Kamel AS hagi Gert Goršanovi vastu üürilepingu eseme ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24. mai 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kamel AS määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Kamel AS (registrikood 10085948), esindaja Ants Kuningas
esindajad
Vastustaja (kostja):
XXXXXXXXXX)
Gert
Goršanov
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 24. mai 2016 määrus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni punktid 6 ja 7).
2.Jätta kuni 06.01.2016 maakohtus kantud menetluskulud (v.a hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) Kamel AS enda kanda. Alates 06.01.2016 Kamel AS-i menetluskulud maakohtus (k.a hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) jätta Gert Goršanovi kanda.
Välja mõista Gert Goršanovilt Kamel AS kasuks menetluskulud maakohtus 735 eurot.
4.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 24. mai 2016 määrus muutmata.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kamel AS (hageja) esitas 14. septembril 2015 Tartu Maakohtule hagi Goodfellas Group OÜ vastu, milles taotles Tartu tn 37 Võrus asuva üürilepingu eseme kostja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmist.
2.Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2016 määrusega lõpetati TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel menetlus hageja hagis Goodfellas Group OÜ vastu ja menetluskulud jäeti hageja kanda ning menetlusse kaasati kostjana Gert Goršanov. Maakohus asus seisukohale, et kuna äriregistri andmetel on Goodfellas Group OÜ registrist
3.detsembril 2015 kustutatud ja kostja kui juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta, tuleb menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada otsust tegemata.
3.Hageja esitas 18. jaanuaril 2016 Tartu Maakohtule hagi Gert Goršanovi (kostja) vastu, milles taotles Tartu tn 37 Võrus asuva üürilepingu eseme kostja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmist.
4.Hageja esitas 19. jaanuaril 2016 Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2015 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada määrus osas, millega menetluskulud määrati hageja kanda, ning teha asjas uus määrus, millega määrata menetluskulude jaotus kindlaks tsiviilasja lõpetavas kohtulahendis. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 21. märtsi 2016 määrusega hageja määruskaebuse. Ringkonnakohus märkis, et asjaolu, et äriregistri andmetel on Goodfellas Group OÜ registrist kustutatud ilma õigusjärglaseta, ei tähenda, et üürilepingust tulenenud õigused ja kohustused ei oleks võinud eelnevalt üle minna kostjale ning, et nimetatud isik ei võiks olla käsitatav äriühingu eriõigusjärglasena. Ringkonnakohus leidis, et olukorras, kus hagi on esitatud sarnastel alustel mitme kostja vastu ning menetlus lõpetatakse ühe kostja suhtes lõppemise (äriregistrist kustutamise) tõttu, ei kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lg 2, mille kohaselt jäetakse menetluskulud hageja kanda juhul, kui kohus lõpetab menetluse määrusega ilma asjas otsust tegemata.
5.Hageja esitas 19. mail 2016 taotluse menetluse lõpetamiseks seoses hageja poolt vaidlusaluse valduse ülevõtmisega. Hageja võttis hoone ja kinnisasja valduse 21. jaanuaril 2016 üle, kuna kostja ja temaga seotud isikud jätsid korduvalt hoone uksed lukustamata ja avatuks. Valdus võeti üle kostja juuresolekul, kes ei allkirjastanud akti. Kostja kinnitas alles 5. mail 2016 toimunud kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-15-15815, et valdus on hagejale üle läinud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Tartu Maakohus võttis 24. mai 2016 määrusega vastu Kamel AS taotluse hagist loobumiseks, lõpetas tsiviilasjas menetluse ning jättis menetluskulud Kamel AS kanda ja Gert Goršanovi menetluskulud kindlaks määramata. Maakohtu määruses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja esitatud taotlus menetluse lõpetamiseks käsitletav hagist loobumisena. Maakohus selgitas, et TsMS § 168 lg 2 kohaselt kui menetlus lõpetatakse määrusega ja kõnealuse paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti, kannab menetluskulud hageja. Hageja on menetluse lõpetamise taotluses märkinud, et võttis hoone valduse üle 21. jaanuaril 2016. Kuna hageja väljendatud seisukoha kohaselt on hageja valduse ise üle võtnud, leidis maakohus, et ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks TsMS § 168 lg 5 mõttes hageja nõude täitnud. Eeltoodu alusel jättis maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel kostja kanda. Maakohus märkis vastuseks hageja väitele, et menetluskulud tuleks välja mõista ka OÜ-lt Escobar tulenevalt Goodfellas Grupp OÜ (registrist kustutatud) ja OÜ Escobar sõlmitud kokkuleppele, et kohus saab menetluskulusid jagada ainult menetlusosaliste vahel ning asjaolu, ka kohtuväliselt on võtnud mõni isik endale kohustuse tasuda menetlusosalise eest tema menetluskulud, ei oma mingit tähtsust menetluskulude jaotuse kindlaks määramisel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Hageja Kamel AS esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 24. mai 2016 määruse tühistamist osas, millega menetluskulud jäeti hageja kanda, ning uue määruse tegemist, millega rahuldada hageja menetluskulude taotlus. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) peab kohtulahend vastama kehtivale õigusele ja olema põhjendatud. Kui kohtul puudus selgus asjaolus, kas valduse ülevõtmist hageja poolt saab käsitleda kostjapoolse nõude rahuldamisena, oleks kohus pidanud vastavat asjaolu täpsustama või pidama asjas TsMS § 431 lg 1 kohaselt kohtuistungi. Kohus seda ei teinud, mis on viinud ebaõige, TsMS § 168 lg 5 põhimõtet rikkuva ning hea usu põhimõttega vastuolus oleva kohtulahendi tegemisele; 2) oli hagi suunatud kõigi isikute vastu, kes Goodfellas Group OÜ-ga koos üürilepingu eset valdasid. Kui selgus, et Gert Goršanov tunnistab kinnisasja valdamist füüsilise isikuna, esitas hageja taotluse tema vastu kostjana kaasamiseks. Goodfellas Group OÜ juhatuse liikmena ja eriõigusjärglasena ta teadis või pidi teadma, et hagi on suunatud ka tema kui füüsilise isiku vastu. Seega põhjustas kostja alusetute vastuväidete esitamisega hagejale menetluskulusid, mida ta peab nõude rahuldamise korral kandma; 3) avaldas kostja valduse üleandmiseks initsiatiivi 20. jaanuar 2016 ehk pärast seda, kui kohus keelas hagi tagamise vahendina vaidlusaluselt kinnisasjalt vara eemaldamise. Kostja tegi hagejale võimalikuks valdusele ligipääsu, ilmudes kinnisasjale ja andes üle võtmed. Enamus lukkudest olid küll rikutud, kuid hageja esindajatel õnnestus uksed avada. Hoonesse sisenes ka kostja, kes ei tundnud mingit huvi akti koostamise vastu, sest ruumid olid risustatud ja lõhutud. Kostja ei ole hagejale tagastanud kinnisasja valduse üleandmise akti ja ei ole akti ka allkirjastanud. Eeltoodu alusel ei saanud toimunut nimetada valduse üleandmiseks kostja poolt, vaid valduse ülevõtmiseks; 4) on kostja tegevus vaieldamatult käsitletav hageja nõude rahuldamisena TsMS § 168 lg 5 tähenduses, sest kostja kutsus hageja esindajad valdust üle võtma ning tegi võimalikuks ligipääsu kinnisasjale, andes seejuures üle kinnisasjal paikneva hoone võtmed;
5) tuleb kõik menetluskulud põhjusel, et kostja on enda kinnitusel Goodfellas Grupp OÜ (kustutatud) õigusjärglane, määrata kostja kanda.
8.Kamel AS esitas 16. juunil 2016 täiendava seisukoha, milles taotleb ringkonnakohtult seisukoha võtmist selle osas, kas Tartu Maakohtu kohtunik Heiki Kolk on kohtumenetluses rikkunud hageja põhiseaduslikke õigusi ja kas ta on olnud tsiviilasja läbivaatamisel erapooletu.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
9.Kostja Gert Goršanov vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa hageja valduse üleandmise kokkulepet võtta käesoleva menetluse toimingute aluseks, kui ta seda ei aktsepteeri. Selguse mõttes tuleks selles küsimuses võtta ühtne seisukoht; 2) on äriregistri andmetel Goodfellas Group OÜ (kustutatud) lõppenud õigusjärgluseta. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole käesolevas tsiviilasjas eriõigusjärglane TsMS § 210 lg 2 tähenduses. Juriidilise isiku suhtes menetluse lõpetamisel ei saa jätta menetluskulusid kindlaks määramata ja hageja ettekujutuse kohaselt kostjana kaasatud füüsilise isiku kanda; 3) ei saa hageja tugineda valikuliselt üürilepingu lisale, milles on kokku lepitud, et kostjale on Goodfellas Grupp OÜ (kustutatud) üürileping üle läinud. Ka ringkonnakohus on varasemalt märkinud, et hageja on seisukohtades muutlik; 5) on Goodfellas Group OÜ (kustutatud) menetluskulud kokkuleppel võtnud enda kanda Escobar OÜ. Kostja ei ole isiklikult tasunud antud tsiviilasja lahendamisega seotud menetluskulusid. Kostja ei ole eraisikuna üürilepingu alusel vaidluse aluseks olevas hoones tegutsenud ning tal ei olnud hoone kasutamise suhtes eraviisilisi huve. Valduse üleandmisel hagejale ning teistel asjaajamistel seoses vaidluse aluseks oleva hoonega tegutses kostja kui Escobar OÜ juhatuse liige; 6) oleks hagejal olnud võimalik esitada hagi TsMS § 207 lg 1 p 3 järgi nii Goodfellas Group OÜ (kustutatud) kui ka kostja vastu ühiselt, kuid ta ei teinud seda, mistõttu oleks ebaõiglane enne
6.jaanuari 2016 tekkinud kulusid määrata kostjale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 24. mai 2016 määruse menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 6 ja 7) ning jätab menetluskulud maakohtus alates 06.01.2016 Gert Goršanovi kanda.
11.Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevas peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust vaid menetluskulude jaotuse osas, muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollibki ringkonnakohus Tartu Maakohtu 24. mai 2016 määruses kindlaksmääratud menetluskulude jaotust.
12.Maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel Kamel AS-i (hageja) kanda, leides, et kohaldamisele ei kuulu TsMS § 168 lg 5. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud maakohtu seisukohaga.
TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on esitanud 19.05.2016 maakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks (II kd tl 48). Maakohus on käsitlenud hageja nimetatud taotlust hagist loobumisena, on vaidlustatud määrusega võtnud hagist loobumise vastu ja selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Hageja menetluse lõpetamise taotluses märgitust nähtub, et hageja sai menetluse kestel (s.o 21.01.2016) valduse hoonele asukohaga Tartu 37 Võru linn ning kuna ta sai valduse vaidlusalustele hoonetele, siis on hageja nõue rahuldatud. Ringkonnakohtu arvates on asjas tuvastatav asjaolu, et hageja on hagist loobunud seetõttu, et kostja on tema nõude rahuldanud. Hageja on taotluses märkinud, et hoone ja kinnisasja valdus võeti üle kostja juuresolekul. Seega nähtub taotlusest, et hageja võttis hoone valduse üle ja juures viibis kostja, kes valduse üle andis. Seetõttu on ebaõige maakohtu väide, et kuna hageja väljendatud seisukoha kohaselt on ta valduse ise üle võtnud, siis ei ole kostja TsMS § 168 lg 5 mõttes tema nõuet rahuldanud. Asjaolu, et hageja võttis valduse üle ei tähenda, et kostja ei oleks omakorda valduse hagejale üle andnud.
13.Hageja on määruskaebusele lisanud uusi tõendeid (TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid). Lisatud tõenditest (sms sõnumid) nähtub, et kostja andis võtmed tunnistaja juuresolekul üle Ain Kukkerile (s.o hageja seaduslikule esindajale). Võtmete üleandmist saab pidada valduse üleandmiseks AÕS § 36 lg 1 mõttes, kuna omandatakse tegelik võim abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-46-09 p 10). Lisaks eeltoodule on kostja tsiviilasjas nr 2-15-15815 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et vaidlusaluse hoone valdus on üle antud (II kd, tl 56 ja 56 pöördel). Seega on asja materjalide põhjal tuvastatav, et hageja loobus hagist, kuna kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, ning seetõttu kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).
14.Asja materjalide kohaselt esitas hageja 14. septembril 2015 hagi Goodfellas Group OÜ vastu, milles taotles Tartu tn 37 Võrus asuva üürilepingu eseme kostja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmist. 19. oktoobril 2015 taotles hageja maakohtult Gert Goršanovi kostjana kaasamist (I kd tl 127, 128). Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2016 määrusega lõpetati TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel menetlus hageja hagis Goodfellas Group OÜ vastu ning menetlusse kaasati kostjana Gert Goršanov. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu maakohtule 18.01.2016. Ringkonnakohus leiab, et kuna Tartu Maakohus kaasas 6. jaanuari 2016 määrusega Gert Goršanovi kostjana menetlusse, siis alates sellest ajast on ta menetlusosaliseks ning peab hüvitama hagejal tekkinud õigusabikulud.
15.Põhjendamatu on määruskaebuses esitatud väide, et oli hagi suunatud kõigi isikute vastu, kes Goodfellas Group OÜ-ga koos üürilepingu eset valdasid. Hagi on suunatud siiski konkreetse kostja vastu, mitte määratlemata ringi isikute vastu. Samuti on alusetu määruskaebuse esitaja seisukoht, et kostja Goodfellas Group OÜ juhatuse liikmena pidi teadma, et hagi on suunatud ka tema kui füüsilise isiku vastu. Hageja ise ei esitanud algselt hagi kostja vastu, vaid Goodfellas Group OÜ vastu.
16.Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on kostja Goodfellas Group OÜ eriõigusjärglane. Siinkohal ei ole määruskaebuses täpsustatud, millise õigussuhte (kelle vahel ja mis alusel) eriõigusjärglane on kostja.
Hageja on ise menetluse kestel vastu vaielnud asjaolule, et ta üürileandjana oleks andnud nõusoleku Goodfellas Group OÜ-ga sõlmitud üürilepingu üleminekuks kostjale, väites, et vastav nõusolek on võltsitud (I kd tl 106). Kostja seisukoha kohaselt andis Goodfellas Group OÜ talle üle hagejaga sõlmitud üürilepingust tulenevad kohustused ja õigused hageja nõusolekul 19. detsembril 2014, s.o kostja tugineb lepingu ülevõtmisele (VÕS §179). VÕS § 179 lg 1 kohaselt lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud tsiviilasjas ei ole tuvastatud seda, kas kostja on Goodfellas Group OÜ-lt võtnud kehtivalt üürilepingu üle (s.o kas on olemas hageja nõusolek selleks või mitte). Kuna on vaidlus üürilepingu kehtivas ülevõtmises, siis ei saa asuda seisukohale, et kostja on eriõigusjärglane üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste osas. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja käsitletav Goodfellas Group OÜ eriõigusjärglasena, kes vastutab ka nende menetluskulude eest, mis tekkisid menetluses ajal, mil kostjaks oli Goodfellas Group OÜ.
17.Iseenesest ei ole poolte vahel olnud vaidlust selles, et vaidlusalune hoone ja kinnisasi oli kostja valduses. Nimetatud asjaolu nähtub muuhulgas Goodfellas Group OÜ kirjalikust vastusest hagiavaldusele (I kd 103-105), samuti Goodfellas Group OÜ kirjalikust vastusest hageja taotlusele (I kd tl 133). Samas ei ole jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu, kas kostja valdus oli seaduslik või ebaseaduslik (s.o kas kostja valdusõigus hageja suhtes põhines mingil võlaõiguslikul lepingul või mitte). Kuna kostja on menetluse kestel hageja nõude rahuldanud ning vaidlusaluse hoone ja kinnistu valduse hagejale üle andnud ning hageja ei ole nõudnud kostja valduse ebaseaduslikkuse tuvastamist, siis ei ole võimalik ringkonnakohtul võtta seisukohta selles, milline oli kostja valdus (s.o kas seaduslik või ebaseaduslik).
18.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja (II kd, tl 50) kohaselt moodustavad hageja õigusabikulud maakohtus 1535 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et kuna maakohtu 6. jaanuari 2016 määrusega kaasati Gert Goršanov kostjana menetlusse, siis alates sellest ajast on ta menetlusosaliseks ning peab hüvitama hagejal tekkinud õigusabikulud. Gert Goršanov ei pea hüvitama hagejale järgmiste toimingutega seotud kulud – kohtumäärusega tutvumine, taotluse esitamine kostja kirjaliku seisukoha saamiseks, seisukohaga tutvumine, kostja
7.oktoobri 2015 hagi vastusega tutvumine, kliendiga konsultatsioon, konsultatsioon hagejaga, kostja Gert Goršanovi kaasamise taotluse koostamine, Goodfellas Group OÜ vastuse ja lisa koostamine, seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine. Nimetatud toimingud on tehtud enne Gert Goršanovi kostjana kaasamist. Samuti ei pea Gert Goršanov hüvitama hagejale maakohtu
6.jaanuari 2016 määruse peale esitatud määruskaebuse koostamise kulusid. Vaidlustatud määrusega lõpetas maakohus menetluse Kamel AS-i hagis Goodfellas Group OÜ vastu ning jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus tühistas 21. märtsi 2016 määrusega vaidlustatud määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning määras, et menetluskulude jaotuse määrab maakohus vastavalt asja lahendamise lõpptulemusele. Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja kulud summas 260 eurot (2,6 h; hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine ja esitamine Gert Goršanovi vastu) on põhjendanud ning vajalikud. Lisaks kuulub menetluskulude hulka hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas
425 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Kokku on menetluskulude suuruseks, mis kuuluvad kostja poolt hagejale hüvitamisele, 735 eurot.
19.Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
20.Hageja on esitanud 16.06.2016 ringkonnakohtule taotluse, milles palub hinnangu andmist sellele, kas Tartu Maakohtu kohtunik Heiki Kolk on rikkunud hageja põhiseaduslikke õigusi ja kas on alus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks. Vastavalt Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg-le 1 kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Hageja taotlusest ei ole selge, milline asjassepuutuv norm tuleks jätta kohaldamata, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks. Taotlusest nähtub rahulolematus kohtuniku tegevusega, mis põhineb kohtunikupoolsel väidetaval menetlusnormi rikkumisel. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et kui tema arvates on kohus rikkunud menetlusõiguse normi, siis saab ta sellele tugineda lahendi peale edasikaebamisel, kuid nimetatud asjaolu ei ole aluseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Lähtudes eeltoodust jätab ringkonnakohus hageja 16.06.2016 taotluse tähelepanuta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.