Eesistuja Margit Vutt, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens
Kohtuasi
Flagito OÜ hagi Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Flagito OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul Kostja Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-117906 muutmata.
2.Jätta Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) määruskaebus rahuldamata.
Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) kanda.
4.Määrata kindlaks Flagito OÜ kassatsiooniastme menetluskulud ja mõista Turkish Airlines Inc.-lt (Eesti filiaali kaudu) Flagito OÜ kasuks välja 621 eurot 60 senti. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 27. aprillil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) (kostja) vastu võlgnevuse 4877 eurot 58 senti saamiseks. Kohus tegi 15. mail 2023 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite, milles tunnustas
2-23-117906 nõuet osaliselt ehk 4618 euro 39 sendi ulatuses. 7. juunil 2023 tegi Harju Maakohus nõude tunnustatud osa kohta maksekäsu ning märkis, et ülejäänud osas jätkatakse asja menetlemist hagimenetluses.
2.Hageja esitas 22. juunil 2023 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista lennuhüvitise 400 eurot, alates 5. novembrist 2022 kuni hüvitise maksmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise ning sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Hagiavalduse kohaselt oli Jevgenia Smirnoval (reisija) broneering Turkish Airlinesi 30. septembri 2022. a lennule TK3025, mis pidi väljuma Tallinnast kohaliku aja järgi kell 5.00 ja maanduma Antalyas kohaliku aja järgi kell 8.55. Eestis ja Türgis oli vaidlusalusel ajal sama aeg, kuivõrd Tallinnas kehtis sel ajal suveaeg. Kuna lend TK3025 väljus alles 30. septembril 2022 kell 17.50, tekkis reisijal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. a määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (lennureisijate määrus), art 7 lg 1 (b) alusel õigus saada 400 euro suurust hüvitist. Kostja ei tõendanud, et vaidlusaluse lennu puhul esinesid erakorralised asjaolud, mis välistanuks lennureisijate määruse art 5 lg 3 alusel hüvitise maksmise. Kostja esitatud teave ei kinnitanud, et ilmastikuolud ohustasid lendu või tegid lendamise võimatuks. Lend hilines ligi 13 tundi põhjusel, et ei olnud meeskonda, kes lendu oleks teenindanud, kuid see ei ole erakorraline asjaolu lennureisijate määruse art 5 lg 3 tähenduses. Reisija loovutas 3. oktoobril 2022 oma nõuded kostja vastu hagejale.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Reisijal ei ole õigust hüvitist saada, sest lend hilines erakorraliste asjaolude tõttu. Lend ei väljunud õigel ajal, sest sellele eelnenud lend TK3024 suunal Antalya-Tallinn hilines põhjusel, et Tallinnas olid maandumiseks ebasobivad ilmastikutingimused. Kuna lend TK3024 lükati edasi, ei saanud lennuki meeskond ilma vahepealse puhkeajata teenindada ka lendu TK3025. Lendu teenindav meeskond võis Euroopa Komisjoni määruse nr 216/2008 III lisa ORO.FTL.204 p-s b (1) toodud tabeli järgi töötada järjest maksimaalselt 11 tundi, s.o alates lennu TK3024 kavandatud väljalennust 29. septembril 2022 kell 23.25 kuni
30.septembrini 2022 kell 10.25. Kui erakorralisi asjaolusid ei oleks esinenud, oleks meeskond jõudnud lennuga TK3025 enne maksimaalse tööaja lõppu tagasi Antalyasse. Kostja sai ilmaprognoosist teada 29. septembril 2022 kell 20.30 ja lend TK3025 pidi väljuma samal ööl. Kostja ei saanud nii lühikese aja jooksul uut lennumeeskonda leida.
4.Harju Maakohus rahuldas 28. jaanuari 2025. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 102 eurot 94 senti, samuti viivise alates otsuse tegemisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 800 euro suurused menetluskulud ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus menetles asja lihtmenetluses ega andnud luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle mh selle üle, et 30. septembril 2022 kell 5.00 pidi Tallinna lennujaamast väljuma kostja opereeritav lend TK3025, kuid et tegelikkuses väljus see lend samal päeval kell 17.50. Seega hilines väljalend rohkem kui 12 tundi. Lennule TK3025 eelnenud lend TK3024 pidi Antalyast väljuma kell 23.25 ja maanduma Tallinnas kell 3.40.
2(7)
2-23-117906 Lennureisijate määruse art 5 lg 3 järgi ei ole lennuettevõtja kohustatud tasuma art 7 kohast hüvitist, kui ta suudab tõendada, et lend tühistati erakorraliste asjaolude tõttu, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Maakohtu hinnangul ei tõendanud kostja selliseid asjaolusid, mis oleksid andnud alust jätta hüvitis välja mõistmata. Maakohus leidis, et vaidlusalusele lennule TK3025 eelnenud lennu TK3024 maandumine ei olnud halbade ilmastikuolude tõttu tegelikult piiratud ega takistatud. Ilmastikuolusid, mille tõttu ei oleks lennukid saanud reisijate ohutust arvestades maanduda, ei esinenud. Sügisene udu ei ole selline erakorraline asjaolu, millele tuginedes võiks kostja keelduda hüvitist maksmast. Transpordiamet kinnitas, et vastavalt faktiliste ilmastikuolude väljavõttele (METAR) kestsid maandumist takistanud ilmastikuolud Tallinna lennuväljal ajavahemikul 29. septembrist 2022 kell 21.50 kuni 30. septembrini 2022 kell 1.20 ehk tegelikult lühemat aega, kui ilmaprognoos seda ennustas. Teised samal ajal Tallinna lennuväljal maanduma pidanud lennud maandusid tavapäraselt. Seega ei saanud objektiivselt esineda selliseid ilmastikuolusid, mille tõttu oleks ohutu maandumine olnud välistatud. Kostja ei tõendanud, et kõik tema teised meeskonnad olid hõivatud muude lendudega ning varumeeskonda ei olnud võimalik kasutada. Kuigi eelneva lennu edasilükkamise tõttu oleks täitunud lennumeeskonna maksimaalne lubatud tööaeg, ei oleks tööaega ületatud, kui kostja oleks võtnud Tallinnasse kaasa asendusmeeskonna. Kostja lennubaas ja meeskond asuvad Türgis, kuid asja materjalidest ei nähtunud, et kostja oleks kaalunud lennumeeskonna rentimist mõnelt teiselt lennuettevõtjalt.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjal oli õigus otsustada, kas lennata Tallinnasse või mitte. Meeskond lähtus otsust tehes TAF-ist (ilmastikuprognoos). Meeskonnal ei olnud võimalik ette näha, et ilmastikuolud kell 1.20 muutuvad. Sellel, mitu lendu Tallinnas samal ajal maandus, ei ole tähtsust. Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid, et lennu TK3025 hilinemist vältida. Kostja kõik meeskonnad olid hõivatud ja teise lennumeeskonna rentimine, asenduslennuki tellimine või suurema ajavaru tagamine oleksid olnud ettevõtte suutlikkusele vastuvõetamatud ohverdused. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. märtsi 2025. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsust tehes selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et vaidlustamata asjaolude kohaselt pidi reisija lennule TK3025 eelnenud lend TK3024 Antalyast väljuma kohaliku aja järgi kell 23.25 ja maanduma Tallinnas kell 3.40. Seega sai kostja meeskond lähtuda TAF-ist, mis koostati 29. septembril 2022 kell 20.30. Arvestades seda, et plaanipäraselt pidanuks lend TK3024 maanduma Tallinnas kell 3.40 ning ebasobivad maandumistingimused võisid prognoosi järgi kesta kuni kella 4.00-ni, oleks lend TK3024 saanud eeldatavasti Tallinnas maanduda algselt kavandatust u 20 minutit hiljem ning selline viivitus ei oleks oluliselt takistanud lennu TK3025 väljalennu aega. Seda kinnitas ka Transpordiameti selgitus. Seega järeldas maakohus õigesti, et kostja hüvitise maksmisest keeldumiseks ei esinenud erakorralisi asjaolusid lennureisijate määruse art 5 lg 3 tähenduses. Kostja ei tõendanud, et tal ei olnud eelmise lennu hilinemise tõttu võimalik leida lennule TK3025 meeskonda. Kostja esitatud lennumeeskonna andmestikust ei ole võimalik midagi järeldada selle 3(7)
2-23-117906 kohta, kas ja kuivõrd olid kostja meeskonnad ajavahemikus 29. septembrist 2022 kuni 30. septembrini 2022 hõivatud või kohustuslikul puhkeajal. Iseenesest on õige kostja arusaam, et lennuettevõtja ei pea tegema ettevõtte suutlikkusele vastuvõetamatuid ohverdusi, kuid praegusel juhul ei olnud alust arvata, et kostja ei saanud võtta tarvitusele talle majanduslikult vastuvõetavaid meetmeid. Kostjal oli mõistlikult võimalik olukorda hinnates lükata Antalyast saabuv lend vähesel määral edasi ning seeläbi tagada, et sama meeskond jõuab lubatud tööaja piires vaidlusaluse lennuga tagasi Antalyasse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja ringkonnakohtusse kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kostja arvates ei võinud ringkonnakohus TsMS § 637 lg-st 21 tulenevalt jätta apellatsioonkaebust menetlusse võtmata. Transpordiameti kinnitusel (METAR andmed) kestsid halvad ilmastikuolud 30. septembril 2022 kuni 1.20-ni. Lennumeeskond hindas ilmastikuolusid TAF-i põhjal, mis prognoosis, et halvad olud kestavad kuni 4.00-ni. Meeskond ei pidanud TAF-ist täpsemalt ilma prognoosima. METAR süsteem annab ilmaandmed reaalajas vastupidi TAF-ile, mis pakub ilmastikuprognoosi tulevikuks. Lend TK3024 väljus Türgist arvestusega, et maandutakse pärast 4.00. Olukorras, kus lennuki meeskond pidi otsustama enne 4 tundi ja 15 minutit kestva lennu algust, kas ilmastikuolud on maandumiseks sobivad, pidi meeskond lähtuma parasjagu kättesaadavatest andmetest ehk TAF-ist. See, kas teised lennud maandusid Tallinna lennuväljal, ei ole oluline, sest iga meeskond otsustab ise, kas lennatakse või mitte. Lühemad lennud said lähtuda hilisemast ilmaprognoosist. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esitatud lennumeeskonna andmestikust ei saa järeldada, et varumeeskonda ei olnud võimalik kaasata. Käesoleval juhul olid kõik lennumeeskonnad hõivatud ja teised variandid (asendusmeeskonna rentimine või -lennuki tellimine) ning ka suurema ajavaru tagamine oleksid olnud ettevõtte suutlikkusele vastuvõetamatud ohverdused. Lennuettevõtja ei pea nõustuma oma ettevõtte suutlikkusele vastuvõetamatute ohverdustega, milleta ta poleks suutnud vältida, et erakorralised asjaolud viiksid selle lennu hilinemiseni. Ringkonnakohus oleks pidanud asja menetlema. Apellatsioonkaebus ei olnud perspektiivitu. TsMS § 637 lg 21 alusel ei tohi sõltumata tsiviilasja väiksest hinnast keelduda õigusemõistmisest asjas, mis on keerukas, ning valdkonnas, kus ei ole varasemat väljakujunenud praktikat. Ringkonnakohus täiendas maakohtu otsust uute põhjendustega, kuid TsMS § 637 lg 21 kohaldamisel ringkonnakohtul sellist õigust ei ole.
8.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata. Maakohus lahendas asja õigesti lihtsustatud korras. Ringkonnakohus ei täiendanud maakohtu seisukohti, vaid hindas maakohtu tuvastatu õigsust. Kostja meeskonnal ei olnud takistusi, et välja lennata. Kostja oleks pidanud planeerima piisava ajavaru ja määrama ilmastikutingimustele ning lastile vastava kütusekoguse. Erakorralisest asjaolust (nt ilmastikuolud) tingitud hilinemist ei ole võimalik üle kanda teisest asjaolust (nt tööaja ületamine) tekkinud hilinemisele. Lennumeeskonna töötajate maksimaalset tööaega ei oleks ületatud, kui kostja oleks võtnud kaasa asendusmeeskonna.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
4(7)
2-23-117906
10.Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et TsMS § 637 lg 21 kohaldamisel on ringkonnakohtul õigus üksnes hinnata maakohtu tuvastatu õigsust ja tal ei ole selles olukorras õigust täiendada maakohtu otsust uute tuvastatud asjaoludega, kuna tegemist on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega, mitte asjas tehtava sisulise lahendiga (RKTKm 03.10.2018, 2-16-13477/38, p 11). Kolleegiumi arvates ei ole käesolevas asjas aga maakohtu otsuse seisukohti uute tuvastatud asjaoludega täiendatud, sh ei ole ringkonnakohus maakohtust erinevalt tuvastanud, kui kaua kestsid Tallinna lennujaamas lennu TK3024 maandumist takistavad ilmastikuolud ning millised olid ilmastikuolude kohta antud prognoosid. Ringkonnakohus selgitas, miks oli maakohtu otsus õige ja miks praegusel juhul ei esinenud erakorralisi asjaolusid lennureisijate määruse art 5 lg 3 tähenduses. Ringkonnakohus kordas seejuures maakohtu põhjendusi, kuid ei tuvastanud ise uusi asjaolusid.
11.Lennureisijate määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma määruse art 7 järgi hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Maa- ja ringkonnakohus leidsid õigesti, et käesolevas asjas selliseid erakorralisi asjaolusid ei esinenud.
12.Terminiga „erakorralised asjaolud“ tähistatavat mõistet ei sisaldu lennureisijate määruse art-s 2, kus avatakse selles määruses kasutatavad mõisted. Seega tuleb määruse art 5 lg-s 3 sisalduvale terminile „erakorralised asjaolud“ anda tähendus viidatud artikli kontekstist ja eesmärgist lähtudes. Muu hulgas tuleb arvestada määruse eesmärke ja teisi sätteid, samuti määruse kohta käivat Euroopa Liidu Kohtu praktikat. Nagu Euroopa Liidu Kohus on toonitanud, peab ühenduse õiguse sätte tõlgendamisel arvestama mitte üksnes sätte enda sõnastusega, vaid ka selle kontekstiga, samuti selle õigusakti eesmärkidega, milles säte sisaldub (vt EKo 19.11.2009, C-402/07 ja C-432/07, p 41 ja seal viidatud kohtupraktika).
13.Lennureisijate määruse art 5 lg 3 sõnastuse kohaselt on erakorralised asjaolud sellised, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Sõna „erakorralised“ viitab sellele, et need asjaolud ei vasta sündmuste tavapärasele käigule, vaid jäävad väljaspoole seda, mis on või võib olla seotud reisijateveoga. Lennureisijate määruse põhjenduste p 14 teise lause kohaselt võivad erakorralised asjaolud esineda eelkõige poliitiliselt ebastabiilsete olude, asjaomase lennu jaoks sobimatute ilmastikutingimuste, aga ka näiteks turvalisuse ohu korral, samuti lennuohutusega seotud ettenähtamatute vajakajäämiste ning streikide tõttu, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist.
14.Erakorraliste asjaolude esinemine iseenesest ei vabasta lennuettevõtjat hüvitise maksmise kohustusest. Nagu Euroopa Liidu Kohus on selgitanud, võivad lennureisijate määruse põhjenduste p-s 14 viidatud sündmused erakorralisi asjaolusid esile kutsuda, kuid kõik nende sündmustega seotud asjaolud ei ole ilmtingimata hüvitise maksmise kohustusest vabastamise alused (EKo 22.12.2008, C-549/07, p 22). Õhutranspordi valdkonnas on erakorraline asjaolu sündmus, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt (EKo 31.01.2013, C-12/11, p 29 ja seal viidatud kohtupraktika). Lennuettevõtja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest aga vaid siis, kui erakorralisi asjaolusid ei oleks saanud vältida isegi siis, kui lennuettevõtja oleks võtnud omalt poolt kõik mõistlikud meetmed, et vältida lennu hilinemist või tühistamist. Lennuettevõtja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui erakorralisest asjaolust tulenevaid planeeritud lennu tingimusi ei saa muuta ega muul viisil mõjutada nii, et lend saaks toimuda plaanipäraselt isegi juhul, kui rakendataks kõiki võimalikke ja mõistlikke meetmeid.
5(7)
2-23-117906
15.Ringkonnakohus leidis õigesti, et isegi juhul, kui ilmastikuolud oleksid olnud lennu TK3024 (Antalyast Tallinnasse saabuv lend) maandumiseks sobimatud kuni kella neljani öösel, nagu näitas TAF, oleks see lend saanud Antalyast lahkuda arvestusega, et hilinetakse vaid 20 minutit. Plaanipäraselt pidi lend TK3024 kohtute tuvastatu kohaselt maanduma Tallinnas 30. septembril 2022 kell 3.40 ja lend TK3025 pidi Tallinnast tagasi Antalyasse sõitma samal hommikul kell 5.00. Tagasilend väljus aga Tallinnast alles 30. septembril 2022 kell 17.50, hilinedes seega rohkem kui 12 tundi. Lend TK3025 ei hilinenud üksnes ilmastikuolude, vaid ka selle tõttu, et meeskonna tööaeg sai läbi.
16.Euroopa Liidu Kohus on selgitanud, et kui lennu hilinemise tingib mitte üksnes niisugune erakorraline asjaolu, mida lennuettevõtja ei oleks saanud vältida ja mille tagajärgi ta ei oleks saanud ära hoida, vaid ka mõni muu asjaolu, mis eeltoodud tunnustele ei vasta, tuleb esimesest asjaolust tingitud hilinemine arvata asjaomase lennu hilinemise kogupikkusest maha ja sel viisil hinnata, kas reisijale tuleb lennu hilinemise eest maksta lennureisijate määruses ettenähtud hüvitist (EKo 04.05.2017, C-315/15, p 54). Seega isegi kui Antalyast Tallinnasse saabuva lennu TK3024 maandumist Tallinna lennuväljal takistasid ebasobivad ilmastikuolud, ei oleks see vabastanud kostjat kohustusest reisijale lennu TK3025 hilinemise tõttu hüvitist maksta, kui kostja oleks saanud võtta meetmeid, et vältida selle lennu hilinemist.
17.Kolleegium nõustub madalama astme kohtute seisukohaga, et lennumeeskonna tööaega ei oleks ületatud, kui kostja oleks Tallinnasse kaasa võtnud asendusmeeskonna. Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt ei või lennuettevõtja, kes soovib erakorralisele asjaolule tuginedes vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele võimalust lennata sihtkohta tema enda järgmise lennuga, mis jõuab sihtkohta esialgu kavandatust päev hiljem. Hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt selleks, et ta vabaneks hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Selline hoolsus eeldab mh, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mis saabuvad sihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Selliseid lende võivad teha ka teised lennuettevõtjad, kes ei pea kuuluma samasse lennundusallianssi. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma sihtkohta varem, kui ta jõuaks lennuettevõtja järgmise lennuga, või kui teekonna niisugune muutmine nõuaks sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel ajal vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et kõnealune lennuettevõtja on rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid siis, kui ta suunab reisija oma järgmisele lennule (EKo 11.06.2020, C-74/19, p-d 59–60).
18.Kostja väitel nõudnuks asendusmeeskonna rentimine või -lennuki tellimine temalt ettevõtte suutlikkuse seisukohast vastuvõetamatuid ohverdusi. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Mõistlikult tegutsev ettevõtja peab ka oma lennumeeskondi selliselt planeerima, et tal oleks vajaduse korral võimalik kasutada lennu teenindamiseks varumeeskonda.
19.Ülaltoodud põhjustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.
20.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 3 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle Riigikohtu menetluses õigusabi 4,44 tundi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on andnud teada, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistetakse kulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt välja ilma käibemaksuta. Kokku palub hageja mõista kostjalt välja 621 eurot 60 senti 6(7)
2-23-117906 ja märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kolleegium peab hageja esindaja tunnitasu ning toimingutele kulunud aega vajalikuks ja põhjendatuks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 621 eurot 60 senti. Samuti tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 32 alusel arvata riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.