hagi KG’i vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.01.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ LOOMADE HOIUPAIK apellatsioonkaebus KG apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
MTÜ LOOMADE HOIUPAIK apellatsioonkaebus 10 500 eurot KG apellatsioonkaebus 7 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja
MTÜ
LOOMADE
HOIUPAIK
(registrikood
80209553), seaduslik esindaja LK, lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja KG (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk
2.1.KG avaldab Facebooki grupis „Kassisõbrad“ 7 päeva jooksul kompromissi kinnitamisest järgnevasisulise teate: „KG-l ei ole alates 2015.a teadmist MTÜ-s Loomade Hoiupaik loomade hoiutingimuste kohta ning varasema perioodi osas jääb KG väljendatud isikliku arvamuse juurde.“ 2.2.Käesoleva tsiviilasja põhivaidluse osas on pooled kokku leppinud ning kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult vastastikku, et käesoleva kompromissi allkirjastamisest ei ole neil teise poole vastu enam hagis esitatud või sellega otseselt või kaudselt seonduvaid nõudeid, pretensioone, kaebusi, kaebekirju, teateid, mainet kahjustavaid avaldusi jms. 2.3.Menetluskulude jaotuse ja suuruse määrab kindlaks kohus.
3.Tsiviilasja nr 2-15-3709 menetlus lõpetada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.MTÜ LOOMADE HOIUPAIK menetluskulud jätta 15 % ulatuses KG’i kanda ja KG’i menetluskulud jätta 85 % ulatuses MTÜ LOOMADE HOIUPAIK kanda.
2.Rahuldada MTÜ LOOMADE HOIUPAIK menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
4.Välja mõista KG’ilt MTÜ LOOMADE HOIUPAIK kasuks menetluskulud maa – ja ringkonnakohtus 456,75 eurot.
5.Välja mõista MTÜ LOOMADE HOIUPAIK KG’i kasuks menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2 458,13 eurot.
6.Tasaarvestada MTÜ LOOMADE HOIUPAIK ja KG’i vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel välja mõista MTÜ LOOMADE HOIUPAIK KG’i kasuks menetluskulud 2 001,38 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada riigikohtule määruskaebuse 7 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.09.03.2015 esitatud hagis nõudis hageja kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist selliselt, et kostja avaldab järgmist: “Mina, KG, avaldasin hageja kohta tõele mittevastavaid faktiväiteid. Käesoleval veebilehel avaldasin 2015.a veebruaris kommentaarid, milledes sisaldusid minu väited, et hagejale on võimalik tasuda loovutustasu ainult sulas, hageja näol on tegemist kasside tapamajaga ning kassid on seal kuses, veres, väiksemad tambitakse surnuks; kassid „seisavad“ hageja juures mitu päeva puuridega üksteise otsas, ennem kui loomaarst leiab aega nendega tegeleda; hageja (sh hageja direktori LK näol) tapab hunnikutes kasse; püütud loomad on puurides täpselt seni, kuni arstidel on tasulistest numbritest aega nendega tegeleda (e. siis faktiliselt hageja selle juhatuse liikme LK näol tegeleb loomade väärkohtlemise ja piinamisega). Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väidetel puudus igasugune faktiline alus ning nimetatud väited olid tõele mittevastavad ja ma lükkan minu poolt avaldatud ebaõiged andmed umber. KG”. Samuti nõudis hageja kohustada kostjat lõpetama hageja kohta kõikide ebaõigete andmete avaldamine, eemaldama kõikides infoallikatest viivitamatult hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad kommentaarid ja mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
3.Maakohus tegi 27.01.2016 otsuse millega rahuldas hagi osaliselt ja kohustas KG’it oma kulul avaldama 24.02.2015 ja 25.02.2015 ebaõigete andmete avaldamisega samal viisil veebipõhise suhtlusvõrgustiku www.facebook.com grupis Kassisõbrad järgmine teade: „Mina, KG, avaldasin 25.02.2015 ebaõige faktiväite, et kui mina MITTETULUNDUSÜHINGUS LOOMADE HOIUPAIK käisin, sai maksta ainult sularahas ning 24.02.2015 ebaõige faktiväite, et püütud loomad puuridega on seal täpselt seni, kuni arstidel on tasulistest numbritest aega nendega tegeleda. Eeltoodud väited ei vasta tõele“. Samuti kohustas maakohus KG’it eemaldama suhtlusvõrgustiku www.facebook.com grupis Kassisõbrad 24.02.2015 avaldatud kommentaarist lause: „Nad on seal täpselt seni, kuni arstidel on tasulistest numbritest aega nendega tegeleda,“ ja 25.02.2015 avaldatud kommentaar: „Lausa ülekandega oldi nõus. Kui mina seal käisin, siis käratati, et maksta saab ainult sulas!“. Maakohus jättis rahuldamata MITTETULUNDUSÜHINGU LOOMADE HOIUPAIK hagi teiste ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. MITTETULUNDUSÜHINGU LOOMADE HOIUPAIK menetluskulud jäeti 15 % ulatuses KG’i kanda ja KG’i menetluskulud jäeti 85 % ulatuses MITTETULUNDUSÜHINGU LOOMADE HOIUPAIK kanda. Tasaarvestades MITTETULUNDUSÜHINGU LOOMADE HOIUPAIK ja KG’i vastastikused väljamõistetavad menetluskulud mõistis maakohus MITTETULUNDUSÜHINGULT LOOMADE HOIUPAIK KG’i kasuks välja menetluskulud 1012,57 eurot.
4.Maakohtu otsuse peale esitasid hageja ja kostja apellatsioonkaebuse.
5.Pooled esitasid 09.06.2016.a Tallinna Ringkonnakohtule kinnitamiseks kompromissi. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Käesolevas asjas sõlmisid pooled kompromissi, mille kohaselt leppisid kokku vaidluse lahendamiseks põhivaidluses ja menetluskulude osas leppisid pooled kokku, et nende jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise määrab kohus.
7.Ringkonnakohus möönab, et TsMS 430 lg-t 1 saab tõlgendada kitsalt, selliselt, et kompromissiks saab lugeda ja seda saab kinnitada kohus vaid juhul, kui menetlus asjas (konkreetselt hagis esitatud nõudes koos menetluskulude jaotusega) on võimalik lõpetada. Siiski sätestab TsMS § 4 lg 4 esimene lause, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et TsMS § 430 lg-t 1 ei tule kitsalt tõlgendada. Käesolevas asjas avaldasid pooled ringkonnakohtus toimunud istungi järgselt, et soovivad poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamist ja esitasid kinnitamiseks kompromissi teksti. Kui pooled avaldavad kohtule, et nad ei soovi hagis esitatud nõuetes rohkem vaielda ning jõuavad kokkuleppele, puudub ringkonnakohtu arvates alus keelduda kompromissi kinnitamisest, va TsMS § 430 lg 3 sätestatud juhul. Asjaolu, et põhivaidluses kompromissi sõlmimise tõttu võib kohtul olla keeruline, eriti vaidluses, kus hagi esemeks ei ole rahaline nõue, menetluskulude jaotust ja rahalist suurust kindlaks määrata, ei saa olla kompromissi kinnitamata jätmise aluseks. Käesolevas asjas kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud TsMS § 430 lg 3 tähenduses ringkonnakohtu hinnangul puuduvad. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele. Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus, TsMS § 645 lg 1 alusel, määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.
8.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisti. Käesolevas asjas leidsid pooled, et menetluskulude poolte kanda jätmine kompromissi sõlmimise tõttu ei ole põhjendatud ning nad leppisid kokku, et kohus määrab asjas menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse.
9.Kuigi põhivaidluse lahendamiseks sõlmisid pooled kompromissi, ei jõudnud pooled kokkuleppele, millises suuruses peaks pooled menetluskulusid kandma. Ringkonnakohtu arvates saab poolte menetluskulude jaotuse ja summade rahalise suuruse kindlaks määrata, võrreldes hagis esitatud nõudeid sellega, millistes kompromissitingimustes pooled kokku leppisid. Pooled leppisid kokku, et kostja avaldab Facebooki grupis „Kassisõbrad“ 7 päeva jooksul kompromissi jõustumisest teate: „KG-l ei ole alates 2015 teadmist MTÜ-s Loomade Hoiupaik loomade hoiutingimuste kohta ning varasema perioodi osas jääb KG väljendatud isikliku arvamuse juurde.“ Maakohtusse esitas hageja hagi 6 väite ümberlükkamiseks, ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise, ebaõigete andmete kustutamise ja mittevaralise kahju osas. Oluline on asjas ka see, et kostja avaldas hageja kohta väiteid, mida hageja palus hagis ümber lükata ja kustutada 24. ja 25.02.2015 (I kd, tlk 8-24). Seejuures ei avaldanud kostja Facebooki grupi „Kassisõbrad“ lehel konkreetselt, millisest ajahetkest tema kogemused seoses hagejaga pärit on, kuigi temalt seda küsiti, avaldades, et sellest on möödas vähem kui 5 aastat. Kompromissi teksti arvestades möönavad mõlemad pooled, et põhjendatud on menetluses esitatud väiteid korrigeerida, sealjuures hagejal suuremas ulatuses kui kostjal.
10.Arvestades poolte põhimenetluses esitatud kompromissi sisu, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on hageja menetluskulude jätmine 15 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulude jätmine 85% ulatuses hageja kanda, ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
11.Riigikohus on tsiviilasjas nr 20.04.2016 tehtud lahendis leidnud, et“... ringkonnakohus, muutes maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Ringkonnakohus võib selliselt toimida iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Sel juhul toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama kehtib ka juhul, kui Riigikohus muudab alama astme kohtute otsuseid või teeb ise uue otsuse. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul kõige paremini kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, ning see tagab pooltele ka edasikaebeõiguse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale.“
12.Eeltoodud seisukoht, et ringkonnakohtu otsustada on see, kas menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata või mitte, kehtib analoogia korras ringkonnakohtu arvates ka juhul, kui kompromissi sõlmimise tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja poolte kokkuleppest tulenevalt on ringkonnakohtu otsustada menetluskulude jaotus ja rahaline suurus. Ringkonnakohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
13.Menetluskuludeks käesolevas asjas on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud (TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1). Kõigepealt määrab ringkonnakohus kindlaks maakohtus kantud põhjendatud menetluskulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks: riigilõiv 600 eurot ja esindaja kulud 1185 eurot, kokku 1785 eurot (II
kd tl 74-75, 82-83). Kostja menetluskuludeks on esindaja kulud 6967,40 eurot (II kd tl 43-53, 85-86).
14.Ringkonnakohtu arvates on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 600 eurot põhjendatud menetluskulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
15.Hageja esindaja tunnihinnaks on 90 eurot ja ringkonnakohus leiab, et tunnihind on põhjendatud suuruses, arvestades, et hageja lepinguline esindaja ei olnud advokaat. Hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et põhjendatud on järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine – 3 tundi, 12.06.2015 menetlusdokument – 45 min, 20.07.2015 menetlusdokument – 1,5 tundi, 14.12.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine –2,5 tundi, 31.12.2015 hageja seisukoht 45 min, 06.01.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 1 tund. Hageja täpsustas menetluses korduvalt oma nõudeid. Ringkonnakohus leiab, et nõuete täpsustamisega seotud kulud ei ole vajalikeks ja põhjendatud kuludeks, mida saaks vastaspoolelt välja mõista juhul, kui menetluse jooksul ei ole nõuete täpsustamine põhjustatud kostjast tulenevatest asjaoludest. Istungi ettevalmistamiseks kulunud aega vähendab ringkonnakohus, arvestades toimiku mahtu ja asja menetlemise aega. Kohtu hinnangul on hageja vajalikud ja põhjendatud kulud: riigilõiv 600 eurot ja esindaja kulud (270+67,50+135+315+67,50+90= 945) 1 545 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 15% ulatuses, so summas 231,75 eurot. Kuna hageja ei ole TsMS § 174 lg 10 tulenevalt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, siis käsitleb kohus menetluskulusid käibemaksuta.
16.Maakohus andis 06.01.2016 istungil mõlemale poolele tähtaja 11.01.2016 et esitada kohtuistungiga seotud menetluskulude nimekiri. Toimikust nähtuvalt esitas kostja menetluskulude nimekirja 12.01.2016, seega esitati see hilinenult ning menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel sellega arvestada ei saa. Tähtaja ennistamiseks alus puudus, kuna kostja ei toonud esile mõjuvat põhjust.
17.Maakohtus esitas kostja 14.12.2015 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus tema teisel esindajal õigusabi osutamiseks 165 tundi ja 25 minutit tunnihinnaga 100,17 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et kostja advokaadist esindaja tunnihind on põhjendatud suuruses.
18.Kostja esimene esindaja on oma tunnitasu suuruseks märkinud 205 eurot käibemaksuta (II kd tl 46-49). Asjas puuduvad mõistlikud põhjendused, miks peaks sama asja menetluses, arvestades asja mahtu, keerukust ja asjas kostja esindajate poolt esitatud menetlusdokumentide sisu, olema kostja erinevate esindajate tunnitasu erinev. Seega tuleb kostja esimese esindaja põhjendatud tunnitasuks lugeda sama tunnitasu nagu kostja teisel esindajal ehk 100,17 eurot käibemaksuta. Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1-145-13).
19.Kostja lepingulise esindaja Ants Nõmperi poolt esitatud menetluskuludest on põhjendatud 07.05.2015 arvest (II kd, tlk 46) tulenev 09.03.2015 vastuse koostamise ajakulu 3,6 tundi. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud tähtaja pikendamise taotlusega seotud ajakulu, sest see on seotud kostja enda tegevusega (viivitusega hagimaterjalide esindajale esitamisega). 05.06.2015 arvest (II kd, tlk 47), arvestades esitatud menetlusdokumendi mahtu, on põhjendatud kostja esindaja ajakulu järgmiselt :
dokumendi analüüs, suhtlus kliendiga ja dokumendi ettevalmistamine kokku 5 tundi. 08.07.2015 ja 07.09.2015 arvest on põhjendatud ajakulu 1 tund seonduvalt hageja esitatud seisukohtadele vastuse koostamisega ja kliendisuhtlusega. Põhjendatud ei ole kulud osas, mis puudutavad kostja varasemas taotluses tunnistaja ebaõige nime märkimist, sest need on seotud kostja enda eksimusega. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatuks ei saa pidada menetluskulusid, mis on põhjustatud sellest, et kostja otsustas esindajat vahetada. Kontrollitavad ei ole menetluskulud seoses teabepäringutega ja nende seotusega asjaga, sest toimikus need puuduvad. 28.10.2015 esitas hageja täpsustuse, millele kostja vastas. Arvestades vastuse sisu ja mahtu on vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi Kohus arvestab asjaoluga, et kuigi kostja esimene esindaja esitas mitu vastust, tuli hageja täpsustuste tõttu kostjal oma seisukoht veelkordselt avaldada. Kohus möönab, et kostja teisel esindajal võis vastuse koostamiseks kuluda nimekirjas märgitud aeg, kuid seda eelkõige seetõttu, et teise esindaja jaoks oli vastuse koostamine esmakordne. Esindaja vahetusest tingitud menetluskulud ei ole aga põhjendatud ajakulu. Põhjendatud on ka kliendiga nõupidamiseks ja istungi ettevalmistamiseks kulunud ajakulu kokku 0,5 tunni ulatuses. Kokku on kostja esindajate põhjendatud ajakulu kokku maakohtus 13, 1 tundi ning tunnihinda 100, 17 eurot arvestades on põhjendatud menetluskulude suurus 1 312, 23 eurot + km = 1 574,68 eurot, millest 85 % on 1 338,48 eurot.
20.Hageja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus on riigilõiv 600 eurot, otsusega tutvumine ja arutelu kliendiga 2 tundi, apellatsioonkaebus koostamine 3 tundi, kostja apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine 3 tundi, istung ja selleks ettevalmistamine 2 tundi. Kokku 10 tundi, summas 900 eurot. Hageja menetluskuludest ringkonnakohtus moodustab 15 % 225 eurot.
21.Kostja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud põhjendatud menetluskuludeks on maakohtu otsusega tutvumine ja aruandlus kliendiga 2 tundi, apellatsioonkaebuse koostamine 4 tundi, kohtuistungil osalemine ja ettevalmistus 1,5 tundi. Arvestades tunnihinda 96,36 eurot moodustavad kostja esindajakulud ringkonnakohtus koos käibemaksuga 867,24 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 450 eurot = 1 317,24 eurot. 85 % sellest moodustab 1 119,65 eurot.
22.Hageja 231,75 eurot+225 eurot = 456,75 eurot. Kostja 1 338,48 +1 119,65 = 2 458,13 eurot. Tasaarvestuse tulemusel tuleb välja mõista 2458,13-456,75 = 2 001,38 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.