2-16-5555
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
09.08.2016, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-16-5555 Jõgeva maavanema avaldus pärandi hoiumeetmete rakendamiseks Avalduse lahendamine Avaldaja: Jõgeva maavanem (Eesti Vabariik Jõgeva Maavalitsuse kaudu; registrikood: 70004117; asukoht: Suur 3, 48306 Jõgeva linn; e-post: [email protected]); Puudutatud isikud: Nxxxx Kxxxxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Vxxxxx Txxxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Txxxxx Txxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kasepää Vallavalitsus (registrikood: 75022686; asukoht: Sõpruse 90, Kasepää küla, Jõgevamaa; e-post: [email protected])
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse pärijad ei ole selgunud, on avaldaja hinnangul pärandi hoiumeetmete rakendamine ja pärandvarale hooldaja määramine vajalik ka selleks, et saavutada omandireformi lõpuleviimine ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine õigustatud isikutele. 20.04.2016 esitatud täpsustuste kohaselt palus avaldaja anda pärandvara hooldajale korraldused korraldamaks õigusvastaselt võõrandatud kruntide maast 1/6 osa tagastamine Vxxxxxx Txxxxxxxx ja tagastatud maa kinnistamine Vxxxxxx Txxxxxx nimele. Juhul, kui Vxxxxxx Txxxxxx pärijad ei ole selgunud, siis müüa tagastatud kinnistud või nende mõttelised osad ning hoiustada müügist saadud raha notari deposiitkontole. Pärandvara hooldajaks palus avaldaja määrata Kxxxxxx Vallavalitsuse. Kohus selgitas välja Vxxxxxx Txxxxxx esimese järjekorra pärijad, kelleks olid lapsed Nxxxx Kxxxxxx, Vxxxxx Txxxxx ja abikaasa Txxxxx Txxxxxx (t lk 23). Kohus ei pidanud vajalikuks korraldada suulist ärakuulamist. Kohus andis 21.04.2016 kirjaga võimaluse lastele esitada oma seisukoht ja dokumendid kirjalikult 16. maiks 2016. Txxxxx Txxxxxxxx ei ole võimalik kontakti saada, sest tema elukoht on teadmata ja andmed tema kohta rahvastikuregistris puudusid- kohtule on teadmata ka see, kas ta on üldse elus. Vxxxxxx Txxxxxx lapsed, kes on tema võimalikud pärijad, kohtu määratud tähtpäevaks ega hiljem kohtule oma seisukohta ei teatanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus vaadanud läbi avalduse ja selle lisad, leiab, et asjas on võimalik teha lahend, millega lahendada avaldaja taotlus ja määrata pärandvara hooldaja. Kohus tuvastas, et Vxxxxxx Txxxxx (isikukood 33501140226) suri xxxxxxxxx (t lk 28). Kohtule teadaolevalt ei ole tema suhtes pärimistoimikut avatud ning ta ei ole teinud ka testamenti või pärimislepingut. Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 110 lg 1 p 2 sätestab, et pärandaja surma korral võib kohus kohaldada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei viibi pärandvara asukohas. Käesoleval ajal võib eeldada, et Vxxxxxx Txxxxxx lapsed ja abikaasa, so esimese järjekorra pärijad, PärS § 119 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ei ole pärandist loobunud. Seni ei ole pärijad aga soovinud pärandit vormistada ega seda valdama ja käsutama asuda. Pärandvarasse kuulub ka nõudeõigus sundvõõrandatud kinnistu osale. Avaldajal on seadusest tulenev kohustus viia Eesti Vabariigis lõpule omandireform. Omandireformi aluste seaduse § 3 kohaselt tagastatakse või kompenseeritakse õigusvastaselt võõrandatud vara omandireformi käigus. Kuna pärijad ei ole neile üle läinud nõudeõigust käsutanud, on avaldajal õigustatud huvi paluda pärandvara hoiumeetmete rakendamist, et täita eelnimetatud kohustus. Kohus leiab, et hoiumeetmete rakendamine ei kahjusta pärijate huve, sest maa tagastamisel ja kinnistamisel pärandvara väärtus suureneb. Seega tuleb avaldus rahuldada. PärS § 112 sätestab, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Lõike 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus leiab, et avaldaja taotletud isik, Kxxxxxx Vallavalitsus, on võimeline pärandvara nõuetekohaselt valitsema ja seetõttu tuleb ta määrata hooldajaks. Kohus selgitab, et vastavalt PärS § 112 lg 3 on hooldaja kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist samas seaduses § 132 nimetatud isikule
(pärandaja perekonnaliikmed, kes elasid koos temaga ja said temalt ülalpidamist); 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma sama seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast. Konkreetse kohustusena paneb kohus pärandi hooldajale aga kohustuse viia lõpule maa tagastamise ja kinnistamise toimingud ning pärimismenetluse algatamise. Pärimismenetluse algatamise kohustus tuleb kohalikule omavalitsusele juba omandireformi aluste seaduse § 161 lg 11, kuid Kasepää vallavalitsus ei ole nimetatud kohustust varem täitnud. Seega peab ta täitma nimetatud kohustuse pärandi hooldajana. PärS § 112 lg 4 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Avaldaja esitas täienduses ka taotluse kinnistuosa pärast selle kinnistamist võõrandada. Kohus jätab nimetatud taotluse rahuldamata, sest see on liialt tingimuslik (puuduvad kinnistu täpsed andmed (sh suurus, võimalik väärtus), pole teada, kas keegi vara ikkagi pärib või mitte jne). Alles pärimismenetluse läbi viimise järel saab otsustada, kas kinnistuosa võõrandamiseks on üldse vajalik kohtu luba. Vajadusel saab pärandi hooldaja esitada kohtule eraldi avalduse kinnistuosa võõrandamiseks. PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138-141. PärS § 138 sätestab, et inventuuri tegijaks määratakse kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Käesolevalt tuleb inventuuri tegemine teha ülesandeks Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Ivi Kalmetile. Vastavalt PärS § 139 lg 4 määrab kohus pärandi inventuuri tegemiseks tähtaja ja vastavalt PärS § 141 lg 1 tuleb täituril esitada pärandvara nimekiri kohtule. Vastavalt PärS § 139 lg 1 peab avaldaja esitama täiturile kõik andmed talle teada oleva Vxxxxxx Txxxxxx vara ja kohustuste kohta. Kohus selgitab, et pärandi inventuuri tegemise eest on kohtutäituril õigus saada tasu vastavalt kohtutäituri seaduse § 49 lg 2: kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot. Kohus selgitab ka, et vastavalt PärS § 139 lg 8 hüvitatakse inventuuri tegemise kulud pärandvara arvel esimeses järjekorras koos pärandvara valitsemise kuludega (PärS § 142 lg 1 p 1). Eeltoodu kohaselt määrab kohus Vxxxxxx Txxxxxx pärandvarale hooldaja ja määrab inventuuri. Pärast inventuuri tegemist saab määrata kindlaks pärandi hooldaja tasu ja menetlusega kantud kulude katmise.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.