Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

2012. a alguses see juba ilmne ning kostja loovutas XXXXnõude seetõttu, et tekitada endale liitlane XXXXX juhatuse liikme XXXXXnäol. Kostja on esitanud suvaliselt faktiväiteid, kuid neist ei selgu, kuidas need nõude loovutamist selgitavad. Kostja väited XXXXXturvaärist väljumise ja sinna sisenemise kohta ei annaks ka tõelevastavuse korral alust hagi rahuldamata jätmiseks. Sellisel juhul loovutas kostja nõude XXXXX mitte XXXXXi, vaid XXXXXhuvidest lähtuvalt ning järelikult tunnistab kostja ise vastuses tema juhitud äriühingu huvide kahjustamist. Kostja on ekslikult lähtunud arusaamast, et äriühingu juhatusel on õigus nõukogu korraldusel teha äriühingut kahjustavaid tehinguid. 05.10.2009 väidetav ASi XXXXX nõukogu otsus ei ole ehtne ning see pole seostatav nõude loovutamisega XXXXXle. Otsus on võltsitud. Seda pole hageja raamatupidamises. Otsuse koopialt nähtub, justkui oleks otsuses sisalduv lause „Otsuse poolt hääletasid mõlemad nõukogu liikmed. Eriarvamused puuduvad“ trükitud XXXXXallkirja peale. Kostja on ka varasemalt esitanud kohtule dokumente, mis pole ehtsad. Hageja pole mitte kunagi läbi rääkinud ega kokku leppinud OÜga XXXXX kostja poolt kohtule esitatud 05.10.2009 otsuse sisus. Kostja küll pöördus hagejale teadaolevalt hageja nimel 2012. a jaanuaris XXXXX poole hagi aluseks oleva nõude loovutamise ettepanekuga, kuid enne seda (sh 2009. a) ning nõude loovutamisest OÜle XXXXX hageja OÜga XXXXX ega XXXXXga läbi rääkinud ei ole. Seetõttu pole 05.10.2009 otsuse sisu ka eluliselt usutav, sest miks peaks nõukogu vastu võtma nõude loovutamise otsuse, kui nõude loovutamises ei ole tehingu teise osapoolega läbi räägitud. Samuti pole eluliselt usutav, et 2009. a vastu võetud otsust asutakse täitma aastal 2012. Nõukogu 05.10.2009 otsus pole mis tahes viisil seostatav 09.01.2012 nõude loovutamise lepinguga. Hageja on nõude loovutamise lepinguga loovutanud nõuded XXXXXle, mitte OÜle XXXXX. Lisaks pole 09.01.2012 loovutatud XXXXXle 26.09.2007 investeerimislepingust tulenevaid nõudeid, vaid nõue, mis tulenes hageja poolt OÜle XXXXX 2006-2007 antud laenust ja laenuintressidest. Seejuures tehti kõik laenu väljamaksed XXXXXi poolt OÜle XXXXX enne 26.09.2007 investeerimislepingu sõlmimist. Loovutamise lepingus on selgelt loovutatud laenunõue, mitte investeerimislepingust tulenev nõue. Tõendamata on kostja väide, mille kohaselt soetas OÜ XXXXX 26.09.2007 investeerimislepingu alusel 20%lise osaluse Ukraina äriühingus XXXXX. Samuti puudub mistahes seos OÜ XXXXX poolse väidetava osaluse omandamisel Ukraina äriühingus ning kostja poolt hageja nimel XXXXXga sõlmitud nõude loovutamise lepingul. Kostja pole tõendanud vastuse lisaks nr 12 oleva aktsiate müügilepingu projektiga väidetava müügilepingu tingimusi. Tegemist on allkirjastamata lepingu projektiga, mis on projekti kohaselt sõlmitud 12.01.2015, kuid kostja väitel sõlmiti leping 22.06.2009. Samuti puudub mistahes seos OÜ XXXXX poolt XXXXXASi aktsiate müümisel ning hagi aluseks oleva nõude loovutamise lepingu sõlmimisel. Tõendamata on kostja väide, et XXXXXomandas nn kontrolli OÜ XXXXX üle. Hagejale teadaolevalt selliseid optsioonilepinguid sõlmitud ei ole. Samuti pole loogiline ega eluliselt usutav kostja väide, et optsioonilepingute sõlmimine oli aluseks 05.10.2009 hageja nõukogu otsuse vastuvõtmisele. Puudub seos OÜ XXXXX ja XXXXXOÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingul ning hagi aluseks oleval nõude loovutamise lepingul. Tõendamata ja vale on kostja väide, et OÜ XXXXX ja XXXXXvahelise lepingu eesmärk oli varjata teisi samal ajal sõlmitud lepinguid. Kohtule on esitatud lepingute allkirjastamata projektid. Selliseid nõude loovutamise lepinguid ei sõlmitud. Lisaks polnud XXXXXOÜ XXXXXfaktilise kontrolli all.

Kostja poolt kohtule esitatud e-kirjad ei tõenda, et XXXXXoleks turvaäri kontrollinud. Neist nähtub, et XXXXXl oli probleeme enda igapäevategevuse rahastamisega. Vastuolulised on kostja väited, mille kohaselt andis hageja nõukogu hageja juhatusele korralduse võõrandada 1 krooni eest Ukraina turvaäriga seotud nõuded OÜle XXXXX, sest 2012. a alguses oli turvateenuse pakkumine Ukrainas muutunud majanduslikult ebaotstarbekaks. Väidetav hageja nõukogu otsus võeti vastu 2009. a, mitte 2012. a. Loovutatud nõue polnud väärtusetu. Nõude loovutamise lepingu ese oli hageja poolt OÜle XXXXX 08.06.2006 kuni 08.06.2007 antud laenu tagastamise nõue, millele lisandusid intressid. Hageja taotleb kostjalt ÄS § 315 lg 2 alusel välja mõista hagejale tekitatud kahju summas 58 748,11 eurot ning hagi esitamise ajaks (18.12.2014) sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras viivis 1 310 eurot. Viivise arvutamise algusajaks on 10.09.2014, sest siis teatas hageja kostjale enda viivisenõudest. Lisaks taotleb hageja välja mõista põhivõlalt arvestatud seadusjärgses määras viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina tasumata põhinõudest.

Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja oli hageja juhatuse liige ajavahemikul 30.10.2007 kuni 16.05.2013. Sel ajal polnud hagejal kostja tegevuse suhtes ühtegi etteheidet ega saanudki olla, sest kostja seadis hageja juhatuse liikmena tegutsedes hageja huvid alati kõrgemale enda ja kolmanda isiku huvidest. Hageja, ASi XXXXX ainuaktsionär oli ajavahemikul 01.01.2005 kuni 11.01.2014 OÜ XXXXX ning pärast seda XXXXX Invest OÜ. OÜ XXXXX ainuosanik on XXXX. XXXXX OÜ on 13.11.2014 asutanud XXXXX OÜ, mis on alates 11.01.2014 hageja ainuaktsionär. Seega on hageja äritegevuse tegelik kasusaaja XXXX. Kostja ja XXXXXsuhted halvenesid 2013. a kevadel, kui XXXXXkontrolli ja valitseva mõju all olevad teised äriühingud (AS XXXX, AS XXXX) hakkasid pankrotistuma ning XXXXXsuhtes algatati kriminaalmenetlusi. Kostja lahkus hageja juhatusest 2013. a, sest kostja polnud nõus vastu tulema XXXXXja tema advokaatide soovile vormistada ja allkirjastada tagantjärgi (ehk sisuliselt võltsida) eri dokumente, mida XXXXXja tema kontrolli all olevad äriühingud oleksid saanud oma õiguste ja huvide kaitseks eri menetlustes kasutada. Pärast kostja lahkumist hageja juhatusest on XXXXXasunud otsima mistahes formaalseid võimalusi esitada kohtutele kostja vastu eri rahalisi nõudeid. Kostja ei ole XXXXOÜga (endine XXXXOÜ) 09.01.2012 nõude loovutamise lepingu sõlmimisel juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Esiteks polnud nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ASi XXXXX nõukogu nõusolek vajalik. Lepingu sõlmimine ei välju ÄS § 317 lg 1 alusel igapäevasest majandustegevusest, sest see ei kuulu ühegi ÄS § 317 lg 1 alapunktides nimetatud juhtumi alla. Ka ajavahemikul 28.12.2009 kuni 03.02.2014 kehtinud ASi XXXXX põhikirjast ei nähtu, et 09.01.2012 lepingu sõlmimiseks oleks olnud vajalik nõukogu nõusolek. AS XXXXX tegeles sisuliselt XXXXhaldamisega ning sellise väidetava hinnaga tehingu tegemises polnud hageja jaoks midagi erandlikku. See nähtub hageja 2012. a majandusaasta aruandest, kust selgub, et hagejale kuuluvate varade koguväärtus on 37 931 359 eurot ning vastava majandusaasta kasum 2 545 071 eurot. Sellise käibe- ja kasuminumbrite juures pole tõsiselt võetavad hageja väited, et loovutamise lepingu sõlmimine väljus igapäevasest majandustegevusest. Kostja on antud lepingu sõlmimisel ÄS § 306 lg 2 alusel lähtunud ASi XXXXX nõukogu seaduslikust korraldusest – 05.10.2009 otsusest, mille kohaselt otsustas hageja nõukogu: 1) seoses

22.06.2009 XXXXAktsiaseltsi aktsiate müügiga ASile XXXX ja 05.10.2009 osa optsioonilepingule koondada turvateenuste äritegevus Venemaal ja Ukrainas OÜsse XXXX; 2) võõrandada ASi XXXXX Ukraina projektiga seotud nõuded OÜle XXXXX hinnaga üks kroon. Otsuse poolt hääletasid mõlemad koosolekust osa võtnud nõukogu liikmed, so XXXXXja XXXX. Seega ei saa väita, et kostja oleks loovutamislepingu sõlmimisel rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Aktsiaseltsi nõukogul on õigus otsustada, millistel tingimustel äriühingu vara võõrandada. Nõuded loovutati siiski mitte 1 krooni, vaid 100 euro eest, st kõrgema hinnaga ja hagejale kasulikumalt kui nõukogu sätestatu. Kui hageja leiab, et nõude võõrandamisega tekitati hagejale kahju, tulnuks hagejal ÄS § 327 lg 2 alusel esitada hagi nõukogu liikmete vastu. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu. 09.01.2012 nõude loovutamise lepingul oli oma majanduslik sisu ja eesmärk, mille töötas välja ja millest oli teadlik XXXX. See leping oli vaid üks paljudest, mille eesmärgiks oli XXXXX turvateenuste äriplaani elluviimine ning hiljem antud äriplaaniga seotud tegevuse lõpetamine. AS XXXXX, keda esindas XXXX, ja OÜ XXXXX, keda esindas XXXX(praeguse nimega XXXX), sõlmisid 26.09.2007 investeerimislepingu, mille eesmärk oli ASi XXXXX poolt 1 000 000 krooni investeerimine turvateenuste ärisse Ukrainas. Lepingu p 1.3 alusel kohustus AS XXXXX väljastama investeerimiseks vajalikud rahasummad ning OÜ XXXXX kohustus asutama või soetama turvateenuste osutamisega seotud ettevõtte või osa sellest. Lepingu p-s 1.4 leppisid pooled kokku, et maksimaalne investeerimismaht on 1 000 000 krooni. Lepingu p 3.2 alusel kohustus OÜ XXXXX ASi XXXXX poolt tehtud investeeringu üle andma XXXXXASile või ASi XXXXX näidatud isikule. AS XXXXX omas 26.09.2007 investeerimislepingu sõlmimise ajal 92,5% XXXXASi aktsiatest ning 7,5% aktsiatest omas XXXX (end nimega XXXX). OÜ XXXXX soetas 26.09.2007 investeeringulepingu alusel 20%lise osaluse turvateenuste osutamisega tegelevas Ukraina äriühingus XXXXX Skorpion. AS XXXXX kajastas 26.09.2007 investeeringulepingu alusel OÜ XXXXX kaudu Ukraina turvaärisse investeeringuid laenuna XXXXX OÜle, kuigi investeeringulepingu p 3.2 kohaselt ei kuulunud ASi XXXXX investeeritud raha tagastamisele. AS XXXXX võõrandas 2009. a kevade-suve hakul kontsernisisese tehinguga talle kuuluvad 80% XXXXASi aktsiatest OÜle XXXXX , mis oli ASi XXXXX emaühing. OÜ XXXXX võõrandas 22.06.2009 100% Skorpion Julgestusteenistuse ASi aktsiatest turvateenuseid osutavale ASile XXXX. OÜ XXXXX ainuosanik ja juhatuse liige oli XXXX. 22.06.2009 müügilepingu p 6 kohaselt kohustus aktsiate müüja OÜ XXXXX tagama, et OÜ XXXXX ega viimasega seotud aktsionärid (sh XXXX) ei asuta ega omanda 5 aasta jooksul ettevõtteid, mis konkureeriksid ASiga XXXX, XXXXASiga ega viimase tütarühinguga XXXXkonkurentide töös. Seda kokkulepet tagas 1 000 000 krooni suurune leppetrahv. XXXXXei soovinud siiski turvaärist lahkuda. Hoidmaks konkurentsikeelust kõrvale, otsustas XXXXXtegutseda varjatult. Seega sõlmiti edaspidi hageja nõukogu esimehe XXXXXnäpunäidete järgi tehingud, millega XXXXXturvaärisse naasis. XXXXXomandas 05.10.2009 läbi oma lähikondse (äia) XXXXkontrolli all oleva äriühingu OÜ XXXXX kontrolli turvateenuseid osutava ettevõtte OÜ XXXXüle. Selleks sõlmis OÜ XXXXX XXXXXjuhtnööride kohaselt 05.10.2009 Elina Leppojaga osa optsioonilepingu OÜs XXXX58%lise osaluse omandamiseks. Ühtlasi lepiti 05.10.2009 optsioonilepingus kokku ka täiendavas 10%lises XXXXosa optsioonis. XXXXsõlmis veel analoogilisi optsioonilepinguid. XXXXXkohustus läbi OÜ XXXXX (mille ainuosanik ja juhatuse liige ta oli) finantseerima OÜ XXXXarenguväljaminekuid summas kuni 5 000 000 krooni. Seejärel otsustas ASi XXXXX nõukogu 05.10.2009 võtta vastu otsuse, et seoses 22.06.2009 XXXXASi aktsiate müügiga ASile XXXX ja 05.10.2009 osa optsioonilepingule tuleb koondada turvateenuste äritegevus Venemaal

ja Ukrainas OÜ-sse XXXX. Selleks otsustas ASi XXXXX nõukogu võõrandada ASi XXXXX Ukraina projektiga seotud nõuded OÜle XXXXX (mis oli samuti XXXXkontrolli all) hinnaga 1 kroon. XXXXXotsustas 2010. a lõpus turvaärist loobuda. OÜ XXXXX juriidiline nõustaja töötas välja lepingu, mille alusel XXXXXoleks saanud OÜ XXXXX kaudu maksuvabalt tagasi kõik turvaärisse investeeritud rahasummad. Maksukohustuse varjamiseks sõlmisid OÜ XXXXX ja XXXXXisiklik „puukfirma“ XXXXXOÜ 30.12.2010 nõude loovutamise lepingu, mille alusel OÜ XXXXX loovutas kõik on rahalised nõuded OÜ XXXXvastu XXXXXOÜle. See oli näilik tehing, millega sooviti varjata muid samal ajal sõlmitud tehinguid. Nimelt sõlmisid 30.12.2010 XXXX, OÜ XXXXX, XXXXX OÜ, XXXXOÜ ja XXXXX OÜ nõude loovutamise lepingu, mille alusel XXXXXelukaaslane XXXX sai OÜ XXXXX arvel maksuvabalt 320 000 eurot. Lepingus lepiti kokku, et OÜ XXXXX poolt XXXXOÜle antud laenude summas 320 000 eurot uus võlausaldaja on OÜ XXXXX asemel XXXX, kes loovutas antud OÜ XXXXX nõude XXXXvastu 320 000 euro eest OÜle XXXXX. Selliselt „moondusid“ OÜ XXXXX poolt XXXXOÜsse antud laenud XXXXi nõueteks, mis võõrandati 320 000 euro eest OÜle XXXXX. OÜ XXXXX rahaline nõue XXXXOÜ vastu muutus XXXXnõudeks ning XXXX sai OÜlt XXXXX 320 000 eurot maksuvaba tulu. XXXXXomastas sellega OÜ XXXXX vara kolmanda isiku ( XXXXi) kasuks. 30.12.2010 sõlmisid OÜ XXXXX, XXXXX OÜ, XXXXXOÜ ja XXXXX OÜ nõude loovutamise lepingu, mille alusel OÜ XXXXX omandas OÜ XXXXX laenunõude summas 315 000 eurot võlgnik XXXXXvastu. 2012. a alguseks oli seoses Ukraina majandusolukorraga muutunud OÜ XXXXX 20%line osalus Ukraina äriühingus XXXXX Skorpion sisuliselt väärtusetuks. XXXXXoli turvateenuste ärist väljumas ning 30.12.2010 loovutanud OÜst XXXXX rahalised nõuded XXXXOÜ vastu ja XXXXXOÜ vastu XXXXkontrolli all olevale OÜle XXXXX, kes sisuliselt võttis XXXXXturvaäri tegevuse korraldamise üle. Sisuliselt oli XXXXXturvaärisse investeeritud rahalised vahendid juba teiste eespool kirjeldatud tehingute, äriühingu ja oma elukaaslase kaudu tagasi saanud või saamas, Ukrainasse tehtud investeering oli juba niikuinii väärtusetuks muutunud ning OÜ XXXXX ja seda kontrolliv XXXXvõtsid kogu XXXXXturvaäri üle. Seetõttu on ka loogiline, et ASi XXXXX nõukogu andis juhatusele korralduse võõrandada 1 krooni eest Ukraina turvaäriga seotud nõuded OÜ-le XXXXX, kuhu XXXXXviljeletud turvaäriga seotud tegevus lõpuks jõudis. Kirjeldatud tehingutest nähtub, et XXXXXon ASi XXXXX taga seisva tegeliku kasusaajana otsustanud ja suunanud, kuidas enda kontrolli all olevast ühingust eri rahalisi vahendeid investeerida ning ühtlasi andnud muu hulgas ASi XXXXX nõukogu otsuse allkirjastamisega ise kostjale korralduse võõrandada 1 krooni eest ASi XXXXX nõuded OÜle XXXXX. Seega on hagi pahauskne. Hageja kahju hüvitamise nõue on oletuslik, kuna 09.01.2012 nõude loovutamise lepingu alusel loovutatud nõude tegelik väärtus pole teada ning see on tõendamata. Väidetavalt tekkinud kahju pole VÕS § 127 lg 4 alusel põhjuslikus seoses kostja käitumisega ega saanud mistahes viisil olla kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Hageja väide, et kostja võõrandas nõude 600 korda väiksema hinnaga, kui nõue väärt oli, on paljasõnaline. Nõude nominaalväärtus ei tõenda nõude tegelikku väärtust. 26.09.2007 investeerimislepingu alusel tehtud investeeringute ebaõnnestumise korral, nagu ka juhtus, investeering 26.09.2007 investeeringulepingu alusel OÜ-le XXXXX poolt ASile XXXXX tagastamisele ei kuulunud. Kui XXXXXoli turvaärist väljumas, siis vastavalt ASi XXXXX nõukogu korraldustele sõlmitigi 09.01.2012 nõude loovutamise leping, milles on 26.09.2007 investeerimislepingu sisu ja olemust arvestades ebaõigesti kasutatud terminit „laen“. Seda ei või

VÕS § 29 lg-st 2 lähtuvalt lepingu tõlgendamisel kasutada. Olematust laenulepingust tulenevat olematut nõuet 100 euroga loovutades on objektiivselt võimatu hagejale kahju tekitada. Nõukogu 05.10.2009 selgeid korraldusi arvestades polnud ega saanudki olla kostjale hagis märgitud väidetava kahju tekkimine VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 alusel ettenähtav, kuivõrd kostja ei pea tavapärast juhatuse liikme hoolsuskohustust järgides eeldama ega arvestama, et äriühingu nõukogu esimees ja suuromanik XXXXXvõtab koos nõukogu liikme Andres Kilgiga vastu majanduslikult põhjendamatuid otsuseid, seda enam, et XXXXXise on vahetult juhtinud turvateenuste äriprojekti, pidanud läbirääkimisi, sõlminud vastavad lepingud jne. Arvestada tuleb ka, et Ukraina turvateenuste turule OÜ XXXXX kaudu tehtud ASi XXXXX Investeeringud olid 2012. a alguseks juba selgelt perspektiivituks muutunud. Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu kahju hüvitamise nõue, on põhjendamatu ka viiviste nõue.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud seisukohtade, kirjalike tõendite ja tunnistajate ütlustega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue kostja vastu on aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. ÄS § 315 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi; 2) aktsiaseltsile on tekkinud või tekib varaline kahju; 3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos; 4) juhatuse liige vastutab oma kohustuse rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Riigikohus on selgitanud, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on aktsiaseltsile tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-38-15, p 13). Juhatuse liikme kohustuse rikkumisena heidab hageja kostjale ette majanduslikult ebaotstarbeka nõude loovutamise lepingu sõlmimist. AS XXXXX, mida esindas juhatuse liikmena XXXXX, ning XXXXXOÜ, mida esindas XXXX(XXXX), sõlmisid 09.01.2012 nõude loovutamise lepingu, mille p 1.1 kohaselt loovutas AS XXXXX OÜle XXXX (ilmselt mõeldud OÜd XXXXX) antud laenu ja laenuintressid (kokku 58 848,11 eurot) XXXXXOÜle (I kd, t lk 8). Lepingu p 3.1 kohaselt oli loovutatava nõude hind 100 eurot. ÄS § 317 lg 1 sätestab, et nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Näidisloetelu tehingutest, mis väljuvad igapäevasest majandamistegevusest, on: osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes, tütarettevõtja asutamine või lõpetamine, ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine, kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine, välisfiliaalide asutamine ja sulgemine, investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summat, laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summat, laenude ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. Riigikohus on märkinud, et juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks on see, kui juhatuse liige teeb tehingu ilma nõukogu või üldkoosoleku nõusolekuta, kui selline nõusolek on vajalik (3-2-1-20-14, p 12).

Kohus on seisukohal, et pigem ei väljunud 09.01.2012 lepinguga nõude loovutamine äriühingu igapäevase majandamistegevuse raamest ning nõukogu otsus polnud selleks vajalik. Eelmises lõigus toodud näidisloetelus on ettevõtte struktuuri, edasist toimimist ja majanduslikku olukorda enam mõjutavad toimingud kui nõude loovutamine. Näidisloetelu seob tehingute tegemise ka majandusaastaks ettenähtud kulutuste summaga. Arvestades kostja väljatoodud andmeid 2012. a majandusaasta kohta (hageja varade koguväärtus oli 37 931 359 eurot ning kasum 2 545 071 eurot), võib eeldada, et juhatusel tuli ka igapäevases majandustegevuses o XXXXerida summadega, mis jäid loovutatud nõude summa piiresse. Juhatuse kohustus on aktsiaseltsi juhtida ning juhtimine võib hõlmata ka äriühingu nõuete sissenõudmise perspektiivi hindamist ja nende loovutamist, ning selleks pole iga kord vaja nõukogu nõusolekut. Mis puutub kostja esitatud 05.10.2009 nõukogu otsusesse (I kd, t lk 106), on kohus seisukohal, et see ei saanud olla aluseks 09.01.2012 nõude loovutamise lepingule, ja seda olenemata sellest, kas lugeda see dokument ehtsaks või mitte. 05.10.2009 nõukogu otsuse p-s 2 otsustati võõrandada ASi XXXXX Ukraina projektiga seotud nõuded OÜle XXXXX hinnaga 1 kroon. Seega otsustati nõuded võõrandada grammatiliselt selgelt OÜle XXXXX. Ca 2,5 aastat hiljem sõlmitud 09.01.2012 nõude loovutamise lepinguga loovutati aga nõuded OÜ XXXXX vastu XXXXXOÜle. Seega ei ühti nõukogu otsuses ja loovutamise lepingus märgitud loovutuse saaja. 05.10.2009 nõukogu otsus võiks seega asja lahendamisel tähtsust omada üksnes üldisemas plaanis, avades hageja ja OÜ XXXXX suhteid. Kohus nõustub aga hagejaga, et nimetatud dokument tuleb asja lahendamisel kõrvale jätta, sest on alust kahelda selle ehtsuses. Hageja esitatud EKEI uuringuakti (II kd, t lk 55-58) kohaselt on XXXXX ASi otsus kokku monteeritud vähemalt kahest erinevast dokumendist. Tegemist on riikliku kohtuekspertiisiinstituudi uuringuaktiga (TsMS § 272 lg 1 mõistes dokumentaalne tõend), mis on tugev tõend dokumendi kokkumonteerimise kohta, ning mille ümberlükkamiseks oleks üldjuhul vaja ekspertiisi. Kuigi kohus nõustub kostjaga, et uuringuaktis pole väga põhjalikult selgitatud, kuidas sellisele tulemusele jõuti, pole kostja ka ise ekspertiisi taotlenud ega välja toonud konkreetseid asjaolusid, miks ta leiab, et hageja esitas ekspertiisiinstituudile muu dokumendi kui kostja poolt kohtule esitatu (pole välja toonud erisusi uuringuaktis oleva dokumendi ja enda esitatud dokumendi vahel). Dokument tuleks kõrvale jätta ka juhul, kui selle monteeris kokku mitte kostja, vaid keegi teine, sest see ei pruugi kajastada asjaolusid õigesti. Kohtul tuleb otsustada, kas nõude loovutamise lepingu sõlmimine oli ettevõttele majanduslikult ebaotstarbekas (st kas kostja rikkus ÄS § 306 lg-st 2 sätestatud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamalt) ning kas sellega tekkis hagejale kahju. Selles osas on tõendamiskoormis hagejal. Riigikohus on rõhutanud, et juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks. Eelkõige on just vastusoorituse väärtuse hindamise kaudu võimalik teha kindlaks, kas juhatuse liige on äriühingule tehinguga kahju tekitanud või mitte (3-2-1-20-14, p 12). Eeltoodust tulenevalt tuleks võrrelda nõude väärtust vastusoorituse (100 euro) väärtusega. Kohus on seisukohal, et nõude väärtuse puhul ei saa lähtuda üksnes selle lepingusse märgitud suurusest (58 848,11 eurot). Eelkõige võib nõude väärtuse puhul mängida rolli selle sissenõudmiseks vajalik aja- ja ressursikulu, mis nõude suurusest lahutada tuleks. Samuti on oluline nõude sissenõudmise tõenäosus (juriidiline perspektiiv), mh kas nõuet toetavad piisavad tõendid – kas on olemas nõude aluseks olev leping, selge nõudearvestus jne. Käesoleval juhul on hageja lähtunud üksnes nõude suurusest.

Nõude väärtuse tuvastamiseks tuleb kohtul võtta seisukoht, mis oli loovutatud nõude ese. Kostja väitel oli selleks hageja ja OÜ XXXXX vahel 26.09.2007 sõlmitud investeerimislepingust tulenevad hageja väidetavad nõuded, mida tegelikult ei eksisteerinud. Hageja väitel oli nõude loovutamise aluseks laenuleping, millega hageja andis OÜle XXXXX laenu. Hageja on enda väite tõendamiseks esitanud maksekorraldused (II kd, t lk 28-30). Nimetatud maksekorralduste kohaselt on AS XXXXX tasunud OÜle XXXXX 08.06.2006 344 250 krooni, 07.02.2007 160 000 krooni ning 08.06.2007 245 000 krooni (kõik selgitusega: laen vastavalt lepingule). Laenusuhtele viitab ühelt poolt asjaolu, et nõude loovutamise lepingus on märgitud, et loovutatakse laenusuhtest tulenev võlgnevus ning laenuintressid. Samuti osutavad maksekorralduste selgitused sellele, et ASi XXXXX ja OÜ XXXXX vahel oli laenusuhe. Samas ei pea kohus seda piisavaks, et väita, et konkreetse nõude loovutamise lepinguga loovutati sellest laenulepingust tulenev nõue, mille alusel hageja esitatud maksekorraldused tehti. Maksekorraldustest nähtuvalt on kannete aluseks laenuleping, mis on sellise mahu juures eelduslikult kirjalik, kuid mida hageja pole kohtule esitanud. Samuti pole hageja välja toonud laenusuhtega seotud täpsemaid asjaolusid. Laenulepingu puudumise tõttu pole kohtul võimalik hinnata, kui palju ning millise tähtaja ja intressiga ning millisel eesmärgil laenu anti. Lisaks pole hageja välja toonud nõude loovutamise põhjust, mh kas nõuet prooviti esmalt sisse nõuda OÜlt XXXXX ning kas see ebaõnnestus. Nõuet ei loovutatud tavapäraselt nõuete sissenõudmisega tegelevale ettevõttele, mistõttu pidi selle taga olema muu põhjus kui nõude sissenõudmisega kaasnev aja- ja ressursikulu. Hageja on nõude loovutamise motiivina välja toonud XXXXXsoovi osutada teenet XXXXXOÜ juhile Ivar Lahile, kuid pole esile toonud elulisi asjaolusid, mis selle usutavaks muudaksid. Seetõttu tuleks nõude loovutamise tehingu taga peituvat majanduslikku sisu vaadelda laiemalt. Kostja viidatud 26.09.2007 investeerimislepingus (I kd, t lk 111-112) leppisid hageja (keda esindas volikirja alusel XXXX) ja OÜ XXXXX (keda esindas XXXX) kokku, et hageja kohustub väljastama turvateenuste äriks Ukrainas vajalikud rahasummad ning OÜ XXXXX kohustub asutama või soetama turvateenuse osutamisega seotud ettevõtte või osa selles (p 1.3). Maksimaalseks investeerimismahuks lepiti kokku 1 000 000 krooni (p 1.4). OÜ XXXXX kohustus toetatud investeeringu üle andma XXXXAktsiaseltsile või hageja poolt näidatud isikule. Lepingu p-s 3.2 märgitud kohustus anda investeering üle ei ava eriti OÜ XXXXX kohustust seoses saadud rahaga, sest sellest ei tulene investeeringu tulemusel saadava kasumi jaotamise kord ega ka konkreetselt hageja poolt lepingu alusel antava raha vahetu üleandmise kohustus. Kohus peab siiski võimalikuks, et investeeringut kajastati hageja raamatupidamises laenuna, mida mõeldi ka vaidluse all olevas nõude loovutamise lepingus. Tunnistaja XXXXXütlused on siinkohal veidi ebaselged: kuigi alguses kinnitas ta toimikus oleva 26.09.2007 investeerimislepingu allkirjastamist OÜ XXXXX juhatuse liikmena (II kd, t lk 189), väitis ta kohe, et ta pole alla kirjutanud mitte investeerimislepingule, vaid laenulepingule. Hiljem nentis ta siiski, et „09.01.2012 nõude loovutamise leping on 26.09.2007 laenulepinguga otseselt seotud, tegemist on sama nõudega, mis minu arvates tuleneb laenulepingust, toimikus investeerimisleping, mis müüdi ära Skarabeus Julgestuseenistusele“. Eeltoodust tulenevalt pole kohtul võimalik tõsikindlalt tuvastada, mis oli nõude loovutamise lepingu esemeks ehk missugune nõue täpsemalt loovutati. Arvestades tõendamiskoormise jaotust ja kostja vastuväiteid hagile, tulnuks kohtu arvates hagejal kostja rikkumise põhistamiseks tõendada, missuguse laenulepingu alusel tekkinud nõue loovutati ning mis oli laenulepingu täpsem sisu. Hageja pole seda tõendanud. Kohtule on hageja ja OÜ XXXXX suhte kohta esitatud üksnes investeerimisleping, mille seotust nõude loovutamise lepinguga on pigem kinnitanud ka OÜ XXXXX esindaja nõude loovutamise ajal ( XXXX). Seetõttu asub kohus seisukohale, et nõue võis olla seotud 26.09.2007 investeerimislepinguga, millega AS XXXXX kohustus väljastama

turvateenuse osutamiseks vajaliku raha ning OÜ XXXXX andma investeering üle XXXXASile või hageja poolt näidatud isikule. Hageja ASi XXXXX ainuaktsionär oli 01.01.2005 kuni 11.01.2014 OÜ XXXXX . Viimase ainuosanik on XXXX. Ka 26.09.2007 investeerimislepingu, mille eesmärk oli turvateenuste ärisse investeerimine, on hageja esindajana allkirjastanud XXXX. 22.06.2009 müüs AS XXXXX turvateenuste äri (so XXXXASi) XXXX ASile kinnitusega, et taandub ise turvaärist (lepingu p 6.3; II kd, tlk 99). Sellegipoolest võib esitatud tõendite põhjal järeldada, et XXXXXoli pärast 2009. a XXXX ASiga sõlmitud lepingut endiselt turvaäriga XXXXXOÜ (endine OÜ XXXX, mida mh perioodil 17.03.2010-29.11.2012 juhtis XXXX) kaudu seotud. Kuigi XXXX on seotust kohtuistungil antud ütlustega eitanud (II kd, t lk 189), kinnitavad seda siiski XXXXXe-kirjad XXXX ja kostjale, milles on kirjeldatud pooltevahelist koostööd turvaäri ülesehitamisel (I kd, t lk 202-209). Näiteks on XXXX 28.01.2010 e-kirjas välja toonud, et Tartus on investeeringute puudumise tõttu turvavõrk välja ehitamata, turvaturul on toimunud muutused ning XXXXX pole kokkulepetest kinni pidanud. Lisaks on XXXX märkinud, et soovib XXXXX arendada arvestatavaks turvafirmaks, kuid teeb ettepaneku lahendada olukord investeeringute tagasimaksetega kokkuleppel selliselt, et ta jätkab ise (I kd, t lk 208). XXXX on 15.07.2011 ekirjas XXXX kirjeldanud XXXXX majanduslikku olukorda (I kd, t lk 210). XXXXXtihedat seotust Skarabeus Julgestusteenistuse OÜga on kinnitanud ka ASi XXXXX juhatuse liikmeks olnud Meelis Virro, selgitades, et pärast XXXXASi müüki hakkas XXXXXkoos XXXXiga XXXXX üles ehitama (II kd, t lk 187). Aastatel 2012-2013 XXXXX Grupi juhatuse liikmena tegutsenud tunnistaja XXXXkinnitas, et 2012. a otsustas XXXXXturvaärist loobuda XXXXkasuks (II kd, t lk 188). Eeltoodu alusel on tuvastatav, et XXXXseotud/tema ettevõtete rahastatavat turvateenuste äri vedas XXXX, kes on ka vaidluse all oleva nõude loovutamise lepingu teise poole (XXXXXOÜ) esindaja. Seega loovutati OÜ XXXXX (kelle juhatuse liige oli loovutuslepingu sõlmimise ajal samuti XXXX) vastu suunatud võimalik nõue hageja ainuosanikuga seotud isikule, kellega sõlmitud taustaks olevad eelnevad kokkulepped ja nende täitmata jätmine võisid selgitada ka nõude eest makstud madalat hinda (kui eeldada, et loovutatud nõue üldse eksisteeris). See toetab kostja versiooni XXXXXturvaärist lahkumise kohta ning sellesse tehtud investeeringutest tuleneva võimaliku nõude loovutamise kohta turvaäriga ise edasi tegeleda soovinud XXXXXkontrollitavale ettevõttele. Kuna kostja on esitanud põhistatud vastuväited, miks ei olnud nõude loovutamise lepingus märgitud nõue tegelikult laenulepingust tulenev nõue, mille väärtus on 58 848,11 eurot ning hageja pole konkreetsest laenusuhtest tuleneva nõude ja selle väärtuse kohta piisavalt tõendeid esitanud ega kostja vastuväiteid usutavalt ümber lükanud, ei saa kohus lugeda hageja tõendamiskoormist kostja rikkumise ja tekkinud kahju osas täidetuks. Tuleb arvestada, et käesoleval juhul on vaidluse all nõude loovutamise leping, mitte näiteks kinnisasja või registrisse kantud vallasasja müügileping, kus on selge, millest ühing loobus (registrisse tehakse kanded uute omanike kohta) ning võimalik on määrata müüdud eseme väärtus. 09.01.2012 nõude loovutamise lepingust ei tulene aga ilma täiendavate, hageja seisukohta kinnitavate tõenditeta nõude väärtust ega seda, kas aktsiaselts nõuet loovutades reaalselt ja rahaliselt mõõdetavalt millestki üldse ilma jäi, st kas ilma nõude loovutamise lepingut sõlmimata oleks hageja majanduslik olukord olnud parem ning kas selle tagajärjel tekkis osaühingule kahju. Kohus pole esitatud tõendite põhjal veendunud, mis nõue lepinguga täpsemalt loovutati ning mis oli selle väärtus, mistõttu pole võimalik väita, et kohustuste tasakaal oli nõude loovutamise lepingus sedavõrd rikutud, et sellest tekkis osaühingule kahju. Eeltoodust tulenevalt pole täidetud kostja kui hageja juhatuse liikme vastu suunatud kahju hüvitamise eeldused ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

11.08.2015 esitas hageja taotluse saata prokuratuurile teade dokumendi (kostja poolt kohtule esitatud ASi XXXXX nõukogu 09.02.2015 otsuse) võltsimise kahtlusest. Kostja esitas taotlusele vastuväite märkides, et pole tuvastatav, millist päritolu dokumentide koopiaid on uuringuaktis käsitletud ehk on tõendamata, et uuringuakti esemeks oli just kostja poolt kohtule esitatud 09.02.2015 hagi vastuse lisas 6 esitatud elektrooniline koopia hageja 05.10.2009 nõukogu otsusest. Kuna kohus hageja poolt vaidlustatud tõendit otsuse tegemisel nõude loovutamisega seonduvalt ei arvesta (käesoleva kohtuotsuse lk 8 II lõik), jätab kohus rahuldamata hageja taotluse prokuratuurile võltsimise kahtlusest teate saatmiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kohus mõistab menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja lepingulised esindajad on teinud järgmisi toiminguid: Helmeri Indela (tunnihind 100 EUR+ km) 1) 12.01.2015 – kliendiga kohtumine, kohtuasjaga seotud küsimuste arutamine – 2,4 h; 2) 05.02.2015 – kliendiga kohtumine, tõendite ülevaatamine – 1 h; 3) 06.02.2015 – hagiga tutvumine, õiguslik analüüs, vastuväidete väljatöötamine – 3,8 h; 4) 07.02.2015, 08.02.2015, 09.02.2015 – hagi vastuse koostamine – kokku 22,3 h; 5) 08.02.2015 – äriühingu üld- ja isikuandmete väljatrükk – 10 tk, 20 EUR; 6) 08.02.2015 – äriühingu põhikiri registrist – 1 tk, 2 EUR; 7) 08.02.2015 – äriühingu majandusaasta aruanne registrist – 2 tk, 4 EUR; 8) 26.06.2015 – tõendite kogumise taotluse koostamine – 1,5 h; 9) 11.08.2015 – kliendiga kohtumine ja kohtuasja seisu arutamine – 0,9 h; 10) 14.08.2015 – kohtule 14.08.2015 seisukohtade koostamine – 2,4 h; 11) 16.09.2015 – kohtu 02.09.2015 nõudele kliendi vastuse koostamine – 0,7 h; 12) 21.09.2015 – 22.09.15 kohtuistungiks valmistumine – 2,8 h; 13) 22.09.2015 – esindamine 22.09.2015 kohtuistungil – 0,9 h; 14) 16.12.2015 – 17.12.15 kohtuistungiks ettevalmistamine – 2,5 h; 15) 17.12.2015 – 17.12.2015 kohtuistungil esindamine – 4,7 h; 16) 06.01.2016 – kohtukõne kirjalike teeside koostamine – 6,5 h; 17) 08.01.2016 – 08.01.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine – 1,5 h; 18) 08.01.2016 – esindamine 08.01.2016 kohtuistungil – 1 h. Aivar Pilv (tunnihind 140 EUR + km) 1) 16.12.2015 – dokumentide analüüs, ettevalmistus kohtuistungiks – 4h 48 min; 2) 17.12.2015 – kohtuistungiks ettevalmistamine (40 min) ja kliendi esindamine Harju Maakohtus (3 h); 3) 05.01.2016 – asja materjalide ja tunnistajate ütluste täiendav analüüs – 40 min; 4) 05.01.2016 – nõupidamine kostja ja H. Indelaga kohtuistungiks ja kohtukõne teesideks ettevalmistamiseks – 1 h 20 min; 5) 07.01.2016 – kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuvaidluse teeside koostamine – 3 h 55 min; 6) 08.01.2016 – osalemine 08.01.2016 istungil – 2 h 30 min.

Hageja vaidleb menetluskulude suurusele vastu, leides, et põhjendatud menetluskulud Helmeri Indela osas võiksid olla 4650 eurot ning Aivar Pilve osas 0 eurot. Konkreetsed vastuväited on järgmised: 1) 12.01.2015 – kliendiga kohtumine ei kuulu hüvitatavate menetluskulude hulka, sest sellise kulu põhjendatust ja vajalikkust pole toimiku põhjal võimalik hinnata. Hageja ei saa selliste toimingute tegemist mõjutada ega nende ajalist mahtu ette näha, mistõttu on võimalik kulusid kunstlikult suurendada. 2) 02.05.2015 – kliendiga kohtumine pole hüvitatav menetluskulu. 3) 06.02.2015 – kostja vastuse koostamise alla tuleb lisada ka hagiavalduse analüüs, sest kohtupraktika kohaselt pole see iseseisev õigustoiming, millega seotud kulu saaks välja mõista. Menetlusdokumendi koostamise aja hulka tuleb arvestada ka aeg, mis on kulunud nõutavate dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Igal juhul on 3 lk pika sisulise osaga hagiavalduse analüüsimise ajakulu maksimaalselt 30 minutit ning käesoleva asja õiguslikku lihtsust arvestades kulub õigusliku olukorra analüüsile ja põhiliste vastuväidete väljatöötamisele maksimaalselt 30 minutit. Kui kohus ei leia, et kulurida on täielikult põhjendamatu, on põhjendatud ja vajalik kulu 3,8 h asemel 1,25 h. 4) 09.02.2015 – kohtupraktikas kujunenud seisukoha järgi loetakse ühe lk pikkuse dokumendi koostamisel põhjendatud ajakuluks 40 minutit kuni 1 h. Seega pidi kostjal vastuse koostamiseks kuluma kokku 18 h ning hageja vaidleb toimingule vastu 5,2 h osas. 5) 11.08.2015 – kliendiga kohtumise kulu pole hüvitatav. 6) 16.09.2015 – kohtunõude vastus on sedavõrd lühike, et selle koostamise mõistlik ajakulu on 0,7 h asemel 0,5 h. 7) 21.09.2015 – 22.09.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks oli mõistlik kulutada 2,8 h asemel 1 h. 8) 16.12.2015 – 17.12.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks oli mõistlik kulutada 1,5 h. 9) 08.01.2016 – 08.01.2016 kohtuistungiks ettevalmistamiseks oli mõistlik kulutada 0,75 h. Aivar Pilv Advokaadibüroo kulud dubleerivad 100% ulatuses kostja esindaja Helmeri Indela kulusid. Need polnud hagejale ettenähtavad ja tuleb jätta välja mõistmata. Arvestades, et kostja esindaja on professionaalne kõrgelt kvalifitseeritud vandeadvokaat, polnud tema töö dubleerimine teise sama kõrgelt kvalifitseeritud esindaja poolt põhjendatud. Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud osaliselt. Kohus analüüsib kostja esindajate toiminguid hageja vastuväidetest lähtuvalt. Esindaja Helmeri Indela Kohus ei nõustu hagejaga, et hüvitatavad pole kliendiga kohtumise kulud. Kliendiga kohtumine on üldjuhul õigusabi osutamise vältimatu osa ning eeldus edasiseks esindamiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks kohtus. Tegemist on vajaliku toiminguga. Asjaolu, et kliendiga kohtumise aeg pole kontrollitav, ei saa olla aluseks kulu väljamõistmisele, sest kohus kontrollib, et kulunud aeg oleks mõistlik. Kohus on seisukohal, et 12.01.2015 kliendiga kohtumisele ja kohtuasjaga seotud küsimuste arutamisele kulunud 2,4 h ning 05.02.2015 kliendiga kohtumisele ja tõendite ülevaatamisele kulunud 1 h on mõistlik aeg ning nende toimingutega seotud kulud kuuluvad hüvitamisele. Samuti kuulub hüvitamisele 11.08.2015 kliendikohtumisega seotud kulu (0,9 tunni eest). Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et hagi õiguslik analüüs ei tohiks olla eraldi toiming, vaid peaks kuuluma hagi vastuse koostamise alla. Seaduses pole sätestatud, kuidas õigusabitoiminguid peab arvetel/spetsifikatsioonides kajastama. Hagi õiguslik analüüs on iga hagi vastuse koostamise protsessi vältimatu osa ning sellega seotud kulud kuuluvad mõistlikus ulatuses hüvitamisele. Kohus leiab, et mõistlik aeg on menetluskulude nimekirjas märgitud 3,8 h.

Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtupraktikas on välja kujunenud menetlusdokumendi lehekülje koostamiseks kuluva mõistliku aja pikkus (40 min kuni 1 h). Lühikese, kuid sisuka menetlusdokumendi koostamiseks võib kuluda rohkem aega, kui pika, kuid kirjeldava menetlusdokumendi kirjutamisele. Kuigi hagiavaldus polnud eriti pikk, tuli kostjal siiski selles sisalduvate väidete ümberlükkamiseks koostada põhjalik menetlusdokument, milles kirjeldatud erinevad suhted poolte ja nendega seotud isikute vahel olid suures osas asjakohased. Hagiavalduse vastuse koostamine on eelduslikult kõige mahukam menetlustoiming, sest eeldab õigusliku positsiooni väljatöötamist, tõendite kogumist, seisukohtade sõnastamist, struktureerimist, hilisemat redigeerimist ja ülevaatamist ning kohtule edastamist. Kohus leiab, et käesolevas asjas, kus vaidlust võib pidada keskmisest mõnevõrra keerukamaks ning kostjal tuli esitada arvukalt tõendeid, on menetluskulude nimekirjas märgitud 22,3 h hagiavalduse vastuse koostamiseks asjakohane. 16.09.2015 esitas kostja vastuse kohtunõudele, kus selgitas, miks ta ei saa täita kohtu nõuet esitada hageja nõukogu otsuse originaaleksemplar. Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatud dokumendi koostamisele oli 0,7 h kulutamine selgelt ebamõistlik ega pea põhjendatuks seda hageja väljapakutud 12 minuti võrra vähendada. Tegemist oli vajaliku toiminguga, mille kulu kuulub hageja poolt hüvitamisele. Kohus nõustub hagejaga, et 22.09.2015 ja 17.12.2015 kohtuistungiteks ettevalmistamiseks kulunud 2,8 h ja 2,5 h on mõnevõrra ülepaisutatud. Selleks hetkeks oli õiguslik positsioon välja töötatud ning hagiavalduse vastus esitatud, samuti esitas suurema osa tõendeid just kostja, mistõttu oli ta nendega juba eelnevalt tutvunud. Kohus peab kummakski kohtuistungiks ettevalmistamise mõistlikuks ajakuluks 1,5 h (vähendades seega ajakulu kokku 2,3 h). Arvestades, et 08.01.2016 kohtuistung oli asjas juba mitmes, peab kohus selleks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks 0,75 h (vähendades seega ajakulu 0,75 h). Ülejäänud osas on Helmeri Indela esindusega seotud menetluskulud vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud. Ettenähtav on ka esindaja tunnihind (100 EUR + km). Kuna kohus vähendas ajakulu 3,05 h võrra, on põhjendatud ajakulu kokku 51,85 h (54,9 – 3,05). Esindajatasule lisanduvad registripäringutega seotud kulud (kokku 26 eurot). Seega tuleb hagejal hüvitada 6222 eurot (koos käibemaksuga) + 26 eurot = 6248 eurot. Menetluskuludelt tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Esindaja Aivar Pilv TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on selles kontekstis sedastanud, et asja keerukusele võib viidata vajadus tõlgendada süstemaatiliselt erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust või rakendada spetsiifilise valdkonna eriteadmisi. Praegusel juhul ei pea kohus asja sedavõrd keerukaks, et vajalik olnuks kahe esindaja olemasolu. Asja keerukus tulenes pigem asjaolude tuvastamise keerukusest, mitte õiguslikust spetsiifikast. Kostja vastuväidete aluseks olevad kõik asjaolud esitati juba hagiavalduse vastuses. Kostja teine esindaja Aivar Pilv liitus tsiviilasja menetlusega alles 17.12.2015 kohtuistungil ning tema esindustoimingud dubleerisid Helmeri Indela omi. Kohus nõustub hagejaga, et teise esindaja lisandumine ei pruukinud olla hagejale mõistlikult ettenähtav, sest asjas oli vandeadvokaat juba menetluse vältel enda seisukohad esitanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aivar Pilve esindusest tulenevad menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.