Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek videokonverentsi teel 31. augustil 2016.a. kell 11.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtusaalis nr. 4 aadressil Kooli 2A, Jõhvi ning Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtusaalis nr. 344 aadressil Kalevi 1, Tartu.
5.Kinnitada ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e aruanne 26. juulist 2016.a. võlgniku, A. O. majandusliku olukorra kohta.
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e ajutise halduri tasuks 397,00 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 00 senti, millele lisandub käibemaks).
7.Ajutise halduri tasu summas 397,00 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 00 senti, millele lisandub käibemaks) maksta halduri tasu katteks välja
2-16-8149 riigieelarvelistest vahenditest ning kanda pankrotihaldur Tiia Kalaus`e soovil OÜ CiviLex kontole nr. EE312200221055387366 AS-s Swedbank.
8.Teha pankrotimäärus teatavaks Viru Maakohtu kantselei kaudu 11. augustil 2016 kell 16.00 ning kohtuteadete avaldamise korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral PankrS § 7 lg 1, § 33 lg 1 alusel, tähtajaga kuni 3 (kolm) aastat alates pankrotiteate avaldamise päevast.
9.Saata käesolev määrus teadmiseks võlgnikule ja ajutise pankrotihalduri aruandes näidatud võlausaldajatele, ning täitmiseks pankrotihaldur Tiia Kalaus`ele, Tartu Maakohtu registriosakonnale (kinnistusraamat; äriregister), ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Edasikaebamise kord Võlgnik võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 32 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest arvates.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
Viru Maakohtu menetluses on A. O. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 21.06.2016 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e.
27.juulil 2016.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise aruande.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
27.juulil 2016.a esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni.
1.Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud kirjalikest selgitustest.
1.1.Kinnisvara: Võlgniku elukohaks on võlgniku andmetel xxx Kinnistusraamatu andmetel on korteriomandi omanikuks L. M. Pankrotiavalduses on märgitud, et korteri omanikuks on võlgniku sugulane ning ta tasub jooksvaid kommunaalmakseid. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnitusel ei ole võlgniku nimele kinnisvara registreeritud. Pankrotiasja materjalidest tuleneb, et eelnevalt on kohtutäitur realiseerinud võlausaldaja hüpoteegiga tagatud võlgniku ja V. J. vastu oleva nõude täitmiseks kinnistud xxxvallas ja kinnistu asukohaga xxx. Kinnistusraamatu andmetel ei ole elamukrunt Undijala kuulunud võlgnikule ega V. J., vaid kolmandatele isikutele. xxx korteriomand kuulus võlgnikule. Seega, ajutise halduri poolt tuvastatud andmete kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu.
2-16-8149
2.2.Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Mannteeameti liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule sõiduauto Volkswagen Sharan (v.l. 1997). Võlgniku hinnangul on vara väärtuseks ca 300 eurot. Sõiduki taustakontrolli kohaselt on käesoleval ajal sõlmitud kehtiv liikluskindlustus ning tehnoülevaatus on kehtiv kuni 05.2017.a. Müügiportaalis auto.24 ühtegi analoogsete parameetritega sõidukit müügiks ei pakuta. Ajutise halduri hinnangul arvestades sõiduki ehitusaastat ja läbisõitu võib võlgniku pakutud hind vastata vara tegelikule väärtusele, s.o. ca 300 eurot. Muu vallasvara: Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Kuna isiklik korter puudub, siis ei saa pidada korteri sisustust võlgniku varaks. Rahalised vahendid : Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: nr EE132200001107834631 Swedbank, mille saldo on 0,00 eurot. Panga kinnitusel ei ole võlgniku kontol toimunud tehinguid 2015-2016. Nr EE551010552027605007, saldo 0,05 eurot SEB Pangas. Esitatud konto väljavõtte kohaselt ei kasuta isik ka nimetatud kontot oma igapäevases elus. Kontol on kohtutäituri arest summas 19 279,41 eurot. Võlgniku andmetel on tal arvelduskonto Swedbank’is nr EE192200221050123101. Ajutiselt haldurilt taotles võlgnik nimetatud kontole laekunud töötasu kasutamist seaduses sätestatud ulatuses. Teiste krediidiasutustes kehtivad lepingulised suhted puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule deklareerinud väljamakseid 2015 ja 2016.a. Maxima Eesti OÜ. Keskmine töötasu eelneva 18 kuu jooksul on olnud 526,60 eurot/kuus. Vastavalt TMS § 132 lg 1 ei ole võimalik arestida rahalisi vahendeid, kui need ei ületa 430 eurot/kuus. Arvestades käesoleval ajal laekuvat sissetulekut, siis prognoositavalt võiks olla võimalik rahaliste vahendite arestimiseks kuni 100 eurot/kuus. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. Võlgnikule on avatud pensionikonto nr 99803633986, mille saldo on 2962,810 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Tegemist kohustusliku pensionifondi osakutega, mida pole võimalik arestida ega võõrandada pankrotimenetluses. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Pankrotiasjas kogutud materjalide kohaselt on võlgniku vastu esitatud Swedbank nõue solidaarkohustus V. J.Kohtutäituri väitel ei ole solidaarvõlgnik oma kohustusi täitnud ning pankrotiavalduses on võlgnik kinnitanud, et ka V. Jermakov on maksejõuetu. Eeltoodu kohaselt juhul, kui A. O. pankrotimenetluses täidab solidaarkohustust, siis tekib tal nõue teise solidaarvõlgniku vastu. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Sõiduki väärtus on ca 300 eurot. Sissetuleku laekumine võib osadel kuudel võimaldada arestimist.
3.Andmed võlgniku kohustuste kohta:
2-16-8149 Pandiga tagatud nõuded: puuduvad Pandiga tagamata nõuded: Swedbank AS on teatanud, et omab võlgniku vastu nõuet laenujäägi osas summas 16 686,87 eurot. Kohtutäitur on selgitanud, et võlgniku suhtes on lõpetatud 16.12.2009 algatatud AS Swedbank avalduse alusel täitemenetlus ühishüpoteegi seadmise lepingu alusel. Täitemenetluses realiseeriti tagatiseks olnud vara ning täitemenetlus lõpetati. Tartu Maakohus tegi 12.08.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-18333, mille alusel algatati võlgniku suhtes uus täitemenetluses kohtuotsusest tuleneva nõude täitmiseks. Võlgnevus on solidaarne Vadim Jermakoviga. Rohkem aktiivseid täitemenetlusi võlgniku vara suhtes ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnevusi riigimaksete osas ei ole, Maksu- ja Tolliametis on kajastatud kohtutäituri arestinõue. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on võlgniku vastu sisse nõutavaks muutunud kohustusi vähemalt summas 10 393,72 eurot (arvestatud ei ole kohtutäituri kulusid). Ajutine haldur tuginedes eelnevalt esitatud andmetele on seisukohal, et võlgniku vara ei taga kõikide kohustuste täitmist ning laekuvad rahalised vahendid on ebapiisavad olemasolevate kohustuste täitmiseks.
4.Maksejõuetuse põhjustest Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus tasuda krediidiasutuse laenujäägi võlgnevust. Võlgniku selgituste kohaselt võeti laen koos kaaslaenusaaja Vadim Jermakoviga eluasemekrundi ostmiseks. Majanduslangusega seoses kaotas kaaslaenusaaja tasuva töökoha ning tekkisid võlgnevused kohustuse täitmisel. Juba 2009.a. lõpetas laenuandja lepingu ning esitas avalduse tagatiseks oleva vara realiseerimiseks. Tagatiseks olnud vara müügist ei laekunud rahalisi vahendeid summas, mis oleks taganud kogu kohustuse täitmise. Võlgnik on laenujäägi väljamõistmiseks toimunud kohtuistungil esitanud, et vara müüdi liiga madala hinnaga. Kahjuks olid majandusolud vara müügi hetkeks oluliselt muutunud võrreldes perioodiga, kui rahalised vahendid laenuks anti ning tagatiseks olev vara hinnati. Ajutise halduri hinnangul ei saa selles osas süüdistada ainult võlgnikku, kes mõtlematult võtsid suuri summasid, vaid ka krediidiasutusi, kes laenu andsid liiga kergekäeliselt, hindamata laenusaajate tegelikku potentsiaali laenu tagastamiseks ning tagatiseks oleva vara väärtust. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ei ole tahtlikult tekitatud ning selle põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu PankrS mõttes.
5.Vara tagasivõitmisest Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud.
6.Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning seega on alus pankrotiavalduse menetluse raugemiseks juhul, kui võlgnik või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid (PankrS § 29 lg 1 ja lg 2). Kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise algatamiseks ja kui kohtu hinnangul puuduvad seadusest tulenevad alused, mis välistaksid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamise, siis PankrS § 171 lg 11 alusel kuulutab kohus pankroti välja.
2-16-8149 Juhul, kui Viru Maakohus kuulutab välja A. O. pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.
MENETLUSE KÄIK
kohtuistungil jäi ajutine haldur 27.07.2016 esitatud aruande juurde. Kahjuks on aruandes üks ebatäpsus. Kohustuste summa on aruandes märgitud väiksem kui tegelikult on. Märgitud on 10 393,72 eurot, tegelikult on 16 686,87 eurot.
03.augusti 2016
Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde. Võlgnik märkis, et on tutvunud ajutise halduri aruandega. Ei ole aruandega päris nõus, et keskmine palk eelneva 18 kuu eest on olnud mul 526 eurot. See võib olla brutopalk. Neto palk on väiksem. Ülejäänud osas on ajutise halduri aruandega nõus. Jääb oma taotluse juurde, et kohus algataks ka võlgadest vabastamise menetluse.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, samuti, arvestades ajutise halduri, A. O. seisukohtadega, luges kohus tõendatuks, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et A. O. on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikus olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega kohtule ka kohustustest vabastamise avalduse. Vaatamata sellele, et on olemas alus menetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata, kuulutab kohus välja A. O. pankroti, et saaks alustada võlgniku kohutustest vabastamise menetlust. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus pidas vajalikuks nimetada pankrotivõlgniku A. O. pankrotimenetluses pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e. Samuti pidas kohus vajalikuks kinnitada ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e aruande. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e poolt esitatud võlgniku pankrotimenetluse kulude aruande pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel. Määrata ajutise halduri tasuks 397 eurot (lisandub käibemaks), kuulub
2-16-8149 väljamaksmisele riigi tuludest. Ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks) kanda pankrotihaldur Tiia Kalaus`e soovil OÜ CiviLex kontole nr. EE312200221055387366 AS-s Swedbank. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi teel
31.augustil 2016.a. kell 11.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtusaalis nr. 4 aadressil Kooli 2A, Jõhvi ning Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtusaalis nr. 344 aadressil Kalevi 1, Tartu. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.
Olev Mihkelson Kohtunik /digitaalallkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.