Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hagi asjaolud Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse AS Xxxx (pankrotis) vastu 26.04.2016 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 17.12.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-49776 välja AS Xxxx pankrot. Võlausaldajate 26.04.2016 üldkoosolekul otsustati: 1) 239 438 poolthäälega ja 176 324 vastuhäälega heaks kiita Xxxx 22.03.2016 kompromissettepanek; 2) 176 324 poolthääle ja 239 438 vastuhäälega mitte teha pankrotihaldurile vastavalt PankrS 178 lõikele 2 ülesandeks jätkata pankrotiseaduses (sh PankrS § 180 lõigetes 1 ja 2) ettenähtud nõuetega kooskõlas oleva kompromissettepaneku väljatöötamist. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus kiita heaks Xxxx kompromissettepanek, on vastuolus seadusega. Samuti rikub Xxxx kompromissettepanek heaks kiitmine võlausaldajate ühiseid huve. Hageja palus tunnistada AS Xxxx (pankrotis) 26. aprilli 2016 võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega kiideti heaks Xxxx 22.03.2016 kompromissettepanek, kehtetuks. Hageja palus menetluskulud jätta poolte kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on seisukohal, et kuigi formaalselt on hagejal õigus käesolev hagi esitada, tuleb hagi rahuldamata jätta ainuüksi seetõttu, et hagi esitamine on hageja poolt vastuolus TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttega. Nimelt hagi esitamine on hageja poolt ilmselge hea usu vastane õiguste teostamine. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. . TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus kiita heaks Xxxx kompromissettepanek, on vastuolus seadusega. Samuti rikub Xxxx kompromissettepanek heaks kiitmine võlausaldajate ühiseid huve. Hageja palub tunnistada AS Xxxx (pankrotis) 26. aprilli 2016 võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega kiideti heaks Xxxx 22.03.2016 kompromissettepanek, kehtetuks. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et hagi esitamine halduri poolt on ilmselge hea usu vastane õiguste teostamine ning hagi esitamine on ajendatud halduri enda

vastuolulisest käitumisest. Samuti leiab kostja, et hagi on sisuliselt põhjendamatu, kuna võlausaldajate üldkoosolek oli pädev kompromissi üle otsustama. PankrS § 77 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses: 1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; 2) võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; 3) juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine; 4) kompromissi tegemine; 5) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses; 6) nõuete kaitsmine; 7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine; 8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine; 9) muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine. Kostja on seisukohal, et võlausaldajate üldkoosolek oli pädev kompromissi üle otsustama. Kostja leiab, et PankrS § 77 p 4 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on kompromissi tegemine ning seaduses ei ole kirjas, et kõnealune sõna „kompromiss“ all on peetud vaid PankrS § 178 lg 1 kompromissi ja see ei saa hõlmata kohtulikke kompromisse. Hageja kostja tõlgendusega ei nõustu. Võlausaldajate üldkoosolek ei olnud pädev kompromissi üle otsustama. Kostja lähtub PankrS § 77 p 4 tõlgendamisel valest eeldusest, et pankrotiseaduse laiendav tõlgendamine on lubatud ning seeläbi on võlausaldajate üldkoosolekul (kes antud juhul võtab otsuseid vastu sisuliselt ainult Xxxx häälte toel) võimalik sekkuda pankrotimenetlusega seonduvate õigusvaidluste lahendamisse ning kohustada haldurit sõlmima õigusvaidlustes kompromisse. Vastupidi, pankrotiseadus on pankrotimenetlust reguleeriv seadus, mille laiendav tõlgendamine ei ole lubatud. Õigusnorme tuleb lisaks grammatilisele tõlgendamisele tõlgendada ka süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et PankrS §-is 77 on toodud välja ammendav loetelu üldkoosoleku pädevuse kohta. PankrS § 77 p 4 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses kompromissi tegemine. Kohus peab vajalikuks märkida, et õigusalases kirjanduses on leitud, et eristada tuleks pankrotiõiguslikku ja võlaõiguslikku kompromissi (Juridica II/2005, lk 127). Pankrotiseadus (§ 178) kehtestab vaid pankrotiõigusliku kompromissi tegemise võimalikkuse, sh kehtestab seadus kompromissi vastuvõtmiseks hääletamise erikorra (PankrS § 180 lg 3). Eelviidatud normides ja pankrotiseaduse teistes normides puuduvad viited võlausaldajate üldkoosoleku poolt võlaõigusliku kompromissi tegemise võimalikkusele. Seega võimaldab PankrS § 77 p 4 võlausaldajate üldkoosolekul otsustada vaid pankrotiõigusliku kompromissi sõlmimise üle. Võlausaldajate üldkoosolekul puudus pädevus Xxxx kompromissettepanekut heaks kiita ning võlausaldajate üldkoosolekul heaks kiidetud kompromissettepanekuga tehakse sisuliselt haldurile ettekirjutused, millistel tingimustel ta peaks kompromissettepanekus viidatud kohtuvaidlused lõpetama. Halduri hinnangul ei tule pankrotiseaduse normidest võlausaldajate üldkoosolekule pädevus teha haldurile ettekirjutusi pankrotimenetlusega seonduvate kohtuvaidluste lõpetamiseks üldkoosoleku poolt määratud tingimustel. PankrS § 54 kohaselt on pankrotihalduri kutsetegevuseks pankrotimenetluste läbiviimine, tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana ja saneerimisnõustajana ning õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. PankrS § 541 lg 1 esimese ja kolmanda lause kohaselt teeb pankrotihaldur (edaspidi haldur) pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Seega on pankrotivaraga tehtavate tehingute ja toimingute, sh pankrotivaraga seonduvate õigusvaidluste pidamine üksnes pankrotihalduri pädevuses. PankrS § 541 lg 3 kohaselt võib haldur juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse korral teha pankrotivaraga kõiki tehinguid ja õigustoiminguid. Halduri tehingu või muu toimingu tegemise õigust saab piirata kolmandate isikute

suhtes üksnes PankrS § 541 lõikes 2 nimetatud viisil. Kuna PankS § 541 paragrahvi lõikest 2 ega teiste pankrotiseaduse normidest ei tulene võlausaldajatele üldkoosolekule õigust sekkuda halduri pädevusse kuuluvate toimingute lahendamisesse, on selline sekkumine võlausaldajate üldkoosoleku poolt vastuolus seadusega ning seetõttu lubamatu. Lisaks on kostja seisukohal, et hagi esitamine on halduri poolt ilmselge hea usu vastane õiguste teostamine ning tegemist on sihilikult vastuolulise ja pahatahtliku käitumisega. Hageja leiab, et kostja etteheited on alusetud ja asjakohatud. Hagi esitamine ei ole hea usu vastane õiguste teostamine ning hageja ei ole vastuoluliselt käitunud. Hageja on esitanud hagi tulenevalt asjaoludest, et 26.04.2016 võlausaldajate üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega, lisaks rikutakse sellega võlausaldajate ühiseid huve. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Halduri õigus (PankrS § 55 lg-s 1 sätestatud arvestades on see käsitletav halduri kohustusena) võlausaldajate üldkoosoleku otsust vaidlustada, tuleneb PankrS § 83 lg-st 1. Eeltoodut arvestades ei saa olla haldur poolt hagi esitamine olla ei hea usu vastane ega heade kommete vastane ega ka õiguste kuritarvitamine. Kostja märgib, et hagejale edastati AS Xxxx (pankrotis) 26.04.2016 võlausaldajate üldkoosoleku otsusega heaks kiidetud kompromiss juba 22.03.2016 (kd II, tl 82, 83-90). Kuigi käesolevas hagis laidab hageja kõnealust kompromissi maha ja selgitab, et see on tehtud vaid ühtede võlausaldajate huvides ning seda ei ole erinevate õiguslike takistuste tõttu võimalik realiseerida (sh AS KH Energia Konsult nõue ei ole tunnustatud), siis hageja ei avaldanud mitte midagi sellist vastuseks 22.03.2016 ekirjale ega samuti ei öelnud seda AS Xxxx (pankrotis) 26.04.2016 võlausaldajate koosolekul. Hageja rõhutab, et asjaolu, et Xxxx 22.03.2016 esitatud kompromissettepanek esitati halduri soovitusel üldkoosolekule arutamisele, ei muuda üldkoosolekul vastuvõetud ebaseaduslikku otsust seaduslikuks ja/või võlausaldajate ühiseid huve mittekahjustavaks. Samuti ei võta halduri soovitus esitada kompromissettepanek võlausaldajate üldkoosolekule arutamiseks ära võimalust üldkoosoleku otsust vaidlustada, kui selleks on alust. Ebaseadusliku ja võlausaldajate ühiseid huve kahjustava võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamine halduri poolt, kelle kohustuseks on muuhulgas tagada seadusliku pankrotimenetluse läbiviimine ja kohustus pankrotimenetluses kõikide võlausaldajate huve, ei saa olla hea usu vastane, nagu kostja väitnud on. Kostja on seisukohal, et kuivõrd kompromissettepaneku edastamise ja AS Xxxx (pankrotis) 26.04.2016 üldkoosoleku vahel oli rohkem kui 1 kuu, siis see oli piisav aeg enda seisukoht kujundada. Hageja aga jättis üldkoosolekul seisukohad esitamata ja otsustas seda teha hagimenetluse esitamisel. Tegemist on ilmselgelt pahauskse ja vastuolulise käitumisega. Hageja leiab, et haldur ei ole vastuoluliselt käitunud, nagu kostja eksitavalt väidab. Õige on, et kompromissi osas peeti läbirääkimisi ka halduriga, kuid väita selle pinnalt, et tegelikult oli kompromiss halduriga eelnevalt täielikult kooskõlastatud, on meelevaldne. Kuigi kostja on esitanud oma vastuse lisadena kohtule halduriga peetud kirjavahetust väga valikuliselt, nähtub ka kostja vastuse lisadest, et haldur juhtis tähelepanu kompromissi kitsaskohtadele ja võimalikele tekkivatele probleemidele (kd II, tl 79-80). Haldur on tsiviilasjas 2-15-9363 kohtule 07.03.2016 saadetud e-kirjas selgitanud, et kuigi kompromissi puudutav on põhjalikult kohtumistel läbi arutatud, siis vaidlusalustes küsimuste lõplike arusaamadeni ei ole jõutud, sh ei ole ühist seisukohta isegi kompromissi aluseks olevates põhimõttelistes küsimustes (kd II, tl 107). 21.03.2016 edastas Viktor Särgava haldurile ekirja, milles märgib: Infoks sulle, et Heino Harak saatis Andres Järvingule eelmisel nädalal e-maili, mille eesmärgiks oli kutsuda Probus konstruktiivsele kompromissile (vt allpool). Järving sellele emailile isegi vastanud, mistõttu talle on täpselt teada mis taktikaga Jaan/Lenno läbirääkimisi peavad.

Kuivõrd ta midagi ette ei võta, siis on selge, et absurdnõudmiste esitamine on tema ka sanktsioneeritud. Seega nii palju siis lootusest leida konstruktiivne ühine arusaam...“ (kd II, tl 119120). Haldur märgib, et juba järgmisel päeval, so 22.03.2016 esitas Xxxx oma esindaja Viktor Särgava vahendusel haldurile kompromissettepaneku ning taotluse kokku kutsuda võlausaldajate üldkoosolek. 28.03.2016 toimunud pankrotitoimkonna koosolekul kiideti esitatud kompromissettepanek toimkonna poolt heaks (kd II, tl 121-122), samas haldurit toimkonna koosolekule ei kutsutud ning tema arvamust ei küsitud. Väita eeltoodut arvestades, et kompromissettepanek töötati välja koostöös halduriga ning tegemist oli halduriga eelnevalt täielikult kooskõlastatud kompromissiga, on asjakohatu. Lisaks on hageja seisukohal, et asjakohatud on kostja väited, justkui ei ole haldur kompromissettepanekule esitanud mitte mingisuguseid vastuväiteid. 26.04.2016 võlausaldajate koosolekul protokollist kajastatust nähtuvalt väljendas haldur üldkoosolekul selgesõnaliselt, et antud juhul ei ole esitatud kompromiss lahendus pankrotimenetluses ja haldurina sellega nõustuda ei saa (kd I, tl 19, kolmas lõik). Samuti selgitas haldur eelnimetatud võlausaldajate üldkoosolekul, et muuhulgas on oluline leida lahendus ka nõuete tunnustamise vaidlustes. Haldur märkis, et: „Tänaseni on Xxxx ja OÜ Probus nõuded ebaselged, käimas on kohtuvaidlused esimeses astmes. Kuna kompromissi täidetaks (tasutakse) nõuetega, tuleb nõuded selgeks vaielda või selles osas kokkulepped kompromissi raames sõlmida. Pankrotimenetlusliku kompromissi sõlmimisel peab menetlus minema lihtsamaks ka halduri jaoks. Esitatud kompromissettepaneku kohaselt seda ei juhtu, kuna suurem osa menetlusi jääb kestma ning tõenäoliselt tekib ka kohe juurde. Arvestades, et kohus on jätnud rahuldamata taotluse kohtu deposiidi määramiseks, võib pankrotimenetlus lõppeda raugemisega, kuna rahalised vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks on piiratud. Tuleb kaaluda uue teate ja deposiidi määramise taotluse ja/või määruskaebuse esitamist. Vastavaid arvestusi on pankrotihaldur esitlenud ka Xxxx ja OÜ Probus esindajatele (kd I, tl 20, esimene lõik). Kostja märkis täiendavalt, et 22.01.2016 saatis hageja AS Xxxx (pankrotis) võlausaldajatele e-kirja, milles märkis, et tal ei ole võimalik 07.01.2016 võlausaldajate üldkoosolekul antud ülesannet pankrotiülese kompromissi välja töötamise osas täita ja ühtlasi uuris, kas OÜ Xxxx esindaja on nõus oma 23.09.2015 kompromissettepaneku pinnalt läbirääkimisi jätkama (kd II, tl 99, 100-103). Teisisõnu sellel hetkel hageja ei näinud probleeme jätta AS Xxxx (pankrotis) 07.01.2016 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse täitmine võimatuse tõttu pooleli ja asuda kohtulike kompromisside pinnalt läbirääkimisi pidama. 28.01.2016 osales hageja AS Xxxx (pankrotis) toimkonna koosolekul, kus samuti avaldas poolehoidu jätkata kompromissläbirääkimisi kohtuasjade lõpetamiseks (kd II, tl 104105). Samuti siin hageja ei näinud, et 07.01.2016 võlausaldajate üldkoosolekul antud ülesanne kompromissi välja töötamiseks kuidagi takistuseks oleks. Seetõttu ka hageja eesvedamisel läbirääkimisi kohtulike kompromisside osas alustati. Toimiku materjalidest nähtuvalt otsustasid võlausaldajad 07.01.2016 võlausaldajate üldkoosolekul teha pankrotihaldurile ülesandeks töötada välja omapoolne kompromissettepanek PankrS § 178 lg 2 alusel ja esitada see võlausaldajatele tutvumiseks hiljemalt 31.03.2016. Ettepaneku poolt hääletas ka Xxxx (kd I, tl 158-167). Kohus leiab, et Xxxx poolt uue kompromissettepaneku esitamine, mis ei hõlma kogu pankrotimenetlust, vaid ainult üksikuid kohtuvaidlusi, on vastuolus eelmisel üldkoosolekul otsustatuga. PankrS § 2 esimese ja kolmanda lause kohaselt pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Pankrotimenetlus on kollektiivne menetlus, kõik pankrotimenetluses tehtavad toimingud peavad olema tehtud kõikide võlausaldajate huvides, arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi.

Eelviidatud põhimõttest tuleb lähtuda ka võlausaldajate üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel. Antud juhul on seda põhimõtet rikutud. Kohus on seisukohal, et võlausaldajate üldkoosoleku otsusega heaks kiita Xxxx 22.03.2016 kompromissettepanek rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kompromissettepanek hõlmab ainult Xxxx, Xxxx OÜ ning OÜ XXXX vahelisi suhete reguleerimist. Kompromissettepanekus viidatakse ka küll Xxxx OÜ-le ning Swedbank AS-ile, kuid Xxxx OÜ väljendas 26.04.2016 võlausaldajate üldkoosolekul selgesõnaliselt seisukohta, et tegemist ei ole mitte mingis tähenduses kompromissiga, kompromissi ei ole võimalik täita, kui hüpoteegipidaja sellega ei nõustu ning hääletas Xxxx kompromissettepaneku heaks kiitmisele vastu, Swedbank AS küll osales 26.04.2016 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul, kuid koosolekul arutusel olnud küsimuste osas ei hääletanud (kd I, tl 20,

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.