Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Asjaolud 02.04.2015 esitas KH töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus Viirisepa OÜ-lt välja mõista 2015 jaanuarikuu eest töötasu 781,90 eurot, veebruarikuu palga 589,47 eurot ja märtsikuu palga 400 eurot ning lisaks sellele kasutamata puhkusehüvitise 160 eurot ja töövõimetushüvitise 93 eurot. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 19.05.2015 otsusega nr 41/738 rahuldati KH avaldus osaliselt ning mõisteti välja Viirisepa OÜ-lt KH kasuks töötasu ajavahemiku 2015 jaanuar kuni 2015 märts eest kokku summas 502,07 eurot, puhkusehüvitis ajavahemiku 05.01.2015 kuni 01.04.2015 eest 5,98 kalendripäeva eest 62,81 eurot ja töövõimetushüvitis 97,22 eurot. Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud osaliselt tööandja Viirisepa OÜ, kes esitas kohtule taotluse töövaidluse hagimenetluses läbivaatamiseks töötaja kasuks väljamõistetud töötasu osas. 02.09.2015 esitatud hagiavalduses palus KH (hageja) mõista Viirisepa OÜ-lt (kostja) välja töötasu 1136,19 eurot, kuid täpsustas menetluse käigus oma nõuet kostja vastu ja palus välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu alates 12.12.2014 kuni 16.03.2015 eest kokku summas 1061,40 eurot. Hageja väidetel töötas ta kostja juures XXXXX, XXX tegelikult juba alates 12.12.2014, kuid tööandja ei vormistanud temaga kirjalikku töölepingut enne 05.01.2015. Detsembrikuus tööle asudes leppisid pooled kokku, et hageja asub tööle kostja juurde klienditeenindajana ehk ettekandjana töötasuga 3 eurot tunnis, kuid kuna väikese lapse tõttu ei saanud hageja õhtuti kodust ära olla, lepiti kokku, et hageja hakkab alates 05.01.2015 tööle kostja juures perenaisena kuupalgaga 800 eurot kuus ja 40 tundi nädalas, igal tööpäeval 8 tundi. Kuna kostja viivitas pidevalt palga väljamaksmisega väidetavalt raha puudumise tõttu ja hagejal ei olnud millegagi ennast ja oma last üleval pidada, võttis hageja teemaja kassast kostja teadmisel sularaha 31.12.2014 10 eurot ja 15 eurot, 14.01.2015 15 eurot, 25.01.2015 20 eurot, 13.02.2015 18 eurot ja 13.03.2015 30 eurot. Kostja ei võtnud hagi õigeks ega tunnistanud hagis esitatud nõudeid. Kostja väidetel ei asunud hageja Viirisepa OÜ-sse tööle 12.12.2014, vaid alles 2015 jaanuarikuus, sest XXXX köök valmis alles 2015 jaanuaris. Hageja küll viibis 2014 detsembris mitmel korral XXXXX peolaudade ettevalmistamise juures õpilasena, mis aga ei tähenda, et ta seal töölepinguga töötanud oleks. Kostja sõnul on hagejal saada töötasuna veel maksimaalselt 215 eurot, sest ülejäänud raha on ta kätte saanud kas ülekantud palgana või sularahas kassast välja võtmisega. 31.03.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodil 12.12.2014 kuni 16.03.2015 välja maksmata palga katteks brutotöötasu 992,06 eurot. Hageja menetluskuludest jättis maakohus 93,5% kostja kanda ja 6,5% hageja enda kanda ning kostja menetluskuludest 93,5% tema enda kanda ja 6,5% hageja kanda. Kohus asus seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ja üle kuulatud tunnistajate JS ja EV ütlustega leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et KH töötas Viirisepa OÜ XXXXX klienditeenindajana ehk ettekandjana juba 2014 detsembrikuus. Arvestades, et hageja töötas kostja juures tegelikult juba 2014 detsembrikuus, pidi kostja maksma hagejale töötasu alates 12.12.2014 3 eurot tunnis nagu pooled esialgu kokku leppisid. Kuna kostja ei ole pidanud hageja kohta 2014 detsembris tööaja arvestust, mis on tööandja kohustus, arvestas kohus hageja palga välja 2014 detsembrikuu eest normtöötundide alusel, mis tähendab, et hageja pidi täistööajaga töötamisel töötama kostja juures 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas ja saama

palka 2014 detsembrikuu 14 tööpäeva eest 336 eurot. Arvestades asjaoluga, et 2015 jaanuaris töötas hageja kostja juures 4 esimest päeva veel ettekandja ametikohal palgaga 3 eurot tunnis ja töötas reaalselt sellest ajast 6 tundi, mida tõendab tööaja arvestuse tabel ja alates 05.01.2015 hakkas tööle perenaise ametikohal 800 euro suuruse kuupalgaga, töötades 2015 jaanuaris 800 euro suuruse kuupalgaga 20 tööpäeva, pidi hageja saama kostjalt palka 2015 jaanuarikuu eest 745,27 eurot. Tulenevalt sellest, et hageja töötas kostja juures 2015 veebruarikuus 7 tööpäeva ja oli ülejäänud aja töövõimetuslehel, pidi hageja saama kostjalt palka 2015 veebruarikuu eest 280 eurot. Kuna hageja töötas kostja juures 2015 märtsikuus 9 tööpäeva ja töösuhte viimane päev oli 16.03.2015, pidi hageja saama kostjalt palka 2015 märtsikuus 327,27 eurot. Seega pidi hageja saama kostjalt kokku palka kogu töötatud aja eest 1688,54 eurot brutos. Kuna kohus asus seisukohale, et tööandja on töötajale maksnud palka kokku 696,48 eurot, on kostja maksnud hagejale vähem brutotöötasu 992,06 eurot. 31.05.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 31.03.2016 otsuse täies ulatuses. Kostja leiab, et tunnistajate ütlused on umbmäärased ja vastuolulised ega ole kostja hinnangul tõendina arvestatavad. Tunnistaja J.S on andnud teadlikult valetunnistuse väites, et ettevõte töötas detsembris täie võimsusega. Ettevõte tegi linnavalitsuse tellimusel kinniseid catering vastuvõtte ja avati jaanuaris. Kohus leidis otsuse p-s 23, et kassaraamatu lehed ja kannete aluseks olevad tšekid ei tõenda hageja raha saamist. Kostja on seisukohal, et hageja omakäeliselt kirjutatud nimi kuludokumendil on tõend. Seega on hageja tegelikult kätte saadud tasu suurem. Kostja on korduvalt kinnitanud, et hageja ei töötanud 2015 detsembris kostja juures, vaid oli erinevatel kinnistel üritustel koolitusel ja väljaõppel. Lisaks sellele töötas ta kogu detsembri eelmise tööandja juures, olles haiguslehel. Seega tuleks kogu otsuses toodud palgaarvestus uuesti üle vaadata ja teha parandused. Määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lõike 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a. juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse hagi saamata jäänud töötasu 1136,19 euro väljamõistmiseks. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hageja rahaline nõue 1136,19 eurot ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 järgi ja seetõttu on edasikaebeõigus piiratud. Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole

maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul puudub erinevalt kaebuses väidetust alus asjas üle kuulatud tunnistajate ütluste kahtluse alla seadmiseks. Ka ei ole kostja apellatsioonkaebuses selgitanud, milles täpsemalt tunnistajate ütluste umbmäärasus ja vastuolu seisneb. Asjaolu, et kostja tunnistajate ütlustega ei nõustu ja omab vaidluse asjaoludest erinevat arusaama, ei muuda tunnistajate ütlusi vastuoluliseks ega võimalda jätta ütluste kui tõenditega arvestamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjas esitatud tõendite hindamisel õigesti lugenud tõendatuks, et hageja töötas kostja juures klienditeenindajana ehk ettekandjana juba 2014 detsembrikuus. Ka ei võimalda apellatsioonkaebuse väited väärata maakohtu järeldusi hagejale kostja kui tööandja poolt vähem makstud töötasu osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud põhjendusi, mis annaksid alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, puudub käesoleva määrusega kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel vajadus tagastada kaebus selle esitajale.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.