Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-117906
Kohtuasi
Flagito OÜ hagi Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.01.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Turkish Airlines apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12480784), lepinguline esindaja Tambet Toomela
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Inc.
(Eesti
filiaali
kaudu)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 28.01.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) kanda. Flagito OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 22.06.2023 Harju Maakohtule Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja lennuhüvitise 400 eurot, alates 05.11.2022 kuni hüvitise maksmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise ning sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
1.1.Hagiavalduse kohaselt oli JSl (reisija) broneering nr 20755 Turkish Airlinesi 30.09.2022 kell 5 (UTC 02:00) väljuvale lennule nr TK 3025 suunal Tallinn-Antalya, mis pidi jõudma sihtkohta kell 8.55 (UTC 05:55). Lend väljus kell 17.50. Seega hilines lend enam kui kolm tundi. Tallinn-Antalya lennu mõõdetud vahemaaks on 2540 kilomeetrit. Kostja ei ole õigesti arvutanud Eesti ja Türgi kohalikku aega maailma aega (UTC).
1.2.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määrusest (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist maha jätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (EÜ määrus nr 261/2004) art 7 lg 1 (b) järgi on reisijal õigus saada hilinemise eest hüvitist 400 eurot.
1.3.Kostja ei ole tõendanud erakorralisi asjaolusid, mis välistaksid EÜ määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 alusel hüvitise maksmise. Kostja ei ole tõendanud, et erakorralise asjaolu ja vaidlusalusele lennule eelnenud lennu nr TK 3024 ja lennu nr TK 3024 pikaajalise hilinemise vahel esines otsene põhjuslik seos. Lennul nr TK 3024 esinenud erakorralisi asjaolusid ei ole võimalik üle kanda lennule nr TK 3025. Kostja ei ole tõendanud, et lendu nr TK 3025 teenindanud lennuk teenindas ka eelnevat lendu nr TK 3024 ning et lennu nr TK 3025 meeskonna tööaeg täitus, sh et lennu nr TK 3024 personal pidi teenindama ka lendu nr TK 3025. Kostja ei ole tõendanud lennu nr TK 2024 puhul erakorraliste asjaolude esinemist. Kostja esitatud teave ei kinnita, et ilmastikuolud ohustasid lendu või tegid lendamise võimatuks. Sügisesed ilmastikuolud (tuul, vihm, udu jms) võivad olla ettenägematud, kuid need ei ole erandlikud asjaolud. Transpordiamet kinnitas, et vastavalt faktiliste ilmastikuolude METAR väljavõttele kestsid maandumist takistavad faktilised ilmastikuolud Tallinna lennuväljal ajavahemikul 29.09.2022 kell 21.50 kuni 30.09.2022 kell 1.20, s.o prognoositust vähem. Samas oli ka sel ajal võimalik Tallinnas maanduda ning sel ajal maandus kaheksa lendu. Seega ei olnud maandumine võimatu ning lend nr TK 3024 saanuks plaanipäraselt maanduda. Lisaks ei näidanud 29.09.2022 kell 23.30 prognoos enam maandumist takistavaid tingimusi. Ligi 13-tunnise hilinemise tingis meeskonna puudumine, kuid see ei ole erakorraline asjaolu. Meeskonna komplekteerimine ning töö- ja puhkeaja planeerimine on asjaolud, mis on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja tema kontrolli all. Kostja ei ole tõendanud, et asendusmeeskonna rakendamine ei olnud võimalik. Kostja ei ole tõendanud, et alternatiivsete meetmete võtmine ei olnud võimalik. Kostja saanuks pakkuda alternatiivina konkurentide opereeritavaid lende või rentida konkurentidelt meeskonda. Reisija loovutas 03.10.2022 oma nõuded hagejale. Hageja esitas 04.11.2022 kostjale hüvitise saamise nõude. Kostja ei ole hüvitist tasunud. 2
2-23-117906 Kuna kostja ei tasunud hüvitist, on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kuni hüvitise maksmiseni alates nõude esitamisele järgmisest päevast viivist. Lisaks on hagejal õigus nõuda VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmisekulude hüvitamist 40 euro ulatuses. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole reisijal õigust hüvitist saada, sest lend hilines EÜ määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses erakorraliste asjaolude tõttu. Lennuk, mis pidanuks hagi aluseks olevat lendu teenindama, ei saanud Tallinna lennuväljal esinevate maandumiseks ebasobivate ilmastikutingimuste tõttu õigel ajal maanduda. Lend nr TK 3025 pidi väljuma Tallinnast kell 3.00 (UTC) ja maanduma Antalyas kell 6 (UTC). Lend ei väljunud õigel ajal, sest sellele eelnenud lend nr TK 3024 suunal Antalya-Tallinn, mis pidi väljuma 29.09.2022 kell 20.25 (UTC) ja maanduma Tallinnas kell 0.40 (UTC), ei saanud Tallinnas esinenud maandumiseks ebasobivate ilmastikutingimuste tõttu õigel ajal väljuda. 29.09.2022 kell 17.30 koostatud ilmastikuolude ülevaate kohaselt oli Tallinna lennujaamas prognoositav nähtavus ajavahemikul 29.09.2022 kell 21.00 (UTC) kuni 30.09.2022 kell 2.00 (UTC) alla 500 meetri (maandumiseks vajalik nähtavus on vähemalt 550 meetrit). Prognoosi tõttu võttis kostja vastu otsuse lükata lend edasi kuni maandumiseks sobivate ilmastikuolude saabumiseni. Lennu nr TK 3024 edasilükkamise tõttu ei saanud lennuki meeskond ilma neile vahepeal puhkeaega võimaldamata lendu nr TK 3025 teenindada. Lendu teenindav meeskond võis Euroopa Komisjoni määruse nr 216/2008 III lisa ORO.FTL.204 p-s b (1) toodud tabeli järgi töötada järjest maksimaalselt 11 tundi, s.o alates lennu nr TK 3024 kavandatud väljalennust 29.09.2022 kell 20.25 (UTC) kuni 30.09.2022 kell 7.25 (UTC). Seega oleks erakorraliste asjaolude puudumise korral jõudnud meeskond lennuga nr TK 3025 enne maksimaalse tööaja täitumist tagasi Antalyasse. Ei esinenud ühtki sobivat meedet, mida kostja oleks saanud kasutusele võtta, et hilinemist ära hoida. Kostja ei saanud mõjutada ilmastikuolusid ning kostjalt ei saanud mõistlikult eeldada, et ta oleks pidanud loetud tundide jooksul leidma uue lennumeeskonna. Kostja käsutuses ei olnud ühtki vaba meeskonda ning kui ka oleks olnud, ei oleks kostja saanud vaba meeskonda sobimatute ilmastikuolude tõttu Tallinnasse toimetada. Kostja sai ilmaprognoosist teada kell 17.30 (UTC) ja lend pidi väljuma samal ööl. Kostjal ei õnnestu sedavõrd lühikese aja jooksul uut lennumeeskonda leida. Seetõttu oli kostja sunnitud kasutama sama lennumeeskonda, andes neile enne nõuetekohase puhkeaja, ning lend TK 3024 väljus Antalyast varaseimal võimalikul ajal pärast meeskonna puhkeaega, s.o 30.09.2022 kell 10.14 (UTC) ja maandus Tallinnas kell 13.54 (UTC). Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 28.01.2025 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 102,94 eurot ja alates otsuse tegemisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise ning võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 800 eurot koos kohustusega tasuda sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
3
2-23-117906
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
kostja opereeritav lend nr TK 3024 pidi Antalyast väljuma kell 23.25 (UTC 20:25) ja maanduma Tallinnas kell 3.40 (00:40 UTC); lend maandus 30.09.2022 kell 16.54
(13.54 UTC);
29.09.2022 kell 17.30 koostatud ilmastikuprognoos nägi ette võimalikke ebasobivaid maandumistingimusi Tallinna lennuväljal ajavahemikul 29.09.2022 kell 21.00 kuni 30.09.2022 kell 4.00 (kohaliku aja järgi); 29.09.2022 kell 23.30 koostatud prognoos ei näinud enam ette maandumist takistavaid tingimusi; Transpordiameti kinnitusel kestsid METAR väljavõtte kohaselt maandumist takistavad faktilised ilmastikuolud Tallinna lennuväljal ajavahemikul 29.09.2022 kell 21.50 kuni 30.09.2022 kell 1.20; sel ajavahemikul maandus Tallinnas kaheksa lendu; kostja opereeritav lend nr TK 3025 pidi Tallinna Lennujaamast väljuma 30.09.2022 kell 5.00 (UTC 02:00) ning Antalyas maanduma kell 8.55 (UTC 05:55); lend väljus tegelikult 30.09.2022 kell 17.50, st väljalend hilines rohkem kui 12 tundi; lennu pikkus oli 2540 km; lendu nr TK 3024 teenindanud lennuk ja meeskond pidid teenindama ka lendu nr TK 3025; lennu nr TK 3024 edasilükkumise tõttu oleks täitunud meeskonna maksimaalne lubatud tööaeg; JSl oli kinnitatud broneering kostja opereeritavale lennule nr TK 3025 30.09.2022; ta on lennu eest Union Travel Agency OÜ vahendusel tasunud ning ta oli lennule registreeritud; hageja esitas 04.11.2022 kostjale kirja, milles nõudis EÜ määruse nr 261/2004 alusel hüvitist 400 eurot; kostja ei ole hagejale hüvitist tasunud.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on reisijal EÜ määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 (b) alusel õigus saada hüvitist 400 eurot. Euroopa Kohus on selgitanud, et viidatud määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada viisil, et hilinenud lendude reisijaid võib võrdsustada tühistatud lendude reisijatega hüvitiste nõuete esitamisel (EKo C-402/07, C-432/07, C-549/07 ja C-257/14).
3.3.Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust jätta hüvitis EÜ määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 alusel välja mõistmata. EÜ määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 järgi ei ole lennuettevõtja kohustatud tasuma art 7 kohast hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et kõik erakorralised asjaolud ei ole lennuettevõtjat vastutusest vabastavad, vaid neile tuginemisel peab lennuettevõtja tõendama, et neid asjaolusid ei oleks mingil moel saanud vältida sobivate meetmetega (EKo C-549/07, p 40). Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et vaidlusalusele lennule eelnenud lennu maandumine ei olnud halbade ilmastikuolude tõttu tegelikult piiratud või takistatud. Tõenditest saab järeldada, et ei esinenud selliseid ilmastikuolusid, mille tõttu ei olnud lennukite maandumine objektiivselt ja reisijate ohutuse tagamise eesmärgil võimalik. Sügisesed ilmastikuolud (udu) ei saa endast kujutada sellist erakorralist asjaolu, millistele tuginedes võiks kostja keelduda hüvitise maksmisest. Maandumist taksitavad ilmastikutingimused kestsid prognoositust vähem aega ning hoolimata nende esinemisest, 4
2-23-117906 maandusid teiste lennuettevõtete lennukid Tallinnas, st teised samal päeval ja ajal Tallinnas maanduma pidanud lennud maandusid tavapäraselt. Seega ei saanud objektiivselt esineda selliseid ilmastikuolusid, milliste tõttu oleks maandumisraja kasutamine ja ohutu maandumine olnud välistatud. Ainuüksi meekonna vastavast otsusest mitte lennata udusesse Tallinnasse ei saa järeldada, et objektiivselt esinesid maandumist välistavad erakorralised ja ületamatud asjaolud. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et kõik teised meeskonnad olid hõivatud muude lendudega ning varumeeskonda ei olnud võimalik rakendada, mistõttu ei saanud mõlemat lendu teenindama pidanud meeskond maksimaalselt lubatud tööaja ületamise tõttu vaidlusalust lendu õigel ajal teenindada. Kuigi eelneva lennu edasilükkamise tõttu oleks täitunud lennumeeskonna maksimaalne lubatud tööaeg, ei oleks tööaega ületatud, kui kostja oleks võtnud Tallinnasse kaasa asendusmeeskonna. Kostja esitatud tõend (lennumeeskonna andmestik) ei kinnita, et see ei olnud võimalik. Tõendist ei selgu, kes isikutest pidi lendu opereerima, kes tegelikult opereeris, kes oleks saanud opereerida jms. Kostja lennubaas ja meeskond asuvad Türgis. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kaalunud lennumeeskonna rentimist mõnelt teiselt lennuettevõtjalt. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei või lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijale hüvitise maksmise kohustusest, piirduda erakorralise asjaolu esinemisel üldjuhul sellega, et pakub reisijatele teekonna muutmist nende lõppsihtkohta järgmise tema enda teostatud lennuga, mis saabub sihtkohta nende saabumiseks esialgu kavandatust päev hiljem. Hoolsus, mida sellelt lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (EKo C-74/19, p-d 58–59). Lennuettevõtja peab rakendama etteulatuvaid meetmeid lende planeerides, üritades võimalikke tulevikus tekkivaid tõrkeid vältida. Selliseid meetmeid rakendamata ei vabane lennuettevõtja hüvitise tasumise kohustusest (EKo 12.05.2011 C-294/10, p 37). Lennuettevõtja peab selleks, et vältida, et kõik erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevad hilinemised, isegi tähtsusetud, päädiks vältimatult lennu tühistamisega, oma vahendeid õigel ajal selliselt planeerima, et talle jääks teatud ajavaru, et nimetatud lend saaks võimaluse korral, kui erakorralised asjaolud on ära langenud, toimuda. Kui aga lennuettevõtjal ei ole sellises olukorras ajavaru, siis tuleb sellest järeldada, et ta ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid (EKo C-294/10, p 28). Sellised võimalikud meetmed ei ole piiratud ka kitsalt konkreetse lennu tõrkest hoidumisega, vaid hõlmavad endas nt võimalusel tehniliste või halduslike meetmete kasutuselevõttu, et otseselt või kaudselt erakorralise asjaolu mõju ennetada või vähendada (EKo 04.05.2017 C-315/15, pd 39 ja 44). Lennuettevõtjal peab olema selline ajavaru, et jätkulend saaks toimuda. Kui aga lennuettevõtjal ei ole sellises olukorras ajavaru, siis tuleb sellest järeldada, et ta ei ole võtnud kõiki määruses sätestatud vajalikke meetmeid tarvitusele.
3.4.Kuna kostja vastuväited ei ole põhjendatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis, viivis ja sissenõudmiskulude hüvitis.
3.5.Arvestades seda, et otsus tehakse kostja kahjus, jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
menetluskulud
5
2-23-117906 Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus vääralt tõendeid ning leidis ebaõigesti, et halbade ilmastikuolude hindamisel oleks kostja pidanud lähtuma METAR andmetest, s.o faktilistest ilmastikuoludest. Kostjal oli õigus otsustada, kas lennata Tallinnasse või mitte. Meeskond lähtus otsust tehes TAF ilmastikuprognoosist. Faktilistest METAR andmetest ei oleks saanud ex ante lähtuda. Meeskonnal ei olnud võimalik näha ette ilmastikuolude muutumist kell 1.20. Sellel, mitu lendu Tallinnas maandus, ei ole tähtsust.
4.2.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esitatud lennumeeskonna andmestikust ei saa teha ühest järeldust, et varumeeskonna kaasamine ei olnud võimalik. Lennumeeskonna andmestikus on selgelt meeskonnad välja toodud, kuid kõik nendest on hõivatud ja lendudele määratud. Sellel, kes pidi lendu opereerima, kes tegelikult opereeris, kes oleks saanud opereerida jms, ei ole tähtsust, kui kõik meeskonnad terve isikkoosseisuga olid hõivatud.
4.3.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid hilinemise vältimiseks. Siinsel juhul olid kõik meeskonnad hõivatud ning maakohtu mainitud teised variandid peale varumeeskonna kaasamise (teise lennumeeskonna rentimine, tšarterlendude teenuse pakkujatelt asenduslennuki tellimine) ning ka suurema ajavaru tagamine oleksid olnud ettevõtte suutlikkusele vastuvõetamatud ohverdused.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Mh on ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda ka menetluskulude kindlaksmääramise osas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud küll 280 eurot ületavas ulatuses, mistõttu on apellandil TsMS § 178 lg 2 järgi õigus vaidlustada menetluskulude 6
2-23-117906 kindlaksmääramist, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut (vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p-d 13–15).
8.Maakohus ei andnud otsuses TsMS § 442 lg 10 tähenduses luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.
9.1.Iseenesest on õige kostja väide, et kostja lennumeeskond sai teha otsuseid eelkõige TAF ilmaprognoosile (dtl 107–109) tuginedes, kuid see ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Vaidlustamata asjaolude kohaselt pidi lend nr TK 3024 Antalyast väljuma kell 23.25 (UTC 20:25) ja maanduma Tallinnas kell 3.40 (00:40 UTC). Seega sai kostja (kostja meeskond) lähtuda TAF prognoosist, mis koostati 29.09.2022 kell 17.30 (UTC), s.o „TEMPO 2918/3001 0500 RADZ FG OVC002“. Transpordiameti selgituse (dtl 104–106) kohaselt tähendas see seda, et ajavahemikul 29.09.2022 kell 21.00 (18:00 UTC) kuni 30.09.2022 kell 4.00 (01:00 UTC) prognoositi Tallinnas võimalikke ebasobivaid maandumistingimusi. Arvestades seda, et plaanipäraselt pidanuks lend maanduma Tallinnas kell 3.40 (00:40 UTC) ning võimalikud ebasobivad maandumistingimused võisid prognoosi järgi kesta kuni kell 4.00 (01:00 UTC), oleks lend saanud eeldatavasti Tallinnas maanduda algselt kavandatust u 20 minutit hiljem ning selline viivitus ei oleks takistanud oluliselt lennu nr TK 3025 väljalennu aega. Seda kinnitab ka Transpordiameti selgitus. Arvestades seda, et prognoos nägi ette võimalikke ebasobivaid maandumistingimusi, kuid teised lennud jätkasid tavapäraselt lende, ei olnud Tallinnas maandumine ilmaprognoosi arvestades ilmselt ohtlik või võimatu. Samas, ka prognoosist juhindudes ei olnud kostjal objektiivselt põhjust lükata lendu sedavõrd pikalt edasi. Prognoosi kohaselt piisanuks selleks, et lennuki maandumine hilineb lühiajaliselt (u 20 minutit). Seega järeldas maakohus õigesti, et kostja hüvitise maksmisest keeldumiseks ei esinenud erakorralisi asjaolusid EÜ määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses.
9.2.Kuna kostja ei tõendanud, et vaidlusalusele lennule eelnenud lend hilines erakorraliste asjaolude tõttu, ei ole tähtsust sellel, kas ja kuidas mõjutasid erakorralised asjaolud vaidlusaluse lennu mehitamist meeskonnaliikmetega ning milliste meetmete rakendamist sai kostjalt oodata. Samas järeldas maakohus õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et tal ei olnud vaidlusalusele lennule eelnenud lennu hilinemise tõttu võimalik vaidlusalust lendu meeskonnaga mehitada. Kostja esitatud lennumeeskonna andmestikust (dtl 125–128), millest nähtuvad ajavahemikul 30.09.2022 kell 19.06 kuni 01.10.2022 kell 5.59 väljuvad lennud ning vastavate lendude kokpiti ja salongi koosseisu liikmete arvud, ei ole kohtul võimalik midagi järeldada selle kohta, kas ja kuivõrd olid kostja meeskonnad ajavahemikul 29.09.2022–30.09.2022 hõivatud või kohustuslikul puhkeajal. Muid tõendeid ei ole kostja esitanud. Iseenesest on õige kostja arusaam, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea lennuettevõtja tegema ettevõtte suutlikkusele vastuvõetamatud ohverdusi, kuid siinsel juhul ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et kostja ei saanud mõistlikult võtta tarvitusele talle majanduslikult vastuvõetavaid meetmeid. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostjal võimalik 7
2-23-117906 olukorda hinnates lükata Antalyast saabuv lend vähesel määral edasi ning seeläbi tagada, et sama meeskond jõuab lubatud tööaja piires vaidlusaluse lennuga tagasi Antalyasse.
9.3.Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
11.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (175 eurot).
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.