Tsiviilasi nr 2-16-7971
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. august 2016, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-7971
Lembit Lepasalu hagi Eesti Maaülikooli Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kaudu vastu töölepingu osalise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks • Hageja: Lembit Lepasalu (isikukood XXX, elukoht Menetlusosalised ja nende XXX, tel: XXX ) esindajad • Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Pilv ja advokaat Toomas Metsma (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, aadress Ülikooli 8, 51003 TARTU, tel 7 484 4000, faks 489 4688, e-post [email protected]) • Kostja: Eesti Maaülikool Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kaudu (registrikood 74001086, aadress Fr. R. Kreutzwaldi 62, Tartu 51014, e-post [email protected])
Tsiviilasi
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Tsiviilasi nr 2-16-7971 Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaosaliste põhjendused nõude aegumise vastuväite osas
Tsiviilasi nr 2-16-7971 Hageja on tuginenud 31. mai 2016 puuduste kõrvaldamise avalduses TLS § 104 lg-le 1, mis sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Seega saab järeldada, et hageja nõue on suunatud töölepingu osalise ülesütlemise tühisuse tuvastamisele. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 sätestab, et kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Lembit Lepasalu esitas 01.03.2016 Eesti Maaülikooli direktorile kaebuse, milles vaidlustas 02.02.2016 hoiatuse. Hageja nõudis hoiatuse tühistamist ning anonüümse pöördumise tervikteksti esitamist (tlk 3). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd hageja esitas HMS § 75 kohaselt vaide, milles vaidlustas 02.02.2016 hoiatuse tegemise, kuid ei vaidlustanud 11.02.2016 korraldust, siis on nimetatud korraldus vastavalt TLS § 105 lg-le 2, jõustunud. Vaidlustatud hoiatus on toiming (HMS § 106 lg 1). Praegusel juhul kinnitavad nii vaidlustatud hoiatuse vorm kui ka sisu seda, et hoiatusel puudub regulatiivne sisu. Selle tõttu ei ole vaidlustatud hoiatus haldusakt (HMS § 51 lg 1; vt ka kolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-44-10, p-d 11–13; 3-3-1-72-14, p-d 11–14). Seega ei peatunud 11.02.2016 töölepingu osalise ülesütlemise avalduse peale kohtule esitatava hagi aegumine hageja poolt 01.03.2016 vaide esitamisega, kuna esitatud vaie sisaldas ainult hoiatuse kui toimingu vaidlustamist, mille peale ei ole võimalik kohtule hagi esitada (vt. Riigikohtu otsus nr 3-3-1-22-15 p 11). Hageja esitas19.05.2016 kohtule hagiavalduse 11.02.2016 korralduse tühistamiseks (töölepingu osalise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks). Seega on hagi tulenevalt TLS § 105 lg-st 1 ja ITLS § 6 lg-st 2 aegunud, ning tulenevalt TsÜS § 142 lg l kaotab hageja õiguse nõuda kostjalt nõude rahuldamist.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Lembit Lepasalu. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja
Tsiviilasi nr 2-16-7971 lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on otstarbekas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast otsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.