Muud › Mereõigus

see toimus täitemenetluses kohtumääruse alusel, on hageja poolt nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendamatu. Kostja ei nõustunud sellega, et kohtutäitur oleks väljamakse tegemisel või maakohus kohtutäituri taotlusel määruse tegemisel eksinud, kuid kui hageja nii leiab, ei tulene sellest alust nõude esitamiseks kostja vastu. Hageja ei ole kostja vastu esitatud hagi õiguslikku alust märkinud. Kostja märkis, et täitemenetluses laekus talle 258 390,53 krooni ehk 16 514,17 eurot, mitte hagiavalduses nimetatud 286 658,31 krooni ehk 18 320,81 eurot. Seetõttu on ebaõige ka hageja viivisenõue. 14.10.2015 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 10 453,84 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.07.2013 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.01.2016 otsusega maakohtu 14.10.2015 otsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks. 03.03.2016 kohustas maakohus tulenevalt ringkonnakohtu otsusest hagejat esitama seisukohta kostja läbivaatamata jätmise taotlusele ning välja tooma selgelt hagi õigusliku kvalifikatsiooni. Samuti selgitas maakohus, et käesoleval juhul ei saa olla tegu VÕS §-st 1027 ja §-st 1028 alusetult saadu tagastamise nõudega, kuna kostja ei ole hagejalt midagi alusetult saanud. Seda ei ole hageja ka väitnud. Samuti ei kuulu kohtu hinnangul kohaldamisele VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 8, kuna kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud (rikkunud hageja omandit või käitunud hageja suhtes heade kommete vastaselt). Kostjale väljamakse tegemise aluseks oli 31.03.2010 tagaseljaotsus ja 12.07.2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-7930. 18.03.2016 menetlusdokumendis vaidles hageja asja läbivaatamata jätmise taotlusele vastu. Hageja oli seisukohal, et Harju Maakohtu 31.03.2010 tagaseljaotsuse alusel ei oleks saanud väljamakse toimuda, kuna hageja hagi Gorstar Shippingu vastu oli tagatud 14.09.2009 kohtumäärusega ning rahuldatud 12.01.2010 kohtuotsusega. Kuna 14.09.2009 hagi tagamise määruses on sätestatud, et Gorstar Shipping Ltd-le kuuluva Panama lipu all sõitev laev M/V „Gorland“ (IMO 6704701) tuleb arestida, siis ei oleks kostjal olnud õigust Harju Maakohtu 31.03.2010 otsuse alusel väljamakset saada. Seetõttu ületas kostjale välja makstud summa ka summat, millele kostjale oli õigus ning tehtud väljamakse ei ole õiguspärane. Hageja leidis, et mingit tähtsust ei oma, milline kohtutäitur nõude esimesena arestis, kuna Harju Maakohtu 14.09.2009 hagi tagamise määrusega arestiti Gorstar Shipping Ltd-le kuuluv Panama lipu all sõitev laev M/V „Gorland“ (IMO 6704701), mistõttu oleks väljamakse saanud esimesena toimuda hageja kasuks tehtud 12.01.2010 Harju Maakohtu otsuse alusel ning alles pärast seda mistahes muude nõuete katteks. Seda enam, et hageja nõude näol on LAÕS § 74 lg 1 punkti 1 alusel tegemist merivõlaga tagatud nõudega. Antud juhul see niimoodi toimunud ei ole. Hageja on nõude alusena viidanud uuesti VÕS § 1028 lõikele 1 ja alternatiivselt VÕS § 1037 lõikele 4. Lisaks oli hageja seisukohal, et maakohus ei ole seotud hageja õigusliku hinnanguga. Kostja leiab 14.04.2016 vastuses endiselt, et isegi eeldades hageja väidete õigsust ei saa hageja nõuet kostja vastu pidada perspektiivikaks, vaid nõuded tuleks teha väidetavalt ebaõigesti tehtud väljamaksetest väidetavalt eksinud isikute vastu. Hageja on esitanud hagi vale kostja vastu. Kostja jääb selle juurde, et alusetust rikastumisest ei tulene alust kostja vastu nõude esitamiseks. Arestimisest ei tulene omandiõigust arestitud varale. Seega ei saa asuda seisukohale, et raha oleks kostjale väljamakse tegemise ajal kuulunud hagejale. Samuti ei ole hageja märkinud, millisest sättest tuleneb väidetav õigus pandiõiguse tõttu raha tagastamist nõuda. Kostja leidis, et et VÕS § 1037 lg 4 ei saa olla aluseks nõuete esitamiseks kostja vastu, kuna kostja ei ole antud sätte tähenduses kohustuse vastuvõtmiseks õigustamata isik. Sätte kohaldamise eelduseks on, et kolmas isik on täitnud mingisuguse enda kohustuse hageja ees, kuid teinud seda ebaõigesti kostjale. Kostjale tehtud väljamakse ei olnud suunatud kohustuste täitmisele hageja ees vaid üksnes väljamakse tegemisele kostjale. Vaatamata asjaolule, et kohus ei ole poolte õigusliku

hinnanguga seotud, peab hageja selgitama seda, millisest õiguslikust alusest tulenevalt oleks hageja õigustatud kostjalt raha nõudma. Esimese astme kohtu määrus 26.04.2016 määrusega jättis Harju Maakohus läbi vaatamata hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja menetluskuluna välja 1980 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Samuti määras kohus Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale hagilt tasutud riigilõiv 600 eurot. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-le 2, mis sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et hagiga ei ole võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki, kuna hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu. Kohus nõustus hagejaga selles, et TsMS § 436 lg 7 alusel ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus on hagejale selgitanud (lk 131), et hageja peab selgelt välja tooma hagi õigusliku kvalifikatsiooni. Nimetatu on kohtu hinnangul vajalik, et välja selgitada, kas hagejal on üldse nõudeõigus kostja vastu. Seega on kohus viidanud, et hagejal võib kostja vastu nõudeõigus puududa. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:  Harju Maakohus tegi 31.03.2010 tsiviilasjas nr 2-09-7930 tagaseljaotsuse, mille menetlus taastati 28.09.2011 ja 31.01.2013 otsuse, millega rahuldas kostja nõude Gorstar Shipping Ltd vastu summas 17 985,88 eurot. Hagi tagamise korras arestiti 27.02.2009 Gorstar Shipping Ltd-le kuuluv laev M/V „Gorland“ (IMO 6704701). 18.08.2009 tegi maakohus määruse, millega andis loa arestitud laeva müügiks.  Tsiviilasjas nr 2-09-45189 tegi maakohus 14.09.2009 määruse, millega rahuldas hageja, MB, VI, IB ja IE hagi tagamise taotluse Gorstar Shipping Ltd vastu ning arestis Gorstar Shipping Ltd-le kuuluva laeva M/V „Gorland“ (IMO 6704701). 12.01.2010 otsusega mõistis kohus Gorstar Shipping Ltd hagejale välja 23 897,84 eurot. 08.04.2010 edastas kohtutäitur Urmas Tärno maakohtule 12.01.2010 maakohtu otsusest tulenevalt eelarestimisteate 415 725,10 krooni arestimiseks. Seega on erinevate menetluste tulemusena hagejal nõue Gorstar Shipping Ltd vastu summas 23 897,84 eurot ja kostjal summas 17 985,88 eurot. Hagi tagamise korras arestiti Gorstar Shipping Ltd-le kuuluv laev kostja kasuks 27.02.2009 ja hageja kasuks 14.09.2009. Vaidlus puudub ka selles, et mõlemas tsiviilasjas arestitud laev võõrandati tsiviilasjas nr 2-097930 18.08.2009 tehtud maakohtu määruse alusel ning kohtutäitur kandis 18 320,81 eurot Rahandusministeeriumi kontole. Samuti puudub vaidlus selles, et tsiviilasjas nr 2-09-7930 tehtud 31.03.2010 tagaseljaotsuse ja 12.07.2010 kohtumääruse alusel kandis Rahandusministeerium kohtutäiturile 18 320,81 eurot, millest hagejale laekus täitemenetluse tulemusena 258 390,53 krooni ehk 16 514,17 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, miks on hagejal õigus nõuda kostjalt 31.03.2010 tagaseljaotsuse ja 12.07.2010 kohtumääruse alusel kohtutäituri poolt kostjale tehtud väljamakset endale. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul kohaldada hageja poolt viidatud sätteid (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1037 lg 4), kuna kostja ei ole hagejalt midagi alusetult saanud. Kostjale on tehtud väljamakse jõustunud lahendite alusel. Kuivõrd kostjale väljamakse tegemise

aluseks olid jõustunud lahendid, siis ei kuulu kohaldamisele ka hageja poolt viidatud VÕS § 1037 lg 4. Kohtu hinnangul puudub igasugune õiguslik alus kostjalt otse hagejale nimetatud summa väljamõistmiseks ka juhul, kui oleks põhjendatud hageja väide, et vaidlusaluse summa oleks kostja asemel pidanud välja makstama hagejale. Isegi, kui leiab tuvastamist, et jõustunud kohtumääruse (lk 54) alusel, millega Rahandusministeeriumi deposiidiarvelt tasuti kohtutäiturile ning kohtutäitur tasus omakorda kostjale, väljamakset ei oleks tohtinud teha, siis saaks hageja esitada nõude vaid väljamakset lubanud isiku vastu. Sel juhul võib võimaliku vale väljamakse teinud isik esitada omakorda nõude isiku vastu, kes raha väidetavalt alusetult sai. Menetluskulude jaotuse osas märkis kohus, et TsMS § 168 lg 2 järgi jäävad hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda, sest sama paragrahvi lg-st 3-5 ei tulene teisiti. Maakohus määras kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja taotluse kohaselt on tema menetluskulud õigusabile 5759 eurot (ilma km) ja õigusabile kulunud aeg on 44,3 tundi, tunnihind 130 eurot (ilma km). Lisaks on kostja tasunud apellatsioonimenetluses riigilõivu 600 eurot. Kohtu hinnangul on kostja esindaja õigusabi osutamisele kulunud aeg osaliselt ülemäärane. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja on esitanud maakohtu menetluses vastuse hagile ja kostja seisukoha ning apellatsioonkaebuse. Kohus leidis, et hagejal ei saanud kuluda hagiavaldusega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja selle kirjalikuks formuleerimiseks enam aega kui 5 tundi. Kostja vastus on sisuliselt 3 lk pikk ja kohtupraktika kohaselt ei saa 1 lk dokumendi koostamiseks kuluda enam kui 1 tund. Kostja seisukoht kordab varasemalt hagi vastuses esitatut, sh taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Maakohtu hinnangul ei saanud selle dokumendi koostamiseks kuluda enam kui 2 tundi. Kohtuotsusega tutvumise mõistlikuks ajakuluks peab kohus 30 minutit. Kohus arvestab, et hagejal oli professionaalne esindaja, kes peab oma töös olema efektiivne ja tegema vajalikud toimingud minimaalse ajakuluga. Apellatsioonimenetluse põhjendatud ajakuluks pidas kohus 4 tundi. Kostjale olid menetluse seisukohad teada. Lisaks arvestas kohus, et nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluses lahendati asi kirjalikus menetluses, mis ei saanud kaasa tuua sedavõrd suuri õigusabikulusid. Kohus nõustus hagejaga selles, et kantseleikulud ja kulud koopiate tegemisele peavad sisalduma õigusteenuse tunnihinnas. Maakohus leidis, et antud asjas ei nähtu vajadust keskmisest kõrgema tunnihinnaga õigusabi kasutamiseks ja kohus arvestas, et kostja esindaja põhjendatud tunnitasu on 120 eurot. Kostja soovib, et hageja hüvitaks menetluskulud käibemaksuta summas. Toodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile on 1380 eurot, so 11 tunni ja 30 minuti esindaja töö eest. Hagejal tuleb kostjale hüvitada apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 600 eurot. Kokku tuleb hagejal hüvitada kostja menetluskuluna 1980 eurot. Kohus rahuldas kostja taotluse kohustada TsMS § 177 lg 2 alusel hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks märkis kohus, et hageja tasus 12.09.2013 hagilt riigilõivu 600 eurot ja talle tuleb TsMS § 150 lg 1 p 2 ja 3 alusel tagastada 600 eurot, kandes selle arvele, millelt lõiv tasuti. Kostja määruskaebus 11.05.2016 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 26.04.2016 määruse kostja kasuks välja mõistetud õigusabikulude suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega mõista kostja kasuks välja õigusabikulu 5759 eurot. Kostja leiab kaebuses, et hagiavaldusele vastuse koostamiseks oli vajalik tutvuda ka hagiavalduses viidatud tsiviilasjades tehtud kohtulahendiga ning täitetoimikuga. Kuigi

hagiavalduse tekst ei olnud väga mahukas ning seetõttu ei ole eriti mahukas ka hagiavalduse vastus, tuleb vastuse koostamise kulu juures arvestada ka vastuse koostamiseks vajaliku materjali läbitöötamise ajakuluga. Samuti tuleb arvesse võtta täiendavat ajakulu, mis tulenes hagiavalduse ebaselgusest nõude õigusliku aluse osas. Kostja poolt 30.01.2015 esitatud vastuse puhul tuleb arvesse võtta, et vastuse koostamise ajaks oli viimasest menetlustoimingust tsiviilasjas möödunud rohkem kui aasta ja kolm kuud. Seetõttu tekkis täiendav ajakulu menetluse asjaolude meeldetuletamisest. Maakohtu otsusega tutvumise põhjendatud ajakuluks on maakohus pidanud 30 minutit. Tegemist oli mahuka põhjendava osaga otsusega, milles avaldatud seisukohad olid kostja jaoks täielikult ootamatud. Samuti pole maakohus pööranud tähelepanu vajadusele otsuse seisukohti ja võimalikke edasisi samme ning menetluse perspektiive kliendile tutvustada ja nende üle arutleda. Apellatsioonimenetluse puhul on maakohus põhjendatuks lugenud ajakulu 4 tundi. Kostja leiab, et ka tsiviilasja lahendamise korral kirjalikus menetluses tuleb hinnata konkreetsete õigusabi osutamisel tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust. Kirjalik menetlus ei too kaasa seda, et konkreetsete toimingute puhul tuleks vajalikuks ja põhjendatuks lugeda vähem õigusabi osutamisele kulunud aega. Apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsuse põhjendav osa oli mahukas ning sisaldas maakohtu õiguslikke seisukohavõtte, mida polnud eelneva menetluse käigus kordagi pooltega arutatud ning mis olid kostja jaoks üllatavad. Otsuse üllatuslikkus kohaldatava õiguse küsimuses oli ka üheks Tallinna Ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse tühistamise põhjuseks. Määruses avaldatud maakohtu väide menetluse seisukohtade kostjale teada olemise kohta on seega ebaõige. Apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aja põhjendatuks lugemist üksnes 4 tunni osas ei ole maakohus määruses põhjendanud. Apellatsioonkaebus on 16-leheküljeline dokument, mille koostamisele kulunud ajast ei saaks ka maakohtu poolt määruses eelnevalt avaldatud seisukohast (kohtupraktika kohaselt ei saa 1 lk dokumendi koostamiseks kuluda enam kui 1 tund) lähtudes põhjendatuks pidada ainult 4 tundi. Apellatsioonkaebusega vaidlustatud maakohtu otsus sisaldas maakohtu ulatuslikke õiguslikke põhjendusi, mida eelneva menetluse käigus polnud kordagi tõusetunud. Seega oli vajalik apellatsioonkaebus nende põhjenduste ebaõigsuse osas koostada n.ö. nullist alates, polnud võimalik tugineda menetluses varem avaldatud seisukohtadele või varem koostatud menetlusdokumentidele. Kuigi kokkuvõttes on Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldanud ja maakohtu otsuse tühistanud maakohtu menetluslike minetuste tõttu ning maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist pikemalt käsitlemata, ei saanud kostja olla selles kindel ning jätta materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist puudutavad põhjendused apellatsioonkaebuses esitamata. Kostja menetluskulude põhjendatuse hindamisel on asjakohatu maakohtu viide sellele, et kantseleikulud ning kulud koopiate tegemisele peaksid sisalduma õigusteenuse tunnihinnas. Kostja on menetluskulude nimekirja esitamisel taotlenud õigusabina üksnes õigusabi osutamise ajakulule vastava õigusabikulu kindlaks määramist ja hagejalt väljamõistmist. Hageja määruskaebus 27.05.2016 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 26.04.2016 määruse ja jätkata menetlust tsiviilasjas nr 2-13-33180, rahuldada hagiavaldus ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on seisukohal, et Harju Maakohtu määrus on põhjendamata osas, mis puudutab hageja nõude kvalifikatsiooni. Harju Maakohus ei ole välja toonud hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ega ole hinnanud hageja nõude erinevaid võimalikke õiguslikke kvalifikatsioone. Hageja märgib, et jääb kõikide hagiavalduses välja toodud asjaolude ja seisukohtade juurde, kuna kostjale on väljamakse tehtud alusetult ning vastuolus kehtivate õigusnormidega.

Samuti on hageja seisukohal, et ei saa olla vaidlust selles, et kohus peab tegema lahendi mitte hageja õigusliku hinnangu järgi, vaid vastavalt kehtivatele õigusnormidele. Seetõttu ei saa hageja hinnangul olla käesoleval juhul vaidlust ka selles, et kostja on saanud raha, mille saamiseks tal vastavalt hagi tagamise määrusele ja kohtuotsustele õigus puudus. Hageja hinnangul on kostja menetluskulud põhjendamatult suured, mistõttu ei saa need kuidagi olla põhjendatud ja vajalikud. Hageja on omapoolsed vastuväited esitanud oma varasemates menetlusdokumentides, kuid kahjuks ei ole Harju Maakohus neid täies ulatuses arvestanud. Samuti on Harju Maakohus määruse põhjendustes ajanud segamini hageja ja kostja. Vastus hageja määruskaebusele Kostja palub jätta hageja määruskaebuse Harju Maakohtu 26.04.2016 määruse peale rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 26.04.2016 määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 osaliselt tühistada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ja teha selles osas uus määrus. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja vaidlustab esitatud määruskaebuses maakohtu määrusega kindlaksmääratud kostja õigusabikulude rahalise suuruse, paludes mõista hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 5759 eurot, millises summas õigusabikulude väljamõistmist taotles kostja maakohtule 19.04.2016 esitatud menetluskulude nimekirjas (kd I tl 148-149). Kuivõrd vastavast menetluskulude nimekirjast ja sellele lisatud arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtuvalt ei ole kostja taotlenud kantseleikulude ega koopiate tegemise kulude väljamõistmist õigusabikulude koosseisus, on kostja määruskaebuses põhjendatult leidnud, et asjakohatu on maakohtu viide sellele, et kantseleikulud ja kulud koopiate tegemisele peaksid sisalduma õigusteenuse tunnihinnas. Ringkonnakohus, arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja asjas esitatud dokumentide mahtu ning asjaolu, et kostja soovis menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, leiab, et maakohus on antud asjas õigesti hinnanud kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja lepingulise esindaja maakohtu otsusega tutvumise kulu ja apellatsioonimenetluses tehtud toimingute kulu hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on kohtuotsusega tutvumise mõistlikuks ajakuluks pidanud 30 minutit kostja taotletud 1,5 tunni asemel, märkides, et kohus arvestab, et kostjal (määruses ekslikult märgitud hagejal) oli professionaalne esindaja, kes peab oma töös olema efektiivne ja tegema vajalikud toimingud minimaalse ajakuluga. Arvestades kostja määruskaebuses osundatud asjaolusid, et maakohtu otsuse põhjendav osa oli mahukas (enam kui 12 lehekülge) ja et otsus sisaldas maakohtu õiguslikke seisukohti, mida ei olnud menetluses pooltega varasemalt arutatud, leiab ringkonnakohus, et menetluskulude nimekiirjas märgitud ajakulu 1,5 tundi maakohtu otsusega tutvumiseks ei saa pidada ülemäära suureks. Toodust tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks suurendada kostja õigusabikulusid 1 tunni (120 euro) ulatuses. Ringkonnakohtu arvates tuleb asjaolu, et maakohus ei arutanud menetlusosalistega eelnevalt läbi kohtu arvates asjas kohalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni ja tugines sellele alles otsuses, arvestada ka apellatsioonkaebuse koostamisega seotud ajakulu hindamisel. Maakohus on ebaõigesti pidanud kogu apellatsioonimenetluse põhjendatud ajakuluks 4 tundi, põhjendades oma seisukohta sellega, et kostjale olid menetluse seisukohad teada ja et nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluses lahendati asi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus jagab kostja kaebuses toodud seisukohta, mille kohaselt on ebaõige maakohtu väide menetluse seisukohtade

kostjale teada olemise kohta. Seega puudus kohtul sellele tuginedes ka alus kostja menetluskulude vähendamiseks. Samuti ei võimalda üksnes asjaolu, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses, alust pidada õigusabi osutamisel tehtud toiminguid vähem aeganõudvaks kui toiminguid kohtuistungil läbivaadatavas asjas. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluses kulunud ainuüksi apellatsioonkaebuse koostamisele kokku 20,6 tundi. Ringkonnakohus leiab, et arvestades eeltoodut ja kostja apellatsioonkaebuse mahtu (sisulised põhjendused enam kui 13 lehel) saab põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamisele pidada 13 tundi (1560 eurot). Lisaks kaebuse esitamisele on kostja lepinguline esindaja apellatsioonimenetluses teinud järgmised toimingud: 26.02.2016 ringkonnakohtu otsusega tutvumine – 0,4h; 21.03.2016 tutvumine hageja seisukohaga, e-mail kliendile – 0,7h; 30.03.2016 tutvumine kohtu e-mailidega, e-mailid kliendile, e-mail kohtule seoses kirjaliku menetlusega – 0,3h; 13.04.2016 vastuse koostamine hageja seisukohale – 2,4h; 14.04.2016 vastuse täiendamine ja esitamine kohtule – 0,7h; 18.04.2016 tutvumine kohtunõudega – 0,1h ja 19.04.2016 menetluskulude nimekirja koostamine ja lisade komplekteerimine, esitamine kohtule – 0,8h. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi osaliselt põhjendamatu. Põhjendatud ei ole ajakulu kokku 3,1 tundi vastuse koostamiseks hageja 18.03.2016 seisukohale, selle täiendamiseks ja kohtule esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja advokaadist lepingulisel esindajal ei saanud sellises mahus ja sisuga dokumendi koostamisele kuluda enam kui 2 tundi. Põhjendamatu on kostja esindaja toiming 0,8 tunni ulatuses menetluskulude nimekirja koostamisele, selle lisade komplekteerimisele ja kohtule esitamine. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-77-14 punktist 12 tulenevalt ei nõua menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Ülejäänud apellatsioonimenetluses osutatud toimingud ja nende ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul vastavuses toimikust nähtuvate asjas tehtud toimingute ja esitatud dokumentide mahuga, esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukusega ning tuleb hagejalt kostja taotletud ulatuses välja mõista. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus kostja õigusabikulu põhjendatuks kokku 25 tunni ulatuses, suurendades seega maakohtu poolt põhjendatuks peetud õigusabikulusid 13,5 tunni ulatuses (25 - 11,5), mis arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 120 eurot ilma käibemaksuta on 1620 eurot (13,5 x 120). Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 25 tunni ulatuses, s.o 3000 eurot (25 x 120), millele lisandub apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 600 eurot. Toodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse osaliselt ja rahuldab osaliselt kostja määruskaebuse. Vastates hageja määruskaebuse seiskohtadele, leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole asunud seisukohale, nagu oleks hageja eesmärgiks kogu laeva müügi tulemi endale saamine, nagu väidetakse kaebuses. Hageja eesmärk laeva müügi tulemi jagamises osalemise ulatuse osas ei omagi vaidluse lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub hagejal igasugune õiguslik alus kostjalt hagiavalduses nimetatud summa väljamõistmiseks ka juhul, kui oleks põhjendatud hageja väide, et vaidlusaluse summa oleks kostja asemel pidanud välja makstama hagejale. Isegi, kui leiab tuvastamist, et jõustunud kohtumääruse (lk 54) alusel, millega Rahandusministeeriumi deposiidiarvelt tasuti kohtutäiturile ning kohtutäitur tasus omakorda kostjale, väljamakset ei oleks tohtinud teha, siis saaks hageja esitada nõude vaid väljamakset lubanud isiku vastu. Sel juhul võib võimaliku vale väljamakse teinud isik esitada omakorda nõude isiku vastu, kes raha väidetavalt alusetult sai. Maakohtu hinnangul ei ole hageja välja

toonud asjaolusid, mis annaks hagejal õiguse nõuda kostjalt 31.03.2010 tagaseljaotsuse ja 12.07.2010 kohtumääruse alusel kohtutäituri poolt kostjale tehtud väljamakset endale. Põhjendatud ei ole hageja väited, mille kohaselt on maakohus hagejalt kostja kasuks välja mõistnud põhjendamatult suured menetluskulud. Vastupidi, vastavalt ringkonnakohtu poolt käesolevas määruses kostja määruskaebuse lahendamisel leitule on maakohus kostja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel põhjendamatult vähendanud kostja taotletud õigusabikulude suurust. Määruskaebuses ei ole hageja esitanud konkreetseid vastuväiteid kostja menetluskulude suuruse osas, millest nähtuks vaidlustatud määrusega välja mõistetud kostja menetluskulude väidetav põhjendamatus. Maakohtu seisukohti kostja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas ei väära ka hageja 21.04.2016 menetlusdokumendis esitatud vastuväited kostja menetluskuludele ega hageja kaebuses osundatu, et maakohus on ekslikult kostja õigusabikulude hindamisel ajanud segamini hageja ja kostja, s.o märkinud ekslikult määruses kostja asemel hageja. Ülaltoodu alusel ei anna ükski hageja määruskaebuses toodud väide alust kaevatava määruse tühistamiseks. Hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Arvestades, et kostja taotles kaebuses mõista hagejalt välja õigusabikulud menetluskulude nimekirjas taotletud ulatuses summas 5759 eurot, millest maakohus mõistis välja 1380 eurot ja ringkonnakohus suurendas väljamõistetud õigusabikulusid 1620 euro võrra, rahuldas ringkonnakohus kostja määruskaebuse seega 37% ulatuses (5759 – 1380 x 100%). Arvestades määruskaebuse rahuldamise ulatust peab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt põhjendatuks jätta kostja määruskaebuse menetlemise kulud 37% ulatuses hageja ja 63% ulatuses kostja kanda. Hageja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hageja määruskaebuse menetlemise kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja on esitatud määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist puudutavas osas, ei kuulu kostja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 178 lg 4 kohaselt hüvitamisele. Kostja esitas 24.05.2016 menetluskulude nimekirja kostja 11.05.2016 määruskaebusega seotud menetluskulude kohta ja 20.06.2016 menetluskulude nimekirja hageja määruskaebusega seotud kulude kohta. Vastavalt kostja 20.06.2016 menetluskulude nimekirjale on kostja lepinguline esindaja seoses hageja määruskaebusega teinud järgmised toimingud: 14.06.2016 määruskaebusega tutvumine, vastuse koostamine määruskaebusele – 1,7h; 15.06.2016 e-mail kliendile, vastuse esitamine kohtule – 0,2h ja 20.06.2016 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine – 0,2h. Kokku on kostja lepinguline esindaja seoses hageja määruskaebuse menetlemisega osutanud kostjale õigusabi 2,1 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 271 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja kinnitas, et nimekirjas märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ning et kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on õigusabikulude summa märgitud ilma käibemaksuta.

Vastavalt ringkonnakohtu poolt eelnevalt toodud põhjendustele peab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks ka seoses hageja määruskaebuse menetlemisega 120 eurot ilma käibemaksuta. Seoses kostja taotletud menetluskuluga 0,2 tunni ulatuses menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamisega kordab ringkonnakohus, et kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Nimekirjast nähtuvat ajakulu kokku 1,9 tundi (1h 54min) määruskaebusega tutvumiseks, sellele vastuse koostamiseks ning esitamiseks kohtule ja e-maili saatmiseks kliendile peab ringkonnakohus põhjendatuks, arvestades seejuures tutvutud kaebuse ja koostatud vastuse sisu ja mahtu, vaidluse keerukust ja kostja esindaja õiguslikku kvalifikatsiooni. Arvestades eeltoodut peab ringkonnakohus kostja põhjendatud õigusabikuluks seoses hageja määruskaebuse menetlemisega 228 eurot (1,9 x 120), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.