Välja mõista kostjalt E.O. ́ilt hageja N.L. kasuks menetluskulud kokku summas 1634,08 € (üks tuhat kuussada kolmkümmend neli eurot ja 8 senti), s. o hageja tasutud riigilõiv 100 € ja lepingulise esindaja kulu 1534,08 € (sh käibemaks).
3.Välja mõista hagejalt N.L. ́lt kostja E.O.i kasuks menetluskulu kokku summas 924 € (üheksasada kakskümmend neli) eurot, s. o lepingulise esindaja kulu. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik 22.04.2015.a esitas N.L. Pärnu Maakohtule avalduse, millega palus seada läbipääsuservituut E.O.ile kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxxxxxxxxx, asukoht Xxxxxxxxxxx), millest tulenevalt on kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx, asukoht Xxxxxxxxxxx) igakordsel omanikul
2-15-6089
õigus pääseda läbi kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) endale kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxxxxxxxxx) ja nimetatud kinnistul asuva ridaelamuboksi keldriluugile. Pärnu Maakohtu 04.11.2015.a kohtumäärusega jäeti N.L. avaldus rahuldamata. 11.11.2015.a esitas N.L. Pärnu Maakohtu 04.11.2015.a kohtumääruse peale määruskaebuse. 14.03.2016.a. tühistas Tallinnas Ringkonnakohus määrusega Pärnu Maakohtu määruse ja saatis osaliselt tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 10.06.2016.a. on Pärnu Maakohus jätnud hageja N.L. hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat tasuma riigilõivu ja esitama kohtule nõuetekohane hagiavaldus. Hageja lepinguline esindaja võttis määruse e-toimiku vahendusel vastu 15.juunil 2016.a. Tähtaja viimane päev oli 29.06.2016.a. Hageja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud ja hagiavaldust ei ole kohtul esitatud. 01.07.2016.a. andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude jaotuses osas seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. 08.07.2016.a. esitas kostja taotluse, mille järgi palub jätta N.L. hagi E.O.i vastu menetlusse võtmata. Kui hagi juba on kohtu menetlusse võetud, siis jätta see läbi vaatamata. Samuti panna kõik AÕS § 147 nõude menetlemisega seotud menetluskulud hageja N.L. kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi palub määrata kindlaks menetluskulude summaline jaotus ja mõista N.L.lt E.O.i kasuks välja E.O.i poolt menetluskulud – tasu lepingulise esindaja õigusabi eest summas 1470 eurot. 08.07.2016.a. on hageja esitanud seisukoha, mille järgi leiab, et kuna menetluskulu eristamine käeolevas asjas, kus algul menetleti asja hagita menetluses ja hiljem ringkonnakohus leidis, et osa nõudest (või teine nõue nagu ringkonnakohus leidis) kuulub menetlemisele hagimenetluses, siis pole võimalik hagita menetluses kantud ja hagimenetluses kantud menetluskulusid eristada. Seetõttu oleks mõistlik ja õiglane, kui hagimenetluse kuludeks loetakse 50% kulude kogusummast. Kõikvõimalikke teistsuguseid menetluskulude nõuete vahel jagamise proportsioone ei saa pidada õigeks. Seetõttu vaidleb hageja selles osas kostja menetluskulude nimekirjale vastu. Hageja on esitanud 2 menetluskulude nimekirja: 1) 19.10.15 summas 3600 eurot ja 2) 14.01.16 summas 1550 eurot. Hageja palub lähtuda eelnimetatud menetluskulude nimekirjadest ning lugeda hageja hagimenetluse kuludeks 50% nimekirjades toodud kuludest e. 2575 eurot (1800 + 775 €). 12.07.2016.a. on kostja esitanud vastuväited hageja seisukohtadele, mille järgi kostja ei nõustu hageja väitega, et kantud kulud tuleb hagita menetluse asja (AÕS § 156 avaldus) ja hagimenetluse asja (AÕS § 147 hagi) vahel jagada võrdselt pooleks. Kostja tunnistas juurdepääsu nõuet ja vaidles vastu üksnes kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta märkuse tegemisele. AÕS § 147 nõudega seoses oli vaidlus sisuline – hageja nõudis juurdepääsu enda elamu seinale, et seda soojustada kostja maalt ning arvestamata, kas ja milliseid tagajärgi toob see kaasa kostjale kuuluvale ehitisele. Kostja vaidles juurdepääsu nõudele vastu, nõudes, et ehitamine peab toimuma viisil, mis ei kahjusta kostja ehitist ning et ehitamine oleks seaduslik – toimuks ehitusloa ja projekti alusel. Seda arvestades hindab kostja et 75% menetluskuludest on seotud AÕS § 147 alusel esitatud haginõudega ja 25% menetluskuludest on seotud AÕS § 156 alusel esitatud juurdepääsu nõudega, mis üksikuna menetledes tulnuks lahendada hagita menetluses. Kostja leiab, et hageja kantud menetluskulud on osaliselt põhjendamatult suured ja mittevajalikud. Kostja on hageja 19.10.2015.a. menetluskulude nimekirjas kajastatud esindajatasu (3300 €) kohta avaldanud oma 02.11.2015.a. menetlusdokumendis, et kostja ei pea põhjendatuks ega vajalikuks esindaja ajakulu 26 tundi ja 40 minutit, mis ületab kostja õigusabi ajakulu peaaegu 3-kordselt. Kostja leiab, et kõik kuni 18.09.2016.a. kantud, nii hageja kui kostja menetluskulud tuleb panna hageja N.L. kanda TsMS § 169 lg 3 alusel. Kui kohus jätab AÕS § 147 alusel esitatud hagi menetlusse võtmata või jätab selle läbi vaatamata, siis tekib TsMS § 372 lg 6 või § 426 lg 1 alusel olukord, et hagi ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Sellisel juhul on kohtu menetluses olnud üksnes AÕS § 156 avaldus, mis üksikuna tulnukski läbi vaadata hagita menetluses ja sel juhul tuleb menetluskulud jagada AÕS § 172 ehk hagita menetluse reeglite
2-15-6089
kohaselt. AÕS § 156 alusel ehk hagita menetluses lahendamisele kuuluva nõudega seotud menetluskulud tuleb panna kostja kanda AÕS § 172 lg.1 alusel, kuna menetlus toimus tema avalduse alusel, tema huvides ja ilma tegeliku vajaduseta. Kohtumääruse põhjendused
1.Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 ja 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pärnu Maakohus jättis 10.06.2016.a. on hageja N.L. hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat tasuma riigilõivu ja esitama kohtule nõuetekohane hagiavaldus. Hageja ei esitanud korrektsest hagiavaldust, seetõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata. Menetluskulud
2.TsMS § 173 lg 1 alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tallinna Ringkonnakohus on 14.03.2016.a. kohtumääruses leidnud, et 18.09.2015 avaldusega muutis hageja hagieset (t lk 97-101), esitades järgmised nõuded: 1) kohustada kostjat tagama Ploomi tn 34 kinnistu igakordsele omanikule läbipääs oma kinnistult, et võimaldada talle teostada oma kinnistul oleva ehitise remont- ja renoveerimistöid, samuti juurdepääs ehitise keldrile; 2) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kanda kirjeldatud läbipääsu õiguse kohta märkus kinnistusraamatusse. Sama ringkonnakohtu määrusega on kohus rahuldanud hageja nõude, millega määrati Xxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) igakordsele omanikule juurdepääs oma elamu keldriluugile ridaelamu taga kulgeva kvartalisisese avalikus kasutuses oleva tee kaudu. Seega on kohtumenetluse tulemusena hageja poolt hagita menetluses esitatud taotlus Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 järgi täielikult rahuldatud ja teise nõude osas (AÕS § 147) ei ole hageja menetluse jätkamist soovinud. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja N.L. kanda, mis puudutab AÕS § 147 järgi kvalifitseeritavat nõuet. Menetluskulude hüvitamise jaotuse osas on pooled erimeelt – hageja hinnangul moodustasid AÕS § 147 nõude osas vaidlusküsimused 50%, kostja hinnangul 75% asja mahust. Hageja palub lähtuda tsiviilasja esitatud menetluskulude nimekirjadest ning lugeda hageja hagimenetluse kuludeks 50% nimekirjades toodud kuludest e. 2575 eurot (1800€ + 775€). Kostja leiab, et AÕS § 156 alusel ehk hagita menetluses lahendamisele kuuluva nõudega seotud menetluskulud tuleb panna hageja kanda AÕS § 172 lg 1 alusel, kuna menetlus toimus tema avalduse alusel, tema huvides ja ilma tegeliku vajadusega: keldriluugile juurdepääsu nõude esitamiseks puudus hagejal vajadus – kostja ei takistanud juurdepääsu keldriluugile ning nõude aluseks oli üksnes juurdepääsu õigust kinnitava formaalse kokkuleppe puudumine. Kohus leiab, et käesolevas asjas on alates 18.09.2015.a. läbivalt käsitletud juurdepääsu naaberkinnistule nii selleks, et pääseda keldriluugi juurde, kui ka remondi teostamiseks. Seega kohus nõustub hagejaga selles, et Tallinna Ringkonnakohtu poolt lahendatud osa moodustab mahult pool läbi viidud kohtumenetlusest. Kostja enese menetlusdokumentidest nähtuvad samuti vastuväited remonditööde kohta, käsitledes ehitusloa vajalikkust ja olustikulisi küsimusi. Asjaolu, et AÕS § 147 vajaks asja uuel läbivaatamise maakohtus oluliselt põhjalikumat hagiavaldust ja
2-15-6089
asjakohaste tõendite esitamisest ei muuda kohtu järeldust. Seega tuleb 50% kostja menetluskulusid jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda, seoses hagi läbi vaatamata jätmisega. AÕS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest. Tallinna Ringkonnakohus on 14.03.2016.a. kohtumääruse punktis 41. tuvastanud, et „olukorras, kus naaber on oma kinnistu sissepääsutee piiranud väravaga ja puudub üksmeel, millal ja kui tihti on avaldajal õigus läbi selle värava oma keldriluugi juurde minna, ei saa asuda seisukohale, nagu oleks avaldaja keldrile juurdepääsu seadmiseks kohtu poole pöördunud alusetult.“ Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, mille järgi ei olnud hagejal sisulist vajadust kohtu poole pöördumiseks. Kohus jätab eeltoodu alusel 50% hageja menetluskuludest kostja kanda, mis puudutab AÕS § 156 alusel esitatud avaldust (TsMS § 163 lg 1).
3.TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3.1.Hageja avaldab, et on esitanud 19.10.2015.a. menetluskulude nimekirja (menetluskulu 1. astme kohtus) summas 3600 eurot (riigilõiv 300€, esindajatasu 3300€) ja 14.01.2016.a. (määruskaebemenetlus) summas 1550 eurot (riigilõiv 50€, esindajatasu 1500€). 19.10.2015.a. hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja lepinguline esindaja teinud toiminguid: 1) nõupidamine kliendiga hagiavalduse esitamise ettevalmistamise eesmärgil (12.02.14) – 1,5 tundi; 2) hagiavalduse koostamist ettevalmistav tegevus (sh materjalidega tutvumine, tõendite kogumine, kirjavahetus kliendiga, õiguslik analüüs) – 6,25 tundi; 3) hagiavalduse koostamine (11.03.14) – 3,75 tundi; 4) nõupidamine kliendiga kostja vastusele vastamiseks – 1,25 tundi; 5) vastuse koostamine kostja vastusele ja taotluse koostamine paikvaatluse läbiviimiseks – 1,5 tundi; 6) kostja 25.08.15 seisukohaga tutvumine – 0,5 tundi; 7) ettevalmistus 02.09.15 kohtuistungiks – 1,5 tundi; 8) osavõtt 02.09.15 kohtuistungist – 1 ja 10 minutit; 9) avaldus hagi eseme muutmiseks – 4,25 tundi; 10) osavõtt 05.10.15 vaatlusest – 50 minutit; 11) 05.10.15 seisukohtade koostamine – 2,75 tundi; 12) 19.10.15 seisukohtade koostamine 1,25 tundi. Kokku 26 tundi ja 40 minutit. Kohus leiab, et hageja menetluskuludest kuni kohtuistungiks ettevalmistamiseni on põhjendamatu menetluskulu, sest hagiavaldus oli õiguslikult perspektiivitu, seetõttu ei ole see osa lepingulise esindaja kuludest olnud vajalik asja lahendamiseks. Hageja arvestamata jäänud väidetega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda (TsMS § 169 lg 3). Sisuline avaldus esitati menetluses hageja poolt alles 18.09.2015.a. Põhjendatud menetluskulu on menetluskulude nimekirja punktides 7-12 järgi kokku 11 tundi ja 55 minutit, mis vastab kohtu hinnangul tehtud tööle. 14.01.2016.a. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud avaldaja menetluskulude nimekirja järgi on hageja poolt apellatsiooniastmes tehtud kulutused tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabile summas 1500 eurot: 1) tutvumine maakohtu määrusega ja määruskaebuse perspektiivi analüüs – 1,75 tundi; 2) nõupidamine kliendiga määruskaebuse esitamise teemal (12.02.14) – 0,75 tundi; 3) määrusekaebuse koostamine (11.03.14) – 7,5 tundi. Kohus leiab, et see on koostatud menetlusdokumentide mahtu ja neis esitatud väidete asjakohasust arvestades põhjendatud ajakulu. Kohus leiab, et lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on kokku 21 tundi 55 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunni hind on 140 eurot (sh käibemaks), mis vastab keskmisele õigusabi tunnihinnale. Seega on põhjendatud ja vajalikeks lepingulise esindaja kuludeks kokku 3068,15€.
2-15-6089
Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud nõude, millest üks (juurdepääs keldrile) kuulus TsMS § 475 lõike 1 punkti 131 kohaselt lahendamisele hagita menetluses (rahuldamine võimalik AÕS § 156 lõike 1 alusel) ja teised hagimenetluses (rahuldamine võimalik vastavalt AÕS § 147 ja § 631 lõike 7 alusel). TsMS § 122 lg 3 kohaselt hagita asja hind on hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. RLS § 59 lg 5 alusel tasus hageja AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud nõudelt riigilõivu 50 eurot. Menetluses esitatud nõuete puhul on tegemist eriliigiliste nõuetega, mida ei ole võimalik TsMS § 134 alusel liita. Eelnevast tulenevalt kohustus hageja asja uuel läbivaatamisel tasuma riigilõivu kokku 350 eurot, millest 300 eurot on hageja tasunud 15.04.2015.a. Hageja on määruskaebuse esitamisel tasunud 50 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Riigilõivu summas 250 € tagastab kohus, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Seega tuleb kostjalt E.O.ilt hageja N.L. kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 € ja 50% lepingulise esindaja põhjendatud kuludest, so summas 1534,08 € (sh käibemaks).
3.2.Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille järgi:
3.2.1.Tasu 3 tunni õigusabi eest seoses hagiavaldusele kirjaliku vastuse koostamise ja esitamisega summas kokku 252,00 eurot. Menetluskulu kandmist tõendab Andres Rüütli Advokaadibüroo OÜ 11.05.2015.a. arve nr. 98/2015, mille kohaselt on õigusabi osutatud kokku 3 tundi tasumääraga 70 eurot tund, kokku 210 eurot, millele lisandub käibemaks 42 eurot. Õigusabi ajakulu koosneb kliendi esmasest vastuvõtust ja hagimaterjalidega tutvumisest 0,5h ulatuses 04.mail 2015.a. kl 16.30-17.00; teeniva kinnistuga Ploomi 32 Uuemõisa tutvumine ja fotografeerimine 0,5h ulatuses 04.mail 2015.a. kell 17.30-18.00 ning hagiavaldusele kirjaliku vastuse projekti koostamisest 2 tunni ulatuses 11.mail 2015.a. kell 13.15-15.15. Tasu 3,5 tunni õigusabi eest kohtumenetluses summas kokku 294,00 eurot. Menetluskulu kandmist tõendab Andres Rüütli Advokaadibüroo OÜ 25.09.2015.a. arve nr. 157/2015, mille kohaselt on õigusabi osutatud kokku 3,5 tundi tasumääraga 70 eurot tund, kokku 245 eurot, millele lisandub käibemaks 49 eurot. Õigusabi ajakulu koosneb: 1/2 tundi õigusdokumendi – kostja 25.08.15 vastus hageja avaldusele, koostamine ja esitamine 25.08.2015 kell 12.00-12.40; 1 tund esindus kohtu eelistungil 02.09.2015 kell 10.00-11.10; Kohus nõustub kostja lepingulise esindaja seisukohaga, mille järgi tuleb kõik kuni 18.09.2016.a. kantud kostja menetluskulud panna hageja N.L. kanda. Kohtule 22.04.2015.a. esitatud hagiavaldus on esitatud ekslikult servituudi määramiseks, mille nõudmiseks ei olnud hagejal õigustatud huvi. Eelistungil 02.09.2016.a. on kohus hageja lepingulisele esindajale selgitanud hagi perspektiivitust ja võimalust esitada avaldus AÕS § 156 alusel. Seega on hageja esitanud hagi servituudi seadmiseks, mida ta ei saanud teha ja esitas alles 18.09.2015.a. asjakohase avalduse. TsMS § 169 lg 3 alusel tuleb rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Kohus leiab, et hagi ettevalmistamine ja kirjaliku vastuse koostamine 3 tundi ning eelistungil osalemine ja menetlusdokumendi koostamine 1,5 tundi on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja menetluskulu (70 €/h, lisandub käibemaks). Nimetatud kulu on kostjal tekkinud seoses hageja poolt esitatud perspektiivitu hagiavaldusega, seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja lepingulise esindaja menetluskulu summas 378 eurot (sh käibemaks).
3.2.2.Menetluskulude nimekirja järgi on kostjal kulunud 2 tundi õigusdokumendi – 25.09.2015.a. vastus hageja avaldusele hagi muutmiseks, koostamine 25.09.2015 kell 14.00-16.30. 3 tundi õigusabi eest seoses kostja esindusega tsiviilasja menetluses summas kokku 252,00 eurot. Menetluskulu kandmist tõendab Andres Rüütli Advokaadibüroo OÜ 19.10.2015.a. arve nr. 172/2015, mille kohaselt on õigusabi osutatud kokku 3 tundi tasumääraga 70 eurot tund, kokku
2-15-6089
210 eurot, millele lisandub käibemaks 42 eurot. Tasu 3 tunni õigusabi eest seoses määruskaebusele kirjaliku vastuse koostamise ja esitamisega summas kokku 252,00 eurot. Menetluskulu kandmist tõendab Andres Rüütli Advokaadibüroo OÜ 30.11.2015.a. arve nr. 203/2015, mille kohaselt on õigusabi osutatud kokku 3 tundi tasumääraga 70 eurot tund, kokku 210 eurot, millele lisandub käibemaks 42 eurot. Tasu 5 tunni õigusabi eest seoses Riigikohtule määruskaebuse koostamise ja esitamisega summas kokku 420,00 eurot. Menetluskulu kandmist tõendab Andres Rüütli Advokaadibüroo 29.03.2016.a. arve nr 44/2016, mille kohaselt on õigusabi osutatud kokku 9 tunni ulatuses, mis on piiratud kokkuleppel kliendiga 5-l tunnile, tasumääraga 70 eurot tund, kokku 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot. Hageja ei ole esitanud kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja menetluskulud, s. o alates 18.09.2015.a. tehtud toiminguid arvestades, on põhjendatud ja vajalikud kokku summas 1092 eurot, millest pool, so summas 546 eurot tuleb hagejal kostjale hüvitada. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja menetluskulu summas 924 eurot (378€+546€; sh käibemaks).