Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja asjaolud

31.01.2016 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista maakleritasu 1725 eurot, viivise seisuga 31.01.2016 summas 129 eurot 57 senti ja edasiulatuva viivise TsMS § 367 alusel. Hageja nõudis kostjalt seadusjärgset viivist määras 8%. Hageja vahendas kostjale Tallinnas, XXX asuva korteri müügilepingu sõlmimist, avaldades müügikuulutused. Kostja võttis hageja kuulutuse peale ühendust ja avaldas ostuhuvi. Hageja ja kostja leppisid kokku müügieseme ülevaatamise aja, ostuhinna ning lepingu notariaalse vormistamise aja. Hageja tegevuse tulemusena sõlmiti 27.02.2015 korteri müügileping. Vahendustasu tasumine oli müüja, kostja ja hageja vahelise kokkuleppe kohaselt kostja kohustus. Suulise kokkuleppe kohaselt pidi kostja maksma vahendustasu hiljemalt müügilepingu notariaalse vormistamise ajaks. Notaris ütles kostja, et tal raha kaasas pole ja kinnitas, et maksab maakleritasu hiljem. Hageja koostatud käsikirjalisele maaklerilepingule keeldus kostja alla kirjutamast ja kui müügileping sai vormistatud, keeldus kostja maakleritasust rääkimast. Kokkulepitud maakleritasu oli 2000 eurot. Kuna suulise lepingu puhul oli kokkulepitud tasu raske tõendada, tuli aluseks võtta keskmine maakleritasu, mis on 3-6% tehingu hinnast, s.o 1725 eurot. Maakleritasu muutus sissenõutavaks lepingu sõlmimise päeval, s.o 27.02.2015. Kostja vastuväited

tõendiga, mis oli pigem kaudne ega avanud kokkuleppe täpset sisu, ei saanud ainuüksi selle alusel kokkuleppe olemasolu tuvastada. Selgitus oli kolmanda isiku nägemus notaribüroos räägitu kohta, sealjuures ei saanud kohus ega kostja selgituse andjat küsitleda. Lisaks esitas hageja sarnase kaaluga dokumentaalse tõendi – müüja seletuse, mille kohaselt ei viibinud tõlk kogu asja arutamise vältel pooltega notari ruumis. Kostja võis VÕS 658 lg 1 alusel eeldada, et maakleritasu maksab müüja. Vastupidise kokkuleppe olemasolu tuli tõendada hagejal (TsMS § 230 lg 1). Hagi jäi rahuldamata ja menetluskulud jäid hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja taotles menetluskuluna lepingulise esindaja tasu 1224 euro väljamõistmist, esindajal kulus esindamiseks 8 h 30 min ja tema tunnihind oli 120 eurot + km. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leidis, et ainsana ei olnud põhjendatud menetluskulude hüvitamine kostja 29.04.2016 lõplike seisukohtade koostamise eest. Kohus vähendas ajakulu 30 min võrra. Kostja esindaja osutas seega vajalikku ja põhjendatud õigusabi 8 h vältel. Advokaadist esindaja tunnihind 120 eurot + km oli mõistlik ja pidi olema hagejale ettenähtav. Hagejal tuli hüvitada kostja menetluskulud 1152 eurot. Apellatsioonkaebus

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on maakohus otsuses juba hinnangu andnud ning need ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Maakohus tuvastas õigesti, et vahendustasu tasumiseks kohustav kokkulepe puudus. Hageja ei ole piisavalt tõendanud, et vahendustasu maksmine oli kostja kohustus. Kostjale ei saanud vahendustasu maksmise kohustust tekkida ainuüksi müügikuulutusele vastates, korterit vaadates ja tehingut sõlmides. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vajalik oli selge kokkulepe vahendustasu maksmise kohta. Asjaolu, et apellant maakohtu otsuses kaalutud hinnangutega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.