Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
14.03.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-6089
Tsiviilasi
NL avaldus EO vastu kinnistule juurdepääsu määramiseks ja naaberkinnistu kasutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 04.11.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NL määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja/avaldaja NL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Raul Ainla Vastustaja/puudutatud isik EO (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Peep Rajavere
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 04.11.2015 määrus tühistada.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada osaliselt avaldus juurdepääsu määramiseks üle puudutatud isiku kinnistu avaldaja kinnistu oluliseks osaks oleva ridaelamuboksi keldriluugile, juurdepääsu tasu määramiseks ja juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Muus osas saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Määrata Läänemaal Ridala vallas Uuemõisa alevikus Ploomi t 34 asuva kinnistu (registriosa nr 900932) igakordsele omanikule juurdepääs oma elamu keldriluugile ridaelamu taga kulgeva kvartalisisese avalikus kasutuses oleva tee kaudu üle Läänemaal Ridala vallas Uuemõisa alevikus Ploomi t 32 asuva kinnistu (registriosa nr 1028032) aastaringselt sagedusega üks kord kahe nädala jooksul päevasel ajal, avariiolukorras vastavalt vajadusele ööpäevaringselt.
4.Määrata käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud juurdepääsu eest makstavaks tasuks 25 eurot aastas.
5.Kohustada EO andma tahteavaldus (kinnistusraamatuseaduse § 341 lõike 1 tähenduses), millega antakse nõusolek käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud tingimustel juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1028032 III jao esimesele vabale järjekohale.
6.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
7.Määruskaebuse menetluses vastustaja poolt esitatud täiendavate tõendite (2 fotot Ploomi t 42 Uuemõisa alevikus Ridala vallas Läänemaal asuva elamuboksi keldrist) vastuvõtmisest keelduda.
8.Menetluskulud, sh määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud, jaotab ja määrab kindlaks maakohus sõltuvalt lõpplahendist.
9.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.22.04.2015 esitas avaldaja maakohtule avalduse, millega palus seada läbipääsuservituut puudutatud isikule kuuluvale kinnistule (registriosa nr 1028032) asukohaga Ploomi t 32 Uuemõisa alevikus Ridala vallas Läänemaal selliselt, et kinnistu (registriosa nr 900932) asukohaga Ploomi t 34 Uuemõisa alevikus Ridala vallas Läänemaal igakordsel omanikul on õigus pääseda läbi Ploomi t 32 kinnistu enda kinnistule ja Ploomi t 32 kinnistul asuva ridaelamuboksi keldriluugini.
2.18.09.2015 muutis avaldaja avalduse eset ning palub: 1) kohustada puudutatud isikut tagama kinnistu (registriosa nr 900932) igakordsele omanikule läbipääs puudutatud isikule kuuluvalt kinnistult (registriosa nr 1028032) oma kinnistule (registriosa nr 900932), et võimaldada talle oma kinnistu osaks oleva ehitise remondi- ja reonoveerimistööde teostamist ning juurdepääsu nimetatud ehitise keldrile; tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs tagatakse ridaelamu taga kulgeva kvartalisisese avalikus kasutuses oleva tee kaudu; 2) tuvastada, et puudutatud isikul on kohustus anda nõusolek eeltoodud juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatu registriossa nr 1028032.
3.Avaldaja on Ploomi t 34 kinnistu omanikuks ja puudutatud isik on Ploomi t 32 omanikuks. Avaldaja avastas pärast pikemat välismaal viibimist koju naastes, et naaber on kahe ridaelamuboksi vahelise läbikäigu avaldajat informeerimata ja temalt nõusolekut saamata kinni ehitanud. Tegemist on projektijärgse läbipääsuga, mille kaudu pääses avaldaja ligi enda boksi keldriluugile. Kui avaldaja pöördus läbipääsu sulgemisega seoses Ridala Vallavalitsusse, esitati talle 28.10.2010 korraldus nr 557, mille kohaselt oli puudutatud isikule antud nõusolek läbikäiguava kinni ehitamiseks.
4.Avaldaja kinnistu koosneb kahest katastriüksusest ja enne puudutatud isiku poolt kahe boksi vahelise läbikäiguava sulgemist sai avaldaja ühelt oma maatükilt ligi enda boksi keldrile. Kuna juurdepääs keldrile eeldab puudutatud isiku kinnistu osaks oleva maatüki läbimist, pidi avaldaja pöörduma kohtusse, sest puudutatud isik keeldub endise olukorra taastamisest ning keelab avaldajal ligipääsu oma keldriboksile.
5.Vastuväiteks puudutatud isiku seisukohtadele märkis avaldaja järgmist. Keldriluugile juurdepääsu võimaldamise alatähtsustamine olukorras, kus keldris asuvad elutähtsad kommunikatsioonid, on arusaamatu. Puudutatud isiku enda lisatud materjalist nähtub, et ta ehitas endise läbipääsu ette värava. Väide, et see ei ole lukus, ei vasta tõele. Olukorras, kus puudutatud isikut ei ole kodus ning avaldajal tekib kiireloomuline vajadus keldrisse kommunikatsioonide juurde pääsemiseks, tuleks selleks ronida üle aia. Pealegi ei ole puudutatud isik lubanud avaldajal keldrisse siseneda ning on sellist keeldu väga selgelt väljendanud.
6.Seoses 18.09.2015 nõude muutmisega märkis avaldaja, et juurdepääs oma ridaelamuboksi keldrile on vajalik keldrit läbivate kommunikatsioonide hooldamiseks ning juurdepääs enda ridaelamuboksi seinale selleks, et teostada remonti või renoveerida. Mingit muud juurdepääsuvõimalust ei ole. Keldrile ja seinale pääseb ligi ainult läbi puudutatud isiku kinnistu. Kui kaaluda avaldaja ja puudutatud isiku huve, siis kaaluvad avaldaja elulised vajadused ilmselgelt üles puudutatud isiku privaatsuse mõningase häirimise. Puudutatud isiku seisukoht
7.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Väide, et avaldajal puudub puudutatud isiku tegevuse tõttu juurdepääs oma maja keldriluugile, on väär. Avaldaja elamul ei ole keldrit, mida ta kasutaks igapäevaselt majandusruumina. Avaldaja maja aluses poolkeldris on üksnes tehnosõlmed, mille juurde viib maapinna kõrgusel ja maapinnaga risti olev ca 40-60cm väike luuk, st et keldrisse saab üksnes roomata. Nimetatud luugile on avaldajal juurdepääs hoovi poolt puudutatud isiku kinnistult olemas. Võreväravad ei ole lukustatud ja samuti puudub tee küljel piire, st keldriluugi juurde saab väravatest mööda, ümber rõduposti ja üle puudutatud isiku muru. Puudutatud isik ei ole takistanud avaldajal juurdepääsu keldriluugile ja viimati kasutasid seda luuki avaldaja palgatud torumehed juba pärast avalduse kohtusse esitamist, kes käisid avaldaja keldris soojatrassi kraane ja sõlmi vahetamas. Töömehed said avaldaja keldrisse isegi puudutatud isikult luba küsimata – tegid väravad lahti ja läksid avaldajalt saadud võtme abil luugi kaudu keldrisse. See juurdepääs keldriluugile on kogu aeg olemas olnud ja puudutatud isik ei ole avaldajalt nõudnud kunagi selle eest mingit tasu.
8.Ehitise remont või renoveerimine on ühekordne tegevus, mitte vältav seisund või kestev õigus, mida tuleks põlistada kinnisasja järgmistele igakordsetele omanikele märkega kinnistusraamatus. Nõudeõiguse maksmapanemine toimub juhul, kui naaber ei luba oma kinnistut naaberkinnistu piiril asuva ehitise renoveerimiseks kasutada ühekordse kohustushagi esitamisega. Avaldaja ei ole oma õiguste rikkumist puudutatud isiku poolt ja sellest tulenevat hagemisõigust tõendanud.
Esimese astme kohtu määrus
9.Pärnu Maakohus jättis 04.11.2015 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isikule välja menetluskulu hüvitisena 798 eurot.
10.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - avaldajale kuulub kahest katastriüksusest 67401:009:1471 ja 67401:009:1472 koosnev kinnistu Ploomi t 34 Uuemõisas, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 900932; - puudutatud isikule kuulub kahest katastriüksusest 67401:009:1861 ja 67401:009:1862 koosnev kinnistu Ploomi t 32 Uuemõisas, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 10128032; - mõlema kinnistu oluliseks osaks on ridaelamuboksid, mis asetsevad kõrvuti; ridaelamuboksid ei ole korteriomandid, st naabritel ei ole kaasomandit maatükile ega ühistele hooneosadele; - puudutatud isik ehitas 2010.a kinni kahe kinnistu vahelise tunneli, mis asus puudutatud isikule kuuluval kinnistul; - avaldaja keldrisse pääseb ainult puudutatud isiku kinnistult.
11.18.09.2015 jäi avaldaja juurdepääsunõude juurde, millega lubataks tal pääseda keldriluugi ja kinnistuid eraldava seina juurde. Kohus nõustus puudutatud isiku seisukohaga, et algset nõuet on põhjendatud huviga saada läbipääs läbi puudutatud isiku poolt kinni ehitatud tunneli selle avamise teel, et pääseda ridaelamu sisehoovi ja sealt enda kinnisasja osale, samuti keldriluugini. Remonti või renoveerimist ei olnud esialgses avalduses käsitletud. See lisati 18.09.2015 täiendatud avalduses.
12.Kohus leidis, et tegemist ei ole lubamatu hagi muutmisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lõike 1 tähenduses. Viitega TsMS § 376 lõike 4 punktile 1 leidis kohus, et antud juhul on avaldaja palunud suletud tunnelile juurdepääsu, kus asub ka kelder, mis on jäänud vaidluse tuumaks. Asjaolu, et avaldaja on pärast kohtu selgitusi eelistungil loobunud puudutatud isiku kinnistu suletud läbikäigule avause tegemise nõudest, ei muuda sisuliselt kohtule esitatud nõuet. 18.09.2015 esitas avaldaja muudetud kujul nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lõike 1 alusel.
13.Tulenevalt TsMS § 475 lõike 1 punktist 131 on hagita asjad avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad. TsMS § § 6182 lõike 1 järgi on menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Praeguses asjas on kohus leidnud, et puudub vajadus vallavalitsuse menetlusse kaasamiseks, sest see ei aita kaasa asja lahendamisele. Juurdepääsuvajadus sõltub antud juhul reaalsest vajadusest ja takistuste olemasolust, mis on objektiivselt tuvastatavad. Kohus on 05.10.2015 teinud paikvaatluse asjaolude kohapeal tuvastamiseks, kohaliku omavalitsuse seisukoht ei omaks asja lahendamisel tähtsust.
14.18.09.2015 avalduse kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isiku kohustamist selleks, et viimane tagaks oma kinnistule juurdepääsu selleks, et võimaldada avaldaja kinnistu igakordsele omanikule selle kinnistu osaks oleva ehitise remondi- ja reonoveerimistööde teostamist, ning juurdepääsu nimetatud ehitise keldrile, mis oleks tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs kinnistu igakordsele omanikule ja juurdepääs tagatakse ridaelamu taga kulgeva kvartalisisese avalikus kasutuses oleva tee kaudu.
15.Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu rahuldamise eelduseks on AÕS § 156 lõikest 1 tulenevalt juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja taotleja ülekaalukas huvi juurdepääsu vastu, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste kitsendusega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-85-05). 05.10.2015 viis kohus läbi paikvaatluse, mille käigus selgus, et avaldaja kinnistu (ridaelamuboks) on mõlemalt poolt ümbritsetud avalikult kasutatava teega. Seega on avaldaja kinnistul püsivalt tagatud ühendus avalikult kasutatava teega, samuti ei ole avaldajal takistusi enda eraldiseisva kinnistu kasutamiseks.
16.Avaldaja on selgitanud, et ei pääse keldriluugi juurde, mis asub puudutatud isiku kinnistu sissekäigu lähedal. Kohapeal on tuvastatud, et puudutatud isiku kinnistu väravate taga on 1,5m kõrgusel luuk, kus asuvad poolte selgituste kohaselt kõigi ridaelamubokside trassid, aga ka avaldaja kanalisatsioon ja elektriühendus (arvesti asub avaldajal toas). Juurdepääsutee kasutamise õiguse tingimuste määramisel tuleb arvestada mõlema kinnistu omanike huve. Kaaluda tuleb mh asjaolusid, mis oleksid puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormavad (Riigikohtu otsus nr 3-21-14-06). Kohus leidis, et tähtajatu ja ööpäevaringne läbipääs puudutatud isiku kinnistule ei ole proportsionaalne taotletava eesmärgiga, sest see ei ole vajalik avaldaja õiguste kaitseks. Avaldaja on leidnud, et peab saama puudutatud isiku kinnistule keldrisse pääsemiseks, kuid nimetatud keldris ei asu sellised tehnovõrgud, mis kuuluksid ainult avaldajale, samuti ei kasuta avaldaja nimetatud kohta panipaigana, mis võiks õigustada piiramatut juurdepääsu. Keldriluuk asetseb madalal ja on väikese avausega, seetõttu ei ole selle kasutamine hoiukohana tõenäoline. Järeldust, et keldrit alaliselt ei kasutata, kinnitab tõik, et vaatluse läbiviimise ajal 05.10.2015 ei suutnud avaldaja esindaja ja eksabikaasa öelda, kus asub keldrivõti või kuidas peaks keldrisse sisenema. Keldri kasutamise vajadus võib ilmneda pigem ridaelamubokside ühiste tehnovõrkude hooldamise vajadusest, mis on menetlusosaliste sõnade kohaselt juhtunud, viimati ventiilide vahetamise ajal, kui saadi keldrisse takistamatult minna. Paikvaatluse tulemusena on selgunud, et puudutatud isiku värav ei ole lukustatav ja seda ei pea ka kasutama selleks, et keldriluugile juurde pääseda. Asjaolu, et puudutatud isik soovib tema kinnistu kasutamisest teada andmist, ei ole põhjendamatu. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-85-05). Kohtu hinnangul käib elementaarsete viisakusreeglitega kokku naabrite käitumine, et teatatakse teise kinnistu omanikule soovist tema sisehoovis toimetada, seetõttu ei saa teavitamist pidada avaldaja juurdepääsu takistamiseks.
17.Avaldaja on ka märkinud, et ei pääse enda elamuboksi seina juurde, et teostada ehitustöid. Kohus selgitas jätkuvalt, et kohus ei saa anda nõusolekut ehitustööde tegemiseks, selleks tuleb taotleda ehitusluba kohalikult omavalitsuselt. Puudub vaidlus, et puudutatud isik on keelanud ehitusloata ehitamist, so avaldaja kinnistu seina soojustamist. Nimetatud vaidlus ei ole lahendatav juurdepääsuvaidluse raames, seda enam, et tegelikult saab avaldaja minna takistamatult oma kinnistul paikneva ridaelamu boksi seina juurde. Vaidlust ei ole aga selles, et ehitustöödega ei ole alustatudki. Pooltel tuleb esmalt lahendada vaidlus, kas ja millistel tingimustel on ehitamine võimalik, seejärel saab avaldaja ehitustööde takistamisel materiaalõiguslike eelduste olemasolul AÕS § 147 alusel pöörduda kohtusse, kui puudutatud isik reaalselt takistab ehitustööde teostamist. Eeltoodu alusel tuleb avaldus jätta täielikult rahuldamata.
18.Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lõike 7 alusel avaldaja kanda, sest menetlus on alustatud avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata. Puudutatud isik on 19.10.2015 esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse, mille järgi on ta vastavalt menetluskulude nimekirjale ja selle lisaks olevatele arvetele kandnud kuni hagi muutmiseni 18.09.2015 menetluskulusid 4,5 tunni õigusabi eest summas 378 eurot ja alates 18.09.2015 5 tunni õigusabi eest summas 420 eurot, so kokku 798 eurot. Avaldaja ei esitanud vastuväiteid puudutatud isiku kuludele. Kohus leidis, et puudutatud isiku kulud on põhjendatud ja õigusabitoimingud on olnud vajalikud 9,5 tunni ulatuses, töötunni maksumus vastab keskmisele turuhinnale (70 eurot/h käibemaksuta). Seega rahuldas kohus täielikult kostja menetluskulude hüvitamise taotluse. Määruskaebus
19.11.11.2015 määruskaebuses palub avaldaja tühistada maakohtu määruse ja rahuldada uue määrusega avaldus või, alternatiivselt, saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Maakohus on rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud vääralt materiaalõigust.
20.Lisaks kohtu poolt välja toodud asjaoludele ei ole vaidluse all, et nn tunneli kinni ehitamiseks puudus avaldaja nõusolek ning et enne tunneli kinni ehitamist kasutas avaldaja läbikäiku selleks, et pääseda boksi tänavapoolsest küljest ligi keldrile ja enda boksi tunnelipoolsele seinale. Samuti ei ole vaidluse all, et avaldaja ei pääse mitte ainult oma keldrisse, vaid ta ei pääse üleüldse ligi oma ehitise tunnelipoolsele seinale ilma, et peaks sisenema puudutatud isiku kinnistule. Seega muud juurdepääsu võimalust keldrile ja tunnelipoolsele seinale ei ole. Sellele pääseb ligi ainult läbi hageja kinnistu, kusjuures puudutatud isik on paigaldanud endise tunneli alusele maale juurdepääsu piiramiseks värava. Värav on ilmselgelt käsitatav piirdena. Sellise olukorra on tinginud see, et kahe ridaelamuboksi vaheline nn tunnelialune maa on erastatud puudutatud isikule ning puudutatud isik ei ole nõus sellega, et avaldaja kasutab enda ehitise tunnelipoolsele seinale ligipääsemiseks tema kinnistut. Mõistlik maakorralduslik lahendus, mis oleks käesoleva vaidluse ära hoidnud, oleks olnud see, kui tunneli alune maa kuuluks võrdsetes osades avaldajale ja puudutatud isikule.
21.Vaidluse all ei saa olla asjaolu, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel puudub kokkulepe selle kohta, et avaldaja pääseks ligi endale kuuluva ehitise tunnelipoolsele küljele. Lisaks ei ole vaidlust, et avaldaja keldris on lisaks ühistele kommunikatsioonidele ka avaldaja isiklikud kommunikatsioonid, millele ta pääseb ligi ainult keldri kaudu, sest tema boksi seest juurdepääs keldrisse puudub.
22.Kohus on vääralt kohaldanud AÕS § 156 lõiget 1. Tähtajatu ja ööpäevaringne läbipääs puudutatud isiku kinnistult avaldaja ehitisele on proportsionaalne ja kooskõlas taotletava eesmärgiga ning on vajalik tema õiguste kaitseks. Ehitise omanik peab saama elektri- ja gaasiühendustele ligi igal ajal, sest on mõeldamatu, et ta peab avariiolukorras hakkama kinnistunaabrilt taotlema selleks eraldi luba. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas avaldaja taotletud juurdepääs puudutatud isikut koormab. Sellekohased põhjendused lahendis puuduvad, seega ei ole kohus poolte huve kaalunud.
23.Eelnimetatud põhjustel ei saa olla asjakohased kohtu põhjendused, et keldrit ei kasutata panipaigana või et kui kohus ei saanud vaatluse ajal keldrisse siseneda, ei olegi
juurdepääsu keldris asuvatele kommunikatsioonidele vaja (seda ka avarii või lihtsalt hooldusvajaduse ilmnemisel). Samuti ei saa olla mõistlik põhjendus, et juurdepääsu vajadus puudub, kuna keldris ei asu ainult avaldaja kommunikatsioonid.
24.Asjakohatu on kohtu põhjendus, et avaldaja eksabikaasa ei osanud vaatluse ajal öelda, kus on keldri võti ja kuidas keldrisse pääseb. Avaldaja selgitas, et tema eksabikaasa ei ela kõnealuses ehitises, seal elab nende ühine tütar. Seega ei saa eksabikaasa teada, kus asub keldri võti. Avaldaja eksabikaasa oli vaid selleks vaatluse ajal kohal, et anda avaldaja esindajale vajalikku infot. Pealegi teadis avaldaja eksabikaasa, kuidas keldrisse siseneda ning avaldas seda ka kohtule. Keldrisse pääseb ainult väljas asuva luugi kaudu ning ehitise seest keldrile ligi ei pääse.
25.Asjakohatu on kohtu põhjendus, mis puudutab juhtumit, mil hooldati ridaelamubokside ühiseid trasse, sest see oli ka puudutatud isiku huvides. Avaldaja ei ole väitnudki, et puudutatud isik ei ole lasknud ühiseid trasse hooldada. Avaldaja väidab, et puudutatud isik teeb takistusi talle isiklikult, sh piirab juurdepääsu keldrile ja ehitise tunnelipoolsele seinale.
26.Kohtu järeldused, et värav ei olnud vaatluse ajal lukus või et vaatluse ajal selgus, et see ei olevat lukustatav ja et seda ei pea keldriluugile juurdepääsuks kasutama, on asjakohatud. On selge, et kui värval ei ole lukku, ei tähenda see, et seda ei ole võimalik nt tabalukuga sulgeda. Avaldaja on väitnud, et värav on olnud suletud. See, et vaatluse ajal oli värav lahti, ei välista seda, et muul ajal on see suletud. Pealegi ei oma see mingit tähtsust, kas võõrale kinnistule saab lukustamata väravat avades või minnes üle värava või sellest mööda. Värav on paigaldatud selleks, et täita piirdefunktsiooni ning on käsitatav piirdena. Oluline on, et keldrile saab ligi ainult läbi puudutatud isiku kinnistu, mitte see, et värav ei ole paigaldatud piiramaks keldrisse pääsemist. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et võõrale kinnisasjale loata sisenemine on karistatav (karistusseadustiku (KarS) § 266).
27.Kohus on jätnud käsitlemata AÕS § 156 lõike 1 kohaldamise aluseks oleva olulise asjaolu – avaldaja ja puudutatud isiku vahel puudub kokkulepe juurdepääsu kohta, rääkimata juurdepääsu tingimustest. Olukorras, kus kinnistunaaber keelab oma kinnistule sisenemise, on asjakohatu käsitlus elementaarsetest viisakusreeglitest.
28.Kohus on avalduse raamidest väljudes asunud lahendama nõuet, mida avaldaja ei ole esitanud, jättes selliselt hindamata avaldaja väited, mis on asja lahendamiseks olulised. Avaldaja ei ole taotlenud kohtult luba ehitamiseks. Kohus on jätnud hindamata avaldaja põhjendused selle kohta, et tal on vaja juurdepääsu tunnelipoolse seina renoveerimiseks ning et juurdepääs hoolduseks/ehitamiseks/renoveerimiseks peab olema igal ehitise omanikul. Kohtu viide AÕS §-le 147 on asjakohatu, sest avaldaja ei ole sellist nõuet esitanud, pealegi on avaldaja seisukohal, et igakordse vajaduse ilmnemisel remont- ja renoveerimistöödeks kohustamishagiga kohtusse pöördumine ei saa olla mõistlik. Kui naabrite vahel on tekkinud sellised suhted nagu pooltel, on mõistlik juurdepääs käesoleva kohtuasjaga lõplikult reguleerida. Nagu puudutatud isiku seisukohtadest nähtub, seab ta avaldajale renoveerimistöid keelates tingimusi ning on seejuures unustanud, et renoveerimistööde projekti peab avaldaja esitama mitte puudutatud isikule, vaid kohalikule omavalitsusele, kes väljastab ehitusloa. Viimast möönab ka puudutatud isiku esindaja oma seisukohtades.
29.Kohus oleks pidanud avalduse vähemalt osaliselt rahuldama, st võimaldama juurdepääsu ning kui avaldaja taotletud juurdepääsu tingimused (nt tasu) ei oleks olnud kohtu arvates põhjendatud, siis määrama kaalutlusõiguse alusel ise tingimused.
30.Olukorras, kus avaldajal puudub puudutatud isiku kinnistule sisenemata juurdepääs oma ehitisele, ei ole kohtul juurdepääsu määramisel laialdast kaalutlusõigus. On selge, et sõltumata asjaoludest peab isik oma kinnistul asuvale ehitisele igast küljest juurde pääsema, olgu keldrile ligipääsuks või oma ehituse hooldamiseks või remondiks. Seega on kohtul antud asjas kaalutlusõigus ainult juurdepääsuõiguse kui koormatise tingimuste osas, mitte selle määramise osas. Vastupidine seisukoht oleks avaldaja omandiõigust rängalt riivav ning vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 32. Avaldaja tugines ka AÕS §-le 89.
31.Kõik AÕS § 156 lõikest 1 tulenevad tingimused esinevad, samas on puudutatud isiku poolt välja toomata ja kohtu poolt käsitlemata puudutatud isiku ülekaalukas huvi, mis peaks üles kaaluma avaldaja huvi juurdepääsuks. Tunnelipoolsele seinale (sh keldrile) ei pääse mingil muul moel ligi kui läbi puudutatud isiku kinnistu ning juurdepääs on maakorralduslikult võimalik. Kui kaaluda hageja ja kostja huve, siis kaaluvad hageja elulised vajadused selgelt üles kostja privaatsuse mõningase häirimise.
32.Kohus on õigesti märkinud, et naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu, aga määrusest ei ole võimalik aru saada, kuidas läheb kokku mõisliku ühiseluga see, kui ehitise omanikku ei lubata kinnistunaabri poolt ligi oma ehitise ühele seinale, sh keldrile, kus asuvad eluks vajalikud kommunikatsioonid. Vastustaja seisukoht
33.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
34.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 04.11.2015 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. AÕS § 156 alusel lahendatava juurdepääsuõiguse nõudes saab ringkonnakohus teha ise uue lahendi ja nõude osaliselt rahuldada. AÕS § 147 alusel lahendatava naaberkinnisasja kasutamise nõude osas tuleb aga tsiviilasi saata TsMS § 656 lõike 1 punkti 5 alusel tagasi maakohtule. Tühistada tuleb ka menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutav määruse osa.
36.TsMS § 639 lõike 1, § 463 lõike 2 ja § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium esmalt vastustaja taotluse võtta tsiviilasjas vastu täiendavaid tõendeid, so 2 fotot Ploomi t 42 ridaelamuboksi majaalusest ruumist. Taotluse põhjenduste kohaselt avanes vastustajale määruskaebuse menetluse ajal võimalus tutvuda majaaluse ruumiga avaldajale kuuluva Ploomi t 34 ridaelamuboksiga samas ridaelamus asuva Ploomi t 42 ridaelamuboksi all, seda vaadelda ja fotografeerida. Ilmnes, et Ploomi t 34, 36, 38, 40, 42 ja 44 ridaelamusbokside majaalused ruumid on omavahel ühendatud ja avatud, ruumide vahelisi vaheseinu ei ole trasside ümber kinni ehitatud; majaalused ruumid on
viimistlemata, läbikäidav majaalune on sõltuvalt ehitisest osadest kuni 1,5m kõrge ebatasase pinnaspõrandaga ja seal asuvad isoleeritud magistraaltrassid (veetrass, soojatrass, elektriliin). Vastustaja soovib fotodega põhistada, et ka avaldaja ridaelamuboksi aluses ruumis ei ole siibreid, kaitsmeid ega lüliteid, mida elamu omanik saaks ise aktiivselt kasutada, elektrivõrgu liitumispunktid on plommitud, soojustrassi ja vee- ning kanalisatsioonitrasse hooldavad võrguettevõtted, veemõõtjad koos ventiilidega ja voolumõõtjad koos peakaitsme ja kaitsmetega asuvad eluruumides.
37.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastustaja taotlus rahuldamisele ei kuulu. Iseenesest õige on taotleja viide TsMS § 667 lõikele 3, mille kohaselt võib määruskaebust lahendav kohus vajadusel koguda uusi tõendeid. Käesolevas asjas soovib menetlusosaline esitada täiendavaid tõendeid, mida nende sisust nähtuvalt oli tal võimalik esitada ka maakohtus (vastupidist ei saa taotluses esiletoodust järeldada). TsMS § 667 lõige 3 ei mõjuta sama seadustiku § 237 lõikes 1 sätestatud menetlusosaliste kohustust esitada kõik tõendid kohtu poolt eelmenetluses antud tähtaja jooksul ning hilisema esitamise võimalust vaid TsMS §-le 331 tuginedes. TsMS § 331 lõike 1 kohaselt kui menetlusosaline esitab tõendi pärast selleks kohtu poolt määratud tähtaega, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Menetlus AÕS § 156 kuulub küll seadusandja tahte kohaselt lahendamisele hagita menetluses (kuna sellega võib kaasneda vajaduse kohtul teha kindlaks ja kaasata kõik vajalikud puudutatud isikud), kuid sisuliselt on siiski tegemist võistleva menetlusega, milles oma väidete/vastuväidete tõendamiskohustus lasub menetlusosalistel. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus andis vastustajale korduvalt võimaluse esitada tõendeid (t lk 24-27, 88, 121). Vastustaja kasutas antud võimalusi, määrates ise, milliste tõenditega ta oma väiteid tõendada ja vastaspoole väiteid ümber lükata soovis. Mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud tal maakohtus konkreetseid tõendeid saada ja esitada, esile toodud ei ole. Eeltoodust tulenevalt keeldub kolleegium vastustajalt täiendavaid tõendeid vastu võtmast. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis need esitajale tagastamisele ei kuulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-14, punkt 19).
38.Ringkonnakohus peatub järgmisena maakohtu tegevusel seonduvalt tsiviilasja menetlusliigi valikuga. Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei toiminud selles osas kooskõlas TsMS-i sätetega. Nimelt esitas avaldaja esmalt hagiavalduse läbipääsuservituudi seadmise nõudega (t lk 1-4), milline kuulub lahendamisele hagimenetluses (teistsugusele seisukohale ei saa lähtuvalt TsMS §-st 475 asuda). Menetlusse võtmise määrusest nähtub, et maakohus võttis asja hagimenetlusse (t lk 2427). Eelistungil selgitas kohus hagejale tema nõude perspektiivitust ja andis võimaluse esitada hagiavalduse täiendus uue nõudega (t lk 86-88). 18.09.2015 avaldusega muutiski hageja hagieset (t lk 97-101), esitades järgmised nõuded: 1) kohustada kostjat tagama Ploomi t 34 kinnistu igakordsele omanikule läbipääs oma kinnistult, et võimaldada talle teostada oma kinnistul oleva ehitise remont- ja renoveerimistöid, samuti juurdepääs ehitise keldrile; 2) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kanda kirjeldatud läbipääsu õiguse kohta märkus kinnistusraamatusse. Seega esitas hageja uued nõuded, millest üks (juurdepääs keldrile) kuulub TsMS § 475 lõike 1 punkti 131 kohaselt lahendamisele hagita menetluses (rahuldamine võimalik AÕS § 156 lõike 1 alusel) ja teised hagimenetluses (rahuldamine võimalik vastavalt AÕS § 147 ja § 631 lõike 7 alusel). TsMS § 6181 lõikest 2 tulenevalt oleks asjakohaseks menetlusliigiks olnud ka edaspidi hagimenetlus.
39.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus viiski menetlust läbi hagimenetlusena (mh käsitles osalisi hageja ja kostjana) kuni lõpplahendi tegemiseni, mille vormistas vastavalt hagita menetlusele määrusena ja kus käsitles menetlusosalisi avaldaja ja puudutatud isikuna ning ka edasikaebekorras lähtus määruskaebuse esitamise reeglitest. Seejuures ei teatanud maakohus menetlusliigi muutumisest menetlusosalistele ega põhjendanud seda ka lahendis. Kuna hagita menetluses ja hagimenetluses on mitmeid olulisi erinevusi, mida asja lahendamisel tuleb arvestada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-42-10, punktid 18-20), siis peab menetlusosalistel olema üheselt arusaadav, millist menetluse liiki kohus rakendab. Samuti peab menetlusliigi muutumisest menetluse kestel isikuid selgelt teavitama. Samas on kohtupraktika asunud seisukohale, et hagita asja lahendamine hagimenetluses ei ole vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse rikkumine, mis annaks aluse ainult sel põhjusel kohtulahend tühistada ning sama kehtib ka vastupidisel juhul – kui asi, mis tuli lahendada hagimenetluses, lahendati hagita menetluses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4210, punkt 20), kui menetlusliigi valiku ebaõigsusele ei ole menetlusosalised ise tuginenud (vastavat vastuväidet TsMS § 333 lõike 1 alusel esitanud). Käesolevas asjas menetlusosalised ei ole määruskaebusmenetluses väitnud, et eelkirjeldatud segadus menetlusliikidega oleks nende õigusi rikkunud. Ka kolleegium on seisukohal, et kirjeldatud rikkumine iseenesest ei toonud kaasa ebaõige lahendi tegemist, mistõttu ei olnud tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega TsMS § 656 lõike 1 mõttes.
40.Seonduvalt nõudega saada juurdepääs oma kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise keldrile on kolleegium seisukohal, et maakohus jättis avaldaja nõude ebaõigesti rahuldamata. Menetlusosalised ei vaidle asjaolu üle, et avaldajale kuuluva ridaelamuboksi välisseinas paiknevale keldriluugile ja selle kaudu elamu keldrisse puudub omanikul ligipääs mujalt kui üle naabrile kuuluva kinnistu. Ka tuvastas maakohus, tutvudes tegeliku olukorraga kohapeal (vaatluse protokoll t lk 119-121), et kuigi avaldaja kinnistu on kahest küljest ümbritsetud avalikult kasutatava teega, puudub avaldajal juurdepääs ehitise ühele küljele (kus asub sissepääs keldrisse), kuna ehitise sein paikneb kinnistu piiril. Sellist olukorda tuleb käsitleda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 (analoogia) alusel olukorrana, mida reguleerib AÕS § 156 lõige 1.
41.Menetlusosaliste poolt esiletoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et naabrid ei ole saavutanud kokkulepet juurdepääsu tingimuste üle. Puudutatud isik väidab, et ei ole avaldaja juurdepääsuõigust rikkunud, kuivõrd tema kinnistul asuv sepistatud värav on lukust lahti ja kinnistule on võimalik siseneda ka värava kõrvalt (kinnistu ei ole piiratud aiaga), st keldriluugi juurde saab väravast mööda ümber rõduposti ja üle muru (t lk 38). Kolleegium nõustub avaldajaga, et olukorras, kus naaber on oma kinnistu sissepääsutee piiranud väravaga ja puudub üksmeel, millal ja kui tihti on avaldajal õigus läbi selle värava oma keldriluugi juurde minna, ei saa asuda seisukohale, nagu oleks avaldaja keldrile juurdepääsu seadmiseks kohtu poole pöördunud alusetult.
42.Küll aga ei saa kolleegium nõustuda avaldaja poolt taotletud juurdepääsu tingimustega. Nõuete muutmise avalduses (t lk 97-101) tõi avaldaja esile, et vajab juurdepääsu keldrile seda läbivate kommunikatsioonide hooldamiseks ööpäevaringselt ja tähtajatult. Puudutatud isik on nõus lubama juurdepääsu üks kord kuus valgel ajal ning avariitöödeks ööpäevaringselt ja piiramatult (t lk 207). Kolleegium on seisukohal, et mõistlikuks ja asjakohaseks on käesolevas asjas lubada juurdepääsu keldriluugile
korraliselt tähtajatult üks kord kahe nädala jooksul päevavalges jalgsi ja avariitöödeks vastavalt vajadusele ööpäevaringselt.
43.Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Avaldaja ei tõendanud, et tal oleks vaja oma ridaelamuboksi alust ruumi, mida menetlusosalised nimetavad keldriks, kasutada igapäevaselt. Tegemist ei ole ruumiga, mida kasutatakse igapäevaselt majandusruumina. Tegemist on ruumiga, mida läbivad kogu ridaelamut teenindavate kommunikatsioonide trassid ja mille kasutamise eesmärgiks saab olla nimetatud kommunikatsioonide tehnilise seisundi tuvastamine ja nende hooldamine. Teistsugust järeldust ei saa menetlusosaliste poolt esiletoodud asjaoludest teha. Sellisel eesmärgil ruumi kasutamiseks ei ole vajalik sinna igapäevaselt siseneda. Kolleegium võtab ka arvesse, et igapäevane ja ööpäevaringne õigus käia puudutatud isiku kinnistul võib koormata naabrit liigselt (rikkuda oluliselt perekonna privaatsust), kuna ainuvõimalik juurdepääs keldriluugile läbib naabri nö uksealust, möödub köögiakende alt ja läbib õue, mida suviti kasutatakse väliterrassina (vt foto t lk 50). Samas aga pidi puudutatud isik boksidevahelist nn tunnelit (vt foto t lk 52) kinni ehitades arvestama asjaoluga, et naabril on ka edaspidi vaja oma keldriluugile ligi pääseda ja et selleks ei ole muud võimalust, kui käia üle tema õue ja mööda köögiakendest.
44.Avaldaja esitas nõude kohustada puudutatud isikut andma nõusolek juurdepääsuõiguse kohta märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks, et kindlustada juurdepääs oma kinnistu igakordsele omanikule. Puudutatud isik seadis nõude rahuldamise sõltuvusse tasu määramisest. Kolleegium leiab, et võimalike edaspidiste sarnaste vaidluste vältimiseks avaldaja kinnistu (võimalike) tulevaste omanike ja puudutatud isiku vahel, on mõistlik avaldaja nõue märke kinnistusraamatusse kandmiseks rahuldada. AÕS § 156 lõikes 1 sätestatud juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või kohtulahendiga. AÕS § 141 lõike 3 kohaselt kehtib kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-04 (punktis 22) selgitanud, et kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab kinnistusraamatu kaudu kolmandatele isikutele kehtivaks muuta kinnistusraamatusse kantava märkusega. AÕS § 631 lõike 7 kohaselt kantakse märkus kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul. AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kanda märke kinnistusraamatusse mh muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavaks tegemiseks.
45.Järgnevalt määrab kolleegium puudutatud isikule AÕS § 156 lõikes 1 ettenähtud tasu. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-47-08, et kohus saab tasu suuruse AÕS § 156 lõike 1 nõude lahendamisel kohustatud isiku soovil määrata ka ilma sellekohase nõudeta. Lahendis nr 3-2-1-33-04 asus Riigikohus seisukohale, et tasu määramisel tuleb arvestada menetlusosaliste seisukohti ja kohus ei või määrata suuremat tasu, kui soovib koormatava kinnisasja omanik. Puudutatud isik on senises menetluses olnud seisukohal, et kui märkust juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse ei kanta, tema tasu ei taha, kuid märkuse kandmisel kinnistusraamatusse väheneb eelduslikult tema kinnistu turuväärtus ja tagatiskõlblikkus, mistõttu peab sellisel juhul tasu suuruseks olema 25 eurot kuus (t lk 138). Avaldaja möönab minimaalse tasu maksmise kohustust, jättes selle kohtu määrata (t lk 100).
46.Kolleegium on seisukohal, et mõistlikuks tasuks on käesolevas asjas 25 eurot aastas. Kehtiv materiaalõigus ei seo juurdepääsutee kasutamise eest makstava tasu suurust otseselt selleks kasutatava maatüki hooldamise kuludega või selle eest riigile tasutava
maamaksu suurusega või kinnistu eeldatava turuväärtuse vähenemisega, vaid annab kohtule õiguse, kui naaberkinnisasjade omanikud ise kokkuleppele ei jõua, määrata konkreetseid asjaolusid arvestades õiglane ja mõistlik tasu. Esmalt võtab kolleegium arvesse määratava tasu seadusest tulenevat eesmärki – heastada juurdepääsu tõttu koormatud kinnisasja omaniku jaoks ärajäävad või vähenevad omandi kasutamise võimalused, samuti võimalik omandi turuväärtuse vähenemine. Mingeid arvandmeid puudutatud isik tasu suuruse kujunemise kohta ei esitanud, sh ei põhistanud ta oma seisukohta märke mõju kohta kinnisasja turuväärtusele. Igal omanikul on põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi ja tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid tervikuna. Piirang tuleb kinnisasja omanikule igal juhul hüvitada.
47.Käesolevas vaidluses omavad tasu suuruse määramiseks vajaliku koormatise tegeliku mõju tuvastamiseks tähendust järgmised asjaolud: 1) avaldaja vajab läbipääsu seoses elamu teenindamiseks vajalike kommunikatsioonide hooldamisega; 2) koormatav kinnistu on puudutatud isiku ja tema pere koduks, samas ei kõnni naaber puudutatud isiku akende alt läbi igapäevaselt, mistõttu omandiõiguse riive ei kujune intensiivseks, pigem vähetajutavaks; 3) puudutatud isik pidi elamubokside vahelist projektijärgset läbikäiku (nn tunnelit) kinni ehitades arvestama, et naaber vajab ka edaspidi juurdepääsu oma keldriluugile. Eesti kohtupraktikas ei ole välja kujunenud ühtseid tasumäärasid, samuti ei ole analoogset kohtuasja (sarnased elulised asjaolud, kasutamise intensiivsus) praktikas olnud. Küll aga on kohtud määranud oluliselt intensiivsema naaberkinnistu kasutamise korral vahemikus tasu 8-100 eurot aastas, aga jätnud teatud olukordades tasu ka määramata (nt lahendid nr 2-11-50998, 2-11-11748, 2-08-66455, 2-10-57315, 2-11-31956).
48.Kui juurdepääsu, selle tingimuste või tasu määramise aluseks olnud asjaolud tulevikus muutuvad, on huvitatud isikul TsMS § 459 alusel õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-133-04, punkt 23).
49.Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha avaldaja nõude osas lubada tal kasutada naabri kinnistut oma elamu renoveerimistööde tegemiseks lahendamise kohta maakohtus. Kolleegium on seisukohal, et maakohus rikkus selles osas oluliselt menetlusõiguse norme, jättes läbi viimata eelmenetluse. Vaidlustatud määruses asus maakohus asjakohaselt seisukohale, et avaldaja selle nõude näol on tegemist nõudega naaberkinnisasja kasutamiseks ja selle lahendamisel tuleb lähtuda AÕS § 147 regulatsioonist. Ka nähtub avaldaja menetlusdokumentidest, et tema poolt oli nõue ebatäpselt sõnastatud (seostatult AÕS §-s 156 reguleeritava juurdepääsuõigusega), mistõttu ei ole avaldaja toonud ka esile selle nõude lahendamisel tähtsustomavaid elulisi asjaolusid. AÕS § 147 alusel tekkiv naaberkinnistu omaniku talumiskohustus ei saa olla tähtajatu ega kestev, vaid konkreetsete ehitustööde konkreetsel ajavahemikus tegemiseks. Kui naaberkinnistuomanik nimetatud seadusest tulenevat kitsendust vabatahtlikult ei talu, tuleb ehitada või oma ehitust parandada soovival isikul pöörduda kohtusse ning kohtul tuleb oma kaalutlusõigust kasutades otsustada, millises ulatuses (milliste tööde tegemiseks, millisel perioodil, mil viisil) on naaber õigustatud naabri kinnistut kas tellingute paigaldamiseks, ehitusmaterjalide üleveoks vmt sarnasel eesmärgil kasutama. Vastava otsustuse tegemisel tuleb mh võtta seisukoht ka planeeritavate ehitustööde seaduslikkuse üle, sest ebaseaduslike ehitustööde tegemiseks talumiskohustust AÕS § 147 alusel tekkida ei saa.
50.Käesolevas asjas maakohus TsMS § 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid (mh selgitamiskohustust) muudetud nõuete esitamise järgselt ei täitnud ja jättis remonttööde talumise nõude sisuliselt lahendamata, mille tulemusena on maakohtu lahend olulises ulatuses põhjendamata ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Asja uuel menetlemisel tuleb anda avaldajale tähtaeg nõuet täpsustada ja tuua välja selle lahendamiseks vajalikud elulised asjaolud, samuti asjaolude tõendamiseks kasutatavad tõendid, sh alustatud ehitustööde seaduslikkuse kohta. Naaberkinnisasja omanikul on õigus nõuda ehitamisega talle tekitatava võimaliku kahju hüvitamise tagamist. TsMS § 194 lõike 1 kohaselt kui seaduses on ette nähtud kohustus anda tagatis, määrab selle andmise viisi ja tagatise suuruse kohus.
51.Kolleegium lisab, et tsiviilasja materjalidega ei ole kooskõlas maakohtu viide sellele, nagu oleks avaldaja taotlenud kohtult nõusolekut ehitustööde tegemiseks, mida saab anda vaid kohalik omavalitsus. Sellist nõuet avaldaja esitanud ei ole. Samuti on maakohus vastuoluliselt tuvastanud esmalt, et puudutatud isik on keelanud avaldajal kinnistu seina soojustamise, seejärel aga selgitanud avaldajale, et viimane saab pöörduda kohtusse, kui puudutatud isik reaalselt takistab ehitustööde teostamist. Käesolevas asja tõi puudutatud isik ise menetluses esile, et keelas naabril renoveerimistööde jätkamise, kui ehitusjärg jõudis rõdukonstruktsioonini (t lk 134). Kui naaber vabatahtlikult ei luba oma kinnistut ehitustöödeks kasutada, ei või ehitamist sooviv isik ise asuda naabri kinnistut kasutama. Sellisel juhul oleks suure tõenäosusega tegemist keelatud omavoliga ja kasutamisest koormatud naabril oleks õigus kasutada AÕS §-dest 89 ja 44 tuleneva rikkumise kõrvaldamise nõuet, samuti võiks ta kasutada AÕS §-st 41 tulenevat omaabi teostamise õigust. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud maakohtu selgitus avaldajale tulevikus kohtusse pöördumise võimalikkuse kohta. Avaldaja on juba kohtusse pöördunud ja maakohus tema nõuet ka menetlema hakanud, seega tuleb menetlus TsMS-i sätete kohaselt lõpuni viia.
52.Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks TsMS § 173 lõike 3 teise lause alusel tsiviilasja lõplikul lahendamisel maakohtus.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.