3.Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta AS Transcom kanda.
4.Mõista välja AS-ilt Transcom KL kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1 152 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS-il Transcom tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
1(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Rahuldada AS Transcom taotlus prokuratuuri teavitamiseks KL 09.02.2015 menetlusdokumendi lisaks 6 oleva 05.10.2009 kuupäeva kandva AS Transcom nõukogu otsuse võltsituse kahtlusest.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Transcom esitas 18.12.2014 Harju Maakohtule hagi KL vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja ajavahemikul 30.10.2007 kuni 16.05.2013 hageja ainus juhatuse liige. Hageja uus juhatus on sisekontrolli raames tuvastanud, et kostja on aastate jooksul hageja juhatuse liikmena kahjustanud ulatuslikult hageja vara.
2.Kostja sõlmis 09.01.2012 hageja juhatuse liikmena hageja nimel ja eest nõude loovutamise lepingu Skarabeus Julgestusteenistus OÜga. Nõude loovutamise lepingu kohaselt loovutas hageja nõude summas 58 848,11 eurot OÜ FutureProject vastu Skarabeusele 100 euro eest. Muid vastuhüvesid hageja nõude loovutamise eest ei saanud. Seega tekkis hagejale nõude loovutamisega kahju summas 58 748,11 eurot (loovutatud nõude väärtus miinus nõude eest saadud vastuhüve väärtus). Kostja käitumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, sest kui kostja poleks juhatuse liikme kohustusi rikkunud ega nõude loovutamise lepingut sõlminud, poleks hagejale kahju tekkinud.
3.Majanduslikult kõige otstarbekam olnuks nõude sissenõudmine või selle võõrandamine nõude reaalsele väärtusele vastava hüve eest. Kostja võõrandas hagejale kuulunud nõude ca 600 korda väiksema summa eest, kui nõue väärt oli.
4.Kostja rikkus ÄS § 306 lg 2 teisest lausest tulenevat kohustust teha hageja igapäevasest majandustegevusest väljuvaid tehinguid vaid nõukogu nõusolekul. Kuna nõude loovutamise tehingu väärtus oli ca 60 000 eurot, polnud see tavapärase majandustegevuse alla kuuluv tehing.
5.Kostja ei järginud nõude loovutamisel korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Kostja käitumine nõude loovutamisel oli tahtlik. Lisaks ei käitunud kostja nõude loovutamisel „nagu tavaline mõistlik inimene“, rääkimata kogenenud spetsialistist. Tavaline mõistlik inimene oleks nõude loovutamisel hinnanud nõude võlgniku vastu maksmapanemise perspektiivi. Käesoleval juhuks ei saanuks kostja hinnata nõude maksmapanemise perspektiivi madalaks – nõude loovutamise lepingu sõlmimise hetkel oli OÜ FutureProject esitanud äriregistrisse 2010. a majandusaasta aruande, mille kohaselt oli äriühingul 31.12.2010 seisuga vara kokku 224 296,8 euro väärtuses.
6.Miks kostja nõude loovutas, pole selge, aga ilmselt toimus see omakasu eesmärgil. Kostja pidi endale teadvustama, et ühel hetkel jääb kostja hagejale kahju tekitamisega vahele. Tõenäoliselt oli 2012. a alguses see juba ilmne ning kostja loovutas
2(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810 Skarabeusile nõude seetõttu, et tekitada endale liitlane Skarabeusi juhatuse liikme IL näol.
7.Kostja on esitanud suvaliselt faktiväiteid, kuid neist ei selgu, kuidas need nõude loovutamist selgitavad. Kostja väited RK turvaärist väljumise ja sinna sisenemise kohta ei annaks ka tõele vastavuse korral alust hagi rahuldamata jätmiseks. Sellisel juhul loovutas kostja nõude Sakabeusile mitte Transcomi, vaid RK huvidest lähtuvalt ning järelikult tunnistab kostja ise vastuses tema juhitud äriühingu huvide kahjustamist. Kostja on ekslikult lähtunud arusaamast, et äriühingu juhatusel on õigus nõukogu korraldusel teha äriühingut kahjustavaid tehinguid.
8.05.10.2009 väidetav ASi Transcom nõukogu otsus ei ole ehtne ning see pole seostatav nõude loovutamisega Skarabeusile. Otsus on võltsitud. Seda pole hageja raamatupidamises.
9.Nõukogu 05.10.2009 otsus pole mis tahes viisil seostatav 09.01.2012 nõude loovutamise lepinguga. Hageja on nõude loovutamise lepinguga loovutanud nõuded Skarabeusile, mitte OÜle FutureProject. Lisaks pole 09.01.2012 loovutatud Skarabeusile 26.09.2007 investeerimislepingust tulenevaid nõudeid, vaid nõue, mis tulenes hageja poolt OÜle FutureProject 2006-2007 antud laenust ja laenuintressidest. Seejuures tehti kõik laenu väljamaksed Transcomi poolt OÜle FutureProject enne 26.09.2007 investeerimislepingu sõlmimist. Loovutamise lepingus on selgelt loovutatud laenunõue, mitte investeerimislepingust tulenev nõue.
10.Tõendamata on kostja väide, mille kohaselt soetas OÜ FutureProject 26.09.2007 investeerimislepingu alusel 20%lise osaluse Ukraina äriühingus Agenstvo Bezopastnosti. Samuti puudub mistahes seos OÜ FutureProject poolse väidetava osaluse omandamisel Ukraina äriühingus ning kostja poolt hageja nimel Skarabeusiga sõlmitud nõude loovutamise lepingul.
11.Kostja pole tõendanud vastuse lisaks nr 12 oleva aktsiate müügilepingu projektiga väidetava müügilepingu tingimusi. Tegemist on allkirjastamata lepingu projektiga, mis on projekti kohaselt sõlmitud 12.01.2015, kuid kostja väitel sõlmiti leping 22.06.2009. Samuti puudub mistahes seos OÜ Transcom Grupp poolt Skorpioni Julgestusteenistus ASi aktsiate müümisel ning hagi aluseks oleva nõude loovutamise lepingu sõlmimisel.
12.Tõendamata on kostja väide, et RK omandas nn kontrolli OÜ Frominer üle. Hagejale teadaolevalt selliseid optsioonilepinguid sõlmitud ei ole. Samuti pole loogiline ega eluliselt usutav kostja väide, et optsioonilepingute sõlmimine oli aluseks 05.10.2009 hageja nõukogu otsuse vastuvõtmisele.
13.Puudub seos OÜ Elikante ja Industrial Technology Investments OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingul ning hagi aluseks oleval nõude loovutamise lepingul. Tõendamata ja vale on kostja väide, et OÜ Elikante ja Industrial Technology Investments vahelise lepingu eesmärk oli varjata teisi samal ajal sõlmitud lepinguid. Kohtule on esitatud lepingute allkirjastamata projektid. Selliseid nõude loovutamise lepinguid ei sõlmitud. Lisaks polnud Industrial Technology Investments OÜ RK faktilise kontrolli all.
14.Kostja poolt kohtule esitatud e-kirjad ei tõenda, et RK oleks turvaäri kontrollinud. Neist nähtub, et Skarabeusil oli probleeme enda igapäevategevuse rahastamisega.
15.Vastuolulised on kostja väited, mille kohaselt andis hageja nõukogu hageja juhatusele korralduse võõrandada 1 krooni eest Ukraina turvaäriga seotud nõuded OÜle FutureProject, sest 2012. a alguses oli turvateenuse pakkumine Ukrainas muutunud majanduslikult ebaotstarbekaks. Väidetav hageja nõukogu otsus võeti vastu 2009. a, mitte 2012. a.
3(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810
16.Loovutatud nõue polnud väärtusetu. Nõude loovutamise lepingu ese oli hageja poolt OÜle FutureProject 08.06.2006 kuni 08.06.2007 antud laenu tagastamise nõue, millele lisandusid intressid.
17.Hageja taotleb kostjalt ÄS § 315 lg 2 alusel välja mõista hagejale tekitatud kahju summas 58 748,11 eurot ning hagi esitamise ajaks (18.12.2014) sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras viivis 1 310 eurot. Viivise arvutamise algusajaks on 10.09.2014, sest siis teatas hageja kostjale enda viivisenõudest. Lisaks taotleb hageja välja mõista põhivõlalt arvestatud seadusjärgses määras viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina tasumata põhinõudest. Kostja vastuväited
18.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja oli hageja juhatuse liige ajavahemikul 30.10.2007 kuni 16.05.2013. Sel ajal polnud hagejal kostja tegevuse suhtes ühtegi etteheidet ega saanudki olla, sest kostja seadis hageja juhatuse liikmena tegutsedes hageja huvid alati kõrgemale enda ja kolmanda isiku huvidest.
19.Hageja, ASi Transcom ainuaktsionär oli ajavahemikul 01.01.2005 kuni 11.01.2014 OÜ Transcom Grupp ning pärast seda Transcom Invest OÜ. OÜ Transcom Grupp ainuosanik on RK. Transcom Grupp OÜ on 13.11.2014 asutanud Transcom Invest OÜ, mis on alates 11.01.2014 hageja ainuaktsionär. Seega on hageja äritegevuse tegelik kasusaaja RK.
20.Kostja ja RK suhted halvenesid 2013. a kevadel, kui RK kontrolli ja valitseva mõju all olevad teised äriühingud (AS Werol Tehased, AS PERE) hakkasid pankrotistuma ning RK suhtes algatati kriminaalmenetlusi. Kostja lahkus hageja juhatusest 2013. a, sest kostja polnud nõus vastu tulema RK ja tema advokaatide soovile vormistada ja allkirjastada tagantjärgi (ehk sisuliselt võltsida) eri dokumente, mida RK ja tema kontrolli all olevad äriühingud oleksid saanud oma õiguste ja huvide kaitseks eri menetlustes kasutada. Pärast kostja lahkumist hageja juhatusest on RK asunud otsima mistahes formaalseid võimalusi esitada kohtutele kostja vastu eri rahalisi nõudeid.
21.Kostja ei ole Skarabeus Julgestusteenus OÜ-ga (endine K-Valve OÜ) 09.01.2012 nõude loovutamise lepingu sõlmimisel juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Esiteks polnud nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ASi Transcom nõukogu nõusolek vajalik. Lepingu sõlmimine ei välju ÄS § 317 lg 1 alusel igapäevasest majandustegevusest, sest see ei kuulu ühegi ÄS § 317 lg 1 alapunktides nimetatud juhtumi alla. Ka ajavahemikul 28.12.2009 kuni 03.02.2014 kehtinud ASi Transcom põhikirjast ei nähtu, et 09.01.2012 lepingu sõlmimiseks oleks olnud vajalik nõukogu nõusolek. AS Transcom tegeles sisuliselt Pärnu Sadama haldamisega ning sellise väidetava hinnaga tehingu tegemises polnud hageja jaoks midagi erandlikku. See nähtub hageja 2012. a majandusaasta aruandest, kust selgub, et hagejale kuuluvate varade koguväärtus on 37 931 359 eurot ning vastava majandusaasta kasum 2 545 071 eurot. Sellise käibe- ja kasuminumbrite juures pole tõsiselt võetavad hageja väited, et loovutamise lepingu sõlmimine väljus igapäevasest majandustegevusest.
22.Kostja on antud lepingu sõlmimisel ÄS § 306 lg 2 alusel lähtunud ASi Transcom nõukogu seaduslikust korraldusest – 05.10.2009 otsusest, mille kohaselt otsustas hageja nõukogu: 1) seoses 22.06.2009 Skorpioni Julgestusteenistuse Aktsiaseltsi aktsiate müügiga ASile Pristis ja 05.10.2009 osa optsioonilepingule koondada turvateenuste äritegevus Venemaal ja Ukrainas OÜsse K-Valve; 2) võõrandada ASi Transcom Ukraina projektiga seotud nõuded OÜle FutureProject hinnaga üks kroon. Otsuse poolt hääletasid mõlemad koosolekust osa võtnud nõukogu liikmed, so RK ja AK. Seega ei saa väita, et kostja oleks loovutamislepingu sõlmimisel rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Aktsiaseltsi nõukogul on õigus otsustada, millistel
4(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810 tingimustel äriühingu vara võõrandada. Nõuded loovutati siiski mitte 1 krooni, vaid 100 euro eest, st kõrgema hinnaga ja hagejale kasulikumalt kui nõukogu sätestatu.
23.Kui hageja leiab, et nõude võõrandamisega tekitati hagejale kahju, tulnuks hagejal ÄS § 327 lg 2 alusel esitada hagi nõukogu liikmete vastu. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu.
24.09.01.2012 nõude loovutamise lepingul oli oma majanduslik sisu ja eesmärk, mille töötas välja ja millest oli teadlik RK. See leping oli vaid üks paljudest, mille eesmärgiks oli RK turvateenuste äriplaani elluviimine ning hiljem antud äriplaaniga seotud tegevuse lõpetamine. AS Transcom, keda esindas RK, ja OÜ FutureProject, keda esindas IL (praeguse nimega IL), sõlmisid 26.09.2007 investeerimislepingu, mille eesmärk oli ASi Transcom poolt 1 000 000 krooni investeerimine turvateenuste ärisse Ukrainas. Lepingu p 1.3 alusel kohustus AS Transcom väljastama investeerimiseks vajalikud rahasummad ning OÜ FutureProject kohustus asutama või soetama turvateenuste osutamisega seotud ettevõtte või osa sellest. Lepingu p-s 1.4 leppisid pooled kokku, et maksimaalne investeerimismaht on 1 000 000 krooni. Lepingu p 3.2 alusel kohustus OÜ FutureProject AS-i Transcom poolt tehtud investeeringu üle andma Skorpioni Julgestusteenistus AS-ile või AS-i Transcom näidatud isikule. AS Transcom omas 26.09.2007 investeerimislepingu sõlmimise ajal 92,5% Skorpioni Julgestusteenistuse ASi aktsiatest ning 7,5% aktsiatest omas IL (end nimega L).
25.OÜ FutureProject soetas 26.09.2007 investeeringulepingu alusel 20%lise osaluse turvateenuste osutamisega tegelevas Ukraina äriühingus Agenstvo Bezopastnosti Skorpion. AS Transcom kajastas 26.09.2007 investeeringulepingu alusel OÜ FutureProject kaudu Ukraina turvaärisse investeeringuid laenuna FutureProject OÜle, kuigi investeeringulepingu p 3.2 kohaselt ei kuulunud ASi Transcom investeeritud raha tagastamisele.
26.AS Transcom võõrandas 2009. a kevade-suve hakul kontsernisisese tehinguga talle kuuluvad 80% Skorpioni Julgestusteenistuse AS-i aktsiatest OÜle Transcom Grupp, mis oli ASi Transcom emaühing. OÜ Transcom Grupp võõrandas 22.06.2009 100% Skorpion Julgestusteenistuse AS-i aktsiatest turvateenuseid osutavale AS-ile Pristis. OÜ Transcom Grupp ainuosanik ja juhatuse liige oli RK. 22.06.2009 müügilepingu p 6 kohaselt kohustus aktsiate müüja OÜ Transcom Grupp tagama, et OÜ Transcom Grupp ega viimasega seotud aktsionärid (sh RK) ei asuta ega omanda 5 aasta jooksul ettevõtteid, mis konkureeriksid AS-iga Pristis, Skorpioni Julgestusteenistuse ASiga ega viimase tütarühinguga Lilto konkurentide töös. Seda kokkulepet tagas 1 000 000 krooni suurune leppetrahv.
27.RK ei soovinud siiski turvaärist lahkuda. Hoidmaks konkurentsikeelust kõrvale, otsustas RK tegutseda varjatult. Seega sõlmiti edaspidi hageja nõukogu esimehe RK näpunäidete järgi tehingud, millega RK turvaärisse naasis. RK omandas 05.10.2009 läbi oma lähikondse (äia) NR kontrolli all oleva äriühingu OÜ Frominer kontrolli turvateenuseid osutava ettevõtte OÜ K-Valve üle. Selleks sõlmis OÜ Frominer RK juhtnööride kohaselt 05.10.2009 EL-ga osa optsioonilepingu OÜ-s K-Valve 58%lise osaluse omandamiseks. Ühtlasi lepiti 05.10.2009 optsioonilepingus kokku ka täiendavas 10%lises K-Valve osa optsioonis. EL sõlmis veel analoogilisi optsioonilepinguid.
28.RK kohustus läbi OÜ Elikante (mille ainuosanik ja juhatuse liige ta oli) finantseerima OÜ K-Valve arenguväljaminekuid summas kuni 5 000 000 krooni. Seejärel otsustas AS-i Transcom nõukogu 05.10.2009 võtta vastu otsuse, et seoses 22.06.2009 Skorpioni Julgestusteenistuse AS-i aktsiate müügiga AS-ile Pristis ja 05.10.2009 osa optsioonilepingule tuleb koondada turvateenuste äritegevus Venemaal ja Ukrainas
5(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810 OÜ-sse K-Valve. Selleks otsustas AS-i Transcom nõukogu võõrandada AS-i Transcom Ukraina projektiga seotud nõuded OÜ-le FutureProject (mis oli samuti IL kontrolli all) hinnaga 1 kroon.
29.RK otsustas 2010. a lõpus turvaärist loobuda. OÜ Elikante juriidiline nõustaja töötas välja lepingu, mille alusel RK oleks saanud OÜ Elikante kaudu maksuvabalt tagasi kõik turvaärisse investeeritud rahasummad. Maksukohustuse varjamiseks sõlmisid OÜ Elikante ja RK isiklik „puukfirma“ Industrial Technology Investments OÜ 30.12.2010 nõude loovutamise lepingu, mille alusel OÜ Elikante loovutas kõik on rahalised nõuded OÜ K-Valve vastu Industrial Technology Investments OÜ-le. See oli näilik tehing, millega sooviti varjata muid samal ajal sõlmitud tehinguid. Nimelt sõlmisid 30.12.2010 KR, OÜ Elikante, FutureProject OÜ, K-Valve OÜ ja Transcom Grupp OÜ nõude loovutamise lepingu, mille alusel RK elukaaslane KR sai OÜ Elikante arvel maksuvabalt 320 000 eurot. Lepingus lepiti kokku, et OÜ Elikante poolt K-Valve OÜle antud laenude summas 320 000 eurot uus võlausaldaja on OÜ Elikante asemel KR, kes loovutas antud OÜ Elikante nõude K-Valve vastu 320 000 euro eest OÜ-le FutureProject. Selliselt „moondusid“ OÜ Elikante poolt K-Valve OÜ-sse antud laenud KR nõueteks, mis võõrandati 320 000 euro eest OÜle FutureProject. OÜ Elikante rahaline nõue K-Valve OÜ vastu muutus KR nõudeks ning KR sai OÜ-lt FutureProject 320 000 eurot maksuvaba tulu. RK omastas sellega OÜ Elikante vara kolmanda isiku (KR) kasuks.
30.30.12.2010 sõlmisid OÜ Elikante, FutureProject OÜ, Skarabeus Julgestusteenistus OÜ ja Transcom Grupp OÜ nõude loovutamise lepingu, mille alusel OÜ FutureProject omandas OÜ Elikante laenunõude summas 315 000 eurot võlgnik Skarabeus Julgestusteenistus OÜ vastu.
31.2012. a alguseks oli seoses Ukraina majandusolukorraga muutunud OÜ FutureProject 20%line osalus Ukraina äriühingus Agenstvo Bezopastnosti Skorpion sisuliselt väärtusetuks. RK oli turvateenuste ärist väljumas ning 30.12.2010 loovutanud OÜ-st Elikante rahalised nõuded K-Valve OÜ vastu ja Skarabeus Julgestusteenistus OÜ vastu IL kontrolli all olevale OÜ-le FutureProject, kes sisuliselt võttis RK turvaäri tegevuse korraldamise üle. Sisuliselt oli RK turvaärisse investeeritud rahalised vahendid juba teiste eespool kirjeldatud tehingute, äriühingu ja oma elukaaslase kaudu tagasi saanud või saamas, Ukrainasse tehtud investeering oli juba niikuinii väärtusetuks muutunud ning OÜ FutureProject ja seda kontrolliv IL võtsid kogu RK turvaäri üle. Seetõttu on ka loogiline, et AS-i Transcom nõukogu andis juhatusele korralduse võõrandada 1 krooni eest Ukraina turvaäriga seotud nõuded OÜ-le FutureProject, kuhu RK viljeletud turvaäriga seotud tegevus lõpuks jõudis.
32.Kirjeldatud tehingutest nähtub, et RK on AS-i Transcom taga seisva tegeliku kasusaajana otsustanud ja suunanud, kuidas enda kontrolli all olevast ühingust eri rahalisi vahendeid investeerida ning ühtlasi andnud muu hulgas AS-i Transcom nõukogu otsuse allkirjastamisega ise kostjale korralduse võõrandada 1 krooni eest ASi Transcom nõuded OÜ-le FutureProject. Seega on hagi pahauskne.
33.Hageja kahju hüvitamise nõue on oletuslik, kuna 09.01.2012 nõude loovutamise lepingu alusel loovutatud nõude tegelik väärtus pole teada ning see on tõendamata. Väidetavalt tekkinud kahju pole VÕS § 127 lg 4 alusel põhjuslikus seoses kostja käitumisega ega saanud mistahes viisil olla kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Hageja väide, et kostja võõrandas nõude 600 korda väiksema hinnaga, kui nõue väärt oli, on paljasõnaline. Nõude nominaalväärtus ei tõenda nõude tegelikku väärtust.
34.26.09.2007 investeerimislepingu alusel tehtud investeeringute ebaõnnestumise korral, nagu ka juhtus, investeering 26.09.2007 investeeringulepingu alusel OÜ-le FutureProject poolt AS-ile Transcom tagastamisele ei kuulunud. Kui RK oli turvaärist
6(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810 väljumas, siis vastavalt AS-i Transcom nõukogu korraldustele sõlmitigi 09.01.2012 nõude loovutamise leping, milles on 26.09.2007 investeerimislepingu sisu ja olemust arvestades ebaõigesti kasutatud terminit „laen“. Seda ei või VÕS § 29 lg-st 2 lähtuvalt lepingu tõlgendamisel kasutada. Olematust laenulepingust tulenevat olematut nõuet 100 euroga loovutades on objektiivselt võimatu hagejale kahju tekitada.
35.Nõukogu 05.10.2009 selgeid korraldusi arvestades polnud ega saanudki olla kostjale hagis märgitud väidetava kahju tekkimine VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 alusel ettenähtav, kuivõrd kostja ei pea tavapärast juhatuse liikme hoolsuskohustust järgides eeldama ega arvestama, et äriühingu nõukogu esimees ja suuromanik RK võtab koos nõukogu liikme AK-ga vastu majanduslikult põhjendamatuid otsuseid, seda enam, et RK ise on vahetult juhtinud turvateenuste äriprojekti, pidanud läbirääkimisi, sõlminud vastavad lepingud jne. Arvestada tuleb ka, et Ukraina turvateenuste turule OÜ FutureProject kaudu tehtud AS-i Transcom Investeeringud olid 2012. a alguseks juba selgelt perspektiivituks muutunud.
36.Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu kahju hüvitamise nõue, on põhjendamatu ka viiviste nõue. Esimese astme kohtu otsus
37.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
38.Maakohus leidis, et 09.01.2012 nõude loovutamise leping ei väljunud pigem äriühingu igapäevase majandamistegevuse raamest ning nõukogu otsus polnud selleks vajalik. Arvestades kostja välja toodud andneid 2012 majandusaasta kohta, võib eeldada, et juhatusel tuli ka igapäevases majandustegevuses opereerida summadega, mis jäid loovutatud nõude summa piiridesse. Mis puutub kostja esitatud 05.10.2009 nõukogu otsusesse, on kohus seisukohal, et see ei saanud olla aluseks 09.01.2012 nõude loovutamise lepingule ja seda olenemata sellest, kas lugeda see dokument ehtsaks või mitte. 05.10.2009 nõukogu otsuse p-s 2 otsustati võõrandada Transcom Ukraina projektiga seotud nõuded OÜ-le FutureProject hinnaga 1 kroon, 09.01.2012 nõude loovutamise lepingu järgi loovutati nõuded OÜ FutureProject vastu. 05.10.2009 nõukogu otsus võiks seega asja lahendamisel tähtsust omada üksnes üldisemas plaanis, avades hageja ja OÜ FutureProject suhteid. Kohus nõustub aga hagejaga, et nimetatud dokument tuleb asja lahendamisel kõrvale jätta, sest on alust kahelda selle ehtsuses.
39.Kohus on seisukohal, et nõude väärtuse puhul ei saa lähtuda üksnes selle lepingusse märgitud suurusest. Eelkõige võib nõude väärtuse puhul mängida rolli selle sissenõudmiseks vajalik aja- ja ressursikulu, mis nõude suurusest lahutada tuleks. Nõude väärtuse tuvastamiseks tuleb kohtul võtta seisukoht, mis oli loovutatud nõude ese. Kostja väitel oli selleks hageja ja OÜ FutureProject vahel 26.09.2007 sõlmitud investeerimislepingust tulenevad hageja väidetavad nõuded, mida tegelikult ei eksisteerinud. Hageja väitel oli nõude loovutamise aluseks laenuleping, millega hageja andis OÜ-le FutureProject laenu. Laenusuhtele viitab ühelt poolt asjaolu, et nõude loovutamise lepingus on märgitud, et loovutatakse laenusuhtest tulenev võlgnevus ning laenuintressid. Hageja on esitanud maksekorraldused, mille kohaselt tasus hageja OÜ-le FutureProject erinevaid summasid, selgitusega laen vastavalt lepingule.
40.Hageja pole kirjalikku laenulepingut esitanud ning pole välja toonud ka laenusuhtega seotud täpsemaid asjaolusid. Laenulepingu puudumise tõttu pole kohtul võimalik hinnata, kui palju ja millise tähtaja ja intressiga ning millisel eesmärgil laenu anti. Lisaks pole hageja välja toonud nõude loovutamise põhjust, mh kas nõuet prooviti esmalt sisse nõuda ning kas see ebaõnnestus. Nõuet ei loovutatud tavapäraselt nõuete sissenõudmisega tegelevale ettevõttele, mistõttu pidi selle taga olema muu põhjus, kui nõude sissenõudmisega kaasnev aja- ja ressursikulu. Hageja on nõude loovutamise
7(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810 motiivina välja toonud hageja soovi osutada teenet Skarabeus Julgestusteenistus OÜ juhile IL-le, kuid pole esile toonud elulisi asjaolusid, mis selle usutavaks muudaksid.
41.Kostja viidatud 26.09.2007 investeerimislepingus (I kd, t lk 111-112) leppisid hageja (keda esindas volikirja alusel RK) ja OÜ FutureProject (keda esindas IL) kokku, et hageja kohustub väljastama turvateenuste äriks Ukrainas vajalikud rahasummad ning OÜ FutureProject kohustub asutama või soetama turvateenuse osutamisega seotud ettevõtte või osa selles (p 1.3). Maksimaalseks investeerimismahuks lepiti kokku 1 000 000 krooni (p 1.4). OÜ FutureProject kohustus toetatud investeeringu üle andma Skorpioni Julgestusteenistuse Aktsiaseltsile või hageja poolt näidatud isikule. Lepingu p-s 3.2 märgitud kohustus anda investeering üle ei ava eriti OÜ FutureProject kohustust seoses saadud rahaga, sest sellest ei tulene investeeringu tulemusel saadava kasumi jaotamise kord ega ka konkreetselt hageja poolt lepingu alusel antava raha vahetu üleandmise kohustus. Kohus peab siiski võimalikuks, et investeeringut kajastati hageja raamatupidamises laenuna, mida mõeldi ka vaidluse all olevas nõude loovutamise lepingus. Tunnistaja IL ütlused on siinkohal veidi ebaselged: kuigi alguses kinnitas ta toimikus oleva 26.09.2007 investeerimislepingu allkirjastamist OÜ FutureProject juhatuse liikmena (II kd, t lk 189), väitis ta kohe, et ta pole alla kirjutanud mitte investeerimislepingule, vaid laenulepingule. Hiljem nentis ta siiski, et „09.01.2012 nõude loovutamise leping on 26.09.2007 laenulepinguga otseselt seotud, tegemist on sama nõudega, mis minu arvates tuleneb laenulepingust, toimikus investeerimisleping, mis müüdi ära Skarabeus Julgestusteenistusele“.
42.Hagejal tuli kostja rikkumise põhistamiseks tõendada, missuguse laenulepingu alusel tekkinud nõue loovutati ning mis oli laenulepingu täpne sisu. Hageja pole seda tõendanud. Kohtule on hageja ja OÜ FutureProject suhte kohta esitatud üksnes investeerimisleping, mille seotust nõude loovutamise lepinguga on pigem kinnitanud ka OÜ FutureProject esindaja nõude loovutamise ajal (IL). Seetõttu asub kohus seisukohale, et nõue võis olla seotud 26.09.2007 investeerimislepinguga, millega AS Transcom kohustus väljastama turvateenuse osutamiseks vajaliku raha ning OÜ FutureProject kohustus andma investeeringu üle Skorpioni Julgestusteenistuse ASile või hageja poolt näidatud isikule.
43.Hageja AS-i Transcom ainuaktsionär oli 01.01.2005 kuni 11.01.2014 OÜ Transcom Grupp. Viimase ainuosanik on RK. Ka 26.09.2007 investeerimislepingu, mille eesmärk oli turvateenuste ärisse investeerimine, on hageja esindajana allkirjastanud RK. 22.06.2009 müüs AS Transcom Grupp turvateenuste äri (so Skorpioni Julgestusteenistuse AS-i) Pristis ASile kinnitusega, et taandub ise turvaärist (lepingu p 6.3; II kd, tlk 99). Sellegipoolest võib esitatud tõendite põhjal järeldada, et RK oli pärast 2009. a Pristis AS-iga sõlmitud lepingut endiselt turvaäriga Skarabeus Julgestusteenistus OÜ (endine OÜ K-Valve, mida mh perioodil 17.03.201029.11.2012 juhtis IL) kaudu seotud. Kuigi IL on seotust kohtuistungil antud ütlustega eitanud (II kd, t lk 189), kinnitavad seda siiski IL e-kirjad RK-le ja kostjale, milles on kirjeldatud pooltevahelist koostööd turvaäri ülesehitamisel (I kd, t lk 202-209). Näiteks on IL 28.01.2010 e-kirjas välja toonud, et Tartus on investeeringute puudumise tõttu turvavõrk välja ehitamata, turvaturul on toimunud muutused ning Transcom pole kokkulepetest kinni pidanud. Lisaks on IL märkinud, et soovib Skarabeusi arendada arvestatavaks turvafirmaks, kuid teeb ettepaneku lahendada olukord investeeringute tagasimaksetega kokkuleppel selliselt, et ta jätkab ise (I kd, t lk 208). IL on 15.07.2011 e-kirjas RK-le kirjeldanud Skarabeusi majanduslikku olukorda (I kd, t lk 210). RK tihedat seotust Skarabeus Julgestusteenistuse OÜga on kinnitanud ka AS-i Transcom Grupp juhatuse liikmeks olnud MV, selgitades, et pärast Skorpioni Julgestusteenistuse ASi müüki hakkas RK koos IL-ga Skarabeusi üles
8(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810 ehitama (II kd, t lk 187). Aastatel 2012-2013 Transcom Grupi juhatuse liikmena tegutsenud tunnistaja KG kinnitas, et 2012. a otsustas RK turvaärist loobuda IL kasuks (II kd, t lk 188).
44.Eeltoodu alusel on tuvastatav, et RK-ga seotud/tema ettevõtete rahastatavat turvateenuste äri vedas IL, kes on ka vaidluse all oleva nõude loovutamise lepingu teise poole (Skarabeus Julgestusteenistus OÜ) esindaja. Seega loovutati OÜ FutureProject (kelle juhatuse liige oli loovutuslepingu sõlmimise ajal samuti IL) vastu suunatud võimalik nõue hageja ainuosanikuga seotud isikule, kellega sõlmitud taustaks olevad eelnevad kokkulepped ja nende täitmata jätmine võisid selgitada ka nõude eest makstud madalat hinda (kui eeldada, et loovutatud nõue üldse eksisteeris). See toetab kostja versiooni RK turvaärist lahkumise kohta ning sellesse tehtud investeeringutest tuleneva võimaliku nõude loovutamise kohta turvaäriga ise edasi tegeleda soovinud IL kontrollitavale ettevõttele.
45.Kuna kostja on esitanud põhistatud vastuväited, miks ei olnud nõude loovutamise lepingus märgitud nõue tegelikult laenulepingust tulenev nõue, mille väärtus on 58 848,11 eurot ning hageja pole konkreetsest laenusuhtest tuleneva nõude ja selle väärtuse kohta piisavalt tõendeid esitanud ega kostja vastuväiteid usutavalt ümber lükanud, ei saa kohus lugeda hageja tõendamiskoormist kostja rikkumise ja tekkinud kahju osas täidetuks. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
46.Menetluses esindasid kostjat kaks esindajat. Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud osaliselt. Kohus analüüsib kostja esindajate toiminguid hageja vastuväidetest lähtuvalt.
47.Esindaja Helmeri Indela Kohus ei nõustu hagejaga, et hüvitatavad pole kliendiga kohtumise kulud. Kliendiga kohtumine on üldjuhul õigusabi osutamise vältimatu osa ning eeldus edasiseks esindamiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks kohtus. Tegemist on vajaliku toiminguga. Asjaolu, et kliendiga kohtumise aeg pole kontrollitav, ei saa olla aluseks kulu väljamõistmisele, sest kohus kontrollib, et kulunud aeg oleks mõistlik. Kohus on seisukohal, et 12.01.2015 kliendiga kohtumisele ja kohtuasjaga seotud küsimuste arutamisele kulunud 2,4 h ning 05.02.2015 kliendiga kohtumisele ja tõendite ülevaatamisele kulunud 1 h on mõistlik aeg ning nende toimingutega seotud kulud kuuluvad hüvitamisele. Samuti kuulub hüvitamisele 11.08.2015 kliendikohtumisega seotud kulu (0,9 tunni eest).
48.Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et hagi õiguslik analüüs ei tohiks olla eraldi toiming, vaid peaks kuuluma hagi vastuse koostamise alla. Seaduses pole sätestatud, kuidas õigusabitoiminguid peab arvetel/spetsifikatsioonides kajastama. Hagi õiguslik analüüs on iga hagi vastuse koostamise protsessi vältimatu osa ning sellega seotud kulud kuuluvad mõistlikus ulatuses hüvitamisele. Kohus leiab, et mõistlik aeg on menetluskulude nimekirjas märgitud 3,8 h.
49.Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtupraktikas on välja kujunenud menetlusdokumendi lehekülje koostamiseks kuluva mõistliku aja pikkus (40 min kuni 1 h). Lühikese, kuid sisuka menetlusdokumendi koostamiseks võib kuluda rohkem aega, kui pika, kuid kirjeldava menetlusdokumendi kirjutamisele. Kuigi hagiavaldus polnud eriti pikk, tuli kostjal siiski selles sisalduvate väidete ümberlükkamiseks koostada põhjalik menetlusdokument, milles kirjeldatud erinevad suhted poolte ja nendega seotud isikute vahel olid suures osas asjakohased. Hagiavalduse vastuse koostamine on eelduslikult kõige mahukam menetlustoiming, sest eeldab õigusliku positsiooni väljatöötamist, tõendite kogumist, seisukohtade sõnastamist, struktureerimist, hilisemat redigeerimist ja ülevaatamist ning kohtule edastamist. Kohus leiab, et käesolevas asjas, kus vaidlust võib pidada keskmisest mõnevõrra keerukamaks ning kostjal tuli esitada arvukalt tõendeid, on menetluskulude nimekirjas märgitud 22,3 h hagiavalduse vastuse
9(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810 koostamiseks asjakohane.
50.16.09.2015 esitas kostja vastuse kohtunõudele, kus selgitas, miks ta ei saa täita kohtu nõuet esitada hageja nõukogu otsuse originaaleksemplar. Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatud dokumendi koostamisele oli 0,7 h kulutamine selgelt ebamõistlik ega pea põhjendatuks seda hageja väljapakutud 12 minuti võrra vähendada. Tegemist oli vajaliku toiminguga, mille kulu kuulub hageja poolt hüvitamisele.
51.Kohus nõustub hagejaga, et 22.09.2015 ja 17.12.2015 kohtuistungiteks ettevalmistamiseks kulunud 2,8 h ja 2,5 h on mõnevõrra ülepaisutatud. Selleks hetkeks oli õiguslik positsioon välja töötatud ning hagiavalduse vastus esitatud, samuti esitas suurema osa tõendeid just kostja, mistõttu oli ta nendega juba eelnevalt tutvunud. Kohus peab kummakski kohtuistungiks ettevalmistamise mõistlikuks ajakuluks 1,5 h (vähendades seega ajakulu kokku 2,3 h). Arvestades, et 08.01.2016 kohtuistung oli asjas juba mitmes, peab kohus selleks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks 0,75 h (vähendades seega ajakulu 0,75 h).
52.Ülejäänud osas on Helmeri Indela esindusega seotud menetluskulud vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud. Ettenähtav on ka esindaja tunnihind (100 EUR + km). Kuna kohus vähendas ajakulu 3,05 h võrra, on põhjendatud ajakulu kokku 51,85 h (54,9 – 3,05). Esindajatasule lisanduvad registripäringutega seotud kulud (kokku 26 eurot). Seega tuleb hagejal hüvitada 6222 eurot (koos käibemaksuga) + 26 eurot = 6248 eurot. Menetluskuludelt tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
53.Esindaja Aivar Pilv. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on selles kontekstis sedastanud, et asja keerukusele võib viidata vajadus tõlgendada süstemaatiliselt erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust või rakendada spetsiifilise valdkonna eriteadmisi. Praegusel juhul ei pea kohus asja sedavõrd keerukaks, et vajalik olnuks kahe esindaja olemasolu. Asja keerukus tulenes pigem asjaolude tuvastamise keerukusest, mitte õiguslikust spetsiifikast. Kostja vastuväidete aluseks olevad kõik asjaolud esitati juba hagiavalduse vastuses. Kostja teine esindaja Aivar Pilv liitus tsiviilasja menetlusega alles 17.12.2015 kohtuistungil ning tema esindustoimingud dubleerisid Helmeri Indela omi. Kohus nõustub hagejaga, et teise esindaja lisandumine ei pruukinud olla hagejale mõistlikult ettenähtav, sest asjas oli vandeadvokaat juba menetluse vältel enda seisukohad esitanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aivar Pilve esindusest tulenevad menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Apellatsioonkaebus
54.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda, mõista välja menetluskuludelt viivis, rahuldada hageja taotlus prokuratuuri teavitamiseks tõendi võltsituse kahtlusest.
55.Hageja esitas kohtule järgmised tõendid, mis tõendavad, et 09.01.2012 nõude loovutamise lepingu esemeks oli laenunõue, mille väärtus loovutamise hetkel oli 58 848,11 eurot: 09.01.2012 nõude loovutamise leping, väljavõtted 08.06.2006, 07.02.2007 ja 08.06.2007 apellandi maksekorraldustest OÜ-le FutureProject, OÜ FutureProject 2010 majandusaasta aruanne, OÜ FutureProject ja Skarabeus Julgestusteenused OÜ osaniku ja juhatuse liikme IL ütlused. Loetletud tõenditest nähtub, et 09.01.2012 nõude loovutamise lepingu esemeks oli laenulepingust tulenev nõue maksejõulise äriühingu vastu. Nõude väärtus selle loovutamise hetkel oli võrdne nõude suurusega.
10(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810
56.Kohtuotsusest jääb selgusetuks, kuidas ning millistel kaalutlustel on kohus poolte poolt kohtule esitatud tõendite pinnalt sellisele järeldusele jõudnud, et lepinguga loovutatud nõue ei ole laenulepingust tulenev nõue ja et selle väärtus oli madalam lepingus märgitust. Esiteks tuvastas kohus, et vastustaja esitas kohtule võltsitud nõukogu otsuse, teiseks ei tõenda ega viita mitte ükski poolte poolt kohtule esitatud tõend sellele, et nõude loovutamise esemeks oli tagastamise kohustuseta finantseering. Vastupidi, OÜ FutureProject ja nõude omandanud Skarabeus Julgestusteenistuse OÜ juhatuse liige ja osanik IL on tunnistajana antud ütlustega sõnaselgelt kinnitanud, et nõude loovutamise esemeks oli laenunõue, mitte tagastamatu investeering. Kolmandaks on IL seadnud kohtuistungil kahtluse alla toimiku köite lk 11 asuva väidetava investeerimislepingu koopiaga tutvudes lepingu ehtsuse. Neljandaks ei ole järeldus, et IL vedas RK-ga seotud ettevõtete rahastatavat turvateenuste äri, mis tahes viisil seotud 09.01.2012 nõude loovutamise lepinguga. Viiendaks ei ole eluliselt usutav ega loogiline, et apellant loovutas kolmandale isikule nõude, mida tegelikkuses ei eksisteeri (investeering). Kui apellant oleks tegelikkuses investeerinud OÜ FutureProject tegevust (mitte andnud laenu), ei oleks apellandil olnud OÜ FutureProject vastu nõuet, mida loovutada.
57.Maakohus on rikkunud selgituskohustust. Kohus ei ole käesoleva menetluse jooksul kordagi juhtinud apellandi tähelepanu sellele, et apellandil tuleb hagi aluse tõendamiseks täiendavalt tõendada loovutatud nõude aluseks oleva laenulepingu sisu.
58.Apellandi hinnangul ei oma nõude loovutamise põhjus vastustaja vastutuse seisukohalt vaadatuna tähendust, kuid ka juhul, kui tegemist oleks olulise küsimusega, siis selle olulisusele ei ole kohus apellandi tähelepanu käesolevas menetluses juhtinud. Apellant peab võimalikuks, et vastustaja loovutas nõude sooviga tekitada IL näol endale liitlast eesseisvates vaidlustes apellandiga.
59.Apellant leiab, et 09.01.2012 nõude loovutamise lepingut ei saa pidada apellandi igapäevaseks majandustegevuseks. Esiteks ei saa ca 60 000 euro väärtuse nõude loovutamist 100 euro vastu pidada ettevõtte majandustegevuseks, rääkimata igapäevasest majandustegevusest, sest majandustegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Teiseks on loovutamise tehingu väärtus ca 60 000 eurot ning sellise väärtusega tehinguid ei saa üleüldiselt pidada apellandi igapäevase majandustegevuse hulka kuuluvaks.
60.Kohus oleks pidanud teavitama prokuratuuri vastustaja poolt kohtule esitatud dokumendi võltsituse kahtlusest. Käesolevas menetluses on vastustaja esitanud koopia apellandi nõukogu otsusest, mis on EKEI ekspertiisi kohaselt kokku monteeritud mitmest dokumendist ehk võltsitud. Maakohus on otsuses tuvastanud, et on alust kahelda vastustaja poolt kohtule esitatud dokumendi ehtsuses. Vaatamata sellele jättis kohus, rahuldamata apellandi taotluse dokumendi võltsituse kahtlusest prokuratuuri teavitamiseks, millega rikkus TsMS § 277 lg-t 5.
Vastus apellatsioonkaebusele
61.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
62.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu kohtuotsuse muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810
63.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: - kostja oli ajavahemikul 30.10.2007-16.05.2013 hageja ainuke juhatuse liige; - kostja sõlmis 09.01.2012 hageja juhatuse liikmena nõude loovutamise lepingu Skarabeus Julgestusteenistus OÜ-ga, mille kohaselt loovutas hageja nõude summas 58 848,11 eurot OÜ FutureProject vastu Skarabeus Julgestusteenistus OÜ-le 100 euro eest.
64.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli selle tehingu tegemiseks olemas nõukogu otsus, kas selle olemasolu oli üldse vajalik ning kas ja kui suure kahju kostja hagejale selle tehinguga tekitas.
65.Hageja nõue kostja vastu on aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud ÄS § 315 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
66.Maakohus leidis õigesti, viidates Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15 p-le 13, et ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: -
juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ; aktsiaseltsile on tekkinud või tekib varaline kahju; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ; juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit.
67.Maakohus märkis õigesti, et tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
68.Hageja on kostja rikkumisena välja toonud selle, et kostja sõlmis tehingu ilma nõukogu nõusolekuta. Käesolevas asjas on 07.08.2015 EKEI uuringuaktiga tõendamist leidnud, et asjas tõendina esitatud 05.10.2009 nõukogu otsus on monteeritud. Seega ei saa seda pidada ehtsaks ning TsMS § 277 lg 1 järgi ei saa seda tõendina arvestada. Lisaks on maakohus õigesti leidnud, et 05.10.2009 nõukogu otsusest ei tulene, et kostjale oleks antud nõukogu otsusega nõusolek vaidlusaluse tehingu tegemiseks, sest see käsitleb nõuete võõrandamist OÜ-le FutureProject, mitte OÜ FutureProject suhtes olemasolevate nõuete võõrandamist kolmandale isikule.
69.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusaluse tehingu tegemiseks polnud nõukogu otsust vaja. Maakohus on põhjendanud oma seisukohta sellega, et äriühingul tuli igapäevases majandustegevuses opereerida summadega, mis jäid loovutatud nõude summa piiridesse, arvestades hageja 2012.a majandusaasta andmeid varade suuruse ja kasumi kohta. Kuna teatud tehingu lugemine või mittelugemine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaks tehinguks sõltub suurel määral konkreetse äriühingu majanduslikust seisundist, siis on ringkonnakohtu arvates maakohtu seisukoht põhjendatud. Asjaolu, kas tehing on tehtud majanduslikult kõige otstarbekamalt, on juhatuse liikme hoolsuskohustuse järgimise hindamise küsimus, mitte nõukogu otsuse vajaduse küsimus.
12(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810
70.Juhatuse liikme poolt tehtava tehingu majandusliku otstarbekuse hindamisel on olulise tähendusega tehinguga saadud vastusoorituse väärtus, mille kaudu on võimalik tuvastada, kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks. Kuigi nõude loovutamise lepingu järgi loovutas hageja 58 848,11 euro suuruse nõude 100 euro eest, on poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal oli OÜ FutureProject vastu nõude loovutamise lepingus märgitud nõue. Kostja on menetluses väitnud, et laenulepingut hageja ja OÜ FutureProject vahel sõlmitud ei olnud. Nende vahel oli 26.09.2007 sõlmitud investeerimisleping (I kd, tlk 111-112), millest hagejal OÜ FutureProjekt vastu nõuet ei tulenenud, kuid siiski kajastati nimetatud investeerimislepinguga üle antud rahasummad raamatupidamises laenuna.
71.Maakohus leidis, et tunnistajana üle kuulatud IL ütlused, kes oli nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal nii OÜ FutureProject, kui ka Skarabeus Julgestusteenistuse OÜ juhatuse liige, on ebaselged. Ringkonnakohus leiab siiski, et tunnistaja ütlustest nähtub pigem see, et nõude loovutamise leping on seotud investeerimislepinguga. Nimelt on tunnistaja IL kinnitanud, et lepingu selliste summadega, nagu investeerimislepingus märgitud, on ta alla kirjutanud. Asjas ei ole hageja laenulepingut investeerimislepingus märgitud summadega esitanud, kuigi kostja vaidlustas laenulepingu olemasolu. Hageja ei ole ka teistsuguste summadega laenulepingut esitanud. Tunnistaja IL on lisaks sõnaselgelt andnud ütlusi selle kohta, et investeerimisleping ja nõude loovutamise leping on seotud, sest tunnistaja ütluste kohaselt „26.09.2007 investeerimislepingu (I kd, tlk 111) seose kohta 09.01.2012 lepinguga – 09.01.2012 nõude loovutamise leping on 26.09.2007 laenulepinguga otseselt seotud, tegemist on sama nõudega, mis minu arvates tuleneb laenulepingust, toimikus investeerimisleping, mis müüdi ära Skarabeus Julgestusteenistusele“. Seega seostab tunnistaja otseselt investeerimislepingut nõude loovutamise lepinguga. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et tema arvates allkirjastati laenuleping, kuid asjas ei ole ühtegi kirjalikku laenulepingut esitatud. Asja materjalidele lisatud investeerimislepingu tingimused laenulepingu olemasolu poolte vahel ei kinnita.
72.Õige on hageja poolt esile toodu, et laenulepingu tõendamiseks on ta esitanud 3 maksekorraldust, laenulepingule viitab ka nõude loovutamise leping, kuid ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud kõiki tõendeid kogumis hinnates, et laenulepingu olemasolu ning seega ka laenulepingust tuleneva nõude olemasolu ei ole veenvalt tõendatud. Sellele viitab ka see, et maksekorraldustega üle kantud summad jäävad investeerimislepingus nimetatud investeeritava summa piiresse, kuid maksekorraldustes märgitud ülekantud summade suurus ei ole sama nõude loovutamise lepingus märgitud nõude väärtusega.
73.Kuigi kostja väited vaidlusaluse lepingu sõlmimise asjaolude kohta (sooviti korrastada raamatupidamist, et ei oleks kajastatud alusetuid nõudeid) ei ole kohtu arvates veenvalt põhjendatud, puudub pooltel käesolevas asjas vaidlus tõendamiskoormise jaotuse kohta. Hageja tõendada oli kostja poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumine, kahju tekitamine ja põhjusliku seose olemasolu nende vahel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendatud ei ole kostja poolt kohustuse rikkumine hageja juhatuse liikmena ning kuna nõude loovutamise lepingus märgitud hageja nõue OÜ FutureProject vastu jäi tõendamata, siis ei ole tõendatud ka kahju tekitamine hagejale. Eeltoodu tõttu ei saa tuvastada ka põhjusliku seose olemasolu.
74.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole menetluse jooksul kordagi juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal tuleb täiendavalt tõendada loovutatud nõude aluseks oleva laenulepingu sisu. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, tuginedes sellele, et kostja loovutas laenulepingust tuleneva nõude selle väärtusest tunduvalt madalama hinnaga. Kostja
13(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810 väitis menetluses, et hageja ja OÜ FutureProject sõlmisid investeerimislepingu, kuid raamatupidamises kajastusid investeeritud rahasummad laenuna OÜ-le FutureProject. Kostja seisukoha järgi ei saanud tegemist olla laenuga, kuna hageja ja OÜ FutureProject vahel 26.09.2007 sõlmitud investeerimislepingu p 3.2. kohaselt ei kuulunud hageja poolt investeeritud raha tagastamisele, vaid OÜ FutureProjekt kohustus tehtud investeeringu üle andma Skorpioni Julgestusteenistuse AS-ile või hageja poolt näidatud isikule. Eeltoodust tulenevalt vaidles kostja vastu hageja väidetele selle kohta, et hageja andis OÜ-le FutureProject laenu. 22.09.2015 istungil (II kd, tlk 124) jäi kostja oma kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde ning tõi esile, et hageja ei ole laenulepingut esitanud. Seega olid pooltele vastaspoole seisukohad teada. Kuna hageja kohustus oli tõendada kostja kohustuste rikkumist ning nõude loovutamise lepingu sõlmimisega hagejale kahju tekitamist, siis oli hageja tõendada, et laenuleping sõlmiti või juhul, kui tuvastamist leiab, et laenulepingut ei sõlmitud, siis oli hagejal investeerimislepingust tulenev nõue OÜ FutureProject vastu, mida vaidlusaluses nõude loovutamise lepingus nimetati laenulepinguks. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, nagu oli ka käesolevas menetluses, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses, milliseid tõendeid tuleb esitada. Oluline on asjas ka see, et hagejat esindas maakohtu menetluses kaks advokaati. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohus osutab, et kohus ei pea juba eelmenetluse käigus võtma seisukohta, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4). Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1). Seega on hageja etteheited, et maakohus jättis hagejale selgitamata vajadust esitada täiendavaid tõendeid, põhjendamatud.
75.Mis puudutab kostja vastuses esitatud erinevate isikute vahel sõlmitud lepingute (näiteks aktsiate optsioonileping, müügilepingud jne) seotust käesoleva vaidlusega, siis nendega soovis kostja tõendada nõude loovutuse põhjendatust, tuues esile, et tegelikult soovis hageja ainuaktsionäri ainuosanik koondada tema turvaäriga seotud nõuded OÜ-sse FutureProject (I, kd tlk 55 p 2.18). Käesolevas asjas ei ole aga vaidlusalusest tehingust tulenev nõue loovutatud OÜ-le FutureProject, vaid nõue OÜ FutureProject vastu on loovutatud Skarabeus Julgestusteenistuse AS-ile. Sellest tulenevalt ei tõenda hagi vastuses (I kd, tlk 50-55) esitatud erinevate tehingute vahelised seosed seda, miks oli põhjendatud nõude loovutamine Scarabeus Julgestusteenistuse OÜ-le.
76.AS Transcom esitas taotluse prokuratuuri teavitamiseks KL 09.02.2015 menetlusdokumendi lisaks 6 oleva 05.10.2009 kuupäeva kandva AS Transcom nõukogu otsuse võltsituse kahtlusest. Käesolevas asjas leidis kohus, et EKEI uuringuaktiga on tõendatud, et nimetatud nõukogu otsus ei ole ehtne. Seega tuleb
14(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810 TsMS § 277 lg 5 teise lause kohaselt teavitada dokumendi võltsituse kahtlusest prokuratuuri. Menetluskulude jaotus
77.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
78.Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud apellant konkreetselt maakohtu määratud menetluskulude rahalist suurust. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ning seetõttu on maakohtu poolt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud.
79.Kostjat esindas apellatsioonimenetluses 2 esindajat. Vandeadvokaat Aivar Pilve menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad menetluskulud 932,40 eurot, millele lisandub kohtuistungi aeg 15 minutit tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks. Õigusabi osutamise spetsifikatsiooni kohaselt kulus esindajal 09.05.2016 46 minutit hageja apellatsioonkaebusega tutvumisele, 10.05.2016 35 minutit apellatsioonkaebuse motiivide hindamisele ja seisukohtade kujundamisele, 11.05.2016 1,37 tundi apellatsioonkaebuse koostamisele – kaebuse täiendamisele ja täpsustamisele, 02.06.2016 2,5 tundi istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Vandeadvokaat Helmeri Indela menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud 1 680 eurot, millele lisandub 3,3 tundi, tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks. Menetluskulude spetsifikatsiooni kohaselt kulus esindajal 14.03.2016 0,7 tundi maakohtu otsusega tutvumisele ja otsuse analüüsile, 05.05.2016 6,8 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, 06.05.2016 6,5 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele,
tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 1,3 tundi kohtuistungil osalemiseks.
80.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes ning hindamisel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
81.Käesolevas asjas esindas kostjat menetluses kaks advokaati. Riigikohus on asjas nr 32-1-112-09 p-s 17 väljendanud arvamust, et kohtutel on kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramisel seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Riigikohtu hinnangu kohaselt ei muuda tsiviilasja iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Samas lahendis asus Riigikohus seisukohale, et teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud.
82.Ringkonnakohtu arvates ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis õigustaksid kostjale kahe lepingulise esindaja kulu väljamõistmist.
15(16)
Tsiviilasi nr 2-14-62810
83.Kostjate esindajate tunnitasu suuruseks on nimetatud 100 eurot, millele lisandub käibemaks ja 140 eurot millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et mõistlikuks tunnitasu suuruseks käesolevas asjas on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Ka riigikohus on väljendanud arvamust, et mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt RKTKo nr 3-2-1-115-14, p 14).
84.Arvestades asja mahtu ja keerukust ning koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja esindaja kulusid järgmiselt: 1 tund maakohtu otsusega tutvumine, analüüs ja seisukohtade kujundamine, kostja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine kokku 2 tundi. Ringkonnakohus osutab, et kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat A.Pilve poolt esitatud menetluskulude nimekirjas sisaldub ka kirje selle kohta, nagu oleks esindajal kulunud aeg apellatsioonkaebuse koostamisele, kuid kostja käesolevas asjas apellatsioonkaebust ei esitanud. Eeltoodu alusel on põhjendatud ajakuluks kostja esindamisel 8 tundi ning kokku on põhjendatud tasu suurus (8x144) 1 152 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.