalt 9.01.2015 ja domeeni Xxxx üleandmist koos e-postiaadressiga xxxx. Kostja I vastas xxxx 15.12.2014 e-kirjale 24.12.2014 e-kirjaga, milles märgib, et üleandmiseks valmis 5.01.2014 (peaks olema 2015) ja 19.12.2015 CD plaadil üleantud dokumentide loetelu (lk 115-117). Kostja I teatas 17.12.2014 e-kirjas xxxx (vastus 15.12.2014 e-kirjale, et seoses xxxx mittetöötamisega on ta nõus dokumendid üle andma 5.01.2015 (lk 118-119). Kirjas märgib kostja I, et esimesed dokumendid saab xxxx kätte juba sel reedel 19.12.2014. Anna teada, millal tulla saad. Eelistungil olid kostjal I hageja poolt nõutud dokumendid kaasas ja ta andis need hagejale üle ning pooled leppisid kokku, et dokumendid, mille kostja I oli hagejale varem CD plaadil üle andnud, kuid mida hageja ei saanud avada, saadab kostja I hagejale postiga hiljemalt 17.09.2015. Kokkuleppe kostja I täitis, misjärel hageja esitas avalduse kostja I vastu esitatud nõudest loobumise kohta. Seega täitis kostja I hageja nõude lõplikult kohtumenetluse ajal. Arvestades, et kostja I oli tõenditest (e-kirjavahetus) nähtuvalt valmis hageja nõuet täitma enne kui hageja kohtusse pöördus, kuid see jäi tegemata mõlemast poolest lähtuval põhjusel – hageja ei läinud dokumentidele järele ja kostja I ei läinud dokumente hagejale viima, jätab kohus menetluskulud seoses hageja poolt kostja I vastu esitatud hagiga poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaldamisele ei kuulu, seoses dokumentide mitteüleandmisega enne kohtumenetlust, ei saa väita, et kostja I oma käitumisega hagi esitamiseks põhjust ei andnud. Samas saanuks hageja ise hagi esitamist tõenäoliselt vältida, kui ta oleks dokumentidele järele läinud. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kostja II menetluskulud hageja kanda seoses hagi rahuldamata jätmisega. Kostjad esitasite menetluskulude nimekirjad 3.11.2015 ja 04.11.2015. Menetluskulude nimekirjades märgitust loeb kohus kostja II menetluskuludeks 50% ehk 1437,50 eurot (käibemaksuta), mis on lepingulise esindaja tasu. Ajakulu on 11 tundi 30 minutit, nimekiri sisaldab tehtud toimingute loetelu toimingu tegemise aja märkimisega. Tunnitasumääraks on 125 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel palub hageja viivise määramist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja II kinnitab, et saab käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esitas kostja II menetluskuludele osalise vastuväite. Hageja peab asjaolude väljaselgitamise, kompromissi arutamise ja hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu põhjendamatult suureks, mõistlik ajakulu on 6 h. 04.09.2015 vastaspoole menetluskulude nimekirjaga tutvumiseks kulutatud 15 minutit on põhjendamatu, hageja ei pea seda kanda. Kostjal ei olnud kohustust avaldusele vastata. 08.09.2015 seisukoha kujundamiseks ja koostamiseks ( 2 lk sisulist teksti) kulunud ca 3,5 tundi on põhjendamatult suur ajakulu. Kostjate esitatud menetlusdokumendid ei olnud õiguslikult nii keerukad, mis oleks eeldanud ajakulu kostjate esitatud mahus. Kohus hageja vastuväidetega ei nõustu, va menetluskulude nimekirjaga tutvumisse puutuv. Kostja poolt kulutatud (menetluskulude nimekirjas märgitud) aeg asjaolude väljaselgitamiseks, kompromissi arutamiseks ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks ei ole põhjendamatu. Hagile vastuse koostamine on kostja jaoks ilmselt kõige mahukam menetlustoiming, mis eeldab hagiavaldusega, asjakohaste seadustega ja kohtupraktikaga tutvumist, kliendiga suhtlemist jms.

Käesoleval juhul tingis ilmselt suurema ajakulu ka asjaolu, et hageja kõrvaldas kohtu nõudmisel korduvalt puudusi hagiavalduses (muutis ja täpsustas esialgset hagiavaldust kolmel korral), mistõttu kostja esitas kohtule taotluse hageja kohustamiseks esitama hagiavalduse tervikteksti. Asjaolu, et hageja esitas kokku 4 avaldust, enne kui kohus hagi menetlusse võttis, põhjustas kostjale vajaduse tutvuda kõigi 4 hageja poolt esitatud avaldusega ja kõiki neid avaldusi vastuse koostamisel arvestada. Suure ajakulu kostjal põhjustas hageja tegevus. Kuivõrd Riigikohtu seisukoht on, et menetluskulude nimekirja esitamisega seotud lepingulise esindaja kulusid ei hüvitata, vähendab kohus hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid 15,63 euro võrra (ajakulu 7,5 minutit, mis kulus 04.09.2015 hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumiseks). 08.09.2015 seisukoha koostamisele kulunud 3,5 tundi on põhjendatud ajakulu. Kostjal oli õigus hageja taotlustele vastata (seisukoht esitada). Asjaolu, et kostja seisukoht on 2 lehekülge pikk ei mõjuta iseenesest selle koostamiseks kulunud aega 3,5 tundi ülemääraseks. See kui kostja suutis oma seisukoha kirja panna 2-le leheküljele eeldab ilmselgelt suuremat eeltööd (läbimõtlemist), kui pika dokumendi koostamine. Õige võib olla hageja väide, et kostjate esitatud menetlusdokumendid ei olnud õiguslikult keerukad, kuid arvestades hageja poolt esitatud menetlusdokumentides- neljas hagiavalduses (sh muudatused ja täiendused) sisalduvat, muutis see kostjat töö hagiavaldusele vastamisel keerukamaks kui see oleks olnud juhul, kui hageja oleks kohe hagiavalduses oma nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud esitanud selliselt, et hagiavalduse oleks kohus saanud menetlusse võtta korduvalt puudusi kõrvaldamata. Seega mõistab kohus hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 1421,87 eurot ning viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.