lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-33180/13

Muud › Mereõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-33180/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Mereõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2429
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Veeteede Amet · Sissetulev kiri · 2020-03-25
Taotlus
Terviseamet · Sissetulev dokument · 2026-04-20
Päring
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-01-18
Päring
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-01-17
Päring
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2023-12-18
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2023-09-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 436 lg 1, 4, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 403 lg 1, 3Kirjalik menetlus poolte nõusolekulVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 404 lg 1Kirjalik menetlus kohtu määramiselTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusPS § 24 lg 2TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 341Asja lahendamine kohtuistungil

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-33180/33Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.07.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
CF&S Estonia AS10139213(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.01.2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-33180

Kohtuasi

VV`i hagi CF&S Estonia AS vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.10.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind

CF&S Estonia AS apellatsioonkaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

11 330 eurot 81 senti nende Hageja: VV (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt (e-post XXX@XXX) Kostja: CF&S Estonia AS (registrikood 10139213, asukoht Ahtri 12, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Taimar Ehrlich (e-post XXX@XXX )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta CF&S Estonia AS apellatsioonkaebus menetlusse.
2.CF&S Estonia AS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2015 otsus ja saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 348 lg 1Kohtuistungi käik
TsMS § 392 lg 2Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 400 lg 5Menetlusosaliste seletused
TsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

1.11.07.2013 esitas VV (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse CF&S Estonia AS (kostja) vastu 10 453,85 euro ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise nõudes, menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Tsiviilasjas nr 2-09-7930 rahuldas Harju Maakohus 31.01.2013 otsusega kostja nõude Gorstar Shipping Ltd vastu summas 17 985,88 eurot. Tsiviilasjas arestiti hagi tagamise korras Gorstar Shipping Ltd-le kuuluv laev M/V „Gorland“ (IMO 6704701). 18.08.2009 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas määruse, millega andis loa arestitud laeva müügiks. Laev müüdi ning kohtutäitur Mati Kadak kandis müügist laekunud summa 18 320,81 eurot Rahandusministeeriumi kontole.
3.Tsiviilasjas nr 2-09-45189 tegi Harju Maakohus 14.09.2009 määruse, millega rahuldas hageja, MB, VI, IB ja IE hagi tagamise taotluse Gorstar Shipping Ltd vastu ning arestis Gorstar Shipping Ltd-le kuuluva laeva M/V „Gorland“ (IMO 6704701). 12.01.2010 otsusega rahuldas maakohus hageja, MB, VI, IB ja IE hagi kostja Gorstar Shipping Ltd vastu esitatud võla nõudes. Hageja (VV) nõue eelnimetatud kohtuotsusest tulenevalt on 23 897,84 eurot. 08.04.2010 edastas kohtutäitur Urmas Tärno Harju Maakohtule 12.01.2010 Harju Maakohtu otsusest tulenevalt eelarestimisteate 415 725,10 krooni arestimiseks.
4.Erinevate menetluste tulemusena on hagejal nõue Gorstar Shipping Ltd vastu summas 23 897,84 eurotja kostjal nõue Gorstar Shipping Ltd vastu summas 17 985,88 eurot.
5.Tsiviilasjas nr 2-10-2903 jättis Tallinna Ringkonnakohus 12.12.2012 otsusega muutmata Harju Maakohtu 03.07.2012 otsuse, millega jäi rahuldamata kostja hagi hageja vastu tuvastamaks, et hagejal puudub nõue Gorstar Shipping Ltd vastu.
6.Tsiviilasjas nr 2-09-7930 rahuldas Harju Maakohus 12.07.2010 määrusega kohtutäitur Mati Kadaku taotluse kostjale raha summas 18 320,81 eurot väljamaksmise kohta täiteasjas 008/2010/1822.
7.Hageja leiab, et kohtutäitur on kostjale põhjendamatult välja maksnud nii hageja kui ka kostja hagi tagamiseks kohtu deposiiti hoiustatud rahast summas 18 320,81 eurot kogusumma 18 320,81 eurot, kuivõrd vastavale rahasummale oli õigus lisaks kostjale ka hagejal. Kostja rahuldatud nõue oli ainult summas 17 985,88 eurot. Hageja leiab, et kuna nii hagejal kui ka kostjal on Gorstar Shipping Ltd vastu nõue, mis oli ka hagi tagamise korras tagatud, siis tuleks laeva M/V „Gorland“ (IMO 6704701) müügist laekunud raha summas 18 320,81 eurot jagada proportsionaalselt vastavalt nõuetele suhtes hagejale 57,06% ja kostjale 42,94%. Arvestades, et kostjale on välja makstud kogu raha summas 18 320,81 eurot, siis kuulub sellest hagejale 57,06% ehk 10 453,84 eurot.
8.Hageja palub seega mõista kostjalt välja hagejale 10 453,84 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasjas menetlus; hagi läbivaatamisel jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja leiab, et kuna kostjale on tehtud väljamakse kohtulahendiga väljamõistetud summat mitteületavas mahus ning see on toimunud kohtutäituri poolt täitemenetluse

käigus kohtu poolt selleks antud määruse alusel, on hageja poolt nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendamatu. Kostja ei nõustu seisukohaga, justkui oleks kas kohtutäitur väljamakse tegemisel või Harju Maakohus kohtutäituri taotlusel määruse tegemisel eksinud, kuid kui hageja nii leiab, ei tulene sellest alust nõude esitamiseks kostja vastu. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, millisel õiguslikul alusel tema poolt esitatud nõue kostja vastu põhineb.

11.Kostja märgib, et ebaõige on hagiavalduses esitatud väide selle kohta, milline summa on kostjale täitemenetluses laekunud (summa on 258 390,53 krooni ehk 16 514,17 eurot, mitte hagiavalduses nimetatud 286 658,31 krooni ehk 18 320,81 eurot). Kuivõrd hageja väide kostjale täitemenetluses tasutud summa suuruse kohta on ebaõige, on ebaõige ka sellelt summalt arvestatud hageja poolt hagiavalduses nimetatud haginõude suurus. Seega, isegi kui hageja käsitlus tema ja kostja nõuete proportsionaalsest rahuldamisest oleks põhjendatud, oleks hageja poolt esitatud proportsioonile vastavate summade arvestus hagiavalduses ebaõige. Maakohtu otsus
12.Harju Maakohus rahuldas 14.10.2015 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 10 453,84 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.07.2013 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni, menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
13.Otsuse kohaselt leidis kohus, et vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: mõlemad menetlusosalised esitasid hagi Gorstar Shipping Ltd vastu; mõlema menetlusosalise nõue tulenes merivõlast; mõlema menetlusosalise kasuks oli nende hagi tagamiseks arestitud Gorstar Shipping Ltd-le kuulunud laev M/V Gorland, mis müüdi kohtu loal maha ja hagi tagamisena laeva arest asendati laeva müügist saadud raha deponeerimisega kohtu deposiitkontol; mõlema menetlusosalise hagi Gorstar Shipping Ltd vastu rahuldati.
14.Kohtu hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et mõlemal menetlusosalisel oli õigus tagatisele. Poolte vahel on kohtu hinnangul seega vaidlus selles, kas hageja kui ühele tagatisele õigusi omava isiku õigusi rikuti tagatise ainult teisele õigustatud isikule väljamaksmisega. Kohtu hinnangul omab tähtsust ka menetlusosaliste nõudeõiguse järjekoht tulenevalt nende nõuete iseärasusest (tagatud merivõlaga).
15.Kohus leidis, et hagejal ei ole kohustust nõuet õiguslikult paragrahvi täpsusega kvalifitseerida vaid piisav on ka nõude liigi – antud juhul varalise nõude, määratlemine.
16.Hageja nõude õigusliku aluse määramine tähendab nõude kvalifitseerimist, mis on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne, sõltumata poolte väidetest. Kohus leidis, et hageja nõuet tuleb kvalifitseerida õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, kuid ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kohus tuvastas, et kostja on hagejale tekitanud õigusvastaselt kahju ning tegelikult kuulub hagejale kui kõrgema järjekohaga nõude (suuruses 23 897,84 eurot) omanikule kogu arestitud laeva sundmüügi tulem (välja arvatud laeva sundmüügi ja laeva arestimisega seonduvad kulud jne – millest tulenevalt ilmselt ka kostjale maksti kohtutäituri poolt 18 320,81 euro asemel välja 16 514,17 eurot). Kohus lähtus hagi rahuldamisel hageja poolt nõutud summast ega saanud hagejale välja mõista suuremat summat, kui see, mida hageja nõudis.

Apellatsioonkaebus

17.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub kaebuse rahuldada, maakohtu otsuse tühistada ja saata asi lahendamiseks tagasi maakohtule või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse norme (TsMS § 400 lg 5, § 401 lg 1). Maakohtu otsus on üllatuslik. Hageja ei ole oma menetlusdokumentides viidanud sellele, millisel õiguslikul alusel tema haginõue põhineb, kuigi kostja on menetlusdokumentides läbivalt selle vajalikkusele tähelepanu juhtinud. Samuti ei ole ka maakohus enne otsuse tegemist jaganud selgitusi selle osas, milline õiguslik kvalifikatsioon hagiavalduses toodud asjaoludele tuleks kohtu hinnangul anda ning mida kumbki pool sellest tulenevalt peaks kohtumenetluses tõendama. Kostja menetlusdokumentidest nähtus üheselt, et nõude õiguslik alus on kostjale ebaselge, seda on vajalik täpsustada ning kui tegemist ei ole alusetu rikastumise regulatsioonil põhineva nõudega, on vajalik kostja poolt täiendavate vastuväidete esitamine esitatud nõudele. Otsuse põhjendustega tutvudes jääb mulje, justkui polekski kostja esitatud hagiavaldusele mingisuguseid vastuväiteid esitanud.
19.Kirjaliku menetluse kohaldamiseks puudus alus. Tulenevalt hagiavalduses esitatud nõude suurusest ei olnud võimalik kohaldada kirjalikku menetlust kohtu määramisel TsMS § 404 alusel. Samuti ei olnud pooled avaldanud nõusolekut kirjalikuks menetluseks TsMS § 403 kohaselt, seejuures sätestab TsMS § 403 lg 3 üheselt, et kui pool pole kohtule teatanud, kas ta on kirjaliku menetlusega nõus, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
20.Kostjale pole antud võimalust rakendatud õigusliku aluse osas oma seisukohti esitada ja õiguslikust alusest lähtuvalt tõendeid esitada. Maakohus on üllatusliku otsuse tegemisega oluliselt piiranud kostja võimalust oma menetlusõiguste teostamiseks ning õiguste kaitseks.
21.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme.
22.Maakohus on Rahvusvahelise merivõlgade ja –pantide konventsiooni artiklit 12 p 2 kohaldanud ebaõigesti ning kohtu seisukoht hageja nõude kõrgemast järjekohast on seetõttu ebaõige. Hageja poolt tsiviilasjas nr 2-09-45189 esitatud nõue puudutas perioodi enne hagi esitamist ning laeva arestimist. Seega ei ole tsiviilasjas 2-09-45189 rahuldatud hageja nõue käsitletav laeva arestimis-, kinnipidamis- või sundenampakkumise tasuna ning tsiviilasjas nr 2-09-7930 rahuldatud kostja nõudest kõrgemal järjekohal.
23.Maakohus on leidnud, et hageja nõue tuleb kvalifitseerida õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena ning kostja käitumise võib lugeda õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kuid ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kuna kohtuotsus on üllatuslik, tuleb see tühistada. Lisaks on maakohtu seisukohad kahju õigusvastase tekitamise nõude rahuldamiseks aluste esinemise kohta sisuliselt ebaõiged. Hageja ei olnud kostja nõude sundtäitmiseks algatatud sundtäitmisega täiteasjas nr 008/2010/1822 ühinenud ning kostja oli õigustatud tema kasuks 31.03.2010 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-7930 väljamõistetud summa saamiseks. Väljamakse on teostatud kohtumääruse alusel, mistõttu ei saa kostja käitumine olla õigusvastane.
24.Maakohus on asunud täitma hageja menetluslikke ülesandeid (nõude tõendamise kohustus). Maakohtu otsus on seetõttu selgelt ebaõige ega vasta tsiviilkohtumenetluse üldistele põhimõtetele ning TsMS § 436 lg 4 sätestatule, et otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ning kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukohti.

Ringkonnakohtu seisukoht

25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga ja apellatsioonkaebusega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, Harju Maakohtu 14.10.2015 otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumisi kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1). Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras.
26.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1).
27.Kostja leiab apellatsioonkaebuses põhjendatult, et käesoleval juhul puudus maakohtul õiguslik alus asja kirjalikuks menetlemiseks TsMS § 404 lõige 1 mõttes. TsMS § 341 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kirjaliku menetluse võib kohus määrata varaliselt hinnatava hagi asjas üksnes siis, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole (TsMS § 404 lg 1) või lihtmenetluses, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (TsMS § 405 lg 1). Käesolevas asjas on hagihind 11 368,56 (tlk 70) ja TsMS § 403 lg 1 kohaselt oleks maakohus võinud lahendada asja seda kohtuistungil arutamata üksnes poolte nõusolekul. Tsiviilasja toimikust ei nähtu kummagi menetlusosalise nõusolekut asja kirjalikuks lahendamiseks. Seega tulnuks maakohtul TsMS § 403 lõikest 3 lähtuvalt asja menetleda istungimenetluses.
28.Kohtuistungi ärajätmise ja asja lahendamisega omal algatusel kirjalikus menetluses rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja menetlusosaliste põhiseaduslikke õigusi. PS § 24 lg 2 sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Sama paragrahvi lg 3 sätestab kohtuistungite avalikkuse põhimõtte, millest omakorda tuleneb menetlusosaliste subjektiivne õigus nõuda avaliku kohtuistungi toimumist. Asja avaliku ja suulise arutamise põhimõtte rikkumine võis viia ebaõige lahendi tegemiseni, sest kostjalt võeti võimalus anda kohtule suuliselt selgitusi ja põhjendusi haginõude kohta ning osa võtta asjakohaste tõendite uurimisest.
29.Maakohus on rikkunud ka eelmenetluse läbiviimisel kohtule TsMS §-st 392 tulenevaid kohustusi. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud oma nõude õiguslikku kvalifikatsiooni. Kostja on oma vastustes asunud muuhulgas seisukohale, et hagi tuleb jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata ja kui kohtu hinnangul tuleks hagi siiski läbi vaadata, eeldab kostja, et hageja käsitleb oma nõuet alusetu rikastumise nõudena. Kostja on rõhutanud, et juhul, kui hageja vastusest selgub, et nõue on esitatud muul alusel, soovib kostja esitada täiendava seisukoha (tlk 77-80, 92-95). Maakohus on need kostja seisukohad jätnud tähelepanuta ega ole hagejalt küsinud arvamust kostja poolt eeldatud õiguslikule kvalifikatsioonile. Seega ei ole maakohus lõpuni välja selgitanud, millised on hageja nõuded ja kostja seisukohad, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõude ja väidete kohta ning millistele tõenditele menetlusosalised tuginevad. TsMS § 392 lg 2-4 kohaselt kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Eelmenetluses kontrollib kohus ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud ka eelviidatud menetlusõiguse norme.
30.Maakohus on rikkunud ka otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtet (TsMS § 436 lg 1 ). TsMS § 436 lõikest 4 tulenevalt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele

võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu otsus on üllatav. Maakohus ei ole menetlusosalistega eelnevalt läbi arutanud kohtu arvates asjas kohalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni (Rahvusvahelise merivõlgade ja –pantide konventsioon, VÕS § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 1045 lg 1 p 8).

31.Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud menetlusõiguse normide rikkumine maakohtu poolt kaasa toonud ka järgnevate tsiviilkohtumenetluse seadustiku normide rikkumise: TsMS § 348 lg 1–3, § 351, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 438 lg 1, § 442 lg 8.
32.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohus peab menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (RK lahendid 3-2-1-81-15, 3-2-1-57-11; nr 3-2-1-153-10). Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (RK lahend nr 3-2-1-145-14). Kohus ei või otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist (RK lahend 3-2-1-99-14). Maakohus ei või hinnata asjaolusid mõlemast poolest erinevalt, seda enne pooltega arutamata (RK lahend 3-2-141-15). Kohtu õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatuslikult (RK lahendid 3-2-1121-14; nr 3-2-1-57-11; 3-2-1-175-14).
33.Eeltoodust tulenevalt tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumist kõrvaldada, kuna rikkumised on aset leidnud juba asja eelmenetluse staadiumis. Eelnevast tulenevalt ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja arvamusele materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise osas. Maakohtul tuleb asja edasise menetlemise käigus menetlusosalistega koostöös välja selgitada asjas kohaldamisele kuuluvad võimalikud materiaalõiguse normid.
34.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja