lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-591/32

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 26.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-591/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2632
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Domus Aurea OÜ12818036(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

26.august 2016. a Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-591

Tsiviilasi

Domus Aurea OÜ, K K ja R K avaldus P P, M P jaT Jvastu tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldajad: 1) Domus Aurea OÜ (registrikood: 12818036, aadress: Raua 1-87, Tallinn, e-post , juhatuse liige K K);

2) K K (

3) R K (

Puudutatud isikud:

1) P P

2) M P (

3)T J

Kohtuistungi toimumise aeg

23.08.2016.a., osalesid avaldajad ja puudutatud isikud M.Purru ja T.Jõgila

RESOLUTSIOON

Avaldus rahuldada. Kohustada puudutatud isikuid P Pt ( ), M Pt ( ja T J) tegema käesolevale määrusele lisatud lepingudokumendis (4.01.2016.a. notariaalne kokkulepe ja avaldused korteriomandite mõtteliste osade muutmiseks ja korteriomandite reaalosade suuruse muutmiseks, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning avaldus märkuste kinnistamiseks) punktides 2.1., 2.3., 2.4., 3., 4.1. ja 4.2. märgitud omaniku tahteavaldused. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.2.Avaldajate kanda jäävad nende menetluskulud summas 50 eurot (riigilõiv). Käesoleva määruse lahutamatu lisa on resolutsiooni punktis 2 viidatud lepingudokument pealkirjaga „4.01.2016.a. notariaalne kokkulepe ja avaldused korteriomandite mõtteliste osade muutmiseks ja korteriomandite reaalosade suuruse muutmiseks, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning avaldus märkuste kinnistamiseks ́ ́.

2-13-61056

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud

1.Avaldajad Domus Aurea OÜ, K K ja R K esitasid 14.01.2016.a. maakohtule avalduse P P, M P jaT Jvastu tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks. Avalduse täienduse kohaselt Domus Aurea OÜ (edaspidi: Avaldaja I) omab 452/1577 mõttelist osa ja reaalosa, mille üldpind on 45,20 m2 XXXXXXXXXX(korteriomand nr 1), Kuressaare linn kinnistust. K K (edaspidi: Avaldaja II) omab 433/1577 mõttelist osa ja reaalosa, mille üldpind on 43,30 m2 L 18, Kuressaare linn kinnistust (korteriomand nr 2). R K (edaspidi: Avaldaja III) omab 342/1577 mõttelist osa ja reaalosa, mille üldpind on 34,20 m2 L 18, Kuressaare linn kinnistust (korteriomand nr 3). Kinnistusraamatu andmete alusel on korteriomandi nr 4 omanikuna sisse kantud ka M J, kes omas 350/1577 mõttelist osa ja reaalosa, mille üldpind on 35,00 m2. Vastavalt Tallinna notar Sirje Orman’i poolt 06.01.2014 väljastatud pärimistunnistusele on XXXX aastal surnud M J (isikukood vara kaaspärijad järgnevates mõttelistes osades: P P (edaspidi: Puudutatud isik I) – 1⁄4 suuruses mõttelises osas; M P (edaspidi: Puudutatud isik II) - 1⁄4 suuruses mõttelises osas jaT J(edaspidi: Puudutatud isik III)– 2/4 suuruses mõttelises osas. Nimetatud isikute õigusjärglus nähtub ka avaldusele lisatud notariaalselt tõestatud lepingus. Avaldajad soovivad muuta korteriomandite reaalosade ja nendele vastavate kaasomandi mõtteliste osade suurust, muuta elamu katusekorruse arvelt kõigi korteriomandite reaalosasid ning seada kokkulepe valdamise ja kasutamise korra kohta alljärgnevalt: 1) teha Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr VVVVVVVVV esimesse (1.) jakku kanne nr 1 – 415/3403 mõttelist osa maatükist, katastritunnusega VVVVVVVVVVVVVV, majanduslik otstarve elamumaa (100%), asukohaga L tn 18, Kuressaare linn, pindalaga 859 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana eluruum nr 1, üldpinnaga 41,5 m2; mille ainukasutusse jääb lepingu lisas oleva eksplikatsiooni plaani kohaselt maa-ala tähisega “II” ja kollase joonega piiritletud, 2) teha Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr ZZZZZZZZZ esimesse (1.) jakku kanne nr 1 – 1572/3403 mõttelist osa maatükist, katastritunnusega VVVVVVVVVVVVVV, majanduslik otstarve elamumaa (100%), asukohaga L tn 18, Kuressaare linn, pindalaga 859 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana eluruum nr 2, üldpinnaga 157,2 m2; mille ainukasutusse jääb lepingulisas oleva eksplikatsiooni plaani kohaselt maa-ala “I” ja kollase joonega piiritletud,

2 (7)

2-13-61056 3) teha Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXXXXX esimesse (1.) jakku kanne nr 1 –701/3403 mõttelist osa maatükist, katastritunnusega VVVVVVVVVVVVVV, majanduslik otstarve elamumaa (100%), asukohaga L tn 18, Kuressaare linn, pindalaga 859 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana eluruum nr 3, üldpinnaga 70,1 m2; 4) teha Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 2XXXXXXXXXX esimesse (1.) jakku kanne nr 1 – 715/3403 mõttelist osa maatükist, katastritunnusega VVVVVVVVVVVVVV, majanduslik otstarve elamumaa (100%), asukohaga L tn 18, Kuressaare linn, pindalaga 859 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana eluruum nr 4, üldpinnaga 71,5 m2; 5) Registriosade nr XXXXXXXja XXXXXXXX ühiskasutusse- ja valdusse jäävad lepingu lisas oleva eksplikatsiooni plaani kohaselt maa-alad, mis on plaanil tähistatud “III” ja “ IV” ja kollase joonega piiritletud. TSÜS § 68 lg 5 kohaselt on võimalik kohtuotsusega asendada isiku tahteavaldus, kui isik on antud tahteavalduse andmiseks kohustatud. KOS § 81 lg 1 võib korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajaliku asjaõiguslepingu tahteavalduste andmist ja vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist. KOS § 81 lg 2 kohaselt võib lõikes 1 nimetatud tahteavalduste andmist nõuda juhul kui on täidetud kõik järgmised tingimused:1)vastavate tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve; 2) vastava tahteavalduse on andnud vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest; Vastavate tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult Puudutatud isikute huve, kuivõrd vastava kokkuleppega suurenevad ka nende ühisomandis oleva korteriomandi reaalosa ning sellele vastava mõttelise osa suurus. Kokkuleppeks vajaliku tahteavalduse on andnud L 18, Kuressaare elamus asuvate korteriomandite omanikest 4-st kolm, mis nähtub avaldusele lisatud notariaalselt tõestatud lepingu punktidest 2.1., 2.3., 2.4., 3.2., 4.1. ja 4.2. Seega on täidetud KOS § 81 lg-s2 p-s 2 olev tingimus. Korteriomandite reaalosade juurde kuuluvate osade eraldamisel ei tasuta hüvitist korteriomandite omanikele kuna antud tehinguga omandavad kõik korteriomandi omanikud osa ühisest osast. Katusekorruse väljaehitamise eesmärk on korrastada elamut ning teostatakse parendusi elamu säilitamiseks (elamu katuse parandamiseks, elektrikilpide väljavahetamiseks). Kuivõrd Avaldajad ning Puudutatud isikud I, II ja III ei saavuta kokkulepet ( lisatud ka eelnev notaris viibimise dokument, kus üks Puudutatud isikutest P P ei ilmunud kohale ) korteriomandisse kuuluva kaasomandi osade eraldamises ning on täidetud kõik KOS § 81 lg -s 2 olevad tingimused on Puudutatud isikud I, II ja III kohustatud andma vastava kokkuleppe sõlmimiseks tahteavaldused ja puudutatud isikute nõusoleku vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. Seega on täidetud TSÜS § 68 lg -s 5 olevad tingimused nõudmaks Puudutatud isikute tahteavalduste asendamist kohtuotsusega. KOS § 8 lg- st 4 tulenevalt kehtivad korteriühisuse otsused ka õigusjärglaste suhtes kinnistusraamatusse kandmata. Tuginedes eelkirjeldatud faktilistele asjaoludele ja õigusnormidele paluvad avaldajad kohtul:

1.Rahuldada käesolev avaldus ja asendada kohtuotsusega P P, M P jaT Jtahteavaldused 04.01.2016.a sõlmitud ja Tallinna notar Priidu Pärna poolt notariaalselt tõestatud “Kokkulepe ja avaldused korteriomandite mõtteliste osade muutmiseks ja korteriomandite reaalosade 3 (7)

2-13-61056 suuruste muutmiseks, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning avaldus märkuste kinnistamiseks” heakskiitmiseks ja lepinguga ühinemiseks ning nõusoleku andmiseks lepingu punktides 4.1. ja 4.2. nimetatud kannete sissekandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandite kinnistusregistri registriosadesse nr VVVVVVVVV, ZZZZZZZZZ, XXXXXX ja XXXX. 2. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt P P, M P jaT Jkanda. Kohtuistungil jäid avaldajad oma nõude juurde ja palusid avalduse rahuldamist. Menetluskulud so riigilõiv summas 50 eurot palusid avaldajad jätta puudutatud isiku P P kanda, kelle mitteilmumine tõttu notari juurde, põhjustas avaldajate poolse kohtusse pöördumise. Puudutatud isikute seisukohad

2.M P jaT Jei esitanud kohtuistungil avaldusele vastuväiteid, leidsid et selle võib rahuldada, kuid palusid menetluskulusid neilt mitte välja mõista. P P ei ole avalduse kohta oma seisukohta avaldanud ega ilmunud ka kohtuistungile (vt protokoll 130-131). Kohtu põhjendused
3.Kohus olles tutvunud menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. Kohus lahendab avalduse TsMS § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk (eelkõige § 613 lg 1 p 1) järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi seitsmenda lõike järgi kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Avaldajate taotluse õiguslik alus on KOS § 81. Selle paragrahvi esimese ja teise lõike kohaselt võib korteriomanik nõuda sama paragrahvi teises lõikes sätestatud juhul teiselt korteriomanikult korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmist, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist. Kui korteriomanikuga ei saavutata kokkulepet sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tahteavalduste andmiseks, võib teine korteriomanik nõuda temalt tahteavalduste andmist. Tahteavalduse andmiseks kohustamise otsustab kohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi. Tahteavaldust saab nõuda kui on täidetud KOS § 81 lg-s 2 nimetatud järgmised tingimused: vastavate tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve (p 1), vastava tahteavalduse on andnud vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest (p 2), võõrandamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele võõrandamise ajahetke seisuga (p 3) ning võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks (p 4). Vastavalt KOS § 81 lg 2 p-le 1 kontrollib kohus esmalt, ega avalduses nimetatud tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult elamu korteriomanike huve. Kohus leiab, et 4.01.2016.a. Kuressaares L tn 4 korteriomanike Domus Aurea OÜ (krt nr 1), K Ka (krt nr 2) ja R Ke (krt nr 4) sõlmitud ja Tallinna notar Priidu Pärna poolt tõestatud kokkulepe ja avaldused korteriomandite mõtteliste osade muutmiseks ja korteriomandite reaalosade

4 (7)

2-13-61056 suuruse muutmiseks, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning avaldus märkuste kinnistamiseks ese on selge ja tehinguga ei kahjustata ebamõistlikult korteriomanike huve /t.l. 13-18/. Nimetatud lepinguga soovitakse muuta Kuressaares L tn 18 asuvate korteriomandite 1,2,3 ja 4 reaalosade üldpinna suurusi ja korteriomandite koosseisu kuuluvaid kaasomandi mõttelisi osasid. Omanikud on nõus, et suurendavad korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide üldpindu seoses täiendava eluruumi pinna väljaehitamisega katusekorrusel selliselt, et lepingu eseme reaalosade koosseisu jäävad kuuluma eluruumid muudetud kujul vastavalt Kuressaare Linnavalitsuse poolt kinnitatud plaanidele. Seoses eeltooduga muutub kõikide korteriomandite (nr 1, 2, 3 ja 4) reaalosade suurused ja korteriomandite koosseisu kuuluvad mõttelised osad kinnistust ja ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa, suurus. Lepingu punktist 2.3. nähtuvalt võttes aluseks Kuressaare Linnavalitsuse poolt kinnitatud L tn 18, Kuressaare asuva ehitise ruumide plaanid, millel on tähistatud korteriomandite reaalosade asukoht, ja L tn 18, Kuressaare asuva ehitise ruumide eksplikatsiooni on omanikud kokku leppinud muuta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandite kinnistusregistri registriosade nr VVVVVVVVV, ZZZZZZZZZ, ZZZZZZZZZ ja CCCCCCC all sisse kantud korteriomandite reaalosade üldpinda ja korteriomandite koosseisu kuuluvate mõttelise osa suurusi järgmiselt: -Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandite kinnistusregistri registriosade nr VVVVVVVVV korteriomandi (nr 1) uus üldpind on 41,5 m2 ja mõttelise osa suurus on 415/3403 mõttelist osa (enne 45,2 m2 ja maatüki mõttelise osa suurus (452/1577; ehitisregistris eluruumi üldpind 117,5 m2); -Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandite kinnistusregistri registriosade nr ZZZZZZZZZ korteriomandi (nr 2) uus üldpind on 157,2 m2 ja mõttelise osa suurus on 1572/3403 mõttelist osa (enne 43,3 m2 ja maatüki mõttelise osa suurus 433/1577, ehitisregistris eluruumi üldpind 48,4 m2); -Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandite kinnistusregistri registriosade nr ZZZZZZZZZ korteriomandi (nr 3) uus üldpind on 70,1 m2 ja mõttelise osa suurus on 701/3403 mõttelist osa (enne 35 m2 , ehitisregistris 67,7 m2 ja maatüki mõttelise osa suurus 350/1577); -Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandite kinnistusregistri registriosade nr 2298534 korteriomandi (nr 4) uus üldpind on 71,5 m2 ja mõttelise osa suurus on 715/3403 mõttelist osa (enne 34,2 m2 ja ehitisregistris eluruumi üldpind 65 m2, mõttelise osa suurus 342/1577). Lepingu punktis 2.4. omanikud lepivad kokku, et teineteisele hüvitisi, kompensatsioone ega muid sarnaseid tasusid seoses korteriomandite reaalosade suuruse ja korteriomandite koosseisu kuuluvate kaasomandi mõtteliste osade muutmisega teineteisele ei maksa ega teineteiselt maksmist ei nõua ning neil ei ole seoses sellega teineteisele mingeid käesolevas lepingus nimetamata nõudeid ega pretensioone. Lepingu punktis 3 on omanikud kokku leppinud maatüki valdamise ja kasutamise korra järgmiselt:

3.1.Omanikud on kokku leppinud maatüki valdamises ja kasutamises, määramaks kindlaks, milline osa maatükist koos sellel paiknevate hoonetega jääb Omaniku 1, Omaniku 2, Omaniku 3 ja Omaniku 4 ainukasutusse –ja valdusesse.
3.2.Omanikud on kokku leppinud, et lepingu eseme oluliseks osaks olev maatükk jääb pärast käesoleva lepingu sõlmimist Omanike kasutusse alljärgnevalt:
3.2.1.Omaniku 1 ainukasutusse ja -valdusesse jääb maaala, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud „II“ ja kollase joonega piiritletud ala;

5 (7)

2-13-61056

3.2.2.Omaniku 2 ainukasutusse ja -valdusesse jääb maaala, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud „I“ ja kollase joonega piiritletud ala;
3.2.3.Omaniku 3 ja Omaniku 4 ühiskasutusse ja -valdusesse jääb maaala, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud „III“ ja „IV“ ja kollase joonega piiritletud ala.
3.3.Omanike (ainu)kasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada käesoleva lepingu alusel kokkulepitud osa, kusjuures kaasomaniku poolt tema osa kasutamine ei tohi takistada teise osa kaasomaniku kasutamisõigust.
3.4.Omanikel on õigus ilma teise kaasomaniku nõusolekuta sõlmida enda (ainu)valduses ja kasutuses olevate alade suhtes üüri-, rendi- ja muid kasutuslepinguid kolmandate isikutega.
3.5.Omanikel on ainuõigus nende kasutuses olevast ehitise osast saadavale kasule ja viljadele.
3.6.Omanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavalt neile kuuluvale mõtteliste osade suurusele ühises asjas.
3.7.Omaniku valduses ja -kasutuses olevate osade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab see kaasomanik, kelle valduses ja -kasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teiselt kaasomanikult nimetatud kulude hüvitamist.
3.8.Omanikel on õigus nende valduses olevate alade piirile rajada kohane piire või hekk.
3.9.Omaniku poolt tema (ainu)kasutuses oleva ala ümberehitus- ja/või remondi ja/või parendustööde korral pole kaasomanikul vaja võtta teiselt kaasomanikult lubasid, kooskõlastusi, nõusolekuid või muid heakskiite nimetatud tööde tegemiseks. Samas seavad Omanikud tingimuse, et eelpoolnimetatud tööd teostab Omanik omal kulul ning tööde teostamise tagajärjel ei tohi mingil viisil saada kahjustatud lepingu eseme oluliseks osaks oleva ehitise ühegi omaniku ainuvalduses- ja kasutuses oleva ehitise osa ega saada takistatud nende poolt oma osade igakülgne valdamine ja kasutamine.
3.10.Omanikud soovivad kanda kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe sõlmimist kajastava märkuse kinnistusraamatusse. Omanikud lepivad kokku, et käesoleva lepingu punktis 3. kokkulepitu kohta tehakse märkus Kuressaare linnas Lossi tn 18 asuvate korteriomandite kolmandatesse jagudesse. Avalduse rahuldamiseks peab KOS § 81 lg 2 p 2 kohaselt vastava tahteavalduse andma vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest. Kohus asub seisukohale, et vastavate tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult puudutatud isikute huve, kuivõrd vastava kokkuleppega suurenevad ka nende ühisomandis oleva korteriomandi nr 3 reaalosa ning sellele vastava mõttelise osa suurus. Kokkuleppeks vajaliku tahteavalduse on andnud L 18, Kuressaare elamus asuvate korteriomandite omanikest 4-st kolm, mis nähtub avaldusele lisatud notariaalselt tõestatud lepingu punktidest 2.1., 2.3., 2.4., 3.2., 4.1. ja 4.2. Seega on täidetud KOS § 81 lg-s 2 p-s 2 olev tingimus. Korteriomandite reaalosade juurde kuuluvate osade eraldamisel ei tasuta hüvitist korteriomandite omanikele kuna antud tehinguga omandavad kõik korteriomandi omanikud osa ühisest osast. Katusekorruse väljaehitamise eesmärk on avaldajate kinnitusel korrastada elamut ning teostatakse parendusi elamu säilitamiseks (elamu katuse parandamiseks, elektrikilpide väljavahetamiseks). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et avalduse rahuldamine ning puudutatud isikute tahteavalduste asendamine kokkulepe ja avalduste korteriomandite mõtteliste osade 6 (7)

2-13-61056 muutmiseks ja korteriomandite reaalosade suuruse muutmiseks, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning avalduse märkuste kinnistamiseks sõlmimiseks on põhjendatud. Vastavalt sellele tuvastab kohus ka tahteavalduste andmise kohustused. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Riigilõivu on tasunud avaldaja K K ja kuna lahend tehakse kõigi avaldajate huvides, siis jääb vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja endi kanda. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. / allkirjastatud digitaalselt / Reena Undrest kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja