Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.08.2016, Tallinn
Kohtuasja number Kohtuasi
2-15-3137 HL hagi NŠ vastu omandiõiguse tunnustamiseks, selle rikkumise lõpetamiseks ja kasutuseeliste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.03.2016 osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus HL apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
3065 eurot
nende Hageja HL (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Martin Ellervee Kostja NŠ (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova Kirjalik menetlus
Asjaolud ja hageja nõue
- hagejale kuulub Tallinnas XXX asuv korteriomand; - kokkuleppel XXX-X omanikuga, on hageja ainukasutuses XXX maaüksuse osa, mis külgneb XXX krundiga; - alates 09.04.2014 kuulub XXX-X kinnistu kostjale; - kostja omandis oleva piirderajatisega on hõivatud hageja krundist ca 99m2 suurune maa-ala, mille asukoht nähtub XXX geodeetilise alusplaani punasega tähistatud kohas (tl 13); - kostja nõustub piirderajatise lammutama ja hageja valduse hõivatud krundiosale taastama. Pooled vaidlesid, kas ja kui palju peab kostja maksma hagejale hüvitist maatüki kasutamise eest. Hageja võttis kasutuseeliste hüvitise arvestamisel aluseks XXX omanikuga peetud läbirääkimistel esitatud ettepanekud, viidates 10.02.2014 XXX omaniku esindaja e-kirjale, milles kompromissina pakutakse ühe alternatiivina hõivatud ala osas üürilepingu sõlmimist 100m2 suurusele maa-alale üüritasuga 180 eurot kuus. Eelmise omaniku vastu kasutuseeliste nõude esitamisel võttis hageja aluseks maa maksustamise hinna. Kuna sellist maatükki üürile anda ei saa, ei ole õige lähtuda üürihinnast ja täna maamaksu Tallinnas ei ole. Hageja selgitas, et tegemist on pigem moraalse kahjuga. Kostja leidis, et kuna piirirajatis püstitati endiste piirinaabrite kokkuleppe alusel, oli ebaõiglane temalt kasutuseeliseid nõuda. Kostja müüri ei ehitanud ja XXX endise omaniku vastu ehitatud müüri lammutamise nõudest hageja loobus kohtus. Eelmine omanik hüvitas kasutuseeliseid 433 eurot 62 senti 10 aasta eest. Kostja oli nõus hüvitama 133 eurot. Hagi kohaselt ehitati piirderajatis 2002. Usutav oli, et XXX ja XXX endiste omanike vahel oli kokkulepe hagejale kuuluva kinnistu osa kasutamiseks. Maakohtu 04.12.2013 tagaseljaotsusega nr 2-13-15179 rahuldati hageja nõue XXX endise omaniku vastu kinnistu osa kasutamise läbi saadud kasutuseeliste saamiseks 433 eurot 62 senti. Tegemist oli sama kinnistu osa kasutamisega, mis on vaidluse all käesolevas asjas ja kasutuseelised mõisteti välja 3 aasta eest. Aluseks võeti kinnisvaraportaalide statistika Nõmme linnaosa hoonestamata elamumaa üüritehingute keskmine hind 2012. Selliselt sai hageja sama suurusega maatüki üürihinnaks 144 eurot 54 senti aastas. Kuna kostja võttis omaks omandiõiguse rikkumise ja kohustuse hagejale maatükk tagastada ning kui ka varasemalt oli kostja õiguseellasel mingisugune alus hageja maa kasutamiseks, siis hagi esitamise hetkel selline alus puudus. Hageja asus juba 2013 oma asja hagimenetluse korras tagasi nõudma. Poolte suhe oli kvalifitseeritav omaniku ja valdaja vahelise vindikatsioonisuhtena ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt maatüki väljaandmist AÕS § 80 järgi, mille eelduseks oli piirirajatise lammutamine. Kohus sai kasutuseeliste hüvitise suuruse määrata oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1, AÕS § 85 lg 1). Hageja sai 2010-2012 eest sama maatüki teise isiku poolt kasutamise eest hüvitist 144 eurot 54 senti aastas. Kuna pooled kompromissile ei jõudnud, ei saanud läbirääkimiste käigus esitatud pakkumistega arvestada. Kostja nõustus maksma hüvitist samas ulatuses kui eelmine omanik (tsiviilasi nr 2-13-15179). Iseseisvalt sellise maatüki üürile andmine ilmselt ei oleks võimalik – asjale ei saa kujuneda turuhinda, kuna selle üürimine oleks võimalik ja mõistlik ainult kostjal – teiste isikute jaoks puudub krundi osale juurdepääs. Seega oli kasutuseeliste hüvitise määramisel kohane võtta arvesse varasemalt tasutud kasutuseelise hüvitis ca 144 eurot 54 senti aastas. Kuna hageja nõudis kasutuseeliseid ajavahemiku eest 01.04.2014-31.01.2016, oli mõistlik hüvitis kostja omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest 09.04.2014-31.01.2016 kokku 290 eurot (2x145). Kuna kostja võttis esimeses kohtule esitatud dokumendis hagi osaliselt õigeks ja pakkus kompromissi korras hüvitiseks 450 eurot, oli õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163). Apellatsioonkaebus
Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 ple 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuses esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus juhindus õigesti TsMS § 233 lg-st 1 ja hindas kasutuseelise väärtuseks alates 09.04.2014 kuni 31.01.2016 kokku 290 eurot. Kohus lähtus asjaolust, et hageja sai 2010-2012 aastate eest sama maatüki teise isiku poolt kasutamise eest hüvitist 144, 54 eurot aastas. Maakohus on põhjendatult arvestanud ka seda, et piirderajatis ehitati hageja õiguseellase nõusolekul ja et kasutuseelise täpset väärtust pole võimalik kindlaks teha. Hageja märkis 14.12.2015 istungil, et maatükki välja üürida ei saa ning üürihinda aluseks võtta ei ole õige. TsMS § 233 lg 1 alusel hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus käesolevas asjas kasutuseelise hüvitise määramisel kaalumispiire ületanud. Samuti on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud poolte endi kanda, sest hagi rahuldati osaliselt. Asja materjalidest nähtuvalt on kohus korduvalt teinud pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid kasutuseelise hüvitise osas pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohus lähtus õigesti TsMS § 163 lg-st 2, kuna vaidluse all oli kasutuseelise hüvitise suurus ning kohus mõistis kostjalt hüvitise välja kostja poolt kompromissi korras pakutud summas. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Tsiviilasja materjalidest samuti kostjal apellatsioonimenetluses kulude tekkimist ei nähtu (TsMS § 174 lõike 1 viimane lause). Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.