IH ja SH avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning juurdepääsuõiguse tagamiseks vajaliku märke kinnistusraamatusse kandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.09.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik IH ja SH määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja I: IH (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Annika Murulaid Avaldaja II: SH (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Annika Murulaid Puudutatud isik I: RK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmilla Tamar Puudutatud isik II: Tahkuranna vald, esindaja vallavanem Karel Tölp Puudutatud isik III: AP (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja eestkostja AP
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 23.09.2015 määrus muutmata.
2.IH ja SH määruskaebus jätta rahuldamata.
3.RK, Tahkuranna valla ja AP menetluskulud ringkonnakohtus jätta võrdsetes osades IH ja SH kanda. IH menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda. SH menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
Välja mõista IH-lt RK kasuks ringkonnakohtu menetluskulu summas 180 eurot.
5.Välja mõista SH-lt RK kasuks ringkonnakohtu menetluskulu summas 180 eurot.
6.Tahkuranna vallal ja AP-il puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.IH (avaldaja I) ja SH (avaldaja II) esitasid 18.11.2013 Pärnu Maakohtule avalduse kinnisasjale juurdepääsu määramiseks ning juurdepääsuõiguse tagamiseks vajaliku märke kinnistusraamatusse kandmiseks. Avaldajad palusid avalduse ja selle 19.06.2014 esitatud täienduse kohaselt kohustada RK (puudutatud isik I) lubama avaldajatele juurdepääs avalikuks teeks olevalt Savi tänavalt Rando kinnistu kaudu Koordi kinnistule avaldusele lisatud plaanil tähistatud piirides, kasutamiseks jalgraja ja sõiduteena ajalise piiranguta laiusega 5-6 meetrit Koordi kinnistu piirist. Alternatiivselt taotlesid avaldajad juurdepääsu määramist avalikuks teeks olevalt Savi tänavalt Rando kinnistu kaudu Koordi kinnistule plaanil tähistatud piirides kuni Koordi kinnistu viimase drenaažkraavini (millest Koordi kinnistu merepoolse piirini jääb veel 31,46 m).
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldajate kaasomandisse Koordi kinnistu asukohaga Tahkuranna vald, Võiste alevik, aadressil Savi tn 5, suurusega 9956 m2, sihtotstarbega elamumaa. Avaldajale I kuuluva kinnistu mõttelise osa suurus on 3⁄4 ja avaldajale II kuuluva kinnistu mõttelise osa suurus on 1⁄4. Vastavalt ehitusregistri andmetele paiknevad kinnistul suvemaja (edaspidi majapidamishoone), kelder, elamu-rehealune-autokuur (edaspidi peamaja), kuur ja saun. Kinnistu kõlvikulisse koosseisu kuulub põllumaa suurusega vähemalt 300 m2, mis paikneb kinnistu keskel. Kaasomanikud on leppinud kokku selles, et avaldaja II ainuvalduses ja -kasutuses on majapidamishoone ja selle teenindamiseks vajalik maa-ala ning avaldaja I ainuvalduses ja -kasutuses on kinnistu teise serva jäävad peamaja, saun, kuur ja kelder, hoonete alune ja nende teenindamiseks vajalik maa ning põllumaa. Puudutatud isikule I kuulub Rando kinnistu, mis asub Tahkuranna vallas, Võiste alevikus, aadressil Savi tn 3. Avaldajatel puudub oma kinnisasjalt juurepääs avalikult kasutatavale teele, mis on Savi tänav ning kuhu on võimalik pääseda vaid puudutatud isikule I kuuluva Savi tn 3 asuva kinnistu kaudu. Avaldajatele ja puudutatud isikule I kuuluvad kinnistud on moodustatud maa ostueesõigusega erastamise käigus, kus kinnistu Savi tn 5 juurdepääsutee mõõdeti Savi tn 3 kinnistu piiridesse. Eelduslikult pidi tee jääma valla omandisse ja seega
avalikuks kasutamiseks. Ajalooliselt, nii enne kinnistute moodustamist kui peale seda, on juurdepääs Savi tn 5 kinnistule toimunud osundatud tee kaudu. Avaldajad on teinud puudutatud isikule ettepaneku asjakohase servituudilepingu sõlmimiseks, kuid puudutatud isik on sellest keeldunud. Avaldajad taotlevad juurdepääsu oma kinnisasjale kasutamiseks jalgraja ja sõiduteena ning ajalise piiranguta. Selline juurdepääsuviis on mõistlik, kuna elamutega hoonestatud kinnistul on kohane, et inimesed pääsevad nii oma kodumajani kui ka majapidamishooneteni ja õue-alani nii jalgsi kui autoga. Põllumaa osas on mõistlik eeldada, et selle korrapäraseks majandamiseks peab olema võimalus pääseda selleni sõidukiga.
3.19.06.2014 esitatud täiendavas seisukohas märkisid avaldajad, et taotlevad alternatiivselt juurdepääsu Koordi kinnistu viimase drenaažkraavini (millest Koordi kinnistu merepoolse piirini jääb veel 31,46m). Sealt edasi oleks võimalik rajada Koordi kinnistu siseselt, ilma kinnistut ääristavat kuusehekki ja puid juurimata ning ilma, et peaks drenaažkraave truubistama ning silda ehitama, uus juurdepääsutee kinnistu majapidamishooneni. Samuti ei ulatuks taotletud juurdepääs Luitemaa looduskaitsealale. Kõnealune majapidamishoone paikneb peamajast eraldi. Majapidamishoone juurde ei vii ühtegi kinnistusisest teed ning selle juurde ei pääse ka avalikult kasutatavalt teelt. Majapidamishoonet tuleb lugeda selle kinnisasja eraldiseisvaks osaks, millele AÕS § 156 lg 1 võimaldab juurdepääsu määrata.
4.05.06.2015 seisukohas märkisid avaldajad vastusena puudutatud isiku I poolt väljatoodud alternatiividele, et alternatiivi nr 2 rajamiseks tuleks täita kaks kraavi, eemaldada suured kivid, harvendada viljapuuaeda, eemaldada haljastust. Samuti oleks vajalik märkimisväärne pinnase täitmine, kuna võimaliku uue tee alla jääv maa on olemasolevast teest oluliselt madalam ning pinnas on pehme. Alternatiivi nr 3 rajamiseks tuleks lisaks eelpoolnimetatud töödele eemaldada ka kuusehekk. Lisaks sellele tükeldaks uus tee kinnistu, kusjuures tükeldades põllumaa, mis oluliseks halvendaks kinnistu kasutust ja väärtust. Puudutatud isiku I seisukoht
5.Savi 3 tn asuva Rando kinnistu omanik, puudutatud isik I, nõustus juurdepääsu määramisega kuni avaldajate kinnistul asuva peamajani, kusjuures sellisel juhul mingit tasu ta juurdepääsu eest ei soovi. Samas ei ole põhjendatud Savi 3 kinnistu koormamine ülemäära, s.t ulatuses, mida soovivad avaldajad peamajast edasi. Savi 5 kinnistu moodustati enne puudutatud isikule I kuuluva Savi 3 kinnistu moodustamist, seega nõustus Savi 5 kinnistu tolleaegne omanik AH moodustatava kinnistu piiridega selliselt, et juurdepääsutee tema kinnistule jäi naaberkinnistu maa-alale. Savi 5 omanik kasutas sama sõiduteed pääsemiseks oma kinnistule peamaja juurde ning kogu hoonestus oli erastamise ajal just peamaja juures. Puudutatud isik I on seisukohal, et naaberkinnistu omanikud peavad oma elu korraldama eelkõige oma kinnistu piires, sh hoonestama selliselt, et oleks võimalik pääseda kõikidele eluks vajalikele ehitistele läbi enda kinnistu. Avaldajad ei ole tõendanud, et uue tee rajamise kulud on ebaproportsionaalselt suured. Savi 3 kinnistu on juba koormatud isikliku kasutusõigusega (sõidutee) valla kasuks, s.t avalikes huvides, üsna pika lõigu osas ja kitsenduse suurendamine Savi 5 kinnistu kasuks koormab Savi 3 kinnistut juba ülemäära. Juurdepääsu määramine avaldajate soovitud ulatuses ei ole võimalik ka selle tõttu, et taotletav juurdepääsutee lõpeb Luitemaa looduskaitseala juures. Edasi kulgeb tee juba kaitsealal ja ulatub avaldajate majapidamise abihooneni. Vastavalt looduskaitseseaduse § 31 lg 2 p 10 ei tohi kaitsealal sõidukitega sõita. Selle tõttu ei aita juurdepääsu määramine Savi 3 kinnistu piires avaldajatel pääseda eelnimetatud ehitiseni. Kallasrajale pääsevad inimesed vaid jalgsi.
6.Avaldajad ei ole põhjendanud, milline on vajadus pääseda majapidamishoone juurde. Ehitisregistri andmetel, samuti ka Tahkuranna Vallavalitsuse 07.03.2005 korraldusest nr 31 tulenevalt, on antud kirjalik nõusolek Koordi kinnistule püstitatavale majapidamise abihoonele. Samas on internetis olnud hoone müügikuulutus, mille kohaselt on selgelt tegemist elumajaga, kus saab elada aastaringselt. See tähendab seda, et ehitis püstitati vastuolus lubatud kasutamissihtotstarbega. Kui ehitis on ebaseaduslik, ei teki selle omanikel ehitisega seotud ja seadusega kaitstud õigusi, sh ka õigust nõuda juurdepääsu.
7.Taotletav juurdepääs on Savi 3 kinnistu õueala ja Rando talu sissesõidutee. Savi 3 omanik on aastakümneid ehitanud õueala ja sissesõiduteed talusse, ostes pinnakattematerjali ja raisanud inimressursse enda huvides. Õuealal on korraldatud lastelaste viibimine ja mängimine, mis seatakse ohtu pideva autoga sõitmisega, päeva jooksul isegi kümneid kordi. Siinsamas asub vana elumaja, mis jääb üsna tee äärde (mõni meeter magamistoa akendest), milles viibimist häirib möödasõitmine oluliselt. Savi 3 omaniku kõik põllumajandusmasinad (3 traktorit, kopp-laadur ja veoauto) asuvad lauda taga heinamaal. See aga ujutab üle, pinnas on savine, tihti märg ja mere poolt on ka tihti üleujutusi ning on oht kinni jääda. Lahenduseks on juba täidetud teeala (enne looduskaitseala piiri) muutmine põllumajandustehnika parklaks. Tee on puudutatud isiku I poolt rajatud enda tarbeks, mööda seda teed liigub ta ka oma põldudele.
8.Puudutatud isiku arvates on täiendav juurdepääs Savi 5 kinnistule võimalik üle Savi 7 asuva kinnistu. Savi 7 kinnistu elanikud pääsevad oma kinnistule läbi avaldajate kinnistu, seega on nendel naabritel otsene huvi lahendada juurdepääsud vastastikku. Puudutatud isik märkis 01.10.2014 esitatud seisukohas, et Savi 5 kinnistul on veel variante ehitada omale tee, mis ei pea tingimata tulema läbi peahoone hoovi. Savi tänav läbib kinnistu Käärdi tänava nime all, suundudes Savi 7 kinnistu peale ning seda teed kasutab Savi 7 kinnistu omanik oma juurdepääsuks avalikult teelt. Tee läbib Savi 5 kinnistu üsna pikalt ning sellelt teelt on võimalik rajada tee lõuna poole, kõrvalhoone tagant (vana saun), kust pääseb ligi nii puukuurile kui ka majapidamishooneni. Sel juhul ei tule koormata juurdepääsuga naaberkinnistuid. Puudutatud isik I tegi ettepanekud järgmiste alternatiivsete juurdepääsude määramiseks: juurdepääs Savi 5 kinnistule kuni peahooneni, mis oli kogu aeg olemas, kinnistul ei peaks olema mitu juurdepääsu (alternatiiv nr 1); juurdepääs Savi 5 kinnistut läbivalt teelt kõrvalhoonetest mööda (alternatiiv nr 2); juurdepääs Savi 5 kinnistule Savi 7 kinnistu nurgast ja mööda Savi 7 kinnistu piiri, kuid Savi 5 maal (alternatiiv nr 3). Puudutatud isiku II seisukoht
9.Puudutatud isik II (Tahkuranna vald) leidis, et rajatis (tee) on täna Rando kinnistul füüsiliselt olemas ja uue rajamine oleks ebaotstarbekas. Koordi kinnistu omanikud on pöördunud Tahkuranna valla poole avaldusega jagada kaasomandis olev Koordi kinnistu omanike vahel. Vastavalt üldplaneeringus sätestatule on see tehniliselt võimalik. Tahkuranna vald on sõlminud 2013.a notaris Rando kinnistu omaniku puudutatud isikuga I tähtajatu isikliku kasutusõiguse Käärdi tee avalikuks kasutamiseks ja kinnistut läbiva veetrassi remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, kasutamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks. Tänaseks on Koordi kinnistule tagatud avalik juurdepääs, mis on Rando kinnistul paikneva avaliku tee osas kaetud valla poolt mustkattega, kuid vastavalt Koordi kinnistu jagamise skeemile on näha, et uuele maa-alale merepoolsesse osasse moodustatavale krundile seaduslikku juurdepääsu täna ikkagi tagatud ei oleks ja läbirääkimised selleks valla ja maaomaniku vahel ebaõnnestusid. Olemasolevat teed kasutatakse kohalike elanike poolt jalgsi randa pääsemiseks, tee ees paikneb sissesõidukeelumärk. Tahkuranna Vallavalitsus on valmis võtma taotletavat
juurdepääsuteed avalikuks kasutamiseks, jättes liikluspiirangumärgi alles. Ka praegu lükkab vald vaidlusalusel teel lund kuni looduskaitseala parklani. Puudutatud isiku III seisukoht
10.Savi tn 7 asuva kinnistu omanik AP (puudutatud isik III) leidis, et avaldajad võiksid omale ehitada ligipääsu vana maja kõrval asuva abihoone tagant. Sealt oleks ligipääs nii kuurile, põldudele kui ka majale. Kui maid välja mõõdeti, siis oli Savi 5 tollane omanik AH esimene, kes lasi oma maad välja mõõta. AH põhjendused selle kohta, miks ta ei lasknud oma krunti sisse mõõta teid ja kraave, olid lihtsad ja selged - tema ei maksa maa eest, mis sisse ei too. Kui mõõtmine toimus, siis öeldi, et vald ei soovi mingeid teejuppe omale, vaid kõik tuleb kinnistute vahel ära jagada. Juba 2005. aastal abihoone ehitamise ajal oleks pidanud välja selgitama, kuskohast on võimalik teha majale juurdepääs. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
11.Pärnu Maakohus rahuldas 23.09.2015 määrusega avalduse osaliselt ning määras avaldajatele juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt (Tahkuranna valla kasutuses 08.03.2013 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu alusel oleva Pärnumaal Tahkuranna vallas Võiste alevikus asuvalt Käärdi tänavalt) avaldajatele kuuluvale Koordi kinnistule (registriosa nr 640706) vastavalt määrusele lisatud plaanile olemasoleva tee piirides mööda puudutatud isiku I omandis oleva Rando kinnistu (registriosa nr 2839306) koosseisu kuuluvat teed kuni Koordi kinnistu peamajani. Kohus märkis, et juurdepääs on määratud ajalise piiranguta ja kasutamiseks jalgraja ja sõiduteena. Samuti kandis maakohus juurdepääsu Rando kinnistu registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märkusena Koordi kinnistu igakordse omaniku/omanike kasuks ja märkis, et käesolev määrus asendab Rando kinnistu omaniku/omanike nõusolekut vastava kande tegemiseks. Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades avaldajate kanda ning avaldajate menetluskulud nende endi kanda. Maakohus mõistis mõlemalt avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulud summas 990 eurot.
12.Avaldaja nõude sisuliseks aluseks on AÕS § 156 lg 1, mille kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
13.Maakohus leidis, et formaalselt võiks väita, et avalduse rahuldamise esimene eeldus, s.o avaldajate kinnistult juurdepääsu puudumine avalikule teele, ei ole täidetud. Nimelt nähtub puudutatud isiku I ja Tahkuranna Vallavalitsuse vahel 08.03.2013 sõlmitud lepingu punktist 3.2.1 ja lepingu osaks olevalt plaanilt, et nimetatud lepingu pooled on kokkuleppeliselt määranud Käärdi tänava ja Savi tänava algusosa kuni avaldajate kinnistu piirini sõiduteeks. Selline määratlus on kahtlemata eraomaniku kinnistu piires oleva tee muutmine avalikult kasutatavaks teeks AÕS § 155 lg 1 mõttes. Vaidluse all ei ole asjaolu, et avaldajate kinnistul elatakse (nii peamajas kui majapidamishoones) ning tänapäeva oludes on mõistlik eeldada, et vähemalt üks juurdepääs autoga peab kinnistule olema. Seda on märkinud ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 (p 22). Samas ei saa nimetatud kohast olemasolevat looduslikku olukorda arvestades avaldajate kinnistu (ühegi) hoonestuseni sõidukiga. Puudutatud isiku I pakutud 2. ja 3. alternatiiv tähendaksid täiesti uue tee rajamist. 2. alternatiivi puhul kraavide ületamise, haljastuse vähendamise ja maapinna tõstmisega, 3. alternatiivi puhul üle kasutamata põllumaa minekuga ja suurhaljastuse (kõrged kuused)
mahavõtmisega. Iseenesest on õige puudutatud isiku I väide, et avaldajad ei ole tõendanud võimaliku kinnistusisese (sõidukiga sõitmiseks sobiliku) tee rajamise kulutusi, kuid käesoleval juhul puudub pakutavatel alternatiivsetel juurdepääsudel igasugune teepõhi ja nende rajamiseks (üle põllu või kraavide, puid maha võttes) ei ole ka mingisugust loogilist põhjendust olukorras, kus nii peamajani kui majapidamishooneni on võimalik mööda tugeva kattega korraliku teed (mida on mõlema vaatluse protokollides kirjeldatud) sõita. Lisaks Savi tn poolt ehk Koordi kinnistu alumisest küljest (sõidukiga) hooneteni lähenemise võimatusele, tuleb märkida, et ka puudutatud isiku I ja Tahkuranna Vallavalitsuse kokkuleppe järgne mere poole ülesminev ja kokkuleppeliselt sõiduteeks nimetatud tee ei ole piirnev avaldajate kinnistuga. Nimetatud sõidutee lõpeb asfaltkatte lõppemisega, mille otsas on keelumärk ja selles kohas jääb tee Savi 5 kinnistu poolse ääre ja Savi 5 kinnistu piiri vahele mururiba. Eeltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et kuna mõistlikku juurdepääsu avalikult teelt sõidukiga avaldajate kinnistul kahe elamiseks kasutatava hooneni ei ole, on avalduse rahuldamise esimene eeldus sisuliselt siiski täidetud.
14.Maakohus märkis, et maakorralduslik võimalikkus taotletavaks juurdepääsuks ei ole asjas vaidlusalune küsimus. Taotletav juurdepääsutee on olemas, sõidukitega läbitav kuni looduskaitseala piirini, kust edasi on juba looduskaitseala piires kuni majapidamishooneni rajatud vähemalt sama kvaliteediga tee.
15.Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et avaldajate kinnistu aadressil Savi 5 on välja mõõdetud/kinnistusraamatusse kantud enne puudutatud isiku I kinnistut aadressil Savi
3.Seega on sellest praegu taotletav juurdepääsutee välja jäetud Savi 5 kinnistu omaniku (sel ajal menetlusosaliste kinnitusel AH) teadmisel. Kas Savi 5 kinnistu omanik jättis kinnistu koosseisust tee välja avaldajate väite kohaselt teadmisel, et tegemist saab olema valla kasutusse jääva avaliku teega või oli tegemist olukorraga, kus omanikku tee kui kasutu maa ei huvitanud (puudutatud isik III on menetluses seda korduvalt märkinud, sarnaseid ütlusi andis vande all ka puudutatud isik I), ei ole kohtule selge, kuid see ei ole asjas ka määrava tähtsusega. Vaidlust ei ole selles, et praeguseks on avalikus kasutuses vaid juurdepääsutee esimene lühike asfaltkatte all olev lõik. Samuti puudub vaidlus selles, et maade erastamise ajal ei olnud avaldajate kinnistule jäävat majapidamishoonet ehitama hakatud, mis kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et Savi 5 kinnistu omanikul puudus vaidlusaluse tee vastu huvi.
16.Tunnistaja V. H kinnitas kohtuistungil, et majapidamishoone ehitamist alustati 2005. aastal koheselt pärast ehitusloa väljastamist ning selle ehitus koos tee rajamise/remondiga kestis 2007.a sügiseni. Nimetatud ütlused on kooskõlas Tahkuranna Vallavalitsuse seisukohaga, et 08.03.2005 anti vallavalitsuse poolt luba (nõusolek nr KN-1/2005) majapidamise abihoone püstitamiseks. Selleks ajaks oli Savi 5 ehk Koordi kinnistu moodustatud ning arvestades majapidamishoone asukohta peamajast eemal, mere ääres, pidi kinnistu selleaegsele omanikule olema mõistetav, et avalikult teelt juurdepääsu rajatavale hoonele vähemalt sõidukiga ei eksisteeri. Hoone asukoha valikul aga kinnistu omanik sellega ei arvestanud. Mis puutub avaldajate viitesse AÕS § 156 lg-s 1 nimetatud õigusele nõuda juurdepääsu kinnistu eraldi seisvalt osalt, siis nõustus kohus puudutatud isiku I arvamusega, et see säte käesoleval juhul ei kohaldu ei otse ega analoogia korras. Kinnistu eraldiseisva osa all peetakse seaduse mõttes silmas mitmest lahustükist koosnevat kinnistut, praegusel juhul on avaldajate kinnistu ühtne ja kompaktne, selles ei ole ribasid ega kiile. Asjaolu, et kinnistu praegused omanikud on leppinud selle kasutuskorras kokku selliselt, et merepoolne osa on peamaja ümbrusest eraldatud ja seeläbi kaugenenud avalikust teest, on kinnistuomanike meelevallas ega saa olla argumendiks juurdepääsu määramisel.
17.Vastavalt ehitusloale on majapidamishoone näol tegemist väikeehitisega/majapidamise abihoonega, millel avaldajate enda esitatud ehitisregistri väljatrüki kohaselt kasutusluba puudub. Tahkuranna Vallavalitsusele on nii V. H kui avaldaja II selgitanud, et hoonet ka majapidamise abihoonena kasutatakse ning et selle aastaringseks kasutamiseks ei ole statsionaarset küttesüsteemi. Tegelikkuses on menetluse käigus ilmnenud, et hoone on kasutuses elamiseks. Kohus nõustus puudutatud isiku I seisukohaga, et majapidamise abihoone elamuna kasutamine ei õigusta selle käsitlemist elamuna ka käesoleva vaidluse seisukohalt, sest sellekohast kasutusluba ehitisel ei ole. Seega ei saa seda lugeda argumendiks juurdepääsu määramise põhjendustes, et sõidukiga on vajalik elamu juurde pääseda.
18.Taotletav juurdepääsutee on alates Käärdi tänava üleminekust Savi tänavaks kuni looduskaitse ala piirini, ehk puudutatud isiku III poolt esitatud plaanil (II kd tl 32) punktide B ja E vahel, algselt olnud ehitatud puudutatud isiku I, AP ja Savi 9 elava UL poolt. Tee ehitamist alustati 1980-ndate lõpus ja tegemist oli kuival ajal ka sõidukitega läbitava teega, mille põhja panid nimetatud isikud telliskive, tuhka jm ehitusmaterjali. Asjaolu, et vähemalt 2005. aastal oli tee vaidlusaluses kohas juba selgelt tuvastatav, on nähtav ka puudutatud isiku I esitatud 2005.aasta Maa-ameti kaardilt. V.H ja avaldaja I poolt toimus 2007.aasta sügisel peaasjalikult looduskaitseala piiresse jääva tee ehitamine ja teepinna tõstmine (II kd tl 32 plaani punktide A ja B vahel), mis aga ei jää taotletava juurdepääsu tee osaks (s.t ei ulatu puudutatud isiku I kinnistule). Juurdepääsuteele paigutati samuti killustikku, millega teed parendati, kuid ärakuulatud isikute ütlustest ei jäänud kohtule mingil juhul veendumust, et tegemist olnuks uue tee ehitamisega. Pigem remontis V. H tema enda poolt majapidamishoone ehitamiseks vajalike materjalide veoga tekitatud teeauke ja tasandas killustikuga teepinda, V. H kinnitas istungil ka ise, et tema tegevuse eesmärk oli taotletava juurdepääsutee parendamine ligipääsuks suvemajale. Avaldajate esitatud fotod kajastavad tee ehitamist looduskaitsealal, mille kohus tuvastas ka 20.05.2015 vaatluse protokollis ja mis seetõttu ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohased. Kuigi kohtu hinnangul on juurdepääsu määramisel selle ehitamine/parendamine juurdepääsu taotleja poolt vaid üks aspekt, mida poolte huve arvestades kaaluda, ei saa käesoleval juhul väita, et kogu juurdepääsutee on rajanud ja tugevdanud ainult avaldaja(d). Asjaolule, et puudutatud isik I ei teinud takistusi majapidamishoone ehitamiseks materjalide veo või tee parandamise osas (puudutatud isiku I vande all antud seletuse kohaselt ei küsitud tema käest luba, aga ta ka ei keelanud), ei saa omistada olulist juurdepääsu õigustava argumendi tähendust.
19.26.05.2014 toimunud vaatlusel leidis tuvastamist asjaolu, et taotletav juurdepääsutee avaldajate peamajast edasi kulgeb sisuliselt puudutatud isiku I õueala kõrvalt. Kohus nõustus puudutatud isikuga I selles, et teatud määral rikub see tema koduõue (kus on ka laste liivakast) privaatsust, kui kõnealust teed sõidukitega, aga ka jalgsi, kasutama hakatakse. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et jalgsi saavad praegu ka võõrad siirduda mööda juurdepääsuteed looduskaitsealani ja kallasrajani, kuid sõidukitega liiklemine on liiklusmärgiga piiratud.
20.Oluline on märkida, et asjast puudutatud isik I ei ole esitanud vastuväiteid avaldajate nõuete osalisele rahuldamisele – s.t juurdepääsu määramisele kuni peamajani mööda olemasolevat teed, seda nii sõidukiga kui jalgsi. Selline seisukoht on ka mõistlik, mida kinnitab ka kohtupraktika (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05). Pealegi ei nõua puudutatud isik I sellisel juhul juurdepääsu määramise eest tasu. Arvestades asjaolu, et peamajast edasi läbib juurdepääsutee puudutatud isiku I õueala, on puudutatud isik õigustatult märkinud, et sellest aspektist ei oma enam tähtsust, kas avaldajad saavad sõita kuni looduskaitsealani või
rajavad enne seda kinnistule sisse pöörates uue tee (alternatiivnõue). Avaldajad on põhjendanud sõidukitega juurdepääsu majapidamishoonele nt puude veoga (majapidamishoones on saun). Kohus leidis, et seda on kindlasti võimalik korraldada ka käsisõidukiga (nt aiakäru), mille lükkamiseks kas läbi peamaja hoovi või üle puudutatud isiku I välja toodud alternatiivvariantide 2 ja 3 suunal märkimisväärseid takistusi ei ole (silda üle kraavi ei ole vaja, piisab mõnest lauast, üle põllu liikumiseks takistusi ei ole). Olemasolev haljastus sellist liikumist ei takista. Samuti on võimalik väiksema sarnase veovahendiga liikuda ümber peamaja paremalt mööda ja piki soovitava juurdepääsutee äärt, see ei segaks mingil moel ka peamajas elavat isikut. Kui kirjeldatud marsruute pidi on võimalik Savi 5 kinnistu piires liikuda väiksema veovahendiga, on see mõistetavalt võimalik ka jalgsi. Mingit märkimisväärset põhjust peale selle, et tegelikult kasutusloata ehitises ehk majapidamishoones alaliselt elatakse, ei ole avaldajad kohtu hinnangul sõidukiga juurdepääsule esile toonud. Samas on hoone 2005-2007 valmis ehitatud ega pea vajama parkimiskohta või täiendavaid ehitusi (olemasoleva ehitusloa eesmärk on saavutatud), mis tingiksid sõidukiga juurdepääsu vajaduse. Päästesõidukitele on tagatud juurdepääs avaldajate majapidamishoone juurde üle kostja kinnisasja päästeseaduse § 132 lg 2 kohaselt. Hädaseisundis tagab puudutatud isiku kinnisasja kasutamise ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 141.
21.Tähelepanuta ei saa jätta ka asjas tõstatatud keskkonnakaitse aspekti. Õige ei ole avaldajate väide, nagu oleks keskkonnaasutused andnud Savi 5 kinnistu merepoolse külje esisel (looduskaitsealale jääval) teel piiramatu õiguse sõidukitega liigelda. Avaldajate esitatud Keskkonnaministeeriumi 26.06.2007 kirjast nähtub, et luba anti tee ja maapinna tõstmiseks, mis on vajalik roo sattumise vältimiseks õuealale. Seega oli tegemist ühekordse loaga, sest sõidukitega edasisest liiklemisest kiri ei räägi (asjaolu, et teetöödeks seda on vaja teha, on arusaadav). Puudutatud isik I on esitanud ka asjakohase Võiste keskkonnauuringu, milles muuhulgas soovitatakse sootuks loobuda Võistesaare piirkonna arendamisest (mis ongi juurdepääsuga vaidlusaluselt teelt), sest sõidukitega otse randa sõitmine häirib sealset kaitsealust elustikku ja tekitab pinnasekahjustusi. Ka uuringus juhitakse tähelepanu, et õuealast läbiminek häirib kohapealseid elanikke.
22.Ülaltoodud aspekte kogumis vaadeldes oli kohus veendunud, et avalduse rahuldamine nii esialgses juurdepääsu ulatuses kui alternatiivvariandina ei ole põhjendatud. Avaldajad ei ole põhistanud sõidukiga juurdepääsu vajadust valmis ehitatud majapidamishoonele, mis on püstitatud teadlikult kohta, kuhu sõidukiga juurdepääsu avalikult teelt ei olnud ning mille püstitamisel kasutati puudutatud isiku I kinnistule jäävat teed, seda muuhulgas parandades. Tee alla jääva kinnistu omanik on nõustunud avaldajate kinnistu peamajale juurdepääsuga tasuta ning ajaliste piiranguteta nii sõidukiga kui jalgsi ning kohus ei näe alust juurdepääsu määramiseks pikemalt, s.t läbi puudutatud isiku I õueala. Mingit avaldajate huvi ülekaalukust puudutatud isiku I kinnistu kasutamiseks võrreldes koormatava kinnistu privaatsuse vähenemisega ei ole asjas tuvastatud. Lisaks oleks liikumine juurdepääsuteel vastuolus kogu ala looduskaitseliste eesmärkidega. Seega asus kohus seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt, määras, millises puudutatud isik I on menetluse algusest saadik nõustunud. Avaldajatele tuleb anda juurdepääs mööda puudutatud isiku I kinnistut Savi ja Käärdi tänava ristmiku keskpunktist 35,5 meetrit mere suunas olemasolevat teed mööda kuni peamaja hoovini.
23.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel võrdsetes osades avaldajate kanda, ja avaldajate menetluskulud nende endi kanda. Puudutatud isik III ja Tahkuranna vald kinnitasid kohtuistungil, et neil puuduvad menetluskulud. Puudutatud isiku I
menetluskulude nimekirja kohaselt on menetlusdokumentide koostamisele ja erinevatel menetlustoimingutel (istungid, vaatlused) osalemisele kulutanud 16,5 tundi, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu ning haakub esitatud dokumentide koostamiseks eeldatavalt kulunud ning menetlustoimingute läbiviimise ajaga. Samuti leidis kohus, et õigusabi osutaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole ebamõistlikult suur. Tulenevalt eeltoodust mõistis maakohus avaldajatelt välja puudutatud I menetluskulud kogusummas 1980 eurot ehk mõlemalt avaldajalt 990 eurot. Määruskaebus
24.Avaldajad esitasid Pärnu Maakohtu 23.09.2015 määruse peale määruskaebuse, millega paluvad maakohtu määruse tühistada osas, milles avaldus jäeti rahuldamata ning teha uus määrus, millega avaldus kogu ulatuses või alternatiivnõude osas rahuldada.
25.Avaldajad on seisukohal, et maakohus on oluliselt ületanud diskretsioonipiire, sest ei ole oma otsuses avaldajate huve põhjalikult kaalunud ega nendega arvestanud. Kohtu järeldus selle kohta, et Savi 5 kinnistu omanik ei erastanud maad seetõttu, et see oli tema jaoks kasutu ning tal puudus vaidlusaluse tee vastu huvi, on oletuslik ning sellele tuginemine ei ole põhjendatud. Asjaolu, et Savi 5 kinnistu moodustamisel ei mõõdetud juurdepääsuteed kinnistu koosseisu, on igati loogiline ja mõistlik. Nii nagu avalduses põhjendatud pidi eelduste kohaselt tee jääma valla omandisse ja seega avalikuks kasutamiseks. Kui see oleks mõõdetud Savi tn 5 kinnistu koosseisu, oleks sellega katkenud Savi tn 3 kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja avaldajate asemel pidanuks juurdepääsu nõudma puudutatud isik I.
26.Kohus leidis põhjendamatult, et avaldajatel ei ole õigus nõuda AÕS § 156 lg 1 nimetatud alusel juurdepääsu kinnistu koosseisu kuuluvale majandushoonele, kui kinnistu eraldiseisvale osale. Riigikohtu poolt välja antud kohtupraktika analüüsi „Juurdepääs avalikult kasutatavale teele“ p. 2.12. kohaselt on võimalik, et juurdepääsu nõutakse kinnisasja eraldi seisvale osale. Ka Riigikohus on märkinud, et lisaks avalikule teele pääsemisele tagab AÕS § 156 lg 1 kinnisasja omanikule juurdepääsu kinnisasjale ka oma kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Eraldi seisvaks osaks võib olla nii sama kinnistu koosseisu kuuluv katastriüksus kui ka sama isiku teine kinnisasi. Mõnel juhul võib tegemist olla ka sama katastriüksuse eri osadega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06 p-s 25 leidnud, et omaniku enda kinnisasjal asuvatele ruumidele juurdepääsu nõude lahendamisel saab analoogia alusel lähtuda AÕS §-st 156, mis reguleerib juurdepääsu avalikult kasutatavale teele.
27.Põhjendamata on kohtu väide, et kaasomanike kasutuskord ei oma mingit tähendust. Kohus ei ole kasutuskorra kujunemise asjaolusid uurinud. Kinnisasi on avaldajate kaasomandisse läinud pärimise teel. Niinimetatud peamajas elab praegu endise omaniku A.H abikaasa ja praeguste omanike vanaema. Majapidamishoones elab avaldaja II isa V. H. Peamaja ei ole mõeldud elamiseks kahele leibkonnale. Seega on igati mõistlik, et kaasomanikud on kinnistu kasutamise korras selgepiiriliselt ka kokku leppinud. Asjaolu, et pärimisega tekkis kinnistule kaks kaasomanikku, ei ole vahetult kinnistuomanike meelevallas. Sellise olukorra tekkimisel ei saa eeldada, et erinevatesse leibkondadesse kuuluvad kaasomanikud jätkavad kinnisasja ühist kasutamist. Majapidamishoone on püstitatud seaduslikult ning ühestki dokumendist ei tulene, et seda peab kasutama just majapidamishoonena. Õige ei ole järeldus, et selle ehitise kasutamine elamiseks ei ole lubatud. Asjaolu, et nn majapidamishoonel ei ole täna veel kasutusluba, ei oma käesoleva asja lahendamise aspektist mingit tähendust.
28.Puudutatud isik I kinnitas kohtuistungil, et tal ei olnud vastuväiteid sellele, et avaldajad teed parendavad. Puudutatud isik teadis, et avaldaja teeb seda suvemajale juurdepääsu tee rajamise eesmärgil. Sellega on puudutatud isik suvemajale juurdepääsutee rajamise heaks kiitnud. Sellele teelõigule kulus ca 90 tonni paekivi killustikku. Tee parendamisse sellise arvestatava panuse tegemist tuleb pidada märkimisväärseks argumendiks üle selle juurdepääsu määramisel.
29.Kohus tuvastas, et taotletav juurdepääsutee avaldajate peamajast edasi kulgeb sisuliselt puudutatud isiku I õueala kõrvalt ning et teatud määral rikub see tema koduõue (kus on ka laste liivakast) privaatsust, kui kõnealust teed hakatakse kasutama sõidukitega. Avaldajad märgivad, et juurepääsutee on olnud ja on ka käesoleval ajal aktiivses kasutuses juurdepääsuks kallasrajale. 25.06.2015 seisukohas on puudutatud isik I avaldanud, et kasutab sissesõiduteed ka oma traktoriga puukuuri juurde sõitmiseks ning küttepuude mahalaadimiseks. Seega on taotletav teelõik puudutatud isiku I poolt aktiivses kasutuses sõiduteena. Siit tulenevalt on arusaamatu, et kui lisaks olemasolevale kasutusele kasutaks sama teed ka avaldajad, siis kuidas see puudutatud isikut märkimisväärselt rohkem koormaks. Kohus märkis, et näiteks küttepuude veoks võib avaldaja suvemajani minna mööda oma kinnistut käsikäruga. Vaatlusprotokollilt on näha, et selleks tuleks minna mööda heinamaad ja ületada 4 kuivenduskraavi. Analüüsides ainuüksi puude vedu, oleks selline toiming avaldajate jaoks ülemäära koormav ega pruugi olla omaniku füüsilisele ja tervislikule seisundile kohane. Juurdepääs peab tagama võimaluse ehitist sihipäraselt kasutada ja seda korrapäraselt majandada.
30.Kohus on jätnud täielikult hindamata avaldajate poolt 05.06.2015 seisukohas esile toodud asjaolu, et kaasomandi lõpetamisel kinnistu jagamisega jääks nn suvemaja ühele jagamise teel tekkivale kinnistule ja nn peahoone teisele kinnistule. Kinnistu jagamise korral oleks suvemajaga hoonestatud kinnistu ilma juurdepääsuta ning käesolevas tsiviilasjas lahendatav juurdepääsuküsimus tõusetuks taas. Vastused määruskaebusele
31.Puudutatud isikud I ja III vaidlesid määruskaebusele vastu. Puudutatud isik II märkis, et jääb eelnevate seisukohtade juurde. Edasine menetluse käik
32.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning avaldajate määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea neid vajalikuks korrata.
34.AÕS § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus
on selgitanud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu 21.05. 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20).
35.Asja materjalidest nähtuvalt taotlesid avaldajad puudutatud isikule I kuuluva Rando kinnistu kaudu oma kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt sõidukiga läbitavat juurdepääsu, mis ulatuks kuni avaldajate kinnistu merepoolses osas asuva majapidamise abihooneni. Maakohus tuvastas, et formaalselt on avaldajate kinnistuni juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olemas, kuid olemasolevat looduslikku olukorda arvestades ei saa avaldajate kinnistul asuva ühegi hooneni sõidukiga. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ning määras juurdepääsu puudutatud isiku I kinnistul asuva tee kaudu kuni avaldajate kinnistul asuva peamaja hoovini. Maakohus asus seisukohale, et avaldajad ei ole põhistanud sõidukiga juurdepääsu vajadust majapidamise abihooneni, mis on püstitatud teadlikult kohta, kuhu sõidukiga juurdepääsu avalikult teelt ei olnud, ning märkis, et ei ole tuvastanud mingit avaldajate huvi ülekaalukust puudutatud isiku I kinnistu kasutamiseks võrreldes koormatava kinnistu privaatsuse vähenemisega. Avaldajad on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult jätnud juurdepääsu majapidamishooneni määramata.
36.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 (p 22) selgitanud, et juurdepääsuõiguse andmise nõude näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Ringkonnakohus märgib, et juurdepääsutee määramine on kohtu diskretsiooniotsustus, mille langetamisel peab kohus arvestama kõiki olulisi asjaolusid. Kohtu tehtud diskretsiooniotsuse sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole juurdepääsu määramisel diskretsioonipiiridest väljunud ning ka määruskaebuse väited ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse muutmiseks. Pelgalt asjaolu, et määruskaebuse esitajad ei nõustu maakohtu põhjendustega, ei tähenda seda, et maakohus oleks põhjendamiskohustust rikkunud ning avaldajate ja puudutatud isikute huve ebaõigesti kaalunud.
37.Maakohus on õigesti lahendanud juurdepääsu küsimuse AÕS § 156 lg 1 alusel, võttes arvesse sättes nimetatud eeldusi ja asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning hinnates nii avaldajate kui koormatava kinnisasja omaniku huve. Sealjuures on maakohus asja lahendamisel viinud läbi kaks paikvaatlust. Maakohus võttis põhjendatult arvesse ka seda, et hoone on teadlikult rajatud kohta, kuhu sõidukiga juurdepääsu õiguslikul alusel ei eksisteeri. Õige on ka maakohtu seisukoht, et asjaolule, et puudutatud isik I ei teinud takistusi majapidamishoone ehitamiseks materjalide veo või tee parandamise osas, ei saa omistada olulist juurdepääsu õigustava argumendi tähendust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud õigesti ka seda, et juurdepääsu määramist pikemas ulatuses ei õigusta see, et kaasomanikud on omavahel leppinud kokku kinnistu kasutuskorras, kuna antud asjaolu on avaldajate meelevallas. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et avaldajad on omanikeks saanud pärimise teel.
38.Riigikohus on leidnud, et vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja. Autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas (RKTKo nr 3-2-1-41-08, p 21). Oluline on ka see, et AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega tuleks juurdepääs määrata minimaalselt vajalikus ulatuses. Antud juhul kulgeb avaldajate poolt taotletav juurdepääs puudutatud isiku I õueala kõrvalt ning on arusaadav, et autodega möödasõitmine rikub puudutatud isiku I koduõue privaatsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta üle puudutatud isiku I kinnisasja pikemas ulatuses autoga juurdepääsu määramist ka asjaolu, et puudutatud isik I ise kasutab seda teed oma sõidukitega liikumiseks. Puudutatud isiku I iseenda tegevust ei saa pidada tema privaatsuse rikkumiseks. Riigikohus on varasemalt leidnud, et elamiseks kasutatavale kinnisasjale peaks reeglina olema tagatud vähemalt üks autoga ligipääsetav juurdepääs (RKTKo nr 3-2-1-85-05, p 22). Praegusel juhul on avaldajate kinnisasjale tagatud avalikult kasutatavalt teelt sõidukiga juurdepääs mööda puudutatud isiku I kinnisasja kuni avaldajate kinnistul asuva peamaja hoovini. Maakohus tuvastas, et olemasolev haljastus ei takista kinnistu piires liikumist majapidamise abihooneni väiksema veovahendiga ja jalgsi. Lisaks nähtub asja materjalidest, et majapidamise abihooneni autoga ligipääsemiseks on avaldajatel põhimõtteliselt võimalik rajada tee ka oma kinnistu siseselt, kuigi selleks tuleks avaldajate väitel tõsta pinnast, harvendada viljapuuaeda ja kõrvaldada kivid.
39.Vastusena määruskaebuse väitele, mille kohaselt on juurdepääsu määramine kuni
majapidamise abihooneni põhjendatud ka seetõttu, et kaasomandi lõpetamisel jääks nn abihoone jagamise teel tekkivale kinnistule ja nn peahoone teisele kinnistule ja juurdepääsuküsimus tõstatuks taas, märgib kolleegium, et maakohus on AÕS § 156 lg 1 alusel avalduse lahendamisel õigesti lähtunud tegelikust faktilisest olukorrast, mitte tulevikus aset leidvatest võimalikest sündmustest.
40.Avaldajad on palunud vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtuistungi korraldamine vajalik, mistõttu lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses.
41.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus puudutatud isikute menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel võrdsetes osades avaldajate kanda ja kummagi avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isiku I poolt 07.11.2015 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku I lepingulisel esindajal kulunud määruskaebuse menetlemisega seotud toimingutele 3 tundi (sh maakohtu määrusega tutvumisele 0,5 tundi; määruskaebusega tutvumisele 1 tund ja vastuse koostamisele 1,5 tundi) kokku summas 360 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et menetlusdokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades on puudutatud isiku I taotluses toodud õigusabikulu põhjendatud ja vajalik. Ka puudutatud isiku I lepingulise esindaja tunnihind ilma käibemaksuta 100 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Puudutatud isik I on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega on põhjendatud mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodut arvestades tuleb kummaltki avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja mõista menetluskulu 180 eurot, so
kokku 360 eurot. Puudutatud isikutel II ja III puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.